Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Toompark: ainult praktik kirjutab kinnisvarast müüvalt

29.01.2012 Tõnu Toompark

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompargi ja kinnisvaraajakirjaniku Enn Tosso käima lükatud koolitusprojekt “Kuidas kirjutada kinnisvarast?” tutvustab enne vähekäidud teid ning kahepeale loodud praktikat – kuidas kirjutada kinnisvarast?

Kümnendi kinnisvaraturgu analüüsinud analüütik Tõnu Toompark lausus üheselt: “Kinnisvarast kirjutamine on täiesti eriline. Seda suudab vaid praktik. Ei ole võimalik võrrelda seda ei autoturu ega teleturuga.”

Toompark selgitas, et olles nii palju aastaid kirjutanud kinnisvaraturust, oskab ta anda üsna palju viiteid, kuidas kirjutada kinnisvaraturust müüvalt. Sest kinnisvaraturg on eriline ning sellest kirjutamine samuti eriline.

Toompargi partner Enn Tosso, kinnisvaraajakirjanik, kes on kirjutanud kinnisvaraturust samuti kümnendi jagu, olulise osa seejuures Äripäevas, vaidleb mõnel määral oma heale sõbrale, Toompargile vastu.

Ta on küll nõus, et kinnisvaraturg on täiesti eriline ning sellest õigesti kirjutada suutvaid inimesi ei ole palju, ent siiski on Tosso sõnul võimalus seda õppida.

Selleks ongi Tosso ja Toompark teinud koolituse: kuidas kirjutada kinnisvarast?

Koolitus annab nõu, kuidas ajakirjandust enda huvides ära kasutada, et suurendada oma kasumit kinnisvaraturul.

Muuhulgas räägivad Tõnu ja Enn sellest, kuidas leida kinnisvaraturult värsket teemat loo jaoks ning kuidas saada oma looga üldse üle toimetuse läve. Koolituse viimane osa on praktikum, kus teeme kõik läbi nii, nagu see reaalses elus meediamaastikul toimub.

Lisainfot jagab heal meelel

Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool on Töötukassa koolituskaardi koostööpartner

28.01.2012 Tõnu Toompark

Alates jaanuarist 2012 on Kinnisvarakool OÜ Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.

Koolituskaart on kiire ja paindlik võimalus pakkuda töötutele ja koondamisteate saanud töötajatele vajadusel tööalast ümber- ja täiendõpet, mis aitab uut tööd leida. Töötukassa hüvitab koolituskaardi raames kliendi koolituskulu kuni 2500 eurot.

“Kinnisvarakoolil on ka varasem positiivne koostöökogemus Töötukassaga olemas,” kommenteeris Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark. “Usun, et nüüd saame veelgi paremini aidata inimestel siseneda kinnisvaraäri imelisse maailma.”

Lähem info Eesti Töötukassa koolituskaardi kohta:

Lisainfo

Andree Raid
Kinnisvarakool OÜ
+372 502 3300
andree@raid.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee

Maksu- ja Tolliameti uus büroohoone sai nurgakivi

27.01.2012 Madis Idnurm

Täna asetasid rahandusminister Jürgen Ligi, Maksu- ja Tolliameti peadirektori kohusetäitja Marek Helm, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaak Saarniit, Tallinna abilinnapea Taavi Aas ja Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov nurgakivi Maksu- ja Tolliameti uuele büroohoonele Ülemiste Citys. Aadressile Lõõtsa 8 kerkiva kolmiktorni ankurrentnik Maksu- ja Tolliamet saab 2013. aasta teisel poolel enda käsutusse 11 650 m² pinda. Hoone ehitab NCC Ehitus.

“Maksu- ja Tolliamet saab endale järgmisel aastal uue väärilise kodu,” märkis rahandusminister Jürgen Ligi. “Me lahendame sellega lõpuks ameti ruumiprobleemid ja kõik pealinna üksused saavad ühe katuse alla. See on kindlasti kasuks töö tõhususele ja loob meeldivama töökeskkonna.”

