Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: 2025. a korterituru suurimat käibekasvu näitas Rapla

21.04.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel oli 2025. a kogu Eesti korteritehingute rahaline käive 2,71 miljardit eurot. Aastaga suurenes korteritehingute käive 7,0%.

Maakonnakeskuste osa korteritehingute käibes oli 1,98 miljardit eurot ehk 73% tehingute kogukäibest.

Maakonnakeskustest suurima käibega on loomulikult Eesti pealinn Tallinn, kus tehtud korterite käive 1,53 miljardit eurot oli 56% kogu Eestist. Tallinnale järgnesid Tartu ja Pärnu korteritheingute käibega vastavalt 232 ja 94 miljonit eurot.

Maakonnakeskustest suurenes korteritehingute 2025. a käive kõige enam Raplas ja Põlvas, kus käibekasv oli vastavalt 93 ja 34%. Rapla korteritehingute 2025. a käive oli 7,5 ja Põlvas 3,8 miljonit eurot. Ehk väikesed näitajad liiguvad suurel määral.

2025. a korteritehingute käive jäi aastatagusele enam alla Narvas ja Haapsalus. Narvas kukkus 738 korteritehingu käive aastaga 13% 18 miljonile eurole. Haapsalus vähenes 149 tehingu käive 9,6% 15 miljonile eurole.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

1Partner: koroonapandeemia ja sõda Ukrainas ehmatasid kinnisvaraturgu, kuid tänaseks ollakse uue reaalsusega kohanenud

20.04.2026 Adaur.ee

Viimased viis aastat on inimesed pidanud elama erinevate üksteisele järgnevate kriiside keskel, kuid samas oleme rahututest aegadest saanud tänaseks õppetunni, et elu ei jää seisma ja kinnisvaraturg on uue reaalsusega kohanenud, ütleb 1Partner Kinnisvara staažikas konsultant Olmer Õigus.

Kogenud maakleri sõnul on kinnisvaraturg Ukraina sõja mõjul küll muutunud, kuid mitte peatunud. “Rahutud ajad on saanud omamoodi uueks normaalsuseks ning viimaste aastate kriiside jada on tõestanud, et võitjateks osutuvad need, kes ei jää ootama mingit veel suuremat kriisi, mis uue kodu ostu odavamaks muudaks ega lase ka hirmul oma tulevikuplaane niisama pausile panna,” räägib Õigus ja prognoosib, et pigem võib käesolev aasta tuua turu mõõduka kosumise ja ka hinnatõusu.

Õiguse sõnul on üheks peamiseks muutuseks kinnisvaraturul olnud välisinvestorite ettevaatlikum käitumine, “Eesti asukoht eemalt vaataja jaoks geopoliitiliselt tundlikus piirkonnas on pannud just välisinvestorid riske ümber hindama. Samas on see loonud uusi võimalusi Eesti investoritele, kes ka täna tegutseda julgevad. Tänu välisinvestorite väiksemale konkurentsile on kohalikel rohkem ruumi ja võimalusi teha soodsaid tehinguid. Oleme seda näinud ärikinnisvaras, kuid sarnased protsessid on toimund ka elukondliku varaga,” räägib Õigus.

Teadlikumaks ja läbimõeldumaks on muutunud ka müüjate käitumine. 1Partneri maakleri sõnul liigub turul rohkem erinevat tüüpi vara, sealhulgas ka objekte, mida varasemalt hoiti pigem emotsionaalsel põhjusel. “Paljud omanikud soovivad ebakindlal ajal osa kapitali vabastada, mis on toonud näiteks müüki varasemast rohkem vanemaid suvilaid, maakodusid ja hooajalisi kinnisvaraobjekte,” räägib Õigus ja lisab, et ka ostjad on märgatavalt pragmaatilisemad. “Eelistatakse funktsionaalseid elamispindu ning emotsioonipõhised ostud lükatakse edasi. See ei tähenda, et turg seisaks, vaid on liikunud konservatiivsema ja praktilisema otsustamise suunas.”

Aeg-ajalt kerkivad esile jutud ja mõtted ajutisest välismaale kolimisest, kuid praktikas jääb see pigem üksikute inimeste valikuks. “Valdav enamus inimesi siiski ei koli ning kui keegi otsustabki vahepeal ära minna, siis naastes võib turuolukord olla juba täiesti muutunud. Seetõttu tasub otsuseid teha eelkõige pikaajalist vaadet silmas pidades,” soovitab Õigus. Ta rõhutab, et kuigi levinud ebakindlus on meeleolu mõjutanud, siis ei ole see turgu pikaajaliselt halvanud. “Need, kes jäävad ootama ‘paremaid aegu’, võivad tegelikult headest võimalustest ilma jääda. Edu saavutavad need, kes kohanevad kiiremini ja ei lase ebakindlusel oma plaane pausile panna,” ütleb ta.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Bigbank: Töötuse näitajad paranevad, samas majanduse kohale kogunevad tumedad pilved

20.04.2026 Raul Eamets

Täna avaldas Statistikaamet registreeritud töötuse näitajad, millest näeme, kuidas töötus on muutunud kohalike omavalituste tasandil.

