Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
 

Viimased kohad Kinnisvara ABC koolitusel

Kinnisvarakool: Kinnisvara ABC koolitus kursusVeel on vaba  üks viimane kohat järgmisel esmaspäeval 07/05/2012 algavale Kinnisvara ABC koolitusele.

Kinnisvara ABC on suunatud maakleritele ja kõikidele, kes soovivad maakleriametit proovida. Samuti on koolitusele kutsutud kõik, kes soovivad enda kinnisvara-alast silmaringi avardada.

Koolitusel pühendame aega nii kinnisvaraturu, kinnisvara hindamise, finantseerimise, ehituse ja planeeringute, maaklerluse, kinnisvara müügi ja juriidikaga seotud küsimuste käsitlemisele.

Kõik kinnisvarakooli lektorid on professionaalid, kel kinnisvaraturul pikk karjäär selja taga.

Täpsem info ja registreerimine Kinnisvara ABC kodulehel.

Kinnisvarakoolitused

Vaata ka Kinnisvarakooli muid koolitusi:

Kontakt

Andree Raid

Kinnisvarakool OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Citycon sõlmis lepingu Kristiine Keskuse omandamiseks

Soome kaubanduskinnisvara arendaja Citycon OYJ sõlmis notariaalse ostu-müügilepingu ASiga Pro Kapital Tallinnas asuva Kristiine kaubanduskeskuse omandamiseks 105 miljoni euro eest.

Eelkokkulepe keskuse ostmiseks sõlmisid osapooled märtsis ning konkurentsiamet andis aprillis Cityconile loa keskuse omandamiseks.

Cityconi Baltimaade ärijuhi Mati Popsi sõnul ei too ostu-müügitehing kaasa olulisi muudatusi Kristiine keskuse igapäevatöös.

Kristiine kaubanduskeskuses on enam kui 170 kaubanduspinda, keskuse ankurrentnikeks on Prisma ning Marks&Spencer. 1999. aastal ehitatud Kristiine Keskus laienes eelmise aasta augustis rohkem kui 12 000 ruutmeetri võrra. Keskuse netokaubanduspind ulatub 42 600 ruutmeetrini.

Koos Kristiine Keskusega omab ja opereerib Citycon kokku 35 kaubanduskeskust ning 46 muud jaekaubanduskinnisvara Soomes, Rootsis, Eestis ja Leedus.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Konverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”

Juba 17. mail toimub MTÜ KinnisvaraMagnaadid ja Äripäeva koostöös korraldatud teine kinnisvarakonverents „Tänased kinnisvaraotsused homse elukeskkonna kujundajana”. See on jätkuks 2008. aastal toimunud konverentsile. Konverentsile on oodatud maaklerid, hindajad, haldajad, hooldajad, planeerijad, arendajad ja kõik teised kinnisvara valdkonnast huvitatud inimesed.

Konverentsil vastatakse järgmistele küsimustele:

  • Milline on Eesti kinnisvaraturg Euroopa kontekstis ning millised on eeldatavad arengusuunad lähiaastatel?
  • Mida toob kaasa kaubanduskeskuste rajamine linnade arengule?
  • Kuidas müüa kinnisvara? Millised on parimad müüginipid? Kuidas müüa kinnisvara internetis? Milline on hea maakler? Kes tasub maaklertasu?
  • Milline on kinnisvara arendamise roll eluterve keskkonna kujundamises? Kuidas kaasata kogukonda kinnisvara arendamisesse? Kas planeerimine on kinnisvaras sabassörkija või hoopiski suunanäitaja? Mida tasub õppida planeerimisalastest kohtulahenditest?
  • Kuidas säästvalt renoveerida CO2 projekti näitel? Kuidas mõjutavad keskkonnategurid kinnisvara turuväärtust? Millised seadusemuudatused on haldajaid ees ootamas ees?
  • Mida saame õppida Eesti Kunstiakadeemia uue maja arendamisejuhtumist?
  • Milline on kinnisvara tulevik?

Konverentsi kava

9.15 – 9.50 Registreerimine ja hommikukohv värske Äripäevaga

09.50 – 10.00 Avasõnad moderaatoritelt. MTÜ KinnisvaraMagnaadid liige Enn Laansoo Jr ja Friis Kinnisvara OÜ juhatuse liige Marti Nurmine

10.00 – 11.00 Eesti kinnisvaraturg Euroopa kontekstis. DTZ Kinnisvaraekspert juhatuse esimees Tambet Tiits

11.00 – 11.05 Paus. Võimalus valida saali.