„Meie jaoks on uue hoone juures kasutegureid päris mitu – kaasaegsete töötingimuste loomine tõstab inimeste motivatsiooni, samuti muutub lihtsamaks koostöö erinevate osakondade vahel,” sõnas Maksu- ja Tolliameti peadirektori kohusetäitja Marek Helm. “Ja ehkki maksuamet ja tolliamet ühinesid juba 2004. aastal, töötavad meie ametnikud endiselt nn ühiselamu tüüpi büroodes üle Tallinna laiali, paiknedes kokku üheksal eri aadressil. Lisaks majanduslikule efektiivsusele hõlbustab kaasaegne töökeskkond ka inimeste koostööd.“

“Antud projekt on viimaste aastate üks huvitavamaid,“ rääkis NCC Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Aak. „10 korruseline hoone on loodud spetsiaalselt büroopinnaks. Siin on kasutatud mitmeid kõige kaasaegsemaid tehnilisi lahendusi, mis aitavad kaasa tuua näiteks arvestatava energiakokkuhoiu. Ehitustehnilistest lahendustest tasuks välja tuua ka liigutatavad vaheseinad, mille abil saab büroode suurust hiljem lihtsalt ja suuremate kulutusteta muuta. Usun, et Maksu- ja Tolliamet jääb lõpptulemusega rahule – tegemist on viimase aja ühe innovaatilisemate lahendustega büroohoonega, mis on loodud spetsiaalselt ameti vajadusi silmas pidades.“

„Riigi Kinnisvara ASi eesmärgiks antud projekti juures on esindada Maksu- ja Tolliameti huve saamaks ametile parim võimalik töökeskkond,“ märkis Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit. „Teeme kõik endast oleneva, et see nii ka oleks,“ lisas ta.

Technopolis Ülemiste juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul tähistab kolmiktorni ehitus piirkonna jaoks uut algust. „Maksu- ja Tolliameti otsus Ülemiste City kasuks näitab taas kord, et siinne piirkond on lisaks tööstustegevusele atraktiivne ka büroo- ja äripindade asukohana,“ märkis Gert Jostov. „Selle eelduseks on suurepärane asukoht nii kesklinna, lennujaama kui riigi suurimate tugimaanteede läheduses. Samuti pakume oma rentnikele mitmeid tugiteenuseid, millest linna teistes piirkondades on suur puudus – nagu lastehoid, linnaku oma bussiliin, äri- ja arendusteenused. Lähitulevikus on lisandumas spordikompleks ning plaanis on välja arendada kapitali kaasamise teenus.“

Aadressil Lõõtsa 8 kerkivas kolmiktornis on kokku ca 24 000 m² uut büroopinda, millest 11 650 m² saab enda käsutusse Maksu- ja Tolliamet. Maja kontseptsiooni töötas välja Larkas & Laine Oy Soomest. Arhitekt Oliver Lemarchandi ideed arendas edasi Katrin Birk arhitektuuribüroost EA Reng.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Canadian Real Estate Company Enters the Estonian Market

27.01.2012 Tõnu Toompark

SNC-Lavalin Homburg Property Management, a company owned by two Canadian capital holding companies, has opened an office in Tallinn. Similar ventures are also being opened in Riga and Vilnius.

The company was founded by one of the biggest engineering, construction management and maintenance companies in the world, SNC-Lavalin Group Inc., with more than 100 years’ worth of experience together with the Baltic management and maintenance company Homburg Valda, which belongs to the Homburg group of companies. SNC-Lavalin Group has been developing and operating in the real estate field in Canada, the USA and the Netherlands for more than 40 years already.

According to SNC-Lavalin Homburg Property Management director Algirdas Augustaitis, incentives for the establishment of the joint venture included the existing work experience enjoyed by Homburg Group in the Baltic States, along with market development potential, especially in the field of public-private partnerships.

“Shortage of capital at the creation or improvment of infrastructures are problems not only in developing countries and not only in economically tight times. Public-private partnerships are very common in Canada, and bringing our long-term experience to Estonia should only be beneficial in the long term” said company director Algirdas Augustaitis.

In Algirdas’ opnion, SNC-Lavalin’s team was able to attract the largest possible level of capital even as the market is trying to overcome the most difficult circumstances as it is. For instance in 2010 the McGill group of university health centre clinics was backed with a 732 million US Dollar (approximately 573.6 million Euros at the time of writing) investment, which is currently the largest sum in the history of public-private partnerships in Canada.

With public and private partnerships undertaken in the performance of specific infrastructure projects such as railways, airports, bridges, hospitals and prisons, the parent company is planning to consolidate firms’ human resources.

In terms of offering its services to business enterprises operating in Estonia, SNC-Lavalin Homburg Property Management focuses its activities mainly towards retail, office and logistics centres. The new company’s director stated that the main competitive advantage it offers is a better relationship between price and quality than potential customers are currently offered in the market.

