Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Euribor Increase To 1.25%: Effects On Estonian Property Market

10.04.2011 Tõnu Toompark

The European Central Bank (ECB)’s decision to raise the Euribor index of lending rates to 1.25% on Thursday last (7th April) perhaps comes as no surprise, and it seems likely that further rises are due for the course of 2011.

Since many Estonians hold their mortgages in variable rate packages which follow the base rate, this means an increase in repayments (approximately 160 Euros per year, according to Baltic Business News, quoting business publication Äripäev).

However it needn’t mean that fixed lending rates in Estonian high street banks will go up just yet, since banks are prepared to absorb the increase in their margins. The current margin average is some two per cent (i.e. on top of the Euribor rate) down from 2.4-2.6 per cent in 2009, but the all time typical margin stands at only 0.5 per cent. Therefore there is still plenty of room for a reduction of margins, rather than an increase in bank rates. This is significant in the rejuvenation of the Estonian property market after the recession of 2008-2010, since it means bank rates should remain at an affordable level for the meantime, and not act as a barrier to potential homeloan customers.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Adaur.ee rubriik “Nädala pakkumine”

09.04.2011 Tõnu Toompark

Juba üle-eelmisest nädalast on startinud Adaur.ee uus rubriik “Nädala pakkumine“. Rubriik kajastab unikaalseid kinnisvara müügi- ja üüripakkumisi, mis võiksid kinnisvarahuvilistele üldinimlikku huvi pakkuda.

Adaur.ee lugejatele annab rubriik “Nädala pakkumine” võimaluse näha unikaalseid, omapäraseid – näiteks väga kalleid või väga odavaid pakkumisi, mis väljuvad turu keskmise piiridest.

Kinnisvaramaakleritele pakub “Nädala pakkumine” võimalust saada täiendavat tähelepanu pakkumisele, mil on tõsiselt “oma nägu”.

Rubriiki pakkumise lisamiseks täida vorm lehel “Nädala pakkumine”.

Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada, kui arvame, et unikaalsusemoment jääb liiga tagasihoidlikuks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Märtsis kasvas kinnisvaratehingute arv enam kui viiendiku

08.04.2011 Tõnu Toompark

Tänavu märtsis tehti Tallinnas kinnisvaraga 700 ostu-müügitehingut, mis on 22 protsenti rohkem kui veebruaris, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul suurenes märtsis tehingute kogumaksumus statistiliselt ligi kolm korda, kuid reaalselt lõi näitaja üles Kristiine kaubanduskeskuse ostu-müügitehing. “Kinnisvaraturg kasvas märtsis jõudsalt peamiselt tänu sesoonsusele, kuid aastatagusega võrreldes oli tehingute arv tänavu siiski kaheksa protsenti madalam,” ütles Vahter ja nimetas peamise põhjusena jätkuvat europohmelli.

Tallinna korteritehingute arv kasvas märtsis ligi neljandiku, 478 tehinguni. Korterite kogumaksumus tõusis 14 protsenti 22 miljoni euroni. Võrreldes 2010. aasta märtsiga oli korteritehingute arv tänavu kümme protsenti väiksem, kuid kogumaksumus kolm protsenti kõrgem.

Märtsis tõusis Tallinna korterite pinnaühiku maksumus võrreldes veebruariga ühe protsendi, 936 euroni ruutmeetri kohta. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on tänavu keskmine pinnaühiku maksumus kaheksa protsenti kõrgem.

Statistika kohaselt müüdi Tallinnas veebruaris kõige kallim korter 468 000 ja odavaim 1000 euro eest.

Märtsis võõrandati Tallinnas 29 eluhoonetega hoonestatud kinnistut, mis on viie võrra enam kui veebruaris. Kalleim elamu leidis ostja ühe miljoni ja odavaim ligi 49 000 euro eest.