SAAL Peterson III

SAAL Peterson I, II

11.05 – 11.35 Ainuesinduslepingu saamise võtted.

Müügiproffide koolitaja Ekke Lainsalu

11.05-11.35 Kaubanduskeskused Eestis ja nende mõju linna arengule.

ProKapitali tegevjuht Allan Remmelkoor

11.35 – 11.40 Paus. Võimalus vahetada saali.

11.40 – 12.10 Kuidas edukalt müüa kinnisvara internetis?

Markitekti OÜ tegevjuht Viljo Varbit

11.40 – 12.10 Kohtulahendid planeerimises.

SORAINENi partner Kaido Loor

12.10 – 12.15 Paus. Võimalus vahetada saali

12.15 -12.45 Milline on hea maakler? Arutlusring.

Moderaator: RE/MAX Professionals kinnisvaramaakler Jüri Preobraženski

Osalejad: Kaanon Kinnisvara juhatuse liige Härmo Haljaste; Arco Vara Kinnisvarabüroo elamispindade osakonna juht Maia Daljajev; Uus Maa juhtivkonsultant kinnisvaramaakler Olga Fjodorova

12.15 – 12.45. Avaliku ruumi planeerimisest ehk sellest, miks Vabaduse sammas peaks pikali olema?

Arhitekt ja Eesti Arhitektuurikeskuse huvikooli juhendaja Kadri Klementi

12.45 – 13.45 Lõuna.

13.45 – 14.15 Keskkonnategurite mõju kinnisvara turuväärtusele.

ERI Kinnisvara analüüsiosakonna juhataja ja kutseline hindaja Andres Teder

13.45 – 14.15 Kinnisvara arendamise roll eluterve keskkonna kujundamises.

IBE Estonia juhataja Ülle Kullör

14.15 – 14.20 Paus. Võimalus vahetada saali

14.20 – 14.50 Säästlik renoveerimine CO2 projekti näitel.

Riigi Kinnisvara arendusprojektide juhtimise osakonna CO2 projektidirektor Andrus Kõre

14.20 – 14.50 Huvigruppide kaasamine kinnisvara arenduses.

US Real Estate kinnisvarainvesteeringute juht Lauri Henno

14.50 – 14.55 Paus. Võimalus vahetada saali.

14.55 – 15.25 Korrashoidjad regulatiivse keskkonna muutuste ootuses – kas saabub kaos või kord?

Kvarto Kinnisvarahoolduse juhatuse esimees õigusteaduse magister Andry Krass

14.55 – 15.25 Planeeringud – kas kinnisvaraotsuste eeldused või järelsörkijad?

Maa-ameti planeeringute osakonna juhataja kt Martti Preem

15.25 – 16.00 Kohvipaus.

16.00 – 16.45 Õppetunnid Eesti Kunstiakadeemia uue hoone planeerimisest. Arutlusring.

Archimedese juhatuse liige Eve Sild; Tallinna Linnaplaneerimise Ameti linna peaarhitekt Endrik Mänd; Eesti Kunstiakadeemia haldus-ja finantsdirektor Andri Simo; Kvarto Eesti Kinnisvarahalduse haldusjuht Andry Krass.

16.45 – 17.30 Tulevikulinnad. Esineja selgitamisel

17.30 – 17.40 Konverentsi lõpetamine.

Lisainformatsiooni ettekannete ja esinejate kohta leiate konverentsi kodulehelt ja MTÜ KinnisvaraMagnaadid kodulehelt ning telefonil 667 0413.

Konverentsi soodushind on 169 eurot (km-ga 202,8) 11. maini (k.a.). Konverentsi täishind alates 12. maist on 199 eurot (km-ga 238,80). Mitme osaleja korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib 5% soodustus. 5 või enama osaleja korraga registreerimisel kehtib grupihind 99 eurot (km-ga 118,8 eurot) osaleja kohta.

Registreeruda saab internetis või helistades telefonil 6670 413.