The company opened its Tallinn office on January 17th. The original article (in Estonian) can be viewed here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

2011. aasta muutis kinnisvaraturu elavaks märgatavalt kasvanud investorite hulk

27.01.2012 Tõnu Toompark

2011. aasta II poolaasta oli Eesti kinnisvaraturul mõnevõrra aktiivsem kui sama periood 2010. aastal. Kui tunamullu kerkis kogu Eestis ostu- müügitehingute hulk üle 3000 vaid detsembris, siis 2011. aastal ületas tehingute hulk antud piiri augustist aasta lõpuni.

Teist poolaastat iseloomustas ebakindlus tuleviku suhtes, mistõttu kinnisvaraturule ilmus oma vabu sääste investeerivaid eraisikuid. Seetõttu muutus turg aasta lõpu poole üha aktiivsemaks. Kokku teostati 2011. aasta II poolaastal 17 747 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 4,2% enam kui tunamullu samal ajal (2010. aasta II poolaastal tehti 17 025 tehingut).

Kinnisvara müüdi kokku 824 miljoni euro väärtuses, mis on 20 protsenti enam kui ülemöödunud aasta samal perioodil (684 miljonit eurot 2010. aasta II poolaastal). Võrreldes 2009. aasta I poolaastaga, mis oli kinnisvaraturul raskeim periood, mil teostati 11 926 kinnisvara ostu-müügitehingut, on tehingute hulk kasvanud 49 protsenti. Võrreldes buumiaegse tippajaga 2007. aasta I poolaastal, mil kokku tehti 27 587 kinnisvara ostu müügitehingut, on tehingute hulk kahanenud 36%.

Vaadeldaval poolaastal müüdi üle Eesti kokku 7052 korteriomandit, mis on võrreldes 2010. aasta II poolaastaga, mil omanikku vahetas 6907 korterit, 2,1% enam. Kui 2010. aasta teise pooles maksis ruutmeetri mediaanhind 628 eurot, siis 2011. aasta II poolaastal 691eurot. See teeb aastaseks tõusuks 10 protsenti.

Kui 2010. aasta II poolaastal andis kinnisvaraturul tooni euroootus, siis 2011. aastal enam uued korterid ja majad, samuti osteti rohkem keskmisest kallimaid eramuid ja ärihooneid. See tingis ka tehingusummade ning rahaliste mahtude kasvu.

2011. a. II poolaasta märksõnad

2010. ja 2011. aasta II poolaasta olid kinnisvara ostumüügitehingute hulga põhjal sarnased. Kui tunamullu kergitas aktiivsust euro peatne saabumine, siis mullu muutis turu elavaks märgatavalt kasvanud investorite hulk.
Kinnisvaraturgu iseloomustas ebakindluse kasv ja mure eurotsooni tuleviku pärast.
Korteriturule ilmusid kohalikud väikeinvestorid, kes paigutasid oma sääste odavamatesse elamispindadesse.
Üüriturg saavutas sügisel uue tipu, tekkis kvaliteetsete korterite defitsiit. Suurt hinnatõusu ei toimunud.
Uusarenduste turul pöörati aina rohkem rõhku kvaliteedile, mitte kvantiteedile.

Uus Maa 2011. a. II poolaasta turuülevaade on allalaaditav siit.

Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kas kodu tuleks osta või üürida?

26.01.2012 Tõnu Toompark

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud.

Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest.

Oma kodu loob stabiilsust

Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.

Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital.

Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks.

Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus – laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega.

Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel.

Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab.

Sobib liikuvale inimesele

Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma.

Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine.

Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini.

Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud.

Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Eluasemelaenud kallinevad vaatamata euribori langusele

26.01.2012 Tõnu Toompark

Uute eluasemelaenude intressimäärad on vaikselt, kuid kindlalt näitamas liikumist tõususuunas. Euribor on küll päev päeva järel langenud, kuid euriborile pankade poolt lisatav riskimarginaal muudab laenuvõtmise tarbija jaoks kokkuvõttes siiski kallimaks. Käesolevalt aastalt võime eluasemelaenude turul oodata eelkõige eelmisele aastale analoogseid arenguid.

2011. a. viimases kvartalis oli uute eluasemelaenude intressimäär Eesti Panga andmetel 3,46%. Kvartal varem oli intressimäär 3,40%. Intressimäär tõusis kolme kuuga tühised 0,06%, kuigi eurobor langes samal ajal 0,136%.

Nii võime öelda, et tavapärase eluasemelaenu väljastamise skeemi juures kasvas euriborile lisatav riskimarginaal ligikaudu 0,2%. Selline intressimäära tõus mõjutab näiteks 40 000-eurose laenu puhul aastast intressikulu 80 euro võrra.

Vaatamata laenumarginaalide ja intressimäärade kasvule on pangad hoiuste intressimäärasid järjest alandamas. Viimase kolme kuu tähtajaliste hoiuste intressimäär on olnud püsivalt suurusjärgus 1,6%. Äsja siiski läbis meediat teade, et pangad kukutavad jaanuaris hoiuste intressimäärasid allapoole.

Madal intressimäär ei ole suutnud hoiuseid peletada

Hoiuste intressimäärade langetamine ei ole suutnud pankadest eemale peletada hoiuseid. Ettevõtete ja eraisikute hoiuste jääk pankades kasvavab kõigele vaatamata kuust-kuusse. 2011. a. lõpu seisuga oli eraisikutel Eesti pankades hoiuseid 4,7 miljardi euro väärtuses ehk enam kui kunagi varem.

2012. aasta toob meile tõenäoliselt laenuvõtjaid rõõmustava euribori jätkuva langemise. See mõjutab enamust 157 000 Eesti pankade väljastatud eluasemelaenust. Euribori langus kompenseerib vähesel määral pankade riskimarginaalide tõusu. Summaarsena läheb laenamine meile käesoleval aastal siiski kallimaks.

2011. aastal kasvas eluasemelaenude käive võrreldes eemise aastaga 17%. Sellele eelnes nelja aasta pikkune uute laenude väljastamise vähenemine. Võrreldes laenuturu tippaegadega 2006. ja 2007. aastal on tänane uute laenude väljastamine neli korda madalamal tasemel.

Laenuturg ei tee hüppeid

Laenamise kallinemine ja ebakindlus kinnisvaraturul ei luba prognoosida, et laenuturg käesoleval aastal eelmisega võrreldes oluliseks kasvaks. Arvestades majanduskeskkonna ettearvamatust ja igapäevaseid maailmalõpust kuulutavaid majandusuudiseid on hea kui tänaselegi tasemele jääme.

Negatiivsete tegurite juures tasub otsida ka positiivset. Positiivsena võiks eluasemelaenude turule mõjuda tarbijakindlus, millele peale pikka langust 2012. a. alguses taas tõusu prognoositakse. Eks aeg siin näitab, kas tarbijakindlus tõuseb ka sellisele tasemele, et julgemalt laenu võtma hakatakse.

Püsimööbel annab kokkuhoidu

25.01.2012 Eno Pappel

Maja ehitamisega seoses jäetakse sageli ülekohtuselt väikse tähelepanuta sisustus ja ennekõike püsimööbel. Miks on see oluline?

Mida pean silmas püsimööbli all?

Püsimööblina käsitlen erinevaid peamiselt eritellimusena loodavat ja täpselt ruumide mõõtmeid arvestavat mööblit. Selline mööbel võimaldab kõige efektiivsemalt ruumi pinda kasutada. Nii põrandapinda ka seinapinda.

Sellise mööbli tellimine on mõnevõrra kallim kui valmismööbli ostmine, kuid tasub ära.

Miks on selline püsimööbel nii oluline?

Ma julgen välja käia mõtte, et korralikult planeeritud püsimööbel võimaldab ehitada väiksema üldpinnaga maja ilma, et kaotaks mugavuses. Vastupidi – korralikult läbimõeldud sisseehitatud mööbel annab erilise funktsionaalsuse, mis elukvaliteeti tõstab.

Täiesti tavaline on see, et oma kodu ehitaja hakkab kappidele või muule mööblile mõtlema alles siis kui maja peaaegu valmis. Tulemuseks olukord, kus hangitakse mööbel, mis enam-vähem sobib, kuid mis hakkab tubades märgatavalt rohkem ruumi võtma kui seda algul sooviti või tehakse mööbli funktsionaalsuses allahindlust ning lepitakse põhjalikult läbimõtlemata lahendustega.

Tulemuseks olukord, kus igale vajaliku esemele ei ole sobilikku kohta ja asjad hakkavad kuhjuma ning kaduma. Mööblit, mis ei suuda täita oma ülesannet, ei ole mõtet hankida!

Püsimööbel ei pea olema tingimata kallis, ennekõike on tähtis idee ja funktsionaalsus, milleks mööblit täpselt kasutatakse.

Minu soovitus on koos maja plaanide valmimisega mõelda läbi alati ka mööbli teema ning miks mitte visandada ka juba võimalikud mööblijoonised, millega ehitamise käigus saaks vajadusel arvestada.

Selle töö jaoks kaasa näiteks sisekujundaja – sisearhitekt või käi mööblifirmades nõu ja abi saama või tutvu erinevate sisustusajakirjadega ning hangi varakult ideid, mis sinu kodus töötaksid.

Tee oma maja panipaikadega ja mööbliga tööd paberil projekteerimise etapis ning naudi praktilist maja!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Maatükkide müügipakkumiste hind jäi aastatagusest allapoole

25.01.2012 Tõnu Toompark

Viimase aasta jooksul on portaali KV.EE andmetele tuginedes maatükkide müügipakkumiste arv suurenenud. 2011. a. detsembri seisuga oli portaalis KV.EE pakkumisel 2388 Harjumaa maatükki, mis on eelmisest aastast 13% enam.

Maatükkide müüki lisandumine on olnud õnneks mõõdukas jäädes paarikümne kasvuprotsendi suurusjärku. Mitte liiga kiiresti kasvanud pakkumine on maatükkide pakkumishindadele mõjunud negatiivselt. Harju maatükkide pakkumishind kahanes aastaga 2% võrra.

Arvestades mitte liiga optimistlikku vaadet 2012. a. kinnisvaraturule võib prognoosida 2011. a. trendide jätkumist ka käesoleval aastal, kus pakkumine vaikselt pigem suureneb ja hinnatasemed küsivad eelmise (ja seega ka üle-eelmise) aastaga samal tasemel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Maatükkide pakkumiste arv ja selle muutus
	12/2010	12/2011	Muutus, %	12/2010	12/2011	Muutus, %
Harku vald	340	388	14%	23	25	8%
Jõelähtme vald	111	111	0%	26	27	5%
Keila	43	48	12%	44	46	5%
Keila vald	157	142	-10%	19	17	-6%
Kernu vald	17	15	-12%	9	8	-11%
Kiili vald	23	39	70%	21	22	6%
Kose vald	45	37	-18%	8	12	49%
Kuusalu vald	103	107	4%	9	9	11%
Maardu	87	116	33%	38	33	-13%
Padise vald	45	49	9%	2	2	18%
Paldiski	34	39	15%	11	11	0%
Raasiku vald	45	28	-38%	11	8	-28%
Rae vald	287	320	11%	34	30	-13%
Saku vald	89	108	21%	11	17	49%
Saue	31	34	10%	19	88	363%
Saue vald	79	103	30%	15	17	10%
Tallinn	460	504	10%	132	121	-8%
Viimsi vald	112	166	48%	46	57	25%

Harjumaa	2 108	2 388	13%	47	47	-2%
Tartumaa	518	568	10%	16	17	8%
Pärnumaa	502	530	6%	31	27	-13%
Eesti	3 907	4 217	8%	35	35	0%

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Soomlased otsivad Tallinna 100 korterit

24.01.2012 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara Soome klientide konsultandi Christian Ayreri sõnul on ootel 25 Soome era- ja äriklienti, kes soovivad investeerimiseks ja üüritulu teenimiseks osta kohe Tallinna kesklinna kokku sada korterit.

Christian Ayreri kinnitusel on kinnisvara ostmine ja edasiüürimine Soomes traditsiooniline ja levinud ettevõtluse vorm, kuid viimasel ajal on nii kohalikus meedias kui kinnisvaraspetsialistide seas levinud veendumus, et Helsingi kinnisvara pole enam atraktiivne. “Saadav tulu kapitalilt on maksimaalselt 3-4 protsenti ning vara väärtus pigem kahaneb. Kuna Tallinna kinnisvaralt on võimalik teenida 5-7 protsenti ja väärtus tõuseb, siis otsitaksegi siia kortereid, kuhu raha paigutada,” ütles Ayrer.

1Partner Kinnisvara konsultandi sõnul on suurematest Soome klientidest üks investeerimisfond juba neli ostnud ning otsib veel 16 korterit, mille keskmiseks ostusummaks on arvestatud 130 000 eurot. “Ettevõte otsib kesklinna kallimatesse piirkondadesse peamiselt 2-toalisi kortereid,” ütles Ayrer ning lisas, et selliseid pindasid pakutakse üllatavalt vähe ja otsimine on suurem töö.

Christian Ayreri sõnul otsib üks erainvestor Tallinnasse samuti 20 korterit. “Ärganud on ka kinnisvara-amatöörid, kes on huvitatud kahe kuni nelja korteri ostust Tallinnasse,” ütles Ayrer ja lisas, et kokku on järjekorras 25 soomlast, et soetada kokku sada Tallinna kesklinna korterit.