Märtsis müüdi Tallinnas 14 elamukrunti, mis on kolme võrra enam kui veebruaris. Kalleim krunt võõrandati ligi 108 000 ja odavaim 21 400 euro eest.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvaramulli indeks: Märts viis kinnisvaraturult eurovaimustuse

08.04.2011 Urmas Laur

Seven Real Estate Advisors koostatav Kinnisvaramulli indeks võrdleb kinnivara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal. Peale aasta alguse põgusat tõusu indeks märtsis langes ja näitab nüüd 53,3 punkti.

„Märtsikuine kinnisvaraturg oli jaanuarist-veebruarist märksa aktiivsem. Aasta alguses eurovaimustuses pisut tõusnud hinnasoovid langesid kevade hakuks tagasi mõistlikkele tasemetele. See aktiveeris nii tehingute arvu, kuid teisalt viis kinnisvara väärtust kajastava indeksi põgusasse langusesse,“ selgitas Seven Real Estate Advisors’i partner Urmas Laur indeksi dünaamikat.

Kinnisvaramulli indeksit tõususuunas mõjutavad tegurid jäid märtsis nõrgaks. Indeksi langus on peamiselt põhjustatud ärimaa ja äripindade tehingu- ja pakkumishindade langusest. Muude varaliikide hinnatasemed püsisid märtsisis vägagi stabiilsed.

Kinnisvaramulli indeksi tipp oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse tipus 2007. a. veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga oli 2010. a. juunis, mil Kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Sel ajal oli elamispindade turg pealinnas juba küll taastuma asunud, kuid äripindade ja maa turg alles põhja kompimas. Tänase seisuga on indeks tipust 46,7 punkti allpool ja põhjast 6,8% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Lisainfo

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors
+372 501 9393
urmas.laur@7re.eu
www.7re.eu

Nädala pakkumine: Padise mõisa viljaait

08.04.2011 Tõnu Toompark

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Tänane nädala pakkumine on Padise mõisa viljaait Padise külas Harjumaal.

Nädala pakkumine: Padise mõisa viljaait

Objekt: Padise mõisa viljaait, Aida, Padise küla, Padise vald, Harju maakond

Pakkumise sihtrühm: Sobilik arendamaks turismi-, toitlustus- või majutusteenust. Kinnistu sihtotstarve on ärimaa.

Hind: 102 259 €

Tutvustus:

Müüa 1836. aastal ehitatud endine Padise mõisa viljaait. Hoone asub looduskaunis kohas Padise keskel, mõisahoonete, tiigi ning kloostri naabruses.

19. sajandil ehitatud tugev ning nägus paekivihoone koosneb kolmest (3×76 m2) ruudukujulisest ruumist ning pööningust, mida on võimalik välja ehitada. 1/3 hoonest on heas korras ning sisustatud (seal tegutses mõned aastat tagasi baar), 2/3 on mõnevõrra kehvemas seisukorras.

Kaugus Tallinnast ca 45 km, 100 m raadiuses asuvad bussipeatused ja kauplus, müra- ning saasteallikad puuduvad.

Tehniline info:

Kogu pind: 228.00 m2
Pindala: 1265.00 m2
Ehitusaasta: 1836

Viide objektile:

Müüja:

Rasmus Trull, Arco Vara
Rasmus.Trull@arcovara.ee

Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks siin rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Eluasemelaenud lähevad kallimaks

07.04.2011 Tõnu Toompark

Tänane laenuturg on laenuvõtjale pigem soodus. Intressimäär on madalal, laenu ei anta küll üleliia kergelt, kuid enam ei ole laenu taotlemine võrreldav Džomolungma vallutamisega. Lähtitulevikult tuleb laenuvõtjatel pigem oodata laenude kallinemist.

Eluasemelaenude turgu mõjutavad täna mõned olulised tegurid. Pangad on aru saanud, et kasumi teenimiseks on vaja siiski äri ajada, st laene väljastada. Laenude suuremast väljastamisest on siiani veel tehtud rohkem sõnu, kui reaalsed tegusid.