Kohtumiseni konverentsil!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Tallinnas pakutakse müüa 8500 korterit

Portaali KV.EE andmetel pakuti 2012. a. aprillis Tallinnas müügiks 8512 korterit. Aastataguse ajaga on korterite arv pisut vähenenud. Toona oli pakkumiste hulk 8690.

Üle veerandi müügisolevatest korteritest ehk 2284 korterit asuvad kesklinna linnaosas. Kõige vähem on korteripakkumisi Pirita ja Nõmme linnaosades, kus valdav hoonestus on ühepereelamud.

Korterite pakkumishinnad on aastaga kerkinud 3% võrra. Seejuures ei ole aastatagusega võrreldes langenud korterite pakkumishinnad üheski Tallinna linnaosas.

2012. a. aprillis oli portaali KV.EE andmetel Tallinna keskmine korterite pakkumishind 1296 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
04/2011 04/2012 Muutus, % 04/2011 04/2012 Muutus, %
Haabersti 684 675 -1% 1 075 1 092 2%
Kesklinn 2 115 2 070 -2% 1 673 1 714 2%
Kristiine 719 639 -11% 1 245 1 322 6%
Lasnamäe 1 699 1 745 3% 895 926 3%
Mustamäe 1 014 954 -6% 1 002 1 050 5%
Nõmme 479 460 -4% 1 142 1 203 5%
Pirita 344 258 -25% 1 725 1 752 2%
P-Tallinn 1 261 1 346 7% 1 059 1 076 2%
Vanalinn 173 214 24% 2 731 2 756 1%
Tallinn 8 690 8 512 -2% 1 258 1 296 3%
Narva 152 180 18% 457 447 -2%
Pärnu 1 260 1 293 3% 1 018 1 004 -1%
Tartu 2 194 1 779 -19% 969 1 043 8%

Tallinna korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: 28% uute mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal

Ei ole vast üllatus, et statistikaameti numbrite alusel asub enamus kasutusloa saanud mitteeluruumidest Harju maakonnas. 2011. a. sai kogu Eestis kasutusloa kokku 720 mitteeluruumi, millest 18% ehk 128 asub Tallinnas ja Harjumaal.

Valminud mitteeluhoonete pinnast asub Tallinnas ja Harjumaal koguni 28%, mis tähendab, et pealinnale lähemal asuvad suuremad mitteeluhooned.

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv on järjest vähenemas. 2011. aasta näol oli tegemist juba viienda aastaga, mil mitteeluhooneid valmis eelmisest aastast vähem.

Nii jääb 2011. a. valminud mitteeluhoonete arv 720 enam kui kaks korda alla aastale 2006, mil mitteeluhooneid valmis 1570.

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Endine Patarei merekindlus ootab uut omanikku

Riigi Kinnisvara AS müüb avaliku kirjaliku enampakkumise teel ühe müügiobjektina endise Patarei merekindluse Tallinnas Kalaranna 2 ja Kalaranna 2a kinnistul alghinnaga 3 miljonit eurot.

Kalaranna tn 2 (78408:801:0300) asub 37 842 m² ja Kalaranna tn 2a (78408:801:0290) 3 208 m² suurusel kinnistul. Kinnistute sihtotstarve on riigikaitsemaa.

Patarei merekindlust hakati ehitama Nikolai I korraldusel 1828. aastal. 1840. aastast oli seal suurtüki patarei, 1864. aastal seoses demilitariseerimisega asendus „kaitsekasarm“ nimega „patareikasarm“, 1920. aastal avati seal Tallinna Keskvangimaja. Vanglana kasutati territooriumi kuni 2007. aastani. Nüüd on endine vangla-ala huvilistele avatud.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 19. juuni 2012 kell 14:00. Pakkumused tuleb esitada Riigi Kinnisvara AS-ile aadressil Lasnamäe 2, 11412 Tallinn, 10 korrus.

Lisainfo: http://www.rkas.ee/myyk#objects/239

Märt Mäe
Riigi Kinnisvara AS müügijuht
Tel: 606 3407; 513 3745
e-post: mart.mae@rkas.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Viimane päev registreerumiseks Hindamise ABC koolitusele

Kinnisvarakool: Hindamise ABC koolitusTäna on viimane tööpäev registreerumaks Hindamise ABC koolitusele, mis toimub kolmapäeval 02/05/2012.

