Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Millal tekib maakleritasu nõue?

Maaklerileping on eesmärgipärane leping

Maaklerileping on kindla eesmärgi saavutamisele suunatud leping. Maakleri tegevuse eesmärk on suunata oma tegevusega kolmandat isikut käsundiandjaga lepingu sõlmimiseni. Seetõttu sätestab ka võlaõigusseaduse § 664 lg 1, et maakleril tekib õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest.

Seega peab maakleri tegevuse ja lepingu sõlmimise vahel esinema põhjuslik seos. Ka Riigikohtu otsusest nr 3-2-1-72-08 tuleneb, et tasu nõude tekkimiseks ei piisa üksnes maakleri vahendustegevusest.

Objekti müügileping peab olema sõlmitud just maakleri tegevuse tulemusena. Kui asi võõrandatakse käsundiandja või teise maakleri tegevuse tulemusena, ei teki seaduse kohaselt esimesel maakleril õigust tasule.

Võimalikud on maakleritasu erikokkulepped

Võlaõigusseaduse § 664 lg 1 on dispositiivne säte ehk lepingupooled võivad maakleritasu sissenõutavuse osas kokku leppida erinevalt seaduses sätestatust.

Seetõttu ei ole harvad juhud, kus maaklerilepingud sisaldavad tingimust, et maakleritasu muutub osaliselt või tervikuna sissenõutavaks ka juhul, kui käsundiandja võõrandab asja ise või teise maakleri kaudu isikule, kellele esimene maakler on müügiobjekti tutvustanud. Selle tulemusena võivad läbimõtlematult maaklerilepinguid sõlminud käsundiandjatele kaasneda asja müümise järgselt ootamatud maakleritasu nõuded.

Maakleritasu kokkulepe ei tohi käsundiandjat ebamõistlikult kahjustada

Vaidlus maakleritasu erikokkuleppe kehtivuse osas tõusetus tsiviilasjas nr 2-10-32005, kus maakler nõudis käsundiandjalt maakleritasu, kuigi kinnistu müüdi teise maakleri tegevuse tulemusena.

Nimetatud vaidluses asusid nii maakohus kui ringkonnakohus seisukohale (Riigikohus keeldus maakleri kaebust menetlusse võtmast), et maaklerilepingu tingimus, mis kohustab käsundiandjat tasuma maakleritasu sõltumata sellest, kelle tegevuse tulemusena asi müüakse, on käsundiandjat ebamõistlikult kahjustav.

Kuna vaidlusaluses asjas leidis tuvastamist, et tegemist oli tüüptingimustega maaklerilepingus, oli tasukokkulepe tühine ning lähtuda tuli üldisest, võlaõigusseaduse § 664 lg-s 1 sätestatud tasu üldregulatsioonist.

Eeltoodust järeldub, et kui käsundiandja ja maakler soovivad leppida kokku üldisest maakleritasu regulatsioonist erinevates, käsundiandjale kahjulikemates tingimustes, peab maakler suutma vaidluse korral tõendada, et lepingutingimused olid eraldi läbi räägitud ja käsundiandjal oli võimalus tasukokkuleppe sisu mõjutada.

Klen Laus
Vandeadvokaat
Tamme Otsmann Ruus Vabamets
www.torv.ee

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub TRINITI Pan-Balti advokaadibüroode allianssi.
Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Energiamärgise puudumine võib kaasa tuua rahatrahvi

Selle aasta 9. jaanuarist kehtima hakanud ja juristide ringkondades vaidlusi tekitanud ehitusseaduse muudatus kohustab igat kinnisasja müüjat ja üürile andjat võimaldama lepingu sõlmimisest huvitatud isikul tutvuda energiamärgisega. Seejuures ei oma tähtsust, kas tegemist on värskelt ehitatud hoonega või sügaval nõukogude ajal valminud korteriga „magalarajoonis“.

Mis on energiamärgis? Energiamärgis on dokument, mis antakse projekteeritava või olemasoleva sisekliima tagamisega hoone kohta ja mille eesmärk on anda teada, milline on selle hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tõendada hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgisele lisatakse soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks, välja arvatud juhul, kui selliseks parandamiseks puudub mõistlik võimalus.

Kuigi enne 2009. aastat ehitatud hoonetel ei ole energiatõhususe miinimumnõuded kohustuslikud, peab ehitise või selle osa tasu eest võõrandamisel või kasutusse andmisel energiamärgis siiski olemas olema. Energiamärgise puudumine ei välista küll tehingu tegemist, kuid selle puudumine võib omanikule kaasa tuua rahatrahvi kuni 150 trahviühiku ulatuses, sama teo eest juriidilist isikut võidakse karistada rahatrahviga kuni 1600 euro ulatuses.