Siiski võib kasvava kinnisvaratehingute arvu ja hiiliva elamispindade hinnatõusu valguses oodata, et pangad hindavad elamispindadeturu riske järjest madalamaks ning nad on järjest altimad uusi laene väljastama.

Laenunõudluse poolel tegutsevad tarbijad. Tarbijate kindlustunne on majanduskriisi käigus käinud sügavikuna tunduvas põhjas ning taas sealt üles tõusnud. Tänane tarbijakindlus on tasemel, kus tulevikuperpektiivi hinnatakse pigem postitiivseks. See omakorda tähendab, et inimestel on valmidust kinnisvara soetada ja seda eluasemelaenu abil finantseerida.

Loodetavasti ei saa laenuturu tärkamisel takistuseks intressimäär. Veebruarikuiste eluasemelaenude keskmine intressimäär oli Eesti panga andmetel 3,3%. Samas suurusjärgus on see püsinud juba viimased poolteist aastat olles vahemikus 3,2-3,5%.

Samas on enamuse eluasemelaenude baasintressimääraks olev kuue kuu euribor tõusnud kunagisest ühe protsendi suurusjärgust 1,35 protsendini veebruari keskmisena. Baasintressimäära tõusust, kuid stabiilsena püsivast koguintressimäärast saame järeldada, et viimase pooleteise aasta jooksul on Eestis tegutsevad pangad hinnanud eluasemelaenudega seonduvaid riske järjest madalamaks.

Siiski ennustatakse käesolevalt aastalt euribori tõusu. Mõned prognoosivad koguni euribori kahekordistumist. See tähendab, et eluasemelaenude võtmine tarbijate jaoks kallineb. Samas ei tohiks unustada, et vähem kui 3 aastat tagasi ehk 2008. a. sügisel oli euribor ka 5 protsendist kõrgemal tasemel.

Nii näiteks tähendab tänase 3,3-protsendilise 25 aastaks võetud 100 000 eurose laenu intressimäära tõus 6% peale aastast laenumakse suurenemist suurusjärgus 1900 eurot.

Kokkuvõtteks võiks öelda, et laenuturul osalemine läheb inimestele lihtsamaks – pankade soov laene väljastada järjest suureneb. Laenuvõtjad aga peavad arvestama, et tänaseksjuba 1,5% ületav euribor on sedavõrd madalal tasemel ainult ajutiselt. Edasine liikumissuund on kindlasti suurenemise poole. Laenuvõtjad peavad arvestama sellega, et laenu tagastamine võib lähiaastatel intressimäära suurenemise tõttu oluliselt kallineda.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Analysts: brace for higher interest rates

07.04.2011 Tõnu Toompark

Estonians who have borrowed from banks will soon have to repay considerably more in interest since euribor rate is expected to grow rapidly in near future, writes Äripäev.

Tõnu Palk, chief economist of Nordea Pank, said that the whole eurozone area has been shocked by such rapid growth in food and energy prices.

“The rapid inflation in March surprised the market and put pressure on the raise of eurozone interest rates,” he said.

European Central Bank is expected to increase three-month Euribor by 0.25% to 1.25% and in the next 12 months to 2%.

Tõnu Toompark, a real estate analyst, says that the time for cheap euro loans is over. “I only hope that there are not too many people who have expected the euribor to remain at 1%,” he said.

Andres Tukk, head of the Swedbank’s private financing unit, said that the euribor continues to grow, but he would not predict exact figures. “I would certainly dare to predict a rise from today’s 1.5 percent [six-month Euribor]; it will surely be higher [by the end of the year] and stable growth will continue,” he said. “But whether it will reach the level of 2.0 or 2.2 percent, I must leave that to the analysts.”

Tukk added that neither Euribor growth nor an expected hike in interest rates by the European Central Bank should significantly influence the local real estate market.

„Our most recent economic forecast shows that three-month Euribor will be 2.7% by the end of this year and 3.2% by the end of 2012,“ said Hardo Pajula, analyst of SEB.