Hindamise koolitus on suunatud maakleritele, kes soovivad ümberprofileeruda hindamise tööle. Samuti maakleritele, kes soovivad hindamise olemust paremini mõista.

Lisaks on koolitusele oodatud kõik kinnisvarahuvilised, kel on huvi aru saada, kuidas toimub kinnisvara hindamise protsess.

Koolitust viivad läbi tugeva taustaga Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed ja kutselised hindajad Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Vaata lähemat infot Hindamise ABC koolituse kohta kursuse kodulehelt. Samal lehel on ka võimalik koolitusele registreeruda.

Kinnisvarakoolitused

Vaata ka Kinnisvarakooli muid koolitusi:

Kontakt

Andree Raid

Kinnisvarakool OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool Tõnu Toompark

Kinnisvarakool OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Arco Vara müüb uut kortermaja Kassisabas

Arco Arendus alustas korterite müüki Tallinnas Kassisaba piirkonda rajatavas uues elamus. Kastani maja nime kandev arendus asub aadressil Tehnika tn. 53 Tallinna pikimal hobukastanite puiesteel. Hoone on planeeritud madala energiatarbimisvajadusega ja vastab energiaklassi B nõuetele.

Kastani maja on projekteeritud neljakorruselisena, kus on 12 erinevat ja omanäolist 2–4 toalist korterit ning 2 bürookorterit, suurustega 51,5-109,9 m². Alates teisest korrusest on kõikidel korteritel avarad rõdud või terrassid ning ühel esimesel korrusel paikneval korteril on välja ehitatud elutoast avanev õueterrass, mis on üldkasutatavast siseõuest eraldatud privaatse haljastusega.

Viimase korruse elanike privileegiks on korterisse paigaldatud kamin. Iga korteri juurde kuulub üks auto parkimiskoht, mis asub hoone soklikorrusel, kinnises ja soojas parklas. Kortermajas on ka lift.

Energiamärgistuse B saavutamiseks kasutatakse ehitamisel kõrgematele normidele vastavaid soojustusmaterjale ning energiasäästlikke kolmekordse klaaspaketiga aknaid.

„Kortermaja Tehnika 53 projekteerimine miljööväärtuslikule hoonestusalale pakkus mulle väljakutset, kuna soovisin leida tasakaalu uue hoone ja piirkonnas olemasolevate majade suuruse, kuju ning omapära vahel. Projekteeritud hoone moodustab olemasoleva ümbrusega ühtse ansambli, samas mahendab üleminekut vanemale hoonestusele luues sellega terviklikuma tänavaruumi,“ kommenteeris hoone projekteerinud arhitekt Velle Kadalipp arhitektuuribüroost JVR.

Maja esist tänavapoolset sõidu ja kõnniteed ääristab väärikas ja jõuline kastaniallee, mis on pikim hobukastanite puiestee Tallinnas. Maja taga asub hommiku ja keskpäevapäikesesse jääv siseõu, kuhu rajatakse koos haljastusega majarahva ühine puhkeala ning mänguplats lastele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Millise kinnisvara järgi on kõige suurem nõudlus?

Küsisime meie kahe tubli maakleri käest, et millise kinnisvara järgi on hetkel nende piirkonnas kõige suurem nõudlus.

Siim Timpson

Viljandis otsitakse enamjaolt väga odavat kinnisvara võimalikult madalate kommunaalidega. 2-toalised odavad korterid liiguvad kõige paremini, näiteks müüsin ühe sarnase korteri 3 nädalaga.

Samas on suur huvi olnud ka majade ja talude vastu, kuid Viljandimaa tervikuna on väga hinnatundlik piirkond. Kui hind on paigas, siis on ka kliente.

Ärikinnisvara on pigem käputäie kohalike ärimeeste leib. Üks eripära on, et Viljandis hindamist soovides tuleb arvestada 1 nädalaga, samas kui Tallinnas toimub see 1 päevaga.

Üüriturg on Viljandis väike, keskmise korteri üür on umbes 150 eurot ja maja puhul alates 220 eurost.

Triinu-Liis Raudmägi

Lasnamäel ja Pelgulinnas otsitakse peamiselt 1-2 toalisi kortereid hinnaklassis 20 000 kuni 30 000 eurot.