Samuti on seadusmuudatusega kehtestatud ka nõuded hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamise või kasutusse andmise kuulutusele. Nimelt peab kuulutus kohustusliku teabena sisaldama energiamärgise andmetest vähemalt energiatõhususarvu või kaalutud energia erikasutust ja sellele vastavat klassi. Seega, kinnisvara müüki või üürile andmist kuulutades, peab nende nõuetega arvestama. Vastasel korral võidakse kuulutajale, kelleks võib olla ka kinnisvaramaakler, teha ettekirjutus energiamärgise andmete kuulutuses avaldamata jätmise või energiamärgise kohta teadvalt valeandmete esitamise korral ning ettekirjutuse täitmata jätmise eest karistada rahatrahviga kuni 50 trahviühikut ja sama teo eest juriidilist isikut kuni 500 eurose rahatrahviga.

Seega peaks kõik kinnisvara omanikud, kes soovivad enda vara tasu eest võõrandada või kasutusse anda, kontrollima energiamärgise olemasolu. Seda on võimalik teha ehitisregistri kodulehel. Energiamärgise puudumisel, tuleb kinnisvara omanikul see vastava ala spetsialistilt tellida. Kortermajade korral on korteriühistu juhatus (hooneühistu juhatus või valitseja) kohustatud energiamärgise tellima, kui seda nõuab vähemalt üks ühistu liige.

Evi Hindpere
Raid & Ko OÜ jurist

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Skanska 2012. aasta tulemus Soomes ja Eestis paranes

Pressiteate koondnäitajad vastavad Soome aastaaruandele ning iseloomustavad Skanska äritegevust Soomes ja Eestis. Sulgudes on toodud samad näitajad 2011. aasta kohta.

Skanska Soome üksuse, kuhu kuulub ka Skanska Eesti, ärikasum oli kokku 25,7 miljonit eurot (-20,5), mis moodustab 2,6% netokäibest (-2,0%). Skanska Soome äriüksuse käive 2012. aastal oli 977,4 miljonit eurot (1006,2), mis tähendas kolmeprotsendilist vähenemist. Tellimuste portfelli (tellitud tööd, mis aasta lõpul ei kajastunud veel käibes) maht oli 605,2 miljonit eurot (741,7). Saadud tellimuste maht kokku oli 754,3 miljonit eurot (933,3). Töötajate arv Soomes ja Eestis 2012. aasta lõpus oli kokku 2861 (3364).

Kenneth Nilsson, Skanska OY presidendi kommentaar tulemustele:

“Võrreldes eelmise aastaga oleme tulemusi märkimisväärselt parandanud. Kahjumlike projektide arv on vähenenud ning hetkel on kõik meie üksused kasumlikud. Siiski, 2012. aastal tellimuste maht vähenes olenemata faktist, et aasta lõpus saime mõned suured tellimused nagu näiteks Porin Puuvilla kaubanduskeskuse projekt.

2013. aastal keskendame oma tähelepanu kahele valdkonnale: kasumlikkus ja turvalisus. Mõlema puhul oleme astunud olulised sammud juba aastal 2012.”

Andres Aavik, Skanska AS juhatuse esimees:

„Ehitusturu olukord oli eelmisel aastal keeruline ning konkurents veelgi tihedam ja karmim. Positiivne oli kogeda, et harvemini kohtas turuhinna kunstlikku allasurumist. Samuti oli selgeid märke nii era- kui avaliku sektori tellijate elavnemisest.

Tänu elukondliku kinnisvara nõudluse kasvule kogus hoogu korterelamute ehitus. See sektor on nüüdseks põhjast läbi käinud ning näha on müüginumbrite selget paranemist. Siiski me käesolevaks aastaks müügihindade olulist tõusu ei prognoosi. Olulist mõju ehitussektorile avaldasid 2012. aastal CO2-kvootide müügist rahastatud projektide hanked. Sel aastal kvootide müügist finantseeritud projektide maht oluliselt väheneb, mis raskendab paljude väiksemate ja keskmiste ettevõtete olukorda.

2012. aastal lõppesid meil mitmed üld- ja taristuehituse suurprojektid. Aasta lõpu poole pälvis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu Aasta Ehitaja tiitli meie töötaja Keit Paal, mis oli suur tunnustus tervele ettevõttele.

Siiski oli 2012. aasta Skanska AS-le muudatuste aasta. Analüüsides muutunud turuolukorda ning johtudes kontserni pikaajalisest strateegiast, muutsime eelmisel aastal oluliselt Skanska AS ärifookust. Ettevõtte tegevuse selgroo moodustavad üld- ja keskkonnaehitus, silla-, pinnas- ja vaiatööd ning kinnisvaraarendus. Lisaks sellele läbis värskenduskuuri ka meie ärinimi, milleks on nüüd kontserni tavasid järgiv Skanska AS. Positiivsed majandustulemused nii Eestis kui Soomes annavad põhjust uskuda, et seni tehtud otsused on olnud vajalikud ning põhjendatud.