Artiki autor on Toomas Hõbemägi,

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Pindi Kinnisvara: turuinfo 03/2011

07.04.2011 Tõnu Toompark

Pindi Indeks +4,2%, tehingute arv kasvutrendis

Pindi Indeks tõusis märtsis 4,2% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 751,9 eurot (11 765 kr) ruutmeetri kohta. Veebruaris oli antud suurus korrigeeritud andmetel 721,7 eur/m² (11 292 kr/m²). Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 46,2% protsendiga.

Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 eur/m² ehk 9 766,4 kr/²) on Pindi Indeks 20,5% protsendi võrra kõrgemal.

Kui veebruaris tehti antud linnades 627 korteriomandi tehingut, siis märtsis aktiivsus tõusis, kasvades 743 tehinguni. Aprillis-mais on oodata turu veelgi suuremat elavnemist, kuna ostuhuvi on üha kasvav.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi seitsmeaastase ajaloo.

Pakkumiste arv kasvuteel

Talvine vähene tehingute arv on mõnevõrra suurendanud pakkumiste arvu (keskmiselt ca 10% võrra), kuid kevadine suurem tehinguaktiivsus tasandab selle ilmselt mõne kuu jooksul ära.

Paremini lähevad kaubaks renoveeritud ja uued elamispinnad, tugev konkurents on aga jätkuvalt paneelmajakorterite müüjate vahel. Praegune, kriisijärgse perioodi ostja on keskmisest kõrgema sissetulekuga, mistõttu kehvema asukohaga, halvemas seisukorras ja ühetaolistele varadele on ostja leidmine keeruline ning ainsaks argumentiks on madal hind.

Suuremad kommertspangad on alustanud üle aastate argessiivseid kodulaenukampaaniaid ning sellega kaasnevad soodustused muudavad eluasemelaenu vastuvõetavamaks ka sellele sihtgrupile, kes siiani on pigem loobunud laenutoodetest. Kindlasti avaldab see teatavat mõju ka tehingute arvule.

Rahva usaldus kõrgel

Märtsis tarbijate kindlustunde indikaator taas tõusis, jäädes tasemele -1. Olgu ära märgitud, et plussis oli indikaator vaid buumiperioodil!

Madal kinnisvarahind hoiab ostujõudu kõrgel

Keskmist palka teeniv tallinlane saab olemasolevatel finantseerimistingimustel soetada endale Tallinna keskmist elamispinda maksimaalselt 77 ruutmeetrit, tartlaste ja pärnakate ostuvõimekus on vastavalt 73 ja 77 ruutmeetrit.

Kinnisvarahindade „põhja“ perioodil ületas ostujõud suurtes linnades 80 m² künnise.

Meenutuseks- buumi tipul 2007. aasta alguses piirdus ostuvõimekus suuremates linnades ca 30 ruutmeetriga.

Antud analüüsis on arvesse võetud piirkondade keskmisi palkasid, piirkonna keskmise elamispinna ruutmeetrihinda ning analüüsitaval perioodil kehtinud pankadepoolseid finansteerimistingimusi.

Lae alla turuinfo fail: Pindi Kinnisvara turuinfo: 2011 märts

Ober-Haus: hinnaindeks 04/2011

07.04.2011 Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et 2011. aasta märtis tõusis keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 0,5%.

Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind 0,1% (keskmine hind 931 EUR/m2), olles eelneval kuul langenud 3,1%. Linnaositi olid Tallinnas kõikumised erinevad, näiteks Kesklinnas tõusis ruutmeetri hind 2,7% ja Lasnamäel 5,6%, Mustamäel seevastu aga langes 5,4% ja Kristiines 13,8%.

Statistiliselt oli kõige suurem languse protsent Pärnus, kus keskmine ruutmeetri hind langes võrreldes eelmise kuuga 28%. Ka Tartus oli kõikumine tavapärasest suurem, keskmine ruutmeetri hind tõusis seal kuuga 11,7%.