Üldine pilt on hea. Töötus on märtsis 11% madalam kui aasta tagasi. Siis oli registreeritud töötuid 49858, selle aasta märtsis 44310. Kahe aasta taguse ajaga võrreldes on töötus vähenemine koguni 19%.

Kas töötuse näitajad on sama rõõmsad ka aasta pärast? Natuke kahtlane, eriti kui vaadata majandust läbi tööandjate silmade, kes oma täna avalikustatud pöördumises valitsusele räägivad kriisikomisjoni moodustamise vajalikkusest. Põhjuseks Lähis-Ida sündmused ja sellest tulenev naftakriis, mis mõjutab kõiki majanduse valdkondi. Täna peaks ERR avaldama ka allakirjutanu pikema ülevaate Lähis-Ida kriisi mõjudest inflatsioonile.

Tagasi tööturu juurde. Maakondadest on töötus kõige rohkem vähenenud Järva maakonnas, kus töötuid on vähem 19,3%, kasvanud on töötus aga aasta võrdluses enim Hiiumaal (7,3%). Kahe aasta taguse märtsiga on töötus kõige rohkem vähenenud Pärnumaal (38,3%). Kasvanud kuskil ei ole, ütleme, et Hiiumaal on samal tasemel, mis kaks aastat tagasi.

Kui minna valla tasemele, siis aastaga on töötus kõige rohkem vähenenud Saarde vallas (39,3%), järgnevad Anija vald (29,6%), Loksa linn (29,4%), Haljala vald (26,8%), Märjamaa vald (25,5%) ning Narva Jõesuu (25%). Mujal olid langused alla 25%. Töötus on aastaga kasvanud peale Hiiumaa veel Jõhvi vallas (16,1%), Rõuge vallas (10,6%) , Harku vallas (7,6%), Viljandi vallas (6,1%), Räpina vallas (5,2%) ja Saku linnas (2%). Saared, peale Saaremaa ja Hiiumaa on arvestusest välja jõetud, sest seal põhjustaks mõneinimeseline muutus protsentides väga suuri kõikumisi. Kokkuvõttes: üldpilt on väga positiivne, aga tulevik murettekitav.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

SEB: Kinnisvara hinnakasvu veduriks on tänavu järelturg

20.04.2026 Adaur.ee

Kuigi euribor püsib varasemast kõrgemal tasemel, ei ole see kinnisvaratehingute aktiivsuse peamine mõjutegur – ostuotsuste keskmesse on nihkunud hinnatase. Seda eriti järelturul, kus siiani uusarendustest aeglasem hinnakasv tugevdab tänavu müüjate positsiooni.

Konkurents kinnisvaraturul ei ole kadunud, küll aga on see muutnud oma vormi, sest hinnaläbirääkimised on kerkinud keskseks teemaks. Sektoris joonistub üha selgemalt välja kahe turusegmendi erinev dünaamika: järelturul nähakse hinnakasvuks ruumi, samas kui uusarenduste hinnad püsivad pigem stabiilsena.

Järelturu korteritel on hinnakasvuks ruumi

Viimase nelja aasta jooksul on Tallinna uusarenduste hinnad kasvanud ligi 47%, mis on oluliselt kiirem kui järelturukorterite ligikaudu 28-protsendiline hinnatõus samal perioodil. See on loonud kahe turu vahele märkimisväärsed hinnakäärid ning peegeldub ka ostjate eelistustes.

„Hinnavahe on andnud järelturu korteritele rohkem kasvuruumi. Ostjate jaoks on järelturg muutunud atraktiivsemaks ning müüjate positsioon on hakanud tugevnema, eriti hea asukoha ja kvaliteediga korterite puhul,“ selgitas SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.

Tema sõnul on uusarendustes hinnatõusu potentsiaal märksa piiratum, kuna ostjate hinnataluvusel on selge ülempiir. „Kuigi laenuturul on keskmised laenusummad kasvus ja turg püsib aktiivne, võetakse üle 300 000-euroseid laene tagasihoidlikumalt. See peegeldub ka Tallinna uusarenduste müügis, mis on viimaste aastate madalaimal tasemel,“ lisas Hallang.

Kõrgem euribor ei pidurda kinnisvaratehingute aktiivsust

Vaatamata euribori tõusule jääb see märgatavalt alla oma tipptasemele, mistõttu ei ole see koduostjate jaoks tehingute tegemisel määravaks takistuseks kujunenud.

„Euribori tõus jääb hetkel koduomanike jaoks hallatavasse vahemikku. Praktikas mõjutab koduostuotsust rohkem see, kas hinnaläbirääkimistes on võimalik kokku hoida kümneid tuhandeid eurosid, mitte see, kas intressimäära muutus kasvatab kuumakset mõnekümne euro võrra,“ avas Hallang.

Ühe protsendipunktilise euribori tõusuga kasvab 150 000-eurose jäägiga laenu kuumakse veidi üle 80 euro. 0,1 protsendipunktistest kõikumiste „hind“ jääb sellise laenu puhul 8,6 euro juurde.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

EfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtja müüs Vilniuses asuva Menulio 11 büroohoone

20.04.2026 Adaur.ee

Fondi 100%-line tütarettevõtja EfTEN Menulio UAB sõlmis 17.04.2026 ettevõttega Mėnulio 11 turtas, UAB (Leedu ettevõtteregistri kood 307597298) müügilepingu Vilniuses aadressil Menulio 11 asuva kinnisvarainvesteeringu võõrandamiseks vara bilansilisest väärtusest ligakaudu 600 tuhande euro võrra kõrgema hinnaga.

EfTEN Real Estate Fund AS omandas kinnistu 01.01.2023 ühinemise kaudu EfTEN Kinnisvarafond AS-ga, kelle tütarettevõte EfTEN Menulio UAB soetas selle 2015. aastal hinnaga 5,8 miljonit eurot. Projekti kogu eluea IRR alates esialgsest investeeringust on 14% aastas. Müügilepingu pooled on kokku leppinud, et tehingu täpsed tingimused on konfidentsiaalsed. Müügitehing on planeeritud lõpule viia 24.04.2026.

Tehingut ei loeta olulist tähtsust omavaks NASDAQ Tallinna börsi reglemendi osa „Nõuded emitentidele” kohaselt. Kinnisvarainvesteeringu bilansiline väärtus moodustab 2,01% kogu fondi konsolideeritud kinnisvarainvesteeringute mahust.

Tehingust saadavat tulu plaanib fond kasutada tulevikus uute investeeringute omakapitalina.

A subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS sold an office building at Menulio 11 in Vilnius

20.04.2026 Adaur.ee

On 17.04.2026, the fund’s 100% subsidiary EfTEN Menulio UAB entered into a sales agreement with Mėnulio 11 turtas, UAB (registration number with the Lithuanian Register of Legal Entities 307597298) and sold the investment property at Menulio 11 in Vilnius, at €600 thousand euros above the balance sheet value.

EfTEN Real Estate Fund AS acquired the property on 1 January 2023 through a merger with EfTEN Kinnisvarafond AS, whose subsidiary EfTEN Menulio UAB had originally purchased it in 2015 for €5.8 million. The project’s IRR over its entire holding period, measured from the initial investment, is 14% per annum.The parties have agreed that the exact terms of the transaction will be confidential. The transaction is planned to be completed on 24 April 2026.

The transaction is not considered to be significant according to the section “Requirements for issuers” of the rules and regulations of the NASDAQ Tallinn Stock Exchange.

The book value of this investment is 2,01 % of the total volume of consolidated real estate investments of the fund.

The proceeds of the transaction will be used as equity for the Fund’s new investments in future.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: Seileri Kvartali arenduse II etapi ehitustööde algus Pärnus

17.04.2026 Adaur.ee

Nordecon AS alustab Pärnus Seileri Kvartali elamuarendusprojekti järgmise etapi elluviimist. Teise etapiga rajatakse aadressidele Rääma 7c/1 ja Rääma 7c/2 kaks nelja- kuni viiekorruselist korterelamut, kuhu valmib 2027. aasta kevadeks kokku 25 korterit ning 4 äripinda.

Uutes hoonetes kavandatud korterid on suurusega 33–78,4 m² ning nende ruutmeetrihinnad algavad 3 369 eurost. Äripindade suurused jäävad vahemikku 24,1–63,4 m² ning ruutmeetrihinnad algavad 3 814 eurost. Kõigi hoonete parkimine on lahendatud hoonealuse parklana. Hoonete vahelisele alale rajatakse haljastatud puhkeala ning laste mänguväljak.

Seileri Kvartal (www.seileri.ee) on terviklik elukeskkond, mille lõplik arendusmaht hõlmab kümmet kortermaja kokku 134 korteri ja 20 äripinnaga. Kvartali esimesed kaks hoonet aadressidel Rääma 7d/1 ja Rääma 7d/2 anti kasutusse 2025. aasta kevadel.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2025. aasta konsolideeritud müügitulu oli 208 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 430 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE kinnisvara-podcast: Harjumaa lao- ja tootmispindade sektori arengud

17.04.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 136. osa külaline on Harju KEK AS juhatuse liige Janek Lehtmets. Saates arutleme Lääne-Harjumaa, eriti Keila vaatest ärikinnisvaraturu ning lao- ja tootmispindade arengute üle. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Janek Lehtmets selgitab, millised on peamised kriteeriumid kaasaegsete lao- ja tootmispindade arendamisel ning milline on erinevus spekulatiivsete ja konkreetsele kliendile suunatud projektide vahel. Vaatame lähemalt piirkonna logistilisi eeliseid ja seda, kuidas Harju KEK on kohalikku ettevõtluskeskkonda aastakümnete jooksul kujundanud.

Võtame teemaks piirkonna üürihinnad ja kõrvalkulude kontrolli all hoidmise olulisuse lao- ja tootmisettevõtetele. Janek Lehtmets jagab selgitusi, miks on fikseeritud elektrikulud ja tsentraalne infrastruktuuri juhtimine üürnikele oluline argument ning kuidas see mõjutab ettevõtete konkurentsivõimet.

Arutame, kuidas haakuvad tööstuslik areng ja elamispindade turg Keila näitel. Analüüsime Keila rolli tõmbekeskusena ning räägime värsketest arengutest kaubanduspindade turul. Saatekülaline avab Keila kaubanduskeksuste külluse tagamaid ja selgitab, millist tühimikku need piirkonna teenuste turul täidavad.

Saate lõpus annab külaline oma soovitused investoritele ja turuosalistele, rõhutades Tallinna-lähedaste piirkondade ning raudteeühenduse tähtsust tulevikuperspektiivis.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinn: Tallinn kavandab Pärnu maanteele eraldatud rattateid ja sujuvamat ühistransporti

17.04.2026 Tallinn.ee

Tallinna linn plaanib rekonstrueerida Pärnu maantee lõigu Estonia puiesteest kuni viaduktini, rajades muu hulgas mõlemale poole teed eraldatud rattateed ning parandades ühistranspordi liikumiskiirust ja tänavaruumi kvaliteeti.

„Pärnu maantee uuendamine on oluline samm selleks, et värskendada tänavaruumi, muuta ühistranspordiga liikumine kiiremaks ja turvalisemaks ning luua ka ratturitele eraldi teed,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

Eskiisprojekti kohaselt ehitatakse Pärnu maantee mõlemale poole eraldatud ja ohutud rattateed, laiendatakse kõnniteid ning muudetakse ülekäigud selgemaks. Suuremad ümberehitused on kavandatud Liivalaia ja Vineeri tänava ristmikel, teistes lõikudes tehakse väiksemaid parandusi.

Plaanis on luua eraldatud ühistranspordikoridorid ja -peatused, kus hakkavad peatuma nii bussid kui trammid. Muudatus on vajalik, et ühistransport saaks kiiremini ja sujuvamalt liikuda.

Lisaks liikluslahendustele pöörab projekt tähelepanu linnaruumi kvaliteedile. Pärnu maanteele lisandub haljastust, taastatakse ajalooline puiestee ning parandatakse sademevee ärajuhtimist. Uuendatakse ka vananenud taristu ja parandatakse ristmike lahendusi, et vähendada liiklusõnnetuste riski ja luua paremat tänavaruumi.

„Tegemist on selgelt linnakeskkonda väärindava projektiga, mis võimalikult suurel määral arvestab kõigi ruumikasutajate huve. Seda sõltumata liikumisviisidest ja liikumisvahendite kasutuseelistest, kuna püütud on eranditult kõigile liiklejakruppidele tagada meeldivad ja turvalised liikumisvõimalused,“ lausus Kesklinna linnaosavanem Nikita Groznov.

Materjalidega saab tutvuda ja tagasisidet anda 14.–26. aprillini kirjalikult veebilehe https://www.tallinn.ee/et/kaasamine/parnu-mnt-rekonstrueerimise-eskiisprojekt kaudu.

Lisaks on kõik huvilised oodatud avalikule arutelule 22. aprillil kell 17.30 Tallinna Inglise Kolledžis (Estonia pst 10), kus saab samuti arvamust avaldada.

Valminud eskiisprojekti täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Esitatud ettepanekud vaadatakse läbi ning neid kaalutakse projekti koostamisel vastavalt tehnilistele, ruumilistele ja eelarvelistele võimalustele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 28.04.2026

17.04.2026 Margot Toompark

28.04.2026 toimub Kinnisvarakoolis koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“, kus jurist Martina Proosa annab põhjaliku ülevaate detailplaneeringute olemusest, koostamisest ja menetlusest.

Koolitus on suunatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele, kinnisvaraarendajatele, ehitusvaldkonna spetsialistidele, arhitektidele, projekteerijatele ning kõigile teistele teemast huvitatud isikutele.

Koolitusel käsitletakse muu hulgas:

detailplaneeringu eesmärki ja koostamise aluseid;
ehitusõiguse sisu ning planeeringu siduvust;
detailplaneeringu menetlust, kehtestamist ja elluviimist;
kohaliku omavalitsuse võimalusi planeeringu elluviimise mõjutamisel;
detailplaneeringu muutmise võimalusi;
planeerimisseaduse kavandatavaid muudatusi.

Osalejad saavad teadmised sellest, mida tuleb detailplaneeringuga reguleerida ja mida mitte (nt korterite ja parkimiskohtade arv, haljastus, jäätmete ladustamine jms), ning ülevaate asjakohasest kohtupraktikast.

Koolitus „Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine“ toimub 28.04.2026 kell 10.00-15.15 MS Teamsi keskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Nordecon: Commencement of construction of stage II of the Seileri Kvartal development in Pärnu

17.04.2026 Adaur.ee

Nordecon AS has commenced the implementation of the next stage of the Seileri Kvartal residential development project in Pärnu. As part of the second stage, two four- to five-storey apartment buildings will be constructed at Rääma 7c/1 and Rääma 7c/2, comprising a total of 25 apartments and 4 commercial units to be completed by spring 2027.

The apartments planned for the new buildings range in size from 33 to 78.4 square metres, with prices starting from 3,369 euros per square metre. The commercial units range in size from 24.1 to 63.4 square metres, with prices starting from 3,814 euros per square metre. Parking for all buildings will be provided on the ground floor of the buildings. A landscaped recreational area and a children’s playground will be developed between the buildings.

Seileri Kvartal (www.seileri.ee) is a comprehensive residential environment with a total planned development volume of ten apartment buildings comprising 134 apartments and 20 commercial units. The first two buildings of the quarter, located at Rääma 7d/1 and Rääma 7d/2, were completed in spring 2025.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2025 was 208 million euros. Currently Nordecon Group employs close 430 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Swedbank: Milline kodu müüb aastal 2030?

16.04.2026 Heili Klandorf-Järvsoo

Milline on kodu, mida inimesed tahavad osta ja pank on valmis rahastama ning mille rajamiseks suudab linn mõistliku ajaga tingimused luua? Tallinna kinnisvaraturu eksperdid arutasid Swedbanki kinnisvarahommikul, milline on üks hea tulevikukodu.

Kuigi inimeste ostujõud on viimastel aastatel mõnevõrra paranenud, ei ole see eluasemeturul hinnasurvet märkimisväärselt leevendanud. Swedbanki erakliendi finantseerimise divisjoni juhi Maivi Hansoni sõnul jääb nn maksuküüru kaotamise mõjul inimestele keskmiselt 150 eurot kuus rohkem raha kätte, mis tähendab, et üks laenuvõtja saab pangast ligikaudu 10 000 euro võrra suuremat laenu. Kahe täiskasvanuga perel võib see tähendada kuni 25 000 euro võrra suuremat laenusummat.

Samal ajal on uusarenduste keskmine hind Tallinnas kerkinud umbes 5000 euroni ruutmeetri kohta, mis piirab nende ostjate hulka, kes saavad uusarendusse ostmist lubada. Seda näitavad ka statistilised andmed: kui kolm aastat tagasi moodustasid uusarenduste tehingud veerandi kuni kolmandiku korteritehingutest, siis mullu ligikaudu 15%. Ostjad suunduvad kas vanematesse korteritesse või otsivad lahendusi väljaspool linna.

Kinnisvara hinnas mängib suurt rolli aeg

Kinnisvaraarendajate hinnangul ei teki hinnasurve ainult ehitusmaterjalidest või tööjõukuludest. Väga suur osa hinnast kujuneb ajalisest faktorist ehk sellest, kui kaua kestab arendus planeeringust ehituseni.

Invego asutaja ja juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on aeg arendusprotsessis üks võtmetegureid. „Kui menetlusajad on rohkem kui kümme aastat, siis omakapitali hind kasvab selle ajaga kordades ning selle maksab lõpuks kinni tarbija,“ selgitas ta.

Sama loogika piltlikustab hinnavahet Eesti ja lähiriikide vahel. Vähi sõnul võib samaväärne korter Riias olla umbes kolmandiku odavam. „See vahe tuleb puhtalt menetlusajast. Ehitushind ja maksud on samaväärsed, aga maa hind kujuneb selle järgi, kui kaua kapital seal all kinni seisab.“

Arendus sõltub nii linnast kui ka arendajast

Arendus sõltub nii linnast kui ka arendajast. „Linna jaoks on see suur probleem, kui õpetaja ei saa enda palga eest Tallinnas elukohta osta,“ rääkis arhitekt ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja Oliver Alver.

Alver tunnistas, et arendusprotsesside pikkus on probleem, kuid süü on siin mõlemapoolne. Ühest küljest on linnas loodud bürokraatlik süsteem, mis on väga keeruline – piltlikult öeldes tuleb planeerijal ette võtta lugematul hulgal väikeseid trepiastmeid. Teise poole valemist moodustavad aga planeeringust huvitatud isikud, kes ei ole alati kõige motiveeritumad linnaehitusliku kompromissi leidmisel.

Alver jagab arendajad tinglikult kolmeks: päris arendajad, paber arendajad ja nn. pensionifondi loojad. Esimestega on planeeringu koostamine lihtne. Nad hindavad head ruumilist kvaliteeti, neil on selge äriplaan, nad on kompromissivalmis ja tahavad kohe ehitama hakata. Teised keskenduvad pigem sellele, et planeeringuga võimalikult palju ehitusõigust „välja kaubelda“. Ruumikvaliteet pole teema. Kolmandad väärindavad igaks juhuks läbi planeeringu enda kinnistuid. Just sellel grupil kipuvadki planeeringud aastaid venima.

„Elu muudaks oluliselt lihtsamaks ja kiiremaks, kui planeeringutel oleks kehtivusaeg. Siis lõppeks igaks juhuks planeerimise kaudu maa väärindamine. Ma arvan, et rohkem kui pool töömahtu langeks ära, tekiks aega ja saaks reaalselt ehitamisse minevaid planeeringuid tempokalt koostada,“ lisas Alver.

Kas probleem on laenurahas?

Swedbanki kinnisvara ja ehitusosakonna juhi Ero Viigi sõnul ei sõltu arendusprojekti rahastamine ainult ideest või asukohast, vaid eelkõige sellest, kas turul on nõudlust. Üheks oluliseks näitajaks on eelmüük. „Kui projekt müüb enne ehituse algust kolmandiku või isegi ligi poole ulatuses ära, siis on see tavaliselt märk, et tegemist on hea projektiga,“ selgitas Viik.

Tema sõnul on Eesti arendajad üldiselt professionaalsed ning projektid hästi läbi mõeldud. Kui nõudlus on olemas ja projekt on kvaliteetselt ette valmistatud, on ka pangal seda lihtsam finantseerida.

Mis puutub aga kodu taskukohasusse, siis avalikus arutelus seostatakse kinnisvarahindu sageli laenutingimustega. Pankade hinnangul ei ole intressimäär siiski tavaliselt see koht, kus tehingud takerduvad. Pankade vahel on tihe konkurents ning kodulaenu marginaalid on viimastel aastatel pigem langenud. „Ma olen üsna veendunud, et kodulaenu intressimarginaali tõttu ei jää tehing tegemata,“ ütles Viik.

Samal ajal on ostjad muutunud märksa teadlikumaks. Kui varem küsisid nad laenupakkumist sageli ainult kodupangast, siis nüüd võtavad arendajate sõnul lauale mitu pakkumist.

Tulevikukodu ei ole ainult suurem korter

Paneeldiskussiooni keskmes oli aga küsimus, millised kodud on need, mida inimesed tulevikus osta tahavad.

Invego juht Vähi usub, et piirangud peavad olema võimalikult paindlikud. „Peame vaatama, millised on edukad elamisväärsed linnad, keskkonnad, arhitektuur ja mudelid maailmas. Ei saa nii, et järgmised 10 või 30 aastat arendame samamoodi, nagu arendati eelmised 10 või 30 aastat. Maailm on kiires muutumises,“ rääkis Vähi.

Viigi sõnul muutub järjest olulisemaks keskkond. „15 minuti linnaruum ei peaks olema sõnakõlks. Aeg on piiratud ressurss ja seda hinnatakse aina rohkem, seetõttu muutuvad oluliseks linnaruum, infrastruktuur ja see, kui palju igapäevaelu on kodu lähedal. Elutempo muutub aina kiiremaks ja hinnatakse rohkem aega, mida saab pühendada meelistegevustele ja asjadele, mis on olulised,“ ütles Viik.

Alver lisas, et arhitektuuri kõrval määravad elukvaliteeti väga praktilised detailid. „Ruutmeetrite ja hinna kõrval on sama olulised hästi läbimõeldud planeering, piisav loomulik valgus ja toimiv linnaruum. Tähtsad on ka detailid: köök olgu aknaga, rõdu ei ole suitsunurk vaid suvine elutuba, ning panipaik ei tohi olla koht, kus hallitus riided hukule määrab, mis muide on tänapäeval küllaltki levinud probleem ka uusarendustes,“ ütles ta.

„Arvestades ka vananevat ühiskonda, siis vanadekodud, mis praegu asuvad enamasti linnast väljas, peavad olema linnas – siin, kus lapsed ja lapselapsed elavad. Viin lapsed lasteaeda ja lähen jalutan, vaatan, kuidas pereliikmel vanadekodus läheb. Kodu lähedane lasteaed ja vanadekodu,“ kirjeldas Alver keskkonda, mis on tervikuna läbi mõeldud ja tulevikku vaatav.

Just sellised detailid koos hästi toimiva linnaruumi ja mõistliku arendusega võivadki määrata, milline kodu on ihaldusväärne aastal 2030.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Arco Vara AS majandusaasta aruanne 2025

16.04.2026 Adaur.ee

TEGEVJUHI ARUANNE

2025. aasta oli Eesti kinnisvaraturul stabiliseerumise ja mõõduka taastumise aasta. Kinnisvara hinnad kasvasid aeglaselt ning tehinguaktiivsus paranes, eriti pärast 2023.–2024. aasta langust. Euribori langus ja stabiliseerumine parandasid laenutingimusi ning tõid ostjaid turule tagasi. Selle tulemusena suurenes Tallinnas uusarenduste tehingute arv, kuid jäi siiski prognoosidele alla. Majandus kasvas aeglaselt, mis hoidis turu ettevaatlikuna, kuid üldpilt paranes võrreldes eelnevate aastate langusperioodiga. Kui makromajanduslik keskkond püsib stabiilne ning intressimäärad hakkavad alanema, on 2026. aastal oodata turu mõõdukat elavnemist, eriti uusarenduste segmendis.

Möödunud aasta kujunes Arco Vara jaoks aktiivse arengu ja strateegiliste otsuste aastaks, mille jooksul keskendusime nii uute projektide käivitamisele, olemasolevate arenduste edasiviimisele kui ka ettevõtte finants- ja tugistruktuuride tugevdamisele. Muutlikust majanduskeskkonnast hoolimata jätkasime järjekindlalt oma strateegia elluviimist, et tagada ettevõtte jätkusuutlik kasv ja konkurentsivõime ka pikas plaanis.

Aasta jooksul laiendasime oma arendusportfelli, omandades Spordi ja Lutheri projektid, mis aitasid suurendada ettevõtte arendusmahtu kuni 157 318 m² (+ 72 590 m²). Spordi tänava projektis alustasime ka ehitustöödega, Lutheri kvartalis keskendusime kontseptsiooni väljatöötamisele ning eelarve ajakohastamisele, et tagada projekti optimaalne teostus tulevikus. Samuti liikus järgmisesse etappi Kodulahe kvartalis asuv Soodi arendus, kus saime ehitusloa ning alustasime ehitustöödega. Olulise osa aastast moodustasid olemasolevate projektidega seotud tegevused. Bulgaaria arendusprojektis keskendusime ostjate ja partnerite otsimisele.

Viisime edukalt läbi aktsiate emissiooni ning ettevõtte esimese avaliku võlakirjapakkumise, mille käigus kaasasime 15 miljonit eurot.

Organisatsiooni arendamine oli samuti oluline fookus. Aasta jooksul värbasime uusi meeskonnaliikmeid, kes aitavad ellu viia Arco Vara projekte. Tugevdasime finants-, arendus- ning müügi- ja turundusmeeskonda, et toetada ettevõtte kasvavaid arendusmahte.

Esimesed kolm kvartalit olid ettevõtte jaoks väikese kasumiga, kuid neljanda kvartali oodatust väiksem müügimaht, mida mõjutas ka piiratud vabade ühikute arv, viis aasta kokkuvõttes kahjumisse.

Rannakalda arendus: Aasta jooksul müüdi 18 kodu. 2025. aasta lõpuks oli projektis müüdud 105 korterit ja äripinda 113-st. Eesmärk oli 2025. aasta lõpuks realiseerida kõik järelejäänud ühikud, kuid mõned korterid jäid veel müümata ning nende müük jätkub 2026. aastal.

Soodi 6 arendus: Ehitustööd algasid 30. juunil. 2025. aasta lõpuks oli võlaõiguslike lepingutega müüdud 22 korterit ja äripinda 66-st. Projekt on atraktiivne nii noortele peredele, investoritele kui ka nõudlikumale kliendile tänu arenduse heale asukohale ja läbimõeldud planeeringutele.

Spordi arendus: Ehitusega alustati samuti juunis. 2025. aasta lõpuks oli võlaõiguslike lepingutega müüdud 16 kodu 56-st. Spordi arendus täiendab Arco Vara portfelli suurepärase asukohaga Kristiine elamurajoonis, piirkonnas, kus uusarendusi on vähe, kuid nõudlus elamispindade järele on kõrge. Projektis rakendatakse kaasaegseid ja nutikaid lahendusi.

Arcojärve arendus: Pärast aruandeperioodi lõppu, 19. jaanuaril 2026 toimus avalik arutelu ning protsess on jõudnud detailplaneeringu kehtestamise viimastesse etappidesse. Tegemist on strateegiliselt olulise projektiga, mis loob eeldused edasisteks investeeringuteks uutesse linnasisestesse arendustesse.

Bulgaaria arendus: Bulgaaria tütarettevõtte osas jätkuvad läbirääkimised ning vastavad otsused on plaanis teha lähiajal.

Kuldlehe arendus: Aasta jooksul müüdi viis kodust kaks. Projektis on alles viimane korter, mille eksklusiivne iseloom ja piiratud saadavus hoiavad arenduse tugeval positsioonil Tallinna premium-segmendis.

Lutheri arendus: Detsembris algas esimese etapi eelmüük. Jätkub projekteerimine ja ettevalmistus ehitustööde alustamiseks.

Arco Vara fookus püsib jätkuvalt kvaliteetsete ja kestlike elukeskkondade arendamisel ning parima koduostukogemuse pakkumisel. Meie missioon on luua kaasaegseid, kestlikke ja ihaldusväärseid elukeskkondi, kus klient saab kujundada oma unistuste kodu, ning meie visioon on olla koduostjate esimene valik. 2025. aasta oli intensiivse töö ja mitmete oluliste otsuste aasta. Oleme kindlad, et tehtud sammud loovad tugeva aluse järgmisteks arenguetappideks ning toetavad Arco Vara pikaajalist ja jätkusuutlikku kasvu.

PÕHILISED NÄITAJAD

Grupi 2025. aasta 12 kuu müügitulu oli 7 685 tuhat eurot, mis on 208 tuhat eurot rohkem kui 2024. aasta 12 kuu müügitulu.

2025. aasta 12 kuu ärikasumiks (=EBIT) kujunes 195 tuhat eurot ja puhaskahjumiks 479 tuhat eurot. 2024. aasta 12 kuuga sai grupp ärikasumit 69 tuhat eurot ja puhaskahjumit 624 tuhat eurot.

2025. aasta jooksul on müüdud 48 korterit, millest 28 võlaõiguslepinguga ja 20 asjaõiguslepinguga. 2024. aasta jooksul müüdi kokku 30 korterit ja 3 äripinda (22 korterit ja 1 äripind asjaõiguslepinguga, 8 korterit ja 2 äripinda võlaõiguslepinguga).

31.12.2025 seisuga oli laos valmis 8 korterit ja 1 äripind. 31.12.2024 seisuga oli laos valmis 28 korterit ja 1 äripind.

Grupi varade maht 31.12.2025 seisuga enam kui kahekordistus võrreldes 31.12.2024. Varade mahu suurenemise peamine põhjus on uute arendusprojektide ost, sh. Lutheri kvartali ja Spordi 3a/3b arendusprojekti soetamine.

Grupi laenukoormus (netolaenud) oli 2025. aasta lõpu seisuga 37 649 tuhat eurot, mis on 23 012 tuhat eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodi lõpuga. Laenukoormuse suurenemise peamine põhjus on Lutheri kvartali soetamine, mis finantseeriti osaliselt pangalaenuga. Lisaks emiteeriti 2025. aasta kolmandas kvartalis 15 000 tuhande euro eest võlakirju. Grupi intressikandvate kohustuste kaalutud keskmine intressimäär oli 31.12.2025 seisuga 8.90%.

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

EUR tuhandetes	2025	2024

Müügitulu enda kinnisvara müügist	7 195	7 145
Müügitulu teenuste müügist	489	332
Müügitulu kokku	7 685	7 477

Müüdud kinnisvara ja teenuste kulu	-5 727	-5 707
Brutokasum	1 957	1 770

Muud äritulud	5	7
Turustuskulud	-447	-551
Üldhalduskulud	-1 122	-1 127
Muud ärikulud	-197	-31
Ärikasum (-kahjum)	195	69

Finantstulud ja -kulud	-563	-640
Kasum/kahjum enne tulumaksu	-368	-572
Tulumaksukulu	-111	-52
Aruandeperioodi puhaskasum/-kahjum	-479	-624

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

EUR tuhandetes	31.12.2025	31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid	2 784	1 720
Nõuded ja ettemaksed	6 420	5 690
Varud	74 127	29 170
Käibevara kokku	83 331	36 580

Nõuded ja ettemaksed	18	18
Kinnisvarainvesteeringud	2 296	2 296
Materiaalne põhivara	551	622
Immateriaalne põhivara	41	52
Põhivara kokku	2 905	2 988
VARAD KOKKU	86 236	39 568

Laenukohustused	4 180	234
Võlad ja saadud ettemaksed	8 560	4 487
Garantiieraldised	347	127
Lühiajalised kohustused kokku	13 087	4 848

Laenukohustused	36 283	14 981
Võlad ja saadud ettemaksed	503	0
Pikaajalised kohustused kokku	36 786	14 981
KOHUSTUSED KOKKU	49 873	19 829

Aktsiakapital	12 158	7 272
Ülekurss	16 399	3 835
Kohustuslik reservkapital	2 011	2 011
Muud reservid	28	28
Jaotamata kasum	5 767	6 594
OMAKAPITAL KOKKU	36 363	19 739
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	86 236	39 568

Arco Vara AS Majandusaasta aruanne 2025

Muudatused Baltic Horizon Capital AS-i juhtimises

16.04.2026 Adaur.ee

Baltic Horizon Fondi fondivalitseja Baltic Horizon Capital AS teatab juhtimise üleminekust. Tarmo Karotam, kes on juhtinud Baltic Horizon Fondi ja selle eelkäijat 20 aastat, astub fondijuhi ja juhatuse esimehe kohalt tagasi 30. aprillil 2026.

Praegune kaasfondijuht Edvinas Karbauskas asub Baltic Horizon Capital AS-i fondijuhi ja juhatuse esimehe ametikohale.

Tarmo Karotami kommentaar: „Baltic Horizon Fond oli esimene Baltikumis noteeritud kinnisvarainvesteeringute fond ning selle teedrajava ettevõtmise juhtimine kahe aastakümne vältel on olnud üks erakordne teekond. Olles tüürinud fondi ka läbi viimaste aastate keeruliste turuväljakutsete ning saavutanud stabiilse vundamendi fondi pühendunud investorite toel, tunnen, et on õige aeg teatepulk edasi anda. Jään fondi aktiivseks investoriks ning olen veendunud, et uus juhtkond on võimeline viima fondi järgmisesse kasvufaasi.“

Nõukogu esimees Antanas Anskaitis lisas: „Nõukogu nimel avaldame Tarmole siirast tänu pikaajalise pühendumuse ja juhtimise eest. Tema roll Balti kinnisvara kapitaliturgude arendamisel on olnud fundamentaalne. Nüüd, mil kriitilised sammud fondi finantspositsiooni tugevdamiseks on astutud, usaldame uut juhtkonda, kes keskendub fondi investeerimisportfelli konkurentsivõime ja atraktiivsuse suurendamisele.“

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KV.EE: Elamispindade müügipakkumine on hooajalistel põhjustel hakanud suurenema

16.04.2026 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmise hinna liikumise dünaamikat peegeldav KV.EE Indeks on kerkinud 194,1 punktile, mis on 6,8% aastatagusest kõrgemal. Elamispindade müügipakkumiste arvu kajastav KV.EE objektide arvu indeks on 71,5 punktil ehk aastatagusest 6,8% allpool.

KV.EE Indeksi kerkimise tagamaa on jätkuvalt Tallinna suur uute korterite pakkumine. Uued ehk keskmisest kallimad korterid seisavad hulga kaupa pakkumises. See ajab hinnaindeksit üles, kuid KV.EE indeksi kerkimisest ei tohi teha järeldusi, et samaväärne vara analoogses tempos kallineb.

Elamispindade müügipakkumiste arv on aastatagusest madalam. See tähendab, et aastatagune mõõdukas ülepakkumine on taandunud. Tänast järelturupakkumist enam ülepakkumiseks pidama ei pea. Tasakaal pakkumise ja aktiivse korterituru tehingute vahel on hea. See tähendab, et hinnalanguse niigi väike risk ei ole oluline.

Viimase kuu jooksul on elamispindade pakkumine suurenema hakanud nagu varasemates KV.EE Indeksi kommentaaride prognoositud. Tegemist on hooajalise pakkumise suurenemisega, mis leiab aset pea igal kevadel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.