Christian Ayreri sõnul on soomlastel hea ettekujutus millist vara nad soovivad soetada ja üldiselt tunnevad nad end turvalisemalt kui neid esindab oma rahvuskaaslane.

Suurenenud töömahu katmiseks on 1Partner Kinnisvara võtnud tööle eraldi Soome päritolu maaklerid nii elamu- kui tööstusklientidega tegelemiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Жилье покупают, но не так как раньше

24.01.2012 Tõnu Toompark

По данным Земельного Департамента, за прошедший год в Эстонии было проведено 23 200 сделок с жилой недвижимостью: квартирные жилые дома и отдельные жилые дома. Об этом сообщает портал dv.

Нормальный годовой оборот жилых площадей обычно около 3-5%. Такой оборот держит рынок сбалансированным; продавец в разумный срок может найти покупателя, а клиент сможет сделать адекватный выбор. В 2011 году этот показатель составлял 3,5%.

Учитывая общую ситуацию на рынке и экономике, это не плохой показатель. Жаловаться на пассивность на рынке жилых площадей не приходится, говорит член правления Adaur Grupp OÜ и Kinnisvarakool OÜ Тыну Тоомпарк.

DzD.ee

http://rus.postimees.ee/714384/zhile-pokupajut-no-ne-tak-kak-ranshe

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Statistika: elamispindade turu aktiivsus oli 2011. a. heal tasemel

24.01.2012 Tõnu Toompark

2011. a. tehti maa-ameti andmetel Eestis elamispindadega 23 200 tehingut. Need on tehingud eluruumidest korteriomandite ja hoonestatud elamumaaga. Eluruume oli 2011. a. alguses statistikaameti andmetel Eestis kokku 655 900.

Seega oli kogu 2011. a. kestel käibes 3,5% eluruumidest. 2010. a. oli vastav näitaja 3,6%.

Normaalseks elamispindade aastaseks käibeks loetakse tavapäraselt 3…5% eluruumidest. Selline käive hoiab turu piisavalt tasakaalus andel kinnisvaramüüjale mõistliku ajaga leida varale ostja. Samas on ostjal sellise turuaktiivsuse läbi piisav valikuvõimalus.

Arvestades turukonjunktuuri ehk majanduskriisi ühest faasist väljumist ja teise sisenemist võib 3,5-protsendilist eluruumide käivet igati heaks tulemuseks. Kurta elamispindadeturu passiivsuse üle ei tohiks.

Vaevalt tuleb niipea tagasi aeg, kus aastas vahetas omaniku 7,1% eluruumidest nagu see toimus näiteks 2006. aastal

Elamispindade turu aktiivsus

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Narva korteriturg üllatas tehignute arvu langemisega

20.01.2012 Tõnu Toompark

2011. a. Narva korteriturg kulges rahulikult. Stabiilse hinnamuutuse kõrval siiski langes korteritehingute arv päris oluliselt. Alanud 2012. a. ei luba arvata, et käesoleval aastal näeme elamispindade turul olulisi muudatusi. Küll võib järjest enam pead tõsta elamispindade üüriturg.

2011. a. jooksul tehti maa-ameti andmetel Narva linnas 506 korteritehingut. Sellest numbrist vähem korteritehinguid tehti Narvas viimase seitsme aasta jooksul ainult 2009. a., mil korterite ja kinnisvaraturg kogu Eestis ja maailmas oli suhteliselt tardunud olekus.

Tehingute arvu kukkumise põhjused ei ole Narvas teistsugused kui mujal Eestis. Tehingute nappust põhjustavad ikka kõrge tööpuudus, keerukad finantseerimistingimused ja üleüldine ebakindlus majanduse tulevikuväljavaadete osas. Need on põhjused, mis panevad inimesi pikaajaliste kohustuste ehk eluasemelaenu võtmist järjest edasilükkama.

Oluliselt kukkunud tehingute arvu juures paneb pisut üllatuma aastaga 6,4% kasvanud korterite tehinguhind. 2011. a. keskmine korteritehingute ruutmeetrihind oli 309 €/m². Aastaga on tehinguhind küll pisut tõusnud, kuid see jääb siiski 60% allapoole Narva korterite tipphinnast 2007. aastal, mil see oli 800 €/m². Senise 6,4-protsendilise hinnatõusu jätkumisel võtab endisele hindade tipptasemele jõudmine aega 15 aastat.