Ostjad jagunevad laias laastus kolmeks. Esiteks investorid, kes soovivad investeerida rahavoogudesse ehk siis peale sanitaarremonti välja üürida. Teiseks vanemad inimesed, kes otsivad soodsat elukohta ja kolmandaks noored, kes soovivad oma maitse järgi kodu vormida.

Üüriturul on samas märgata kerget jahenemist, nõudlus on veidi langenud. Kas tegemist on ajutise või püsiva nähtusega, seda näitab aeg.

Peamiselt soovitakse üürida 1-2 toalisi kesklinna lähedasi kortereid hinnaga kuni 250 eurot kuus.

RE/MAX ProfessionalsArtikli allikas on RE/MAX Professionals
RE/MAX Professionals

Praktilised soovitused ostjale

Oma igapäevatöös puutume me aegajalt kokku ostjatega, kes ei ole ennast eelnevalt kinnisvaraturuga kurssi viinud ja kelle ootused on seetõttu ka ebareaalsed. Enne uue kodu otsimist või ostmist tasub mõelda järgnevatele punktidele.

1. Kui palju ma olen valmis antud objekti eest maksma? Siinkohal on oluline uurida, millised on teie finantsvõimalused. Enne pakkumise tegemist tasuks alati konsulteerida pangaga, et saada teada enda tegelik laenuvõimekus.

2. Milline on objekti hind võrreldes sarnaste pakkumistega antud piirkonnas? Turu- ja konkureerivate pakkumiste analüüs on väga oluline, kuna annab teile hea ülevaate antud piirkonna tasemest ja tugeva aluse hinna läbirääkimisteks.

3. Milline on hetkeseis kinnisvaraturul? Kas tegemist on ostjate või müüjate turuga? Kinnisvaraturu trendide ja hetkeolukorra tundmine võimaldab teil sõlmida tehingu, mis on teile kasulik ka aastate pärast.

4. Kui väärtuslik on minu jaoks antud objekti omapära või unikaalsus? Kodu müümisel arvestavad inimesed tihti hinna sisse ka enda meeldivad mälestused ja kodutunde. Mõningate objektide puhul võib tuntud arhitekt või värvikas ajalugu anda olulist lisaväärtust.

5. Mis seisukorras on objekt? Kui vana on katus, konstruktsioonid ja tehnosüsteemid? Maja seisukord mõjutab oluliselt tuleviku kulusid. Katuse ja tehnosüsteemide vahetus võib osutuda oodatust keerukamaks ja kulukamaks, kui esialgu arvatud. Näiteks katuse elueaks loetakse üldjuhul 20-50 aastat olenevalt kasutatud materjalist.

RE/MAX ProfessionalsArtikli allikas on RE/MAX Professionals
RE/MAX Professionals

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Tallinna äripindade müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 25%

Portaali KV.EE andmetel oli 2012. a. märtsis Tallinnas 993 äripindade müügipakkumist. See on veerandi võrra vähem aastatagusest, mil äripindade müügipakkumisi oli Tallinnas 1324.

Suurem osa pakkumistest ehk 451 asub Tallinna kesklinnas linnaosas.

Kõige enam ehk 53% on vähenenud äripindade pakkumine Kristiine linnaosas. 37-39% on pakkumisi vähemaks jäänud Lasnamäel ja vanalinnas.

Küll on aastaga suurenenud äripindade müügipakkumiste hind. Suured kasvunumbrid viitavad turutõusu asemel sellele, et pakkumiste struktuuris on toimunud olulisi nihkeid. Seetõttu keskmisi hindasid võrrelda ei olegi väga õiglane.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, tk
03/2011 03/2012 Muutus, % 03/2011 03/2012 Muutus, %
Haabersti 37 37 0% 347 836 141%
Kesklinn 573 451 -21% 783 1 031 32%
Kristiine 86 40 -53% 345 522 51%
Lasnamäe 222 140 -37% 215 319 48%
Mustamäe 89 63 -29% 200 283 42%
Nõmme 96 71 -26% 211 472 124%
Pirita NA 1 074 1 074 0%
P-Tallinn 89 84 -6% 623 573 -8%
Vanalinn 36 22 -39% 2 728 2 565 -6%
Tallinn 1 324 993 -25% 573 750 31%
Narva 25 29 16% 363 443 22%
Pärnu 125 101 -19% 603 660 9%
Tartu 91 97 7% 659 600 -9%

Tallinna äripindade müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uute korterite arendamine tõstaks Nõmme korterituru aktiivsust

Hiiu Lõvi ParkNõmme linnaosa on uue kodu otsijaid köitnud alati männimetsa ja uhkete eramutega. Siiski asub piirkonnas üksjagu korterelamuid. Viimase näitena uuest Nõmme korterelamust võime tuua arhitekt Andres Alveri projekteeritud ja Hiiu-Suurtüki 4 elamu, mis valmib 2012. a. aprillis.