Kaheteistkümne piirkonna summeeritud korteriomandite tehingute arv tõusis märtsis oodatult, kuiseks kasvuks kujunes 23%. Kokku toimus 638 tehingut korteriomanditega. Võrreldes 2010. aasta I kvartaliga langes 2011. aasta I kvartalis tehingute arv 10%, sealhulgas Tallinnas 8%. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on vaadeldavas piirkonnas kaalutud keskmine pinnaühiku hind tõusnud hinnaindeksi järgi 7,1%.

Ober-Hausi Hinnaindeksi kalkuleerimise meetodid

Hinnaindeks baseerub Maa-ameti avalikul statistikal ja katab eraldi kõiki Tallinna linnaosasid, lisaks Tartut, Pärnut, Jõhvit ja Narvat (kokku 5 linna) ning võtab arvesse, et eri piirkondades tehakse erinev arv tehinguid. Indeksi presenteerimise alguspunktiks on jaanuar 2004.

Lisadena graafikutes toodud pinnaühiku hinna muutus ei tähenda üheselt kõikide korterite ühtlast hinnaliikumist tervikuna, kuna keskmise arvutamisel ei ole tehingute struktuur kunagi ühesugune, vaid varieerub kuust kuusse.

Rain Rätt
Analüütik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Personal Bank Deposits In Estonia Seven Times Greater Than Loans

06.04.2011 Tõnu Toompark

Deposits in Estonian banks have been steadily increasing, so writes Tõnu Toompark on his blog, adaur.ee. Estonian data for February shows a total value of bank deposits of just under 10.5 billion Euros, of which 5.9 billion is held in on request accounts which can be accessed with little or no notice.

Of this total balance, some 4.2 billion euros is held by private individuals, of which 2.1 billion Euros, i.e. about a half, can be readily accessed.

Annual personal loans turnover (constituting home, customer and other loans) peaked in 2007 at the height of the real estate boom, at a level which was the same as the actual balance of deposits (in other words the banks loaned out in 2007 the same amount as they held in deposits – and the total loan balance was more like twice the level that was held in deposits).

However the position by Feburary 2011 was that, in the aftermath of the downturn and severe austerity measures, banks’ much more stringent criteria for granting loans meant that loan turnover had plummeted to a mere 15 per cent of the balance of deposits.

The full article (in Estonian) including graphs plotting changes in loan balance, turnover and the relationship between the two can be viewed here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tallinna lähipiirkondadest on odavaimad korterid Sauel

06.04.2011 KV.EE

Tallinna lähipiirkondadest on kõrgeimad korterite pakkumishinnad Viimsis. Sealsete korterite eest küsivad müüjad samal tasemel hinda, mis Tallinna keskminegi.

Viimsi korterite keskmine pakkumishind oli portaali KV.EE andmetel märtsis 1237 €/m².

Märksa odavamad on hinnad Sauel. Sealne korterite pakkumishind on Tallinna lähipiirkonnas olevatest keskustest madalaim. Saue korterite keskmine pakkumishind oli 385 €/m².

Korterite hinnaskaala odavamas otsas on veel Maardu ja Keila, kus pakkumishinnad on vastavalt 600 ja 742 €/m².

Kallimad korterid seevastu asuvad Rae ja Harku vallas, kus korterite eest küsitakse 1094 ja 1015 €/m².

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Piirkond	Pakkumishind, €/m²
Eesti	993
Harjumaa	1 167
Harku vald	1 015
Keila	742
Maardu	600
Paldiski	898
Rae vald	1 094
Saue	385
Tallinn	1 246
Viimsi	1 237

Самые дешевые квартиры в окрестностях Таллинна — в Сауэ

06.04.2011 KV.EE

В окрестностях Таллинна по самым высоким ценам предлагаются квартиры в Виймси. Цены квартир там на том же уровне, что и по Таллинну в среднем.

По данным портала недвижимости KV.EE в марте средняя цена предложения выставленных на продажу квартир составляла в Виймси 1237 €/m².

Намного дешевле цены на квартиры в Сауэ. Там самые низкие цены на продаваемые квартиры, расположенные в окрестностях Таллинна. Средняя цена квартир, выставленных на продажу, составляет в Сауэ 385 €/m².

По дешевизне цен за Сауэ следуют еще Маарду и Кейла, где цена предложения составляла соответственно 600 и 742 €/m².

В отличие от этого, самые дорогие квартиры находятся в уездах Раэ и Харку, где за них спрашивали 1094 и 1015 €/m².

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии на портале KV.EE.

Регион	Цены на квартиры, €/m²
Эстония	993
Харьюмаа	1 167
Харкуский уезд	1 015
Кейла	742
Маарду	600
Палдиски	898
Уезд Раэ	1 094
Сауэ	385
Таллинн	1 246
Виймси	1 237

Construction Insider: Tallinn Property Market Suffering From An Offers “Drought”

05.04.2011 Tõnu Toompark

Astlanda OÜ board member Kajar Kruus has provided an interesting perspective on the current situation in the real estate market in Tallinn, the indicators and reasons behind its seeming upturn as well as shedding some light on the realities behind the downturn.

Speaking to Tõnu Toompark’s blog, Mr Kruus said that, in a sense, the crisis had been something of an illusion, since the high prices that sellers have been asking for were unrealistic, and currently there is a need for affordable housing in various market segments.

Today the situation regarding the real estate market has changed, he goes on to say. It’s even possible to state that there was a critical shortage of apartments in the real estate market in 2010. Good deals had already been snapped up very quickly, and virtually no new housing was replacing this, due to a lack of finance for purchases, he says.

Times have changed however, and money is now flowing into the real estate market as the spring waters flow into the sea, writes Mr Kruus somewhat poetically. Money is being offered to developers and campaings have been launched, presumably by the banks, targeting potential loans customers. There is a stock of new developments which are being sold out even more quickly than developers’ expectations, Mr Kruus states. Behind these successful sales lies a supply of standard flats with the better, erstwhile planning standards, reasonable prices and other thoughtful solutions attached to them, Mr Kruus says.

Positive examples are not hard to find, he goes on. A development in the Kalamaja district of Tallinn, units of which started selling in December 2010, immediately saw sales of a quarter of available flats, according to Mr. Kruus. Similarly, a development comprising 96 apartments in the Lasnamäe district which started in January has also seen a quarter of the units sold or reserved, he says.

The sale of the Toompark development on the fringes of the Kesklinn (city centre) began four months ago. Units there carry a price tag of around 1 690 Euros per square metre, and about half of them (37 in total) have been sold, Mr. Kruus states.

Reasonable prices for new apartments seem to have remained stable. However, the price of construction has increased by some 20-30% and seems likely to continue to do so, which could lead to inflated prices in the future, writes Mr. Kruus.

Today’s entry into the market of new residential projects and their rapid sales take-up have exacerbated the housing shortage, Mr Kruus believes. The property market in Tallinn and its environs is now ready to take on some 1000-1500 new apartments, he goes on. Furthermore, if the progress continues at today’s pace, next year could see a volume of new apartments which is as much as 15-20 per cent higher than today, he states.

Mr Kruus sums up by saying that the real estate market has picked up due to a demand for new projects. Furthermore he feels that the contemporary buyer wants a high quality apartment in a good location – something which the market overlooked during the boom years.

For the full report (in Estonian) see Tõnu Toompark’s blog here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Vanalinna kinnisvara vastu on huvi hooajaliselt väga kõrge

05.04.2011 Baltic Real Estate Management

Aastaid tagasi algas protsess, mille käigus kolisid vanalinna ärid kesklinna kaubanduskeskustesse, kuna parkimine vanalinna piirkonnas muutus tasuliseks. Tänu sellele on vanalinna üürihinnad veidi langenud ja pindadel, kus tegutsevad toitlustus- ning lõbustusasutused võib täheldada hooajalisuse mõju kasvu.

„Vanalinn on äritegevuse mõttes väga erinev. Peatänavad nagu näiteks Viru ja Väike-Karja tänav ning Raekoja platsi ümbrus on äriliselt väga aktiivne piirkond, kuid kõrvaltänavad sobivad turistide vähese huvi tõttu vaid elamiseks. Suurem osa ärikinnisvarast on suunatud turistide teenindamisele,“ ütles Brem Kinnisvarabüroo tegevjuht Tarvo Tamme.

Kuigi büroopindade puhul kujuneb Tamme sõnul suurimaks probleemiks parkimine, on vanalinna bürood omanäolised ning hea auraga ja sobivad väga hästi loomingulistele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline tegutsemine omapärases keskkonnas.
„Vanalinna äripindade vastu on huvi praegu ülikõrge, kuna turismihooaeg kohe-kohe ukse ees. Põhiliselt otsitakse esimesel korrusel asuvat pinda suurusega 80 – 200 ruutmeetrit, aga küsitakse ka pindu suurusega üle 1000 ruutmeetri ööklubide tarvis. Tüüpiline üürihuviline soovibki avada pubi või ööklubi,“ rääkis Tamme.

Ta soovitab ettevõtetele äriplaani koostamisel mõelda sellele, et turistid on linnas vaid maist septembrini, kuid raha tuleb teenida ka ülejäänud seitsmel kuul. Igal talvel vahetuvad paljud üürnikud vanalinnas just halva äriplaani tõttu – talvel raha ei teenita ja kevadeks saabub pankrot.

Vanalinnas peab arvestama, et hooned on vanad, hoonetele kuluvad hooldustasud kõrgemad kui mujal. Kulud kommunaalmaksetele on kohati samuti kõrgemad kui mujal, kuna tehnosüsteemid on vanad.

Kõikvõimalike tegevus- ja kauplemislubade taotlemisel, äripinna siseviimistluse muutmisel, reklaamide paigaldamisel tänavale ja hoone fassaadidele, tuleb kokku puutuda muinsuskaitse kõrgendatud tähelepanuga.

„Tasub arvestada, et suure tõenäosusega tuleb uue ettevõtmise alustamisel teha investeering üüritud äripinna siseviimistluse muutmiseks. Samas, kui üürileping lõpeb, siis ei ole jällegi üürileandjal ja järgmisel üürnikul selle siseviimistlusega mitte midagi peale hakata ja seda muudetakse jälle. Seega ei ole mõtet loota, et lepingu lõppemisel kompenseerib üürileandja siseviimistluse maksumuse üürnikule,“ selgitas Tamme.

Ta soovitab sõlmida tähtajatuid üürilepinguid, mida saab mõlemapoolselt kolmekuise etteteatamisega lõpetada. Tähtajatu üürileping väldib probleeme, kui vaatamata heale äriplaanile ei suudeta siiski talvisel hooajal üüri maksta.

„Eriti suurt tähelepanu soovitan pöörata vanalinnas avatava restorani äriplaanile. Restoraniäri püsib suuresti vaid turistide najal, erinevalt lõunaeurooplastest puudub eestlasel traditsioon õhtuti peredega väljas einestada,“ osutas Tamme.

Statistika: keskmine palk jätkab tõusu

05.04.2011 Tõnu Toompark

Eesti keskmine palk oli statistikaameti andmetel 2010. a. IV kvartalis 814 €.

Võrreldes aastataguse ajaga kasvas palk 3,9%, tegemist on järjestikkuse kolmanda tõusukvartaliga peale 2009. a. I kvartalist alguse saanud palgalangust.

Võttes arvesse keskmist palka ja keskmist korteriomandi tehinguhinda, mis oli 2010. a. IV kvartalis 653 €/m², on keskmise palga eest võimalik osta 1,25 m² elamispinda. See näitaja on viimase kahe aasta tipulähedane number.