Oleme praktiseerimas kliendikeskset ärimudelit, mille eesmärk on pakkuda usaldusväärset projekteerimise ja ehitamise täisteenust ning olla rahvusvahelise brändi vääriline ettevõte. Lisaks üld- ja taristuehitusele ning silla- ja vaiatööde projektidele paneme suurt rõhku oma-arendustele. Projekteerimistööd Admiraliteedi ala arendamiseks käivad täisvõimsusel ning just sellel nädalal alustasime Harku järve lähedal arendatava projekti eelmüüki.

Rõõm on tõdeda, et tööohutuses saavutasime eelmisel aastal häid tulemusi. Tööaja kaotusega lõppenud õnnetuste näitaja (Lost Time Accident Rate) oli 2012. aastal 2,8, mis oli meie äriüksuses üks madalamaid. Jätkame tööd turvalise töökeskkonna arendamisel ning sellega seotud tegevuste rakendamisel. 2012. aasta fookuses oli tööde ohutu planeerimine ja objektidel kaitseprillide kandmine, sel aastal on rõhuasetus alltöövõtjate tööohutuse õpivestlustel (Toolbox talk) ning kaitsekinnaste kandmisel.“

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

SPA hotell Nooruse ehitusleping

7. veebruaril 2013 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva ASi Merko Ehitus Eesti ja OÜ Termak Real Estate vahel leping SPA hotell Noorus ehitustöödeks, asukohaga L.Koidula tn 19, Narva-Jõesuu.

Tööde käigus projekteeritakse ja ehitatakse mere-äärsele krundile hotell ning vabaaja veekeskus brutopindalaga 15 316 m². Rekonstrueeritavast ja uusehituse osast koosneval hotellil saab olema 7 korrust ning 100% uusehitisena rajataval SPA hooneosal 4 korrust ning neid hakkab ühendama kahekorruseline galerii.

Hoonesse on planeeritud kokku 115 numbrituba koos retseptsiooni ja lobby baariga, konverentsikeskus, restoran, bowling, vee- ja saunakeskus, VIP SPA ala, ravi SPA, ilu-, laste- ja spordikeskus.

Lepingu maksumus on 10,63 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks ning tööde üleandmise tähtaeg on 2014. aasta mai.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kui tervet rehkendust ei jõua…

KinnisvarakoolKui terve Kinnisvara ABC koolituse jaoks aega ei ole, siis on võimalik osaleda ka ainult poolel koolitusel ehk koolituse juriidilises osas.

Järgmise nädala esmaspäeval ja kolmapäeval (11/02 ja 13/02) räägib jurist ja koolitaja Evi Hindpere kinnisvaravaldkonda puudutavast seadusandlusest.

Lisaks on kolmapäeva (13/02) õhtul võimalik kuulda kinnisvara müügitöö valdkonnast maakler Jüri Preobraženski suu läbi.

Tule ja kuula, sest need teadmised aitavad tehinguid teha!

Loe koolitusest lähemalt ja registreeru Kinnisvara ABC koolituse lehel.

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Metro Capital siseneb Riia kaubanduspindade turule

Metro Capital Management laiendab oma haaret Läti kaubanduspindade turul. Hetkel on käimas läbirääkimised 13 000 m2 projekti arenduseks Riia kesklinna piirkonnas. Sarnane suurprojekt on ka eelmise aasta lõpus Riias avatud 8 000 ruutmeetrine Prisma hüpermarket.

„Nõudlust sarnaste ühele ankurüürnikule keskendunud kaubanduspindade järele on Riia turul kindlasti veel ning ka meie arendustööd sel suunal jätkuvad“ kommenteeris keskuse arendamist juhtinud Arle Mölder Metro Capitali tegemisi.

Prisma Läti ja Leedu piirkonna juht Pekka Sääskilahti sõnul on Riias kaubanduspindade turu areng Tallinnast veidi maha jäänud ning suured esmatarbekaupade müüjad alles kujundavad oma positsioone. “Prisma soovib sellel turul tugevaks tegijaks saada, mistõttu avasime Riias eelmise aasta viimastel kuudel korraga kaks uut hüpermarketit.“ selgitas Sääskilahti.

Avatud Prisma hüpermarket asub uue city ja Riia ajaloolise keskuse kohtumispaigas. See piirkond on muutumas Riia uueks keskuseks, kuna seal asuvad mitmed olulised vabaaja veetmise võimalused ja spordirajatised ning hulk uusi büroohooneid ja kortermaju. Hüpermarketi kõrval asub 9000-ruutmeetrine parkimismaja. Projekti koguinvesteering oli ligikaudu 10 miljonit Eurot.

Prisma hüpermarketi omanikeks on võrdsete 50-protsendiliste osalustega Metro Capital Managementi tütarettevõte ja Leedust juhitav kinnisvarainvesteeringutele keskenduv investeerimisfond Lords LB Baltic Fund I. Ehitustööde peatöövõtja oli Kartas Buve SIA.