Maa-ameti andmetele tuginedes tehti Nõmme linnaosas 2012. a. I kvartalis 52 korteritehingut, mis on viimase kolme aasta keskmine näitaja. See näitaja on eelmisest aastast 16% kõrgemal, mil korteritehinguid tehti Nõmmel 45. Korteritehingutest kolmandik ehk 18 tehakse Männikul. 6 tehingut toimus tavapäraselt märksa aktiivsemas Pääsküla asumis. Nõmme asumis tehti 2012. a. esimeses kvartalis tehinguid 13.

Portaali KV.EE andmete alusel oli Nõmmel märtsi kuus pakkuda keskmiselt 464 korterit. Korterite pakkumine on püsinud stabiilsena laskmata end liigselt häirida soojal suvel või karmil võlakriisil. Viimaste kuude jooksul on korterite pakkumine siiski õige pisut vähenenud.

Uute ja vanade korterite keskmine tehinguhind on 2012. a. I kvartalis andmete baasil 1014 €/m². Männiku korterite tehinguhind on seejuures 700 €/m². Nõmme asumi keskmine hind on kõrgem – 1 552 €/m².

Nii pakkumisi, kui tehinguid on Nõmmel suhteliselt vähe. Uusi pakkumisi lisandub vaevaliselt. Pakkumiste suurenemiseks ning tehingute arvu kasvatamiseks oleks Nõmme linnaosas vaja aktiivsemat uute korterite arenduse aktiivsust. See tooks turule uued inimesed ja elavdaks kinnisvarakäivet.

Pakkumisel olevatest korteritest suurusjärk 70 on uued korterid. Uute korterite hinnaskaala jääb valdavalt vahemikku 1500-2000 €/m², kuid on ka kõrgema hinnaga pakkumisi.

Viimane uus märkimistvääriv Nõmme elamuprojekt on arhitekt Andres Alveri projekteeritud korterelamu aadressil Hiiu-Suurtüki 4, mida aktiivselt veel ei müüda. Rohkem uusi ja koduotsijate valikuvõimalust arvestatavalt laiendavaid projekte hetkel Nõmme linnaosas tulekul ei ole.

Hiiu-Suurtüki 4 projekti näol on tegemist luksuslikkusele kalduva elamuga, kus kunagise Nõmme linna garnisoni territooriumil pakutakse eeskujuliku siseviimistlusega suuri kortereid. Omapärase detailina võiks märkida, et sealsed korteriostjad saavad korteriga koos kaasa hoones asuva jõusaali ja mini-spaa.

Tänased märgid ei näita, et Nõmme korteriturg oleks aktiivsemaks muutumas. Täiendavatest uutest korteriprojektidest on siin-seal räägitud, kuid ehitustegevuseni veel jõutud ei ole. Seega on raske prognoosida, miks korteritehinguid peaks Nõmmele oluliselt juurde tulema.

Nõmme korteriturg elab vaikset elu ilma suuremate hüpeteta ühes või teises suunas. Korterite pakkumine ja hinnatasemed on stabiilsed. Samuti pole siiani suuri laineid löönud uued turule tulnud korterelamute projektid. Nõmme piirkonna korterituru aktiivsus võiks oluliselt elavneda, kui müüki lisanduks mõni uus korterelamuprojekt.

Nõmme linnaosa asumite korteritehingute arv

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: 50% uutest eluruumidest on 2- ja 3-toalised korterid

50% kasutusse lubatud eluruumidest on statistikaameti andmetel 2- ja 3-toalised korterid. Valminud 1-toaliste korterite osakaal on järjest kahanenud – neid valmis kõigest 6%. Näiteks 2006. aastal oli valminud eluruumidest 1-toalisi isegi 14%.

Eluruumide struktuursete muutuste taga on majandus- ja kinnisvarakriis. Rasketel aegadel, mil laia tarbijaskonna nõudlust on vähem arendatakse vähem korterelamuid, milledes asuvad eluruumid on väiksema toalisusega.

Seevatsu arendatakse neil samadel halbadel aegadel proportsionaalselt rohkem ühepereelamuid, kus toalisus on suurem.

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kasutusse lubatud eluruumide jaotus toalisuse alusel, %

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Kasutusse lubatud eluruumide arv elamu tüübi järgi

Kasutusse lubatud eluruumide arv elamu tüübi järgi

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Vanalinnas kinnisvarapakkumisi 10 korda enam kui buumi ajal

Uus MaaAastatel 2005-2006 osteti vanalinnakortereid hoogsalt – nõudlus ületas selgelt pakkumist. 2006. aasta algul oli seetõttu pakkumisi vaid ca 20 ringis ja ühes kuus tehti vanalinnakorteritega ca 5-10 tehingut. Täna, kuus aastat hiljem, on vanalinnas pakkumisi üle 200.

Tehingute arv on endiselt ca 5-10 tk kuus, kuid tasapisi on märgata kosumist. Märtsikuus tehti maa-ameti andmeil juba 13 tehingut (mediaanhind 2573 eur/m2) ja 22. aprilli seisuga on aprillis tehtud 8 tehingut (mediaanhind 2176 eur/m2).

Ehkki pakkumisi näib olevat piisavalt, ei rahulda need alati nõudlikku ostjat, kes ootab lisaks heale asukohale ka korrastatud maja, head planeeringut ja vanalinnaväärilist siseviimistlust.

Seetõttu on saatnud edu ka vanalinnas eelmisel ja sel aastal alustatud arendusprojekte – Pikk tn 1/3 (müüdud või broneeritud ca pooled korterid), Pikk tn 36 (müüdud 9 korterit) ja Pagari 1, kus mõne kuuga müüdud juba veerand korteritest.

See näitab, et kinnisvaraturul ollakse valmis hea kinnisvara eest ka korralikult maksma, sest näiteks Pagari 1 on oma väga eksklusiivse viimistlustasemega suunatud keskmisest nõudlikumale ostjale.

Vanalinna kinnisvara ostnutest on olnud suurem osa välismaalased, aga see tendents on viimastel aastatel tavapärane. Ka kohalike seas on näha rohkem neid, kes käivad vanalinnakortereid vaatamas; sageli on need juba keskeas inimesed, kel lapsed suured ja kes soovivad maja vahetada vanalinnakorteri vastu.

Seejuures ollakse väga kaalutlevad ja vaadatakse ostetavat kinnisvara „suure luubiga“. Eelistuseks on kapitaalselt renoveeritud maja, vaiksem asukoht (ei soovita elada pubide-baaride naabruses), korteri mugav ja ajakohane planeering.

Paraku on häid pakkumisi vähe ja seetõttu tuleb ostjal aktsepteerida fakti, et parimad pakkumised on hinnaskaala kõrgeimas tipus.

Tallinna vanalinn on täna elitaarne elukeskkond ja päris kindlasti selleks ka jääb.

Margit Sild
Uus Maa Kinnisvarabüroo konsultant

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Käib registreerumine hindamise ABC koolitusele

Kinnisvarakool OÜ: hindamise ABC koolitusEndiselt kestab registreerumine 02/05/2012 toimuvale hindamise ABC koolitusele. Hindamise ABC koolitus annab hea baasi kinnisvara hindamise alustest, eesmärkidest, hindamistoimingutest.

Kursus Hindamise ABC on suunatud kõikidele kinnisvaramaakleritele, kes soovivad väärtuse tekke põhimõtteid paremini tundma õppida. Samuti on hindamise ABC suunatud maakleritele ja teistele inimestele, kes soovivad näha end kinnisvarahindaja ametis.

Hindamise ABC koolitust viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed ja kutselised (atesteeritud) hindajad Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Vaata lähemat infot Hindamise ABC koolituse kohta kursuse kodulehelt. Samal lehel on ka võimalik koolitusele registreeruda.

Kinnisvarakoolitused

Vaata ka Kinnisvarakooli muid koolitusi:

Kontakt

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika