Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Eesti elanike laenukoormus on 162% netosissetulekutest

20.04.2013 Tõnu Toompark

2012. aasta näitas kiiret elamispindade tehingute arvu kasvu. Neid tegid ostjad ja müüjad möödunud 2012. aastal 26 800. Tehingute arv kasvas aasta varasemaga võrreldes 15%, mida võib üldist majanduskeskkonda arvestades pidada väga tugevaks tõusuks. Eriti aktiveerus korteriturg.

Elamispindade tehingute käive jõudis 2012. aastal üle kolme aasta kümnekohalise numbrini ja oli 1,1 miljardit eurot. Elamispindade tehingute käibe aastane kasv oli 18%. Nii elamispindade tehingute arvu, kui käibe kasv tuli peamiselt turu likviidsemast sektorist ehk korteritehingute arvelt. Eluhoonetega hoonestatud maa tehingute turul sedavõrd suurt aktiivsuse tõusu ei olnud.

Majanduse vereringeks olev laenuturg hoogustus langeva euribori toel ja oli kindlasti üks põhjus, mis andis kinnisvaraturule sedavõrd suure hoo. Eluasemelaenude kasv oli 2012. aastal igati proportsioonis elamispindade tehingute arvu ja käibe kasvuga tõustes aastaga 16%.

Keskmise tehingu omafinantseeringu määr oli 48 protsenti

Laenuturg oli küll aktiivne, kuid kogu elamispindade tehingute rahalise mahuga võrreldes väljastati eluasemelaene siiski ainult 52% ulatuses. See tähendab piltlikult, et keskmise tehingu omafinantseeringu määr oli 48%. Ehk siis kinnisvaraostjad panid ise mängu pea poole tehingu väärtusest.

48-protsendiline omafinantseeringu määr on selgelt väga kõrge ja viitab otseselt laenukäivete kasvamise potentsiaalile. Võime igati mõistlikuks pidada, et omafinantseeringu määr oleks tasemel 25-35%.

Kinnisvarakriis on meid üksjagu õpetanud. Pangad ei peaks andma laenu mitte tagatise ehk kinnisvaratehingute koguväärtuse alusel. Jätkusuutlik on laenu anda ikka laenu teenindamise võime ehk laenuvõtjate sissetuleku vastu.

See tähendab, et eluasemelaenude turu analüüsimisel on igati asjakohane võrrelda Eesti inimeste sissetulekuid tagasimaksmisel olevate laenude mahu ehk laenujäägiga.

Netopalkade summa oli 2012. aastal 4,25 miljardit eurot

2012. aastal oli netopalkade kogusumma Statistikaameti andmetel 4,25 miljardit eurot. Laenukoormuse hindamisel ei saa me kontekstist välja rebida ainult kinnisvara ostmiseks kasutatud eluasemelaenusid, vaid peame vaatama laenukoormuse kogumahtu, mis eluasemelaenude kõrval sisaldab ka tarbimislaene.

(Järgnevast laenukoormuse arvutusest jäävad vastava statistika puudumise tõttu välja kiirlaenud, mis summana võivad olla küll väiksemad, kuis ülikõrgest intressimäärast tulenevalt on need laenuvõtjaid siiski väga koormavad.)

Eraisikulaenude jääk 2012. aastal oli 6,9 miljardit eurot

Eluasemelaenude ja tarbimislaenude jääk oli 2012. aasta lõpus 6,9 miljonit eurot. See summa ületab sama aasta netopalkade summat 62% võrra. Aastal 2004, mida võib lugeda kinnisvarabuumi lävepakuks oli laenukoormus ligi kaks korda väiksem ehk toona jäi laenukohustuste jääk netopalkade summale isegi 13% võrra alla.

Eesti inimeste laenukoormus sissetulekute kogusumma osas on viimastel aastatel pisut vähenenud. Selle põhjuseks on laenujääkide vähenemine ehk see, et pangad on uusi laene väljastanud vähem, kui vanu turult kokku korjanud. Samuti on keskmine palk vaikselt tõusnud.