Lords LB Asset Management juhib üle 34,4 miljoni euro väärtuses varasid, investeerides neid oma fondide kaudu Baltikumis ainult kvaliteetsesse kinnisvarasse. 2010 – 2011 omandas Lords LB Baltic Fund I Tallinna kesklinnas Metro Plaza büroohoone.

Metro Capital on rahvusvaheline varahaldusettevõte kontoritega Tallinnas ja Riias. Ettevõte kuulub Eesti kapitalile ning selle hallatavate varade maht on üle 50 miljoni Euro. Metro Capital on üks suurematest elamuarendajatest Tallinnas. Hetkel on firmal ehituses Väike-Kalamaja elamukvartal Soo tänaval, Valgevase Kodu elamukvartal Valgevase tänaval, Burmani Maja kortermaja Kreutzwaldi tänaval, Kadrioru kortermajad Raua 10 ja Wiedemanni 11 ning Eesti Raudtee endise peahoone renoveerimine kortermajaks Vanalinnas Pikk tn 36.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinna korteriomanikud saavad tasuta õigusabi

Eesti Korteriühistute Liidu juristid annavad linnavalitsuse teenindussaalis kolmapäeviti taas tasuta õigusabi.

„Seega jätkame koostöös mittetulundusühinguga Eesti Korteriühistute Liit juba aastaid edukalt toiminud ja suure nõudlusega teenuse pakkumist,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Eesti Korteriühistute Liidu juristid hakkavad linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7)õigusabi pakkuma homsest, 6. veebruarist kolmapäeviti kella 10-12 ja 13-17.

Nõustatakse korteriomandi valitsemise ja majandamise, korteriomanike ning ühistu õiguste ja kohustuste jm korterelamus elamist puudutavates õiguslikes küsimustes.

Teenust osutatakse aasta lõpuni, ent juulikuuks tehakse suvepuhkustega seoses paus.

Teenuse osutamist rahastatakse Tallinna Linnavaraameti eelarvest.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pirita tervisespordi hoone ehitusleping sai allkirjad

Täna allkirjastati Pirita Spordikeskuse tervisespordihoone ehitustööde leping OÜ Nordlin Ehitusega. Tervisespordihoone valmimine on planeeritud käesoleva aasta septembris.

Pirita Spordikeskuse direktor Aavo Aunroos sõnas, et täna on Pirita Spordikeskuse õnnepäev, mida on oodatud rohkem kui neli aastat. „Oleme tänulikud rahvahulgale, kes käivad siin sportimas ja meid toetavad. Mul on hea meel, et saame külalisi paegi veelgi paremini teenindada,“ ütles direktor. Tervisespordi hoone lisab võimalusi nii spordiklubidele kui harrastussportlastele, kes saavad uues hoones laenutada suuski, uiske ning riietuda.

Ka Pirita linnaosa vanem Tiit Terik sõnas, et allkirjastamine on oluline etapp mitte ainult Piritale, vaid kogu Tallinnale. „Usun, et peagi paranevad spordivõimalused meelitavad inimesi veelgi rohkem Pirital sportlikult aega viitma ja oma tervist hoidma,“ ütles Terik.

Tallinna Spordi- ja Noorsooameti poolt korraldatud ehituse riigihankele “Pirita Spordikeskuse tervisespordihoone ehitustööd“ esitati seitse pakkumust. Odavaima pakkumuse esitas ja riigihanke võitjaks osutus ühispakkuja: OÜ Nordlin Ehitus ja Tartu Ehitus AS.

Pakkumuse maksumuseks oli koos käibemaksuga 1 229 030,67 eurot.

Tervisespordihoone on vaid osa projektist, mis näeb ette tervisespordihoone väljaehitamise, jääväljaku rekonstrueerimise, lastele kelgumäe ja mänguväljaku rajamise ning Rummu tee alla Pirita spordikeskust Lillepi pargiga ühendava kergliiklustunneli rajamise.

2,6 miljonit eurot maksvat projekti rahastab Tallinn 1,6 miljoni euroga ning euroraha lisandub ligi 800 tuhat eurot. Pirita Spordikeskuse arendamist rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest-elukeskkonna arendamise rakenduskava prioriteetse suunda

„Piirkondlik terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmetest „Linnaliste piirkondade arendamine“.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

1Partner Kinnisvara: Büroopindade üürihinna käärid on kuni 20%

1PartnerTänane uute büroohoonete arendusturg on praktiliselt seismas. Uusi ehituses olevaid projekte võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Samas on uute pindade soovijaid palju. Arendajate hinnaootus on paraku paarkümmend protsenti kõrgemal, kui võimalike üürnike maksevalmidus, kommenteerib büroopindade turu kitsaskohti 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

“Tänane ettevõtete pinnavajadus on suur. Uusi büroopindu tuleb turule vähe ja vakantsused on väga madalad. Hinnatasemelt 10 €/m² võiks kiiresti anda üürile üle 10 000 m² kvaliteetset büroopinda,” iseloomustab Hallist olukorda.

Uute arendusprojektide hinnatasemed jäävad aga nõutavast märksa kõrgemale. Uued projektid, mis turule tulevad on pigem hinnatasemega 12-13 €/m², mis on juba 20% nõudluse viimasest hinnapiirist kõrgemal.

“On täiesti arusaadav, et arendajate kõrge hinnaootus on eelkõige kõrgete ehitushindade taga. Tundub, et turul on tekkimas seisak, mille jooksul büroopindade üürnikud peavad harjuma uue ja kõrgema hinnatasemega. Raske on uskuda, et ehitushinnad oluliselt allapoole tuleksid, et üürihind selle arvelt langeda saaks,” prognoosib Hallist turu edasiseid arenguid.

Prognoosida võib, et poole aasta kuni aasta jooksul aktsepteerivad üürnikud uue hinnataseme ja see annab võimaluse taas pisut aktiivsemalt uusi kontoripindasid turule tuua.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Sisekaitseakadeemiale pakutakse Ida-Virumaal 10 võimalikku asukohta

Sisekaitseakadeemiale Ida-Virumaal alternatiivsete asukohtade leidmiseks korraldatud päringule esitati tähtajaks kokku kümne võimaliku asukoha andmed. Neist viis asusid Jõhvi linnas ja Jõhvi vallas, kaks Vaivara vallas, kaks Narvas ja üks Narva-Jõesuus.

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kontrollib lähiajal pakutud asukohtade vastavust nõuetele ning viib läbi esialgse analüüsi, mille tulemused esitatakse Siseministeeriumile märtsis.

Taustaks

RKAS kuulutas möödunud aasta detsembris välja avaliku päringu eesmärgiga leida Ida-Virumaal alternatiivseid asukohti Sisekaitseakadeemiale. Siseministeeriumi volitusel korraldatud päringuga sooviti saada ülevaade piirkonna turuolukorrast ja pakutavatest kinnistutest ning kaardistada võimalikke sobivaid asukohti.

Üldnõuded kinnistule:

  • Krundi või maa-ala soovituslik suurus 10 – 15 hektarit;
  • Krundile või maa-alale on võimalik ca 30 – 35 000 ruutmeetrit suletud netopinnaga hoonestuse ehitus koos rajatistega. Kompleksis hakkab õppima ligikaudu 1000 õpilast ja töötama ca 200 töötajat;
  • Asukoht ja paiknemine: Ida-Virumaa, hea juurdepääs autotranspordiga ja hea ühistranspordiühendus, kui ei paikne linnas siis kaugus põhi-, tugi-, või kõrvalmaanteest soovituslikult mitte rohkem kui 1 km.
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Üüriäri KKK: Kas soetada üürikorter kesklinna või äärelinna?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Valides üürikorteri ostmiseks kesklinna ja äärelinna vahel tuleks kaaluda järgmisi tegureid. Kesklinna korterite üürihinnad on kallimad, seetõttu on nende nõudlus väiksem.

Äärelinna odavamate korterite puhul on nõudlus suurem ja neid on võimalik lihtsamini ja kiiremini välja üürida. See tähendab üürileandja jaoks väiksemat vakantsust ja kõrvalkulu, mille omanik peab ise oma taskust kinni maksma.

Äärelinna uus korter konkureerib hinna poolest paljuski kesklinna pisut vanema korteriga. Seetõttu ei pruugi äärelinna uues majas asuv üürikorter väga head tootlust pakkuda, sest inimesed eelistavad sama hinna puhul pigem kesklinna suunas liikuda.

Üldjuhul on kesklinna korterite üüritootlused madalamad, kui äärelinna korteritel. Samas on kesklinna korterite likviidus kõrgem, st üüriprojektist väljumisel on korterit hõlpsam müüa.

Välismaised kliendid eelistavad enamasti elada kesklinna, mitte äärelinna üürikorterites. Samas on välismaalastest turuosaliste osakaal siiski suhteliselt tagasihoidlik.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kuuülevaade: Tallinna kalleim maja müüdi 1,1 miljoniga

Tallinna kinnisvaraturul tehti jaanuaris erandlikult palju suuri tehinguid – kalleim maja müüdi enam kui 1,1 miljoni, krunt 614 000 ja korter 430 000 euroga, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

Kokku tehti jaanuaris Tallinnas 734 ostu-müügitehingut, mis on seitse protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal, kuid veidi vähem kui detsembris.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul elamupindade turul jaanuaris suuri kõikumisi ei toimunud, kuid nagu kogu eelmise aasta jooksul, tehti siiski palju väga kalleid tehinguid. “Suuri lepinguid sõlmitakse ka ärikinnisvaraga – näiteks tõstis ühe Tallinna ärihoone müük detsembris kuu kinnisvaratehingute kogumaksumust kolmandiku võrra,” ütles Vahter ja lisas, et investoreid peibutab varalt saadav võrdlemisi hea tootlus.