Kõrgeimad tehinguhinnad Narva korteritel jäid maa-ameti andmeid kvartalite lõikes vaadeldnuna vahemikku 837 kuni 1412 €/m². Kallima hinnaga korteritehinguid Narvas 2011. aasta jooksul ei tehtud. Selline hinnatase muudab pea võimatuks uute korterelamute ehitamise, sest kinnisvaraarendajal puudub pitsitava ehitushinna tõttu võimalus kasumi teenimiseks.

Korterite pakkumine tõusis 2011. a. alguse 96-lt pakkumiselt suve hakuks isegi 171 pakkumiseni. Aasta lõpuks langes pakkumiste arv portaalis KV.EE taas allapoole ja jäi pidama 138-l pakkumisel. Korteripakkumiste keskmine hind ei ole analoogselt tehinguhinnale aastaga oluliselt liikunud. Kuude lõikes on portaalis KV.EE olnud korteripakkumiste keskmine hind olnud vahemikus 416 ja 493 €/m². Aastaga tõusid pakkumishinnad tehinguhindadega sama suurusjärgus ehk 10% võrra.

Müügipakkumiste kõrval on selgema kasvusuuna võtnud üüripakkumiste arv. 2011. a. detsembris oli portaalis KV.EE 38 Narva korteri üüripakkumist. Pakkumiste keskmised hinnad jäävad valdavalt vahemikku 3-5 €/m².

Alanud 2012. aastalt võib oodata eelmisele aastale sarnaseid arenguid. Majandusolukord ei ole meil eelmise aastaga võrreldes muutunud ja ega tõenäoliselt hakkagi enne Euroopa võlakriisile konstruktiivse lahenduse leidmist oluliselt paremuse suunas muutuma. Seetõttu võib oodata tehingute arvu püsimist eelmise aasta numbri lähedal, vaevalt hindadelgi palju tõusuruumi on. Küll võib arvata, et analoogselt muudele Eesti suurematele linnadele muutub ka Narva üüriturg aktiivsemaks ning see võib tähendada tagasihoidlikku hinnatõusu selles sektoris.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tõnu Toompark: vähene päikesevalgus korteri hinda üle kümnendiku ei langeta

20.01.2012 Tõnu Toompark

Kunstiakadeemia uue hoone naabrid kurdavad, et plaanitav haridustempel hakkab nende korteritesse jõudvat päikesevalgust kahandama. Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark leiab, et päikesevalgus on elukohta valides tähtis küsimus, kuid samas leidub ma mitmeid teisi olulisi kriteeriume.

-Kui oluline tegur on päikesevalguse hulk kinnisvara hinna kujunemise juures?

Seda peaks jälgima kinnisvara ostja. Praktika näitab, et inimene võib ostetava korteri ja elamispinna kohta uurida kõiksugu asju ja väga palju asju mitte uurida, kuid varem või hiljem jõutakse selle küsimuseni, et millal, kust ja kui kaua päike paistab. Sellest ei lähe ikkagi keegi naljalt mööda.

-Kas päikesevalgus võib tulla hinna kauplemise juures mingiks argumendiks?

See peaks olema päris tark inimene, kes suudab konstrueerida matemaatilise valemi, kus ta hinnastab ära, et päike määrab selle kinnisvara väärtusest nii palju, rohelus nii palju, asukoht nii palju ja akende suurus nii palju.

Ei saa öelda, et mis on korteri väärtus siis, kui sinna paistab rohkem päikest või siis, kui ei paista. Aga eks see päike ole ikkagi oluline, sest kui sul on tuba pime ja tuled peavad kogu aeg põlema, siis on seal ju ebamugav olla.

-Kas on veel mõningaid päikesevalguse hulgale sarnaseid muutujaid, mis mõjutavad inimese otsust endale kinnisvara ostes?

Eks neid kriteeriume üldiselt võttes on palju, alustades näiteks asukohast. Müra ja valgus on üsna võrreldavad teemad, mida tuleks jälgida ja mis võib elanike närve süüa või mitte. Ka ruumilahendused on olulised. Ühe 50 ruutmeetrise korteri võib planeerida nii või teisti, kuid ühte moodi on parem elada.

-Kui majas on müügil kaks samasugust korterit, üks on hoone ühes otsas, kuhu päikesevalgust eriti ei paista ja teine teises otsas, kuhu paistab palju päikest, siis mil määral võib see erinevus hinnas välja tulla?

Kui on uus kortermaja, kus kõik korterid on tühjad ja ostjal on võimalik valida, siis eelistatakse osta see korter, kus midagi häirivata pole, näiteks kõrvalmaja seina lähedust või puuduvat päikesevalgust. Raske on uskuda, et päike võiks üle kümne protsendi korteri väärtusest langetada, sest kuskil on ikkagi mõni loll, kes ei oska seda asja halvasti hinnata, enne kui tema isiklik praktika seda talle tõestab, et seda oleks pidanud ikka ka vaatama.

See on kahe otsaga asi, kas see avaldab mõju hinnale või likviidsusele, mis on tegelikult hinna juures oluline komponent ehk kui ruttu on võimalik leida see ostja turult üles leida, kellele sellistel tingimuste ja parameetritega korter vastuvõetav on.

-Vähene päikesevalgus pole tervisele kasulik. Kas on ka mõni teine aspekt, mis annab tunda korteris, kuhu paistab vähe valgus? Näiteks, et lamp tuleb õhtul varem põlema panna ja elektrit kulutada rohkem.

Keegi ei hakka sellist asja nüüd küll korterit ostes mõtlema, et lamp peab kauem põlema. Ja viie aasta pärast on kõik lambid niikuinii LEDid ja need ei kuluta praktiliselt üldse elektrit. See on teisejärguline küsimus, üsna otsitud argument. Sama moodi võib öelda ju ka, et maja tuleb rohkem kütta, kui päike seda ei soojenda.

http://www.epl.ee/news/online/tonu-toompark-vahene-paikesevalgus-korteri-hinda-ule-kumnendiku-ei-langeta.d?id=63805572

Uuring Eesti korterelamutest

19.01.2012 Kalle Virkus

Huvitav, see projektipõhine elu. Juba mitmenda projekti otsa satun, milles osaleb TTÜ professor, mis on tehtud Soomes, mis käsitleb Eesti asju ja mis on kohe peale ilmumist (Soomes) ära unustatud, sest projekt otsas – rahad läbi – tegevus seis!

Asjast! Tegemist on täiesti asjaliku uuringuga, mis tõsi küll on tehtud juba 2005. aastal Siiski kehtivad paljud asjad praegugi. Kogu teksti siinkohal refereerima ei hakka. Kel huvi, see saab kogu uuringut lugeda allpool toodud lingilt. Mõned olulisemad punktid siiski:

Paneelelamute tehnilise seisukorra kohta langevad uuringu järeldused üldjoontes kokku viis aastat hiljem tehtud KredExi poolt tellitud nn. Paneelmajade uuringuga. See tähendab, et suurpaneelidest korterelamud vajavad renoveerimist nii või teisiti.

Renoveerimise hinnaskaala on üpris põhjalikult esitatud. Ühe ruutmeetri hind jääb vahemikku ca 1000 kuni ca 3000 krooni. Ise olen opereerinud numbriga 2000 kr/m² või viimasel ajal ka 120 €/m².

Väga hästi on lahti kirjutatud Eesti korterelamute elanike finantsiline võimekus. Siinjuures tasub ennatlike järelduste vältimiseks arvestada, et uuring on avaldatud 2005. aastal ja kasutab 2004. aasta andmeid. Näiteks eeldatakse, et täismahus renoveerimise korral vähenevad vee- ja küttekulud aastas 100 000 krooni (~6400€) võrra.

Tuletame meelde, et soojusenergia hind on selle aja jooksul tõusnud 2,35 korda, mis tähendab et samade meetmete puhul oleks sääst täna mitte 6400€ vaid lausa 15 000€ (~235 000EEK) kusjuures ehitustööde hind oluliselt tõusnud ei ole – töös kasutatakse alusena Soome hinnataset.

Teisisõnu tuleb järeldustesse finantsilisest võimekusest suhtuda reservatsioonidega ent olukord on sellele vaatamata tõsine.

Veel üks järeldus, millele olen ise viidanud dokumendis “Säästva Elamumajanduse ja Energeetika Programm – Tartu 2020″ – kogu olemasoleva elamufondi renoveerimiseks enne pöördumatute kahjustuste tekkimist või majade muutumist väljakannatamatult ebarentaabliks ei ole terves Eesti lihtsalt ehituse ressurssi. Puudu jääb paarkümmend aastat.

Igatahes – head lugemist! Teksti on alla 40 lehekülje.

“Eesti korterelamud. Paneelelamute remonttööd” , Soome Keskkonnaministeerium, 200

Artikli autor on Kalle Virkus
http://www.virkus.com/kalle/