Laenukoormuse kasvul on piirid ees

Elamispindade tehingute kogukäbe ja eluasemelaenude käibe suhe annab võimaluse uskuda, et uute laenude käivetel on veel palju ruumi kasvamiseks. Laenukäivete tõusupotentsiaal viitab otseselt sellele, et kinnisvaraturul on veel võimalus elamispindade tehingute arvu kasvatada ja nende hinda hoogsalt kergitada.

Seevastu ütleb tänane Eesti eraisikute laenukoormus seda, et kasvuruumi uute laenude jaoks on napilt. Viimaste aastate laenukoormuse kahanemine sissetuleku suhtes ei tähenda, et see peaks kiiresti buumiaegsele tasemele tagasi jõudma. Pigem võiks arvata, et laenukoormus sissetuleku osas võiks isegi langeda ja seda eeskätt sissetulekute tõusu toel.

Euasemelaenude käibe osakaal elamispindade tehingute käibest

130420-netopalkade-summa-ja-eraisikulaenude-jaak-ning-nende-suhe

Netopalkade summa ja eraisikulaenude jääk ning nende suhe

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

VASTUKAJA: Buumi pole, hoiatavaid märke aga küll

19.04.2013 Tõnu Toompark

16. aprilli Õhtulehes ilmunud Maris Lauri arvamuslugu «Buum on sama kaugel kui Kuu Maast» kommenteerib kinnisvaraanalüütik ja büroo Adaur konsultant Tõnu Toompark.

Ka mina ei räägiks tänases Eestis buumist. Kuid on fakt, et elamispindade tehingute arv on oluliselt tõusnud, ehkki see jääb nn buumiajale 2005–2007 oluliselt alla. Pangad on läbi laenukäivete kasvu kinnisvaraturule raha pumbanud – 22% anti 2013. aasta kahe esimese kuuga laenu rohkem kui aasta tagasi, mis on päris suur number. Ka elamispindade hinnad on aastaga 10% tõusnud, mis on tarbijatele pigem üle jõu käiv hinnatõus. Kui vaatame tehingute arvu inimese kohta, siis ka see kasvab jõudsalt. Ei maksa võrrelda seda ebamõistliku ajavahemikuga 2005–2007. Nii et teatavad märgid ülekuumenemisest on näha küll.

Kui hinnad liiga kiiresti tõusevad, siis sellele saab järgneda üks kahest: kas hindade langus, mis on mu arvates pigem vähetõenäoline, või hinnaseisak. Hinnad ei saa eest ära minna, kui ostujõud järele ei tule. Väidan, et Eestis buumi ei ole, on teatav mullioht, kuid see on lokaalne ja lühiajaline, mitte midagi katastroofilist.

Kui arvudest rääkida, siis normaalseks peetakse, et elamispinna koguhulgast oleks käibes kolm kuni viis protsenti – ja täna meil ongi käibes viis protsenti aastas. See on normaalsuse ülemine piir, aga kas meie üldine majanduskeskkond on normaalne? Ei ole, me oleme alles kriisis või sellest väljumas, mitte heal ja jätkusuutlikul kasvutasemel.

Järeldus võiks olla see, et argument «naaber ostis» ei ole põhjus, et ise ostma tormata. Ehkki ma pigem arvan, et täna on mõistlik osta, sest eluasemelaenu intressimäär on madal tänu madalale Euriborile. Seda ära kasutada on mõistlik. Kuid ei tohi jääda lootma, et see jääbki 0,4% peale.

http://www.ohtuleht.ee/517716

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine” toimub 23/04/2013

19.04.2013 Tõnu Toompark

Teisipäeval 23/04/2013 toimub koolitus “Kinnisvaraprojekti juhtimine“.

Koolitus on suunatud kõikidele arendusprojektidega kokkupuutuvatele inimestele: maakleritele, arendajatele, kinnisvaraspetsialistidele, oma kodu arendajatele-ehitajatele.

Koolitus annab selged soovitused ja nõuanded, kuidas aja- ja rahamahukat projekti juhtida nii, et tulemus oleks parim.

Kinnisvaraprojekti juhtimise koolitust viib läbi pikaajalise kogemusega projektijuht Margus Mändmets.

TULE KOOLITUSELE, SEST NEED TEADMISED TOOVAD TULU!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Riigi Kinnisvara AS otsib Tartu tulevase riigigümnaasiumi projekteerijat

19.04.2013 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Tartu Nooruse tn 9 õppehoone projekteerimistööde ja autorijärelevalve riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 13. maini. Ehitustegevusega on plaanis alustada 2014. aasta suvel ning kool avada 2015. aasta sügisel.

Eesmärgiks on sobitada Tartu Tamme Gümnaasium ja Tartu Täiskasvanute Gümnaasium olemasolevasse Nooruse tn. 9 koolimajja ning muuta hoone kaasaegseks ja õpilasesõbralikuks. Tamme Gümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 540. Täiskasvanute Gümnaasiumi kohapealsete õpilaste arvuks on planeeritud 500, õppetöö on planeeritud toimuma kahes vahetuses.

Tartu Linnavalitsus volitas 27. märtsi korraldusega RKAS-i korraldama riigihankeid Nooruse 9 hoone Tartu Tamme Gümnaasiumi hooneks rekonstrueerimisel, sealhulgas projekteerimishange, ehitusprojekti ekspertiisi tellimise hange, omanikujärelevalve hange, ehitushange, sisustushanked ning kõik eeltoodud tegevustega kaasnevad hanked.

Tartu tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Tartu Nooruse tn 9 õppehoone projekteerimistööde ja autorijärelevalve riigihanke kutse on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 142556. Pakkumiste esitamise aeg on 13. mai 2013. a kell 11.00.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Soomlased otsivad Tallinna 20 miljoni eest kortereid

19.04.2013 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara konsultandi Christian Ayreri sõnul on välismaalaste ja eriti soomlaste huvi Tallinna korterite vastu hüppeliselt kasvanud ning koheselt leiduks ostja 150-le korterile 20 miljoni euro väärtuses.

Christian Ayreri sõnul vahendas ettevõte mullu üle 200 pinna välismaalastele ning tänavu on päringute arv kasvanud kolmandiku võrra. “Kui oleks, mida müüa, siis on Soome ostjad praegu hästi aktiivsed ja nõus koheselt Tallinna 150 korterit ostma,” ütles Ayrer ja lisas, sihtgrupp hindab turuseisu adekvaatselt ja tegemist pole rumala rahaga.

Christian Ayreri sõnul otsib väikeinvestorite kõrval üüritootluse teenimiseks paar soomlast ka äripindasid ja nemad on valmis paigutama juba neli-viis miljonit korraga. “Kui otsitakse väljaüürimise eesmärgil, siis tuleb leida lisaks ka kolmas tehingupartner,” ütles Ayrer.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul kasvas välismaalaste poolt tehtud tehingute arv Tallinnas mullu 15 protsenti, kuid ettevõtte käibesse lisandunud panus oli suurem. “Kuna Tallinnas on iga neljanda kinnisvaratehingu taga välismaalane, siis palkasime kolm soomlast ning lõime eraldi vene klientidega tegelevate konsultantide grupi, kus on tööl kümme inimest,” ütles Vahter ja lisas, et Eestit esmalt veidi ikka peljatakse ja soovitakse kõigepealt kontakti oma inimesega.

RSA Kindlustus: üleujutusaladel asuvad hooned tasub üle kontrollida

19.04.2013 Tõnu Toompark

Kuna kevade tulek ja lume sulamine toob kaasa suurveest tingitud veekahjude suurenemise, siis Eesti üleujutusaladel paiknevate hoonete omanikel tasub oma vara üle kontrollida, teatas RSA Kindlustus.

Eriti Lõuna-Eestis ja Emajõega piirnevatel aladel tasub silm peal hoida ning üleujutusohu hindamisel aitab maa-ameti üleujutusalade kaart aadressil http://geoportaal.maaamet.ee.

„Suurveeohtlikes piirkondades on soovitav maja esimeselt korruselt väärtuslikumad asjad kõrgemale tõsta või lausa mujale viia. Samuti tuleb olla valmis evakueerumiseks ning olla vajadusel ühenduses päästeametiga. Kui vesi on juba majja tunginud, siis kõigepealt tuleb jälgida, et inimesed ohtu ei sattuks. Juhul kui üleujutus ohustab ainult vara, tuleb kindlustuspoliisi olemasolul pöörduda kindlustusseltsi poole, kes aitab kas vara päästmise või ajutise elukoha leidmisega,“ ütles RSA Kindlustuse vanemkahjukäsitleja Marge Pulk.

Kui vesi taandub tuleb kohe hakata kuivatama ja õhutama, veendudes enne, et elektrisüsteemid ei ole saanud kahjustada. Kuivatamiseks tuleb alustada kütmist ja kasutada võimalusel niiskuseimureid. Kindlustus maksab reeglina ka elektri ületarbimisest tingitud lisakulu. Kui kindlustus puudub, siis kiire kuivatamine võib päästa suuremast kahjust.

VASTUKAJA: Buumi pole, hoiatavaid märke aga küll

19.04.2013 Tõnu Toompark

16. aprilli Õhtulehes ilmunud Maris Lauri arvamuslugu «Buum on sama kaugel kui Kuu Maast» kommenteerib kinnisvaraanalüütik ja büroo Adaur konsultant Tõnu Toompark.

Ka elamispindade hinnad on aastaga 10% tõusnud, mis on tarbijatele pigem üle jõu käiv hinnatõus. Kui vaatame tehingute arvu inimese kohta, siis ka see kasvab jõudsalt. Ei maksa võrrelda seda ebamõistliku ajavahemikuga 2005–2007. Nii et teatavad märgid ülekuumenemisest on näha küll.

Järeldus võiks olla see, et argument «naaber ostis» ei ole põhjus, et ise ostma tormata. Ehkki ma pigem arvan, et täna on mõistlik osta, sest eluasemelaenu intress on madal tänu madalale Euriborile. Seda ära kasutada on mõistlik. Kuid ei tohi jääda lootma, et see jääbki 0,4% peale.

ÕL
http://www.ohtuleht.ee/517716

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvara müügikoolitus toimub 22/04/2013

19.04.2013 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 22/04/2013 toimub “Kinnisvara müügikoolitus“, mida viivad läbi Joonas Saks ja Maria Kopso.

Esimene koolituse osa keskendub kinnisvara müümise spetsiifikale, sh enesemüügi kunstile, mida viib läbi Joonas Saks.

Koolituse teises osas jagab praktilisi näpunäiteid oma igapäevasest tööst kinnisvaramaakler Maria Kopso.

TULE KOOLITUSELE, SEST TARK MAAKLER TEEB ROHKEM TEHINGUID!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Avalikustame Tallinna haljastu tegevuskava

18.04.2013 Tallinn.ee

Tallinna Keskkonnaamet annab teada „Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 – 2025“ tööversiooni valmimisest ja selle avalikustamisest.

Tallinna Linnavolikogu algatas 19.04.2012 „Tallinna haljastuse tegevuskava aastateks 2013-2025“ koostamise ja kehtestas lähteülesande. Lähteülesande kohaselt on tegevuskava eesmärk luua linna haljastuse arengule säästva ja jätkusuutliku tegevuse põhimõtteid järgiv kava, mille ellurakendamisel oleksid arvestatud majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid, et tagada elanikele hea elukeskkond.

Võttes aluseks arengukavadest ja strateegiatest tulenevad eesmärgid ja üldplaneeringutes sätestatud maakasutuse otstarbed, on tegevuskava dokument, mis ühendab eelnimetatud üldisemad dokumendid, annab raamid nende eesmärgipäraseks elluviimiseks ning muudab sellega Tallinna elukeskkonna kvaliteetsemaks ja mitmekesisemaks.

Tegevuskavas sisaldab:

strateegilistest dokumentidest haljastut puudutavate eesmärkide ja meetmete väljavõtet;
2005 aastal kinnitatud haljastuse arengukava täitmise analüüsi;
Tallinna haljastu hetkeolukorra kirjeldust ja analüüsi s.h Tallinna pinnakatte, looduskaitse, linnaosade, juhtimiste ja hoolduse, linnametsade ja puude hetkeolukorra kirjeldusi ja analüüse ning ettepanekuid olukorra parandamiseks;
sõnastatud visiooni ja pikaajalisi eesmärke;
rakenduskava.

Tallinna haljastu visiooniks aastaks 2025 on – Tallinn on toimiva rohevõrgustiku ja mitmekesise maastikuga vääruslik ja esteetiline elukeskkond. Pikaajalisteks eesmärkideks on – haljastu juhtimine on koordineeritud, ühtne haljastute infosüsteem ja selged omandisuhted, haljastu süsteemne hooldus ja rahastus lähtub haljastute hooldusnõuetest, linnamaastik on mitmekesine ja elurikas, esteetiline ja tervislik elukeskkond ning haljastu on väärtustatud kui tähtis elukeskkonna osa.

Rakenduskavas on kirjeldatud vajalikke tegevusi pikaajaliste eesmärkide täitmiseks, nende läbiviimise aega, vajalikke rahalisi vahendeid ja läbiviimise eest vastutajaid.

Koostatud „Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 – 2025“ tööversiooniga saab tutvuda ajavahemikul 19.04.-13.05.2013 Tallinna Keskkonnaametis, Harju tn 13, tuba 242 (kontaktisik Kristiina Kupper, tel 6404712) ja Tallinna linna kodulehel aadressil http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-haljastu-tegevuskava-aastateks-2013-1018 .

Ettepanekuid, märkusi ja küsimusi saab esitada kirjalikult Tallinna Keskkonnaameti aadressil Harju tn 13, 10130 Tallinn või e‑posti aadressil Kristiina.Kupper@tallinnlv.ee kuni 13. maini 2013.

„Tallinna haljastu tegevuskava aastateks 2013 –2025“ töö avalik arutelu toimub 13. mail 2013 algusega kell 16.00 Tallinna Linnavalitsuse istungite saalis, Vabaduse väljak 7, IV korrus.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Nordecon sõlmis Kaitseministeeriumiga lepingu uue õppehoone ja laohoone ehitamiseks

18.04.2013 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Kaitseministeerium sõlmisid lepingu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Lahingukooli õppehoone ja varustuselao projekteerimiseks ja ehitamiseks Kuperjanovi pataljoni territooriumile Võrus. Lepingu maksumuseks koos tellija varuga on 4,4 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Kaitseväes teenivate inimeste õppe- ja töötingimuste parandamine on Nordeconile meeldivaks ja vastutusrikkaks ülesandeks. Uus õppehoone koos kaasaegse sisustusega ja õppetehnikaga ning samas majas asuvate majutuskohtadega toetab senisest paremini Eesti riigi paremasse kaitsevõimesse panustavate inimeste õppetööd, “ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

Avo Amburi sõnul seovad Nordeconi ja Kaitseministeeriumit mitmed varasemad ühisprojektid. Näiteks ehitati Kuperjanovi pataljonile jalaväe väljaõppekeskus ning eelmisel aastal valmis NATO ühise õhuruumi turvamise eesmärgil Ämari lennubaasi hoonetekompleks.

Ehitatava Lahingukooli õppehoone suletud netopinna suuruseks on ligikaudu 4720 ruutmeetrit. Hoonesse tuleb 13 õppeklassi, töökohad 32 hoonet ja selles õppivaid kaitseväelasi teenindavale personalile ja 250 majutuskohta. Varustuselao juurdeehituse suletud netopinna suuruseks on ligikaudu 1240 ruutmeetrit.

Ehitustööd algavad mais ning objekt valmib tänavuse aasta lõpuks.

Kaitseministeerium otsustas ehitada Lahingukoolile uue õppe- ja eluhoone, sest kooli praegused ruumid Võru külje all Meegomäel on vananenud ja nende remontimine pole rahaliselt mõistlik. Edaspidi hakkab Lahingukool paiknema koos Kuperjanovi jalaväepataljoniga Taara linnakus, kuhu on viimase kümne aastaga rajatud kaitseväe moodsaim taristu.

Lahingukool koolitab kaitseväe selgroo moodustavaid vanemallohvitsere ja reservväge juhtivaid reservohvitsere.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 2012. majandusaastal ligi 160 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligikaudu 765 inimesele.

KV.EE: Eestis elamispindade keskmine pakkumishind on 808 €/m²

18.04.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel on Eesti elamispindade keskmine pakkumishind 808 €/m², mis on aastatagusest 0,3% kõrgemal. Suuremates tõmbekeskustes Tallinnas-Tartus hinnatase selgelt kerkib. Üheksas Eesti maakonnas viieteistkümnest on aga pakkumishinnad sellele vaatamata aastatagusest ajast madalamal.

Kui Eesti keskmine elamispindade pakkumishind portaalis KV.EE kasvas aastaga 0,3%, siis pisut kitsam sektor ehk korterite pakkumishind tõusis sama ajaga napid 2%. Tehingute hinnad kasvasid maa-ameti andmetel aastaga aga koguni 8%.

2013. aasta märtsikuised korterite pakkumishinnad olid aastatagusest kõrgemal ainult kuues maakonnas. Üheksas maakonnas on pakkumishinnad aastaga langenud. Reaalsete tehingute turul ei ole olukord sedavõrd troostitu. Maa-ameti andmed näitavad meile, et tehinguhinnad on aastaga langenud ainult kolmes maakonnas.

Ebakõla pakkumishindade ja tehinguhindade vahel näitab, et esmased pakkumishinnad on ostjate jaoks olnud liiga kõrgel. Pakkumishindade langemine on toonud hinnataseme ostjate jaoks aktsepteeritavale tasemele ja see on aidanud kaasa tehingute arvu kasvule.

Tehingute arvu kasv on omakorda vähendanud pakkumises olevate korterite hulka. Portaali KV.EE korteripakkumiste arv on aastaga kukkunud 18 236 pakkumiselt tänavuseks märtsiks 14 886 pakkumisele ehk 18%.

Mõistliku hinnaga pakkumised jõuavad kiiresti tehinguni. Turutasemest kõrgemal olevad pakkumised seisavad portaalides ja ootavad pikalt, et keegi nende vastu huvi tunneks.

Eesti kui terviku korteriturust joonistuvad selgelt välja Harju ja Tartu maakonnad. Need on piirkonnad, kus korteripakkumiste arv on portaali KV.EE andmetel aastaga langenud 25%. Pakkumishinnad on selgelt tõusnud – Harjumaal 10 ja Tartumaal 6%.

Äärmiselt tugev on olnud ka tehingute arv. Korteritehingute arv on Harjumaal aastaga kasvanud 14 ja Tartumaal koguni 26%. Väga aktiivne elamispindade turg on tõusule viinud hinnad – Harjus 8 ja Tartumaal 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus			Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus
	03/2012	03/2013	Muutus, %	03/2012	03/2013	Muutus, %
Eesti	18 236	14 886	-18%	995	1 018	2%

Harjumaa	10 822	8 154	-25%	1 205	1 326	10%
Hiiumaa	16	22	38%	529	480	-9%
Ida-Virumaa	1 032	1 235	20%	303	307	1%
Jõgevamaa	192	164	-15%	251	237	-6%
Järvamaa	163	176	8%	286	310	8%
Läänemaa	373	268	-28%	626	570	-9%
Lääne-Virumaa	390	410	5%	364	330	-9%
Põlvamaa	94	103	10%	397	362	-9%
Pärnumaa	1 737	1 392	-20%	871	874	0%
Raplamaa	200	237	19%	387	345	-11%
Saaremaa	141	148	5%	789	882	12%
Tartumaa	2 287	1 712	-25%	970	1 027	6%
Valgamaa	223	322	44%	237	205	-14%
Viljandimaa	392	367	-6%	550	543	-1%
Võrumaa	174	176	1%	466	427	-8%

KV.EE indeksi muutus 2013-04-17

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Üüriäri KKK: Kas kõrvalkulud maksta ühistule ise või lasta maksta üürnikul?

18.04.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kindel soovitus on lasta kõrvalkulud üürnikul maksta üürileandjale. Siis saab üürileandja need ise teenusepakkujale (ühistule, elektrienergiapakkujale…) edasi maksta.

Vastasel korral võib üürileandja ühel momendil avastada, et ühistu või mõne teenusepakkuja ees on kuhjunud suur võlg, mille tasumise kohustus on kinnisvaraomanikul ehk üürileandjal.

Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab ennetavalt tegelema hakata.

Nii saab üürileandja koheselt astuda samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või koguni üürilepingu lõpetamiseks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Pärnu maakonnas on muutumas haldusterritoriaalne korraldus

17.04.2013 Tõnu Toompark

Täna, 17. aprillil esitavad Audru vald ja Lavassaare vald Pärnu maavanem Andres Metsojale haldusterritoriaalse korralduse muutmist eeldatavad dokumendid.

Maavanem peab omakorda esitama haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotluse koos nõutava dokumentatsiooniga ja omapoolse arvamusega Siseministeeriumile kümne päeva jooksul nende laekumisest arvates.

Teatavasti tegi eelmise aasta detsembris Lavassaare vallavolikogu ettepaneku Audru vallale alustada liitumiskõnelusi. Maavanem Andres Metsoja märkis, et ”tal on väga hea meel, et mõlemal kohalikul omavalitsusel on seni jätkunud tugevat tahet ja kannatlikkust ettevõetud protsess lõpuni viia.”

Audru valla ja Lavassaare valla ühinemise kohta on teadaolevalt mõtteid mõlgutatud vähemalt 1997. aasta maist, kui esimene algatus tuli Lavassaare vallavalitsuse ja vallavolikogu poolt. Audru valla ja Lavassaare ühinemine oli läbi kaalutud ja ühiselt kokku lepitud juba Pärnu maavanema poolt 01.12.2000 Siseministeeriumile (siseminister Tarmo Loodusele) esitatud Pärnu maakonna haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepaneku põhivariandis.

Pärnu maakonnast pärit Eesti taasiseseisvumisperioodi esimene ühinemiskogemus – Pärnu-Jaagupi alevi ja Halinga valla ühinemise näol 1996. aastal. Järgmine ühinemislaine Pärnumaal oli 2005. aastal, kui maakonna lõunaosas ühinesid Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald ja Tali vald: moodustus Saarde vald. 2009. aastal toimus ainus kohalike omavalitsuste ühinemine kogu Eesti peale ainult Pärnumaal, kui Kaisma vald liitus Vändra vallaga.

LPP Retail Estonia kasvab kaubanduspinnalt juhtivaks rõivamüüjaks Eestis

17.04.2013 Tõnu Toompark

Reserved, Mohito, House ja Cropp kaubamärkide maaletooja LPP Retail Estonia OÜ avab neljapäeval Rocca al Mare keskuses Eesti suurima Reservedi kaupluse, millega muutub kaubanduspinnalt Eesti juhtivaks moerõivaste jaeketiks.

Eesti suurima ja uusima kontseptsiooniga Reservedi kauplus avatakse neljapäeval, 18. aprillil Rocca al Mare kaubanduskeskuse esimesel korrusel. Kaupluse üldpind ulatub 1500 ruutmeetrini.

Uue kaupluse avamise järel opereerib LPP Retail Estonia OÜ Eestis kokku üle 8000 ruutmeetri kaubanduspinda, mis on aluseks ettevõttele turuliidri positsiooni saavutamiseks.

“Tegutseme Eesti turul 11 aastat ning oleme oma nelja kaubamärgiga esindatud Eesti kõikides tähtsamatest linnades ja suurimates kaubanduskeskustes. Reservedi uue kaupluse avamine tähendab meie ettevõtte jaoks uue arenguetapi algust. Kavatseme edaspidi hoogsalt laieneda, et suurendada 2015. aastaks meie kaupluste kaubanduspinda 13 000 ruutmeetrini,” ütles LPP Retail Estonia OÜ juhatuse liige Hendrik I. Pass.

Ettevõte avab tänavu augustis veel kaks uuendatud kontseptsiooniga Reserved ja Cropp kauplused Tartus.

Hendrik I. Passi sõnul vajab Reservedi brändi kaubavaliku laienemine suuremat kaubanduspinda, et oleks võimalik seda sihtgruppide lõikes ka paremini klientidele esitleda.

“Muudatusi tuleb sisekujunduselementides, erinevad klientide sihtgruppide tooted on paremini eristatavad ja kergemini üles leitavad. Suurema kauplusega tagatakse ka korralik täismahus lastekaupade valik. Uue kontseptsiooni peamine eesmärk on muuta ostukeskkonda Reservedi kliendile mugavamaks ja arusaadavamaks, olla värske ja lahe koht ostude tegemiseks,” lisas ta.

LPP Retail Estonia OÜ on juhtiv rõivaste jaekaubanduse ettevõte Eestis, mis toob maale Reserved, Mohito, House ja Cropp kaubamärke ning haldab üle 8000 ruutmeetri kaubanduspinda. Firma annab Eestis tööd kokku 164 inimesele. Oma esimese Reservedi kaupluse avas ettevõtte 2002. aasta veebruaris.

LPP Retail Estonia kuulub LPP Capital Gruppi, mis on Kesk- ja Ida-Euroopa üks suuremaid rõivamüüjaid. LPP Capital omab 12 riigis kokku 1077 kauplust kogupinnaga 579 000 m2. Alates 2001. aastast Varssavi börsil noteeritud ettevõtte käive ulatus 2011. aastal 595 miljoni euroni. Käesoleva aasta esimeses kvartalis moodustas kontserni konsolideeritud müügitulu 180 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 13% suurem.

Linn hakkab toetama korteriühistute hoovide heakorrastamist

17.04.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas tänasel istungil linnavolikogule määruse eelnõu, mille kohaselt kehtestatakse projekti „Roheline õu“ raames hoove korrastavate korteriühistute toetamise kord.

Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul antakse toetust Tallinna linna korteriühistule hoovi haljastamise katteks, sealhulgas lillede istutamiseks ja haljastuse hoolduseks. „Toetuse eesmärk on muuta meie linna elukeskkond atraktiivsemaks ja parandada elukvaliteeti kohaliku aktiivsuse suurendamise ja mittetulundustegevuse arendamise kaudu. Linna sooviks ja eesmärgiks on suurendada korteriühistute omaalgatust ja koostöötahet, tugevdada sotsiaalseid suhteid korterelamutes, parandada hoovide välisilmet ja seeläbi ka elukeskkonna kvaliteeti,“ selgitas Võrk. „Teadaolevalt taotleb Tallinna linn Euroopa Rohelise Pealinna tiitlit 2018. aastal ning usun, et kõik sellised algatused ainult toetavad meie püüdlusi selle tiitli saamisel.“

Toetust võib taotleda Tallinna linnas tegutsev korteriühistu hoovi heakorrastamise või haljastuse rajamisega seoses. Näiteks puude, põõsaste, püsikute, roni- ja lilletaimede soetamiseks ja istutamiseks; lillevaaside, -amplite ja muude mahutite ostmiseks ja paigaldamiseks; istutusmaterjali soetamiseks ja istutamiseks; muru rajamiseks; puude raieks ja hoolduslõikuseks. Toetust ei anta aga eelnimetatud tegevusteks vajalike tööriistade ja muu inventari ostmiseks.

Tegevused tuleb ellu viia toetuse andmise otsuse vastuvõtmise aasta 10. septembriks. Toetust on võimalik taotleda kuni 60% kavandatava tegevuse maksumusest, maksimaalne toetus ühe taotleja kohta on 600 eurot aastas.

Taotluse esitamiseks tuleb esitada korteriühistu juhatuse esimehe või volitatud isiku allkirjastatud vormikohane taotlus. Sellele tuleb veel lisada seadusjärgse esindusõiguseta isiku volikiri, haljastusprojekt koos asendiskeemi ja seletuskirjaga, fotod hoovist taotluse esitamise seisuga, eelarve ning raieluba või hoolduslõikusluba (kui on asjakohane).

Sel aastal on taotluste esitamise tähtaeg 15. juuni, taotlusi saab esitada Tallinna Linnavaraametile paberil või elektrooniliselt. Edaspidi on aga taotluste esitamise tähtajaks 30. aprill.