Tallinna korteritehingute aktiivsus tõusis jaanuaris detsembriga võrreldes kuus protsenti. Võrreldes aastataguse ajaga tõusis korteritehingute arv kümme ja kogumaksumus 22 protsenti.

Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis jaanuaris kaks eurot enam kui detsembris – 1135 eurot. Võrreldes 2012. aasta jaanuariga oli keskmine pinnaühiku hind pea 10 protsenti kõrgem.

Jaanuaris müüdi Tallinnas 25 eluhoonetega hoonestatud kinnistut, mis on 16 võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim maja võõrandati 1,1 miljoni ja odavaim 5 000 euro eest.

Jaanuaris müüdi Tallinnas kaheksa hoonestamata elamumaa kinnistut, mis on üheksa võrra vähem kui detsembris. Kalleim krunt võõrandati 613 500 ja odavaim 35 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Tallinnas pakuti jaanuaris üürile 2093 korterit

Portaali KV.EE andmetel pakuti jaanuaris Tallinnas üürile 2093 korterit. See on aastatagusest 2%, kuid eelmisest kuust koguni 28% rohkem. Tallinna üürikorterite keskmine pakkumishind oli jaanuaris 7,80 €/m².

Üüripakkumiste suhteline vähenemine on olnud suurim Kristiines, kus üüripakkumisi jäi aastaga 30% vähemaks. Jaanuaris pakuti Kristiines üürile 105 korterit.

Pakkumisi lisandus kõige enam vanalinna, kus mulluse 100 üürikorteri asemel oli sel aastal 144 üüripakkumist ehk siis 44% enam.

Imestama paneb äkiline üüripakkumiste keskmise hinna tõus. Aasta tagasi 2012. a. jaanuaris oli portaali KV.EE statistika põhjal korterite keskmine pakkumishind Tallinnas 6,70 €/m². Detsembriks 2012 oli see kasvanud 7,30 €/m² tasemele. Jaanuaris aga tõusis koguni 7,80 €/m², mis aastaseks hinnatõusuks teeb 16%.

Üüriturul ei ole ühtegi vapustust toimunud, mis hinda äkiliseks peaks tõstma. Tõenäoliselt on tegemist ajutise anomaaliaga, mille tasandumist näeme järgnevatel kuudel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
01/2012 01/2013 Muutus, %
Haabersti 121 123 2%
Kesklinn 693 803 16%
Kristiine 151 105 -30%
Lasnamäe 368 334 -9%
Mustamäe 217 172 -21%
Nõmme 92 71 -23%
Pirita 63 53 -16%
P-Tallinn 208 227 9%
Vanalinn 100 144 44%
Tallinn 2 044 2 093 2%
Viimsi 24 27 13%
Pärnu 247 239 -3%
Tartu 680 606 -11%
Eesti 3 207 3 304 3%

Korterite üüripakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tagasivaade 2012 aasta Tallinna korteriturule

Tallinna korteriturg jätkas 2012. aastal kriisijärgset taastumist – tehinguid tehti järjest rohkem ning keskmine hind tõusis uutele kõrgustele. Nõudlus elamispindade järele oli tunda nii ostu-müügi- kui üüriturul, mille tulemusel meenutasid põhinäitajad mõnel kuul buumiaegset olukorda.

Kriisi järgselt on tehingute arv ja keskmine hind stabiilselt kasvanud, sest nõudlus oli pakkumisest suurem. Laias laastus oli eelmisel aastal iga kuu keskmine hind 2011. aasta sama ajaga võrreldes ca 7% kõrgem.

2012.aasta IV kvartalis tehti  8,1% rohkem korteriomandi müügitehinguid kui 2011. aasta samal ajal. Eelmise aasta viimase kvartali keskmine hind oli 5,4% kõrgem kui 2011.aastal. Seega keskmiselt on Tallinna elamispindade hinnad kasvanud 5,4%. Buumiaegsest olukorrast on asi siiski kaugel.

Nõudlus oli suur erinevat liiki varade suhtes, kuid eelistatumad olid heas ja väga heas seisus korterid. Selliste elamispindade puhul on olnud ka turutasemest kõrgema hinnaga tehinguid. Korteri valiku juures peetakse oluliseks ka korteriga kaasnevaid kulusid (kommunaalkulud, elamu remondifondi, laenu tagasimakse suurust), elamu seisukorda.

Nõudluse peamiste põhjustena võib välja tuua:

  • Kindlus majandusolukorra suhtes;
  • Sissetulekute stabiilsus, kohati kasv;
  • Soodsad laenuvõimalused; euribor rekordiliselt madala;
  • Raha paigutamisel oli/on vähe alternatiivi – kortereid osteti ka investeerimise eesmärgil, mida toetas üliaktiivne üüriturg;

Joonis 1. Tallinna korteriomandi tehingute arv ja keskmine hind (allikas Maa-amet, Domus Kinnisvara)

Aktiivsem piirkond linnas on jätkuvalt Kesklinna linnaosa, kus tehakse kõige rohkem tehinguid (ligi 24% kõikidest korteriomandi tehingutest). Teistes suuremates linnaosades tehingute arv IV kvartalis vähenes, samas kui Kesklinna linnaosas jäi aktiivsus samaks. See illustreerib jätkuvalt piirkonna likviidsust.

Joonis  2. Tallinna korteriomandi tehingute arv linnaosades (allikas Maa-amet, Domus Kinnisvara)

Kesklinna piirkonna korterite hinnad on kõige kõrgemad, ületades linna keskmist ca 30%. Teiste linnaosade korterite hinnatasemed jäävad ka linna keskmisele üldjuhul alla. Siinjuures võib välja tuua mitu põhjust, miks on Kesklinna linnaosa sedavõrd aktiivne:

  • Kesklinna korterid on likviidsed, nende vastu on suurim nõudlus;
  • Raha paigutaja jaoks väiksem risk: hinnalangus kõige väiksema tõenäosusega, atraktiivne piirkond välja üürimiseks.

Joonis 3. Tallinna korteriomandi ostu-müügi tehingute keskmine hind linnaosades (allikas Maa-amet, Domus Kinnisvara)

Korterituru suur mõjutaja on pakkumiste maht ja struktuur. Võttes aluseks City24 Spot analüüsikeskkonna andmed, ilmneb, et 2012. aasta lõpus oli Tallinnas pakkumises 23% vähem kortereid kui 2011.aastal. Järgmisel joonisel liigub pakkumiste joonele vastupidiselt küsitud hindade keskmine: ühelt poolt on põhjuseks see, et müüki on jäänud pigem kõrgema hinnaga objektid (sh uued korterid), teisalt on müüki tulnud varade hindasid tõstetud.

Joonis 4. Tallinna korterite pakkumiste arv ja nende keskmine hind

Pakkumine on vähenenud kõikides linnaosades. Suurimad kaotajad on Lasnamäe, Mustamäe ja Põhja-Tallinn (25-27%), veidi vähem Kesklinn ja Kristiine (23%).

Joonis 5. Korterite pakkumine Tallinna linnaosades (allikas City24 Spot)

Miks pakkumiste arv on vähenenud?

  1. Laenu tagasimaksega või ülejõu käiva korteri ülalpidamisega raskustesse sattunud inimesel on olukord lahenenud, mistõttu on vähemaks jäänud nö sundolukorras müüki pandud objekte;
  2. Nõudlusele vastavad korterid on ära müüdud – kuna eelistatakse heas ja väga heas seisukorras elamispinda, kus remondi peale aega ja raha ei taheta kulutada, siis olemasolevad pakkumised on ära müüdud;
  3. Kuna uusi pakkumisi ei tule piisavalt peale, siis elukeskkonna parandamise eesmärgil ei ole  kvaliteetsemat ja suuremat elamispinda võimalik osta, millest omakorda allesjääv korter ei jõua pakkumisse;
  4. Majandusolukorra paranemisel on müügivajadus vähenenud ning pigem üüritakse.

Arendusprojektid

Sarnaselt üldisele kinnisvaraturule, iseloomustab uute korterite turgu vähenev pakkumine. Kui 2012. aasta alguses oli Tallinnas hinnanguliselt müügis 1200 uut elamispinda, kuid aastaga vähenes see ca 20%. Domus Kinnisvara andmetel müüdi 2012. aastal ca 900 uut korterit, mis moodustab 13% kõikidest Tallinna korteriomandi tehingutest.

Nõudlus kaasaegse elukeskkonna ja kvaliteetse elamispinna vastu oli üsna suur. Heaks näiteks on YIT-i Mäepealse 26 elamu, kus müüki tulnud korterid müüdi väga kiiresti ning ka NCC Pärnaõue elamud Vana-Rannamõisa teel, kus majad valmivad 2013 suvel, on suur osa korteritest juba müüdud või broneeritud. Sarnaselt järelturule on uute korterite puhul eelistatud Kesklinna linnaosa, kus tükiarvuliselt on kõige rohkem arendusprojektide korterite müüke.

Kõikidest linnaosa korteritehingutest on uute elamispindade müüke 17%, mis on samaväärne Põhja-Tallinna ning Haabersti linnaosale. Kõige suurem uute korterite tehingute osakaal on Pirital (31%), kuid selle põhjuseks on see, et piirkonnas on valdavalt uuemad elamispinnad.

Kesklinn on vaieldamatult Tallinna aktiivsem piirkond, sest seal tehti eelmisel aastal ca 23% kõikidest pealinna korterite tehingutest. Uute elamispindade puhul on see näitaja veelgi suurem – ligi 30% uutest elamispindadest müüdi just Kesklinnas. Üsna samaväärne tulemus on ka Põhja-Tallinnas, kus müüdi 25% arendusprojekti korteritest. Kesklinn ja Põhja-Tallinn ongi piirkonnad, kus nõudlus korterite vastu on suurim nii uute kui järelturu korterite vastu.

Joonis 6. Uute korterite tehingute osakaal linnaosade kaupa (allikas Domus Kinnisvara)

Üüriturg

2012. aasta oli Tallinnas üüriturul väga aktiivne – tehingute arv oli tõenäoliselt rekordiline. Kuna täpset statistikat ei ole, siis saab tugineda Domus Kinnisvara kogemusele. Elanike huvi üüripindade vastu oli erinevatel põhjustel – üürnike hulgas olid nii traditsiooniline õppur kui töötav pere.

Suurenenud nõudlus oli tõenäoliselt põhjustatud elamispindade hindade kasvust, mis pärssis ostu- ja laenuvõimet. Samas kandusid üüriturule ka need, kes sobivat elamispinda leidmata või kindlustunde ja majandususalduse kasvu ootuses lükkasid ostmise edasi.

Sarnaselt müügipakkumisele on ka üüritavate objektide pakkumiste arv vähenenud 20%. Kui 2012. Aasta alguses oli  ca 3000 pakkumist, siis aasta lõpus umbes 2400 korterit. Enim on pakkumisi Kesklinna linnaosas.

Joonis 7. Tallinna üürihinnad ja pakkumiste arv linnaosades

Korterituru prognoos

Kinnisvaraturu peamiseks mõjutajaks on majanduslik olukord. Senikaua, kuni elanike ostujõud ei parane, jääb korterituru kasv mõõdukaks – olulist majandus- ja palgakasvu ju ette näha ei ole. Ostuvõime üheks mõjutajaks on laenuintressid, mille komponendi euribori langus on peatunud ning pigem hakkab see tõusma. Seetõttu laenu hind elanike jaoks tõenäoliselt kasvab, mis omakorda mõjutab ostuotsuseid.

Korterituru mõjutajaks on kindlasti pakkumiste maht – kui müüdavate objektide arv väheneb, peaksid nõudluse olemasolul hinnad kasvama. Kuigi eelnev tundub loogiline, siis me ei oota pakkumiste vähenemisest tulenevat hinnakasvu, sest tõenäoliselt jääb müüki piisavalt elamispindasid ning arendajad saavad pigem signaali uute projektide alustamiseks. Ja mis kõige tähtsam – kui ostujõud on väike, ei saa hinnad ikkagi oluliselt kasvada.

Kokkuvõttes prognoosime tehingute arvu kuni 10%-ist kasvu ning hindade kasvu vahemikus 5-10%.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Vastus Arco Vara AS börsiteatele (04.02.2013) seoses Tivoli elamuarenduse lepingu lõpetamisega

4. veebruaril 2013 avaldas Arco Vara AS börsiteate, mille järgi olevat Arco Vara kontserni kuuluv Tivoli Arendus OÜ lõpetanud Nordecon ASiga sõlmitud töövõtulepingu projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks Tallinnas Narva mnt 67 maaüksusel (nn Tivoli elamuarendus) seoses Nordeconi poolse väidetava lepingurikkumisega.

Nordecon AS on vastava lepingu sõlmimise kohta avalikustanud börsiteate 22. mail 2012 (https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=507185&messageId=622520).

Nordecon AS teatab, et Arco Vara AS poolt avaldatud info ei vasta tõele. Tivoli Arendus OÜ on küll saatnud Nordecon ASile töövõtulepingu ülesütlemise avalduse, kuid avaldusel pole õiguslikku alust, see rajaneb valedele väidetele ega ole seega kehtiv.

Nordecon AS ei ole rikkunud Tivoli Arendus OÜga sõlmitud töövõtulepingut. Tegelikkuses on Tivoli Arendus OÜ sattunud majanduslikesse raskustesse, ei ole suutnud täita oma lepingulisi kohustusi Nordecon ASi ees (pole suutnud tagada ehitusloa saamist, mille tõttu kogu projekti teostamine kokkulepitud mahus ja ajagraafikus on takerdunud ning on muuhulgas korduvalt hilinenud seni tehtud töö eest esitatud arvete tasumisel) ning üritab nüüd vahendeid valimata endale koormavast lepingust vabaneda alusetuid ettekäändeid otsides.

Nordecon AS kaalub töövõtulepingust taganemist ja tekitatud kahju ulatuses nõude esitamist Tivoli Arendus OÜ vastu.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused