Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Уменьшилось число сдаваемых квартир в Пирита

25.08.2010 KV.EE

Из статистики портала KV.EE следует, что в июле было всего 31 объявление о сдаче жилья в аренду в районе Пирита. Еще год назад там было 86 сообщений о сдаче квартир в аренду. Из этого следует, что из месяца в месяц шло снижение предложения по аренде квартир в районе Пирита.

Низкий уровень предложения по аренде жилья является одним из факторов, способствовавшим некоторому росту средней цены предложения. В последние годы в части города Пирита самая низкая ставка арендной платы была отмечена в мае текущего года– 83 кроны/кВ. м. В июле средняя цена предложения за квадратный метр аренды квартир уже поднялась до 93 крон.

Тем не менее, нет ничего особенного в том, что ставки арендной платы квартир в Пирита повысились. Так, например, за весенне-летний период по Таллинну в целом средняя цена предложения на аренду также подорожала.

Подробности рынка недвижимости можно посмотреть на сайте KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Statistika: töötute vähenemise tööjõu lisandumisest väiksem

24.08.2010 Tõnu Toompark

Tõõjõuturu olukord on endiselt suhteliselt nukker, kuid trend on vähemalt osaliselt siiski positiivne.

2010. a. II kvartalis oli statistikaameti andmetel Eestis 127 700 töötut, mis on eelmisest kvartalist 9 200 inimese võrra vähem.

Töötuse vähenemine siiski ei anna põhjust liigseks rõõmustamiseks, sest tööga hõivatute hulk suurenes samal ajal 553 600 inimeselt 558 800 inimesele ehk kõigest 5 200 inimese võrra.

Seega vähenes töötute arv enam, kui tuli juurde tööga hõivatuid.

Töötuse määr oli 2010. a. II kvartalis 18,6%.

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest kvartalite lõikes

Tööjõus osalemise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % kvartalite lõikes

Hõivatute ja töötute arv, 1000 inimest

Tööjõus osalimise määr, tööhõive määr, töötuse määr, % aastate lõikes

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Цены на жильё продолжают падать

23.08.2010 Tõnu Toompark

Индекс KV.EE, отражающий состояние цен на рынке жилых площадей Эстонии, достиг очередного дна – на сегодняшний день он упал до 61,5 пункта. К числу крупных городов, где цены падают значительно быстрее других регионов, относятся Нарва, Тарту и Пярну.

В течение нынешнего года индекс KV.EE упал на 8,5 пунктов, и за последние три месяца – на 1,8%, пишет специалист по недвижимости Тыну Тоомпарк в своём блоге на портале adaur.ee.

Количество же предложений на рынке жилья, в отличие от цен, растёт.

На сегодняшний день, на портале KV.EE зарегистрировано 19 420 предложений. Это на 3% больше, чем год назад, и на 13% больше минимального уровня предложений этого года.

Однако, рассматривать продолжающуюся тенденцию снижнение цен надо с учётом ситуации в различных регионах. В одних городах цены падают быстрее, в других – медленнее.

К числу крупных городов, где цены падают значительно быстрее, относятся Нарва, Тарту и Пярну. Так, в Нарве цены предложения упали за год на 27%, в Тарту – на 8% и в Пярну – на 7%. В Таллинне годовое падение составило 4%.

Таким образом, можно говорить, что на падение индекса KV.EE больше всего повлияло снижение цен не в Таллинне, а в других городах Эстонии.

Надежда Берсенёв, Редактор

Allikas: http://rus.err.ee/virumaa/34bd2dcf-ade0-4d10-af8d-817cde6b4738

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

VIDEO: Narva korterite pakkumishinnast aastaga veerand kadunud

23.08.2010 Tõnu Toompark

За год цены на квартиры в Нарве упали на четверть

23.08.2010 Tõnu Toompark

Индекс KV.EE, отражающий поведение рынка жилья Эстонии, в очередной раз на самой низкой отметке – текущее значение индекса на сегодняшний день 61,5 пункта.

Таким образом, за год значение индекса упало на 8,5%, а за последние три месяца на 1,8%.

Количество же предложений движется в противоположном ценам направлении.

В портале KV.EE на данный момент 19 420 предложений жилья. Это на 3% больше, чем год тому назад и на 13% более по сравнению с минимальным уровнем в начале этого года.

При неуклонном спаде цен на жилье следует обратить внимание на различные регионы.

Из крупнейших городов Эстонии более быстрое падение цен по сравнению со средними ценами на жилье по Эстонии в целом наблюдается в Нарве, Тарту и Пярну.

С другой стороны, спад цен в Таллинне существенно уступает среднему по республике.

Так за год откат цен назад на квартирном рынке в Нарве, в Тарту и Пярну составил соответственно 27%, 8% и 7%. В Таллинне всего лишь 4%.

Таким образом, мы можем сказать, что на падение индекса портала недвижимости KV.EE в основном влияют другие города, а не Таллинн.

Подробности рынка недвижимости можно посмотреть на сайте KV.EE.

KV.EE Indeks

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Narva korterite pakkumishinnast aastaga veerand kadunud

23.08.2010 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade hinnaliikumisi kajastav KV.EE indeks on jõudnud järjekordse põhjani – tänase seisuga näitab indeks 61,5 punkti taset.

Seega on indeks aastaga langenud 8,5 ja viimase kolme kuuga 1,8%.

Hindade langemisele vastupidises suunas liigub pakkumiste arv.

Tänane pakkumiste arv portaalis KV.EE on 19 420. See on aastatagusest 3%, kuid 13% kõrgemal aasta alguse minimaalsest tasemest.

Jätkuvalt langevate elamispindade hindade puhul tasub tähelepanu pöörata erinevatele piirkondadele.

Suuremaid Eesti linnu vaadates on Eesti keskmisesti elamispindade hinnalangusest märksa kiirem hinnalangus Narvas, Tartus ja Pärnus.

Tallinna hinnalangus jääb seevastu keskmisele oluliselt alla.

Nii on Narva korterite pakkumishinna aastane langus koguni 27, Tartus 8 ja Pärnus 7%. Tallinnas aga kõigest 4%.

Nii saame väita, et viimase aja KV.EE indeksi langust veavad peaasjalikult muud linnad kui Tallinn.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Kuidas ja miks peaks kortermaja renoveerima terviklikult?

19.08.2010 Tõnu Toompark

Tänapäeval on iseenesestmõistetav, et vanad kortermajad tuleb renoveerida. Eriti vajalik tundub see seoses tänavuse jaanuari küttearvetega, mis mullustega võrreldes olid kuni kaks korda suuremad. Endiselt aga kerkib küsimus, millises mahus tuleks renoveerida.

Targo Kalamees nendib ajakirjas Keskkonnatehnika (1/2010, lk 37): „Raha pole kunagi piisavalt ning seetõttu tuleb renoveerimistöid teha säästlikult. Suurim sääst saadakse siis, kui tegutsetakse õigesti ning välditakse korduvaid ümbertegemisi.“ Tõesti, rahast on alati puudu ning sellest tingituna ei langetata vahel kõige mõistlikumaid otsuseid.

Üha sagedamini kuuleme, kuidas renoveeritud kortermajade murelikud elanikud kurdavad hallitusseente üle. Kui suures säästmistuhinas on tegeldud vaid akende vahetamise, välispiirete soojustamise ning elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide korrastamisega, on muud hoonet kui tervikut puudutavad aspektid sageli kahe silma vahele jäetud. Hallitus võib tekkida ruumides, kus pidev niiskuskoormus on suur ning pole piisavat õhuvahetust, mis niiskust vähendaks. Võib olla üllatav teada, et kahe inimesega leibkond eritab veeauruna keskmiselt viis liitrit vett ööpäevas. Organismist ainevahetuse käigus ning söögitegemisel ja pestes tekkiv aur kondenseerub ruumi külmematel pindadel. Külm ja niiske keskkond on aga hallitusseene lemmikelupaik. Hallitusseened toanurgas ei ole üksnes esteetiline probleem. Hallituse tagajärjed võivad olla märksa tõsisemad: hallitusseente eosed võivad põhjustada peavalu, väsimust, pidevat nohu, infektsioone, allergilisi reaktsioone või astmat.

Mida peab hoone terviklikul renoveerimisel silmas pidama? Arvestada tuleb tarindite mehaanilist tugevust, stabiilsust, tuleohutust, hügieenilisust, terviseohutust, kaitset müra eest ja energiasäästu. Hoone välispiirete soojustamine tagab vaid väikese osa neist kriteeriumidest. Kas tervise- ja tuleohutus polegi oluline? Tänapäevaseid tuleohutusnõudeid rahuldavad vaid vähesed renoveerimata kortermajad.

Korterelamu energiasäästupakette valides tuleb eelistada neid, mis ei halvenda hoone sisekliimat ega kahjusta elanike tervist ja tarindeid. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka seda, et optimaalse töörežiimi valimiseks peab saama tehnosüsteeme automaatselt jälgida ja juhtida. Siin on mitu võimalust, sh kütte reguleerimine ilmaennustusele tuginedes. Ka kortermajade ventilatsioonisüsteemi toimimist peaks saama reguleerida. Kui kontorihoones on iseenesestmõistetav, et töövälisel ajal vähendatakse õhuvahetust, seejuures sisekliimat halvendamata, siis korterelamus seda tavaliselt ei tehta. Kortermajade renoveerimisel tasub kaaluda soojustagastuse rakendamist. Abi võib olla korteri ventilatsiooniseadmest või kogu elamut hõlmavast õhustussüsteemist. Tsentraalsüsteemi eelis on nn lollikindlus – kui elanikud peavad filtrite vahetamise eest ise hoolitsema, võib juhtuda, et nii mõneski korteris unustatakse seda teha. Tsentraalsete ventilatsiooniseadmete kasutamine on ka elektrienergia poolest soodsam seda kulub vähem kui paljudele väikeseadmetele.

Tervikliku renoveerimise eeltöö algab energiaauditeerimise staadiumis, mil valitakse säästupaketid. Pärast seda tuleb täpsustada tehnilised lahendused, et renoveerimine toimuks võimalikult kulutõhusalt, ent ikkagi lõpptulemust silmas pidades.

Niisiis, miks on vaja kortermaju renoveerida terviklikult? Ikka selleks, et meil ei oleks inimesi, kes peavad oma kodu jagama vohavate hallitusseentega. Eluase peab olema turvaline. Kindel on see, et renoveerimise eesmärk ei saa olla ainuüksi energiasääst, ometi ei tohiks energia kokkuhoid olla ka kolmanda järgu küsimus. Kavandades hoone terviklikku renoveerimist kohe algusest peale, on lahendus odavam kui seda sammhaaval tehes. Kui see töö võetakse ette üheainsa laenu abil, on laenu teenindamine oluliselt soodsam kui mitme laenu puhul kokku.

Artikli autor on Kristi Talvik, dipl.ehitusinsener, ASi CLIK ettevalmistusosakonna juhataja

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pärnumaal tuleb maju müüki

18.08.2010 KV.EE

Käesoleva aasta juulikuise seisuga oli portaali KV.EE andmetel Pärnumaal müügis 533 maja. Majade pakkumiste arv on Pänumaal viimaste aastate jooksul jõuliselt tõusnud. Veel aasta tagasi oli majade pakkumisi 401, kolm aastat tagasi aga kõigest 207.

Majade pakkumishinnad on pakkumiste arvu tõusu juures pea sirgjoonelises languses. Selle suve keskmine ruutmeetri pakkumishind Pärnumaa majadel oli 10691 krooni, mis aastaseks hinnalanguseks teeb 16%.

Kolm aastat tagasi 2007. a. juulis oli Pärnumaa majade ruutmeetri pakkumishind aga koguni 18 798 krooni.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Rätsepa-kinnisvara parimad päevad

18.08.2010 Tõnu Toompark

Mitte just kõige paremad ajad kinnisvara- ja ehitusturul annavad ohjad küll tellijate kätte, kuid võimaldavad ka häid tehinguid nii äripindade üürilevõtjatele kui üürileandjatele. Kui vajadus on olemas ja võimalused samuti, siis on tegelikult täna ettevõtetel parim aeg mõelda kinnisvaraküsimuste pikemaajalisele lahendamisele.

Üks võimalus tänasest majandussurutisest mitmepoolse kasu lõikamiseks on built-to-suite kontseptsioon. See tähendab kinnisvaraarendust, mis ei ole suunatud laiale turule. Tegemist on konkreetsele ettevõttele suunatud arendusega, kus rajatakse hoone vastavalt ettevõtte spetsiifilistele vajadustele. Sel puhul ei ole tegemist standardsete bürookastide, vaid millegi erilisemaga. Ettevõte, kellele hoone luuakse, hakkab seal reeglina tegutsema üürnikuna. Selline lahendus sobib kõige paremini neile ettevõtetele, kellel ei ole mõistlik omal kinnisvara omada – näiteks kiire kasvuga ettevõtted jne, kuid on vajadus spetsiifilisema kinnisvara järele. Olgu siis bürooks või tootmishooneks.

Täpselt selline, nagu vaja!

Tänane ehitusturg pakub võimaluse ehitada suhteliselt mõistliku hinnaga. Madal ehituskulu lubab omakorda suhteliselt madalana hoida ka üürihinna, mis muudab taolise lahenduse üürilevõtjale eriti atraktiivseks. Ehituskulu kõrval on kindlasti positiivne ka see, et täna on turult leida piisavalt pädevaid ehitusspetsialiste, keda buumi ajal tikutulegagi ei leidnud. Kuigi ka siin on oma ohud: ehitushinda ei ole võimalik lõpuni alla suruda – juba praegu ütlevad ehitajad üles lepinguid, mis on sõlmitud liiga madala hinnaga. Eelkõige tuleneb see allhankijate hinnakorrektsioonist tagasi konkurentsist lähtuvale mõistlikule tasemele.

Sellise erivajadustest lähtuva ehitamise teenuse pakkumisest võib vaatamata soodsatele hindadele võita ka arendaja-üürileandja – seda ka hoolimata hinnasurvest, mis kõikjal pitsitab. Osalt on arendusturul mõningane tööpuudus ka parimatel tegijatel ning teretulnud on iga tööots, mis loob käivet ja aitab meeskonnal mitte laiali laguneda.

Muidugi pakub built-to-suite ka keskmisest stabiilsemat ning madalama riskiga üüritulu rahavoogu. Sest tulenevalt hoone spetsiifikast sõlmitakse sellele keskmisest pikemaajalised üürilepingud, mida ühepoolselt liiga lihtne lõpetada ei ole. Nagu rätsepülikonnaga – sobivus on parem, kuid suure tõenäosusega on ka kestvus oluliselt pikem. Stabiilsel ja pikaajalisel rahavool on võbeleva ja kindlamat suunda otsivas majanduskeskkonnas aga kullaväärtus.

Tänase built-to-suite arendusturu pudelikaelaks Eestis on muidugi ettevõtete vähesus, kes soovivad laieneda ja/või kes vajavad uusi ruume. Samuti riskijulguse puudumine – kasvada, laieneda ja areneda, mis on majanduskasvu peamised mootorid. Kuigi koondamised paistavad valdavalt küll lõppenud olevat, siis pigem üritavad tänased ettevõtted investeeringuid mitte teha ja kokkuhoidlikult elada. See ei aita aga kaasa ettevõtete kasumiteenimisvõime ja kasumlikkuse parandamisele. Ettevõte, mille areng seisab, on kaasajal hukule määratud – konkurendid võtavad turu ära.

Narkolaborit kesklinna kõrghoones ei meisterda

Positiivseks näiteks on Ülemiste City täna alustamas büroo-, labori- ja tootmishoonete arendamist ASile Laser Diagnostic Instruments ning kontori- ja tootmishoonet kaasaskantavaid narkolaboreid arendavale ASile NarTest. Projekti I etapi maht on 1239 m² moodsat, aga samas just neile ettevõtetele sobivat äripinda. Teatud määral tähendab see projekt meie jaoks, et majandussurutis vajub mälestustesse ja see on uus algus meie jaoks unistuste Ülemiste City rajamiseks.

Built-to-suite on nišš kinnisvaraarenduse turul, mis annab võimaluse raskemate aegade võitmiseks kasutades ära kinnisvaraturu konjunktuuri madalseisu. Seda muidugi, kui ettevõttel on spetsiifilised vajadused, mida kinnisvaraturg ei suuda pakkuda ning on pikaajaline visioon turul püsimiseks.

Tegemist ei ole kõikide murede vastu aitava võluvitsaga, vaid ühe võimalusega arendusteenuse edasiviimisel. Nagu näitab Soomes tänaseks juba oluliselt elavnenud kinnisvaraarendus – ei pruugi see uks lahti olla liiga kaua.

Artikli autor on Gert Jostov, Ülemiste City AS juhatuse esimees.

Становится все больше домов, продаваемых в Пярнуском уезде

18.08.2010 KV.EE

По состоянию на июль текущего года в Пярнуском уезде продавалось 533 дома, следует из статистики портала недвижимости KV.EE. Объем предложения жилья в Пярнуском уезде сильно увеличился в последние годы. Всего год назад, продавался 401 дом, тогда как три года назад всего лишь 207.

Цены предложения домов находятся в прямолинейном падении, по сравнению с ростом заявок на продажу дома. Этим летом в Пярнуском узде средняя цена предложения за квадратный метр равнялась 10 691 кроне, что на 16% меньше, чем год назад.

Три года назад в июле 2007 года средняя цена предложения за квадратный метр дома в Пярнуском уезде составляла даже 18 798 крон.

Подробности рынка недвижимости можно посмотреть на сайте KV.EE.

Statistika: sisemajanduse kogutoodang

17.08.2010 Tõnu Toompark

Eelmisel nädalala rõõmustas majanduselu jälgijaid positiivne sõnum sisemajanduse kogutoodangu kasvu kohta.

Võrreldes eelmise aasta II kvartaliga kasvas sisemajandus käesoleva aasta II kvartalis statistikaameti andmetel 3,5%.

SKT muutus (majanduskasv) püsivhindades võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Langa küla endine puhkebaas oksjonil

16.08.2010 Annika Loigu

Riigi Kinnisvara AS müüb osta.ee keskkonnas avaliku elektroonilise enampakkumise teel Harju maakonnas Padise vallas Langa külas asuva puhkebaasi kinnistu alghinnaga 650 000 Eesti krooni.

Jõe kaldal asuval 9504 ruutmeetri suurusel kõrghaljastusega kinnistul on kaks amortiseerunud endise puhkebaasi hoonet. Kinnistu sihtotstarve on elamumaa.

Enampakkumise tähtaeg on 6. septembril kell 21.30.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

KV.EE kinnisvaraturu ülevaade: Tänane kinnisvaraturg sobib uueks normaalsuse etaloniks

13.08.2010 Tõnu Toompark

Järgnevalt on toodud 2010. a. II kvartalis kinnisvaraturul toimunut kokkuvõtva KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar.

Elamispindade turg paistab olevat suurimast mõõnast üle saanud. Siiski ei tähenda see veel uue kiire tõusu algust. Tänane kõrge, kuigi vähenev töötusenumber ja langev palk on selged märgid sellest, et elamispindade turu aktiivsuse kasvul on ranged piirid ees.

Siiski on hea tõdeda, et tehingutearvu langus ja hindade kukkumine on tänaseks möödanik.

Töötute arv asunud langema. 2010. a. I kvartali seisuga oli Eestis töötuid rekordiline 137 000 inimest. Tegemist on töötute määra absoluutse tipuga sel sajandil. Rõõm on siiski tõdeda, et alates aasta teisest kvartalist alates on töötutearmee hakanud tasahilju vähenema.
Palk endiselt langeb. 2010. a. I kvartali Eesti keskmine palk oli 11 865 krooni. Keskmine palk on aastatagusega võrreldes viiendat kuud languses ja pea samal tasemel, kus see oli 2007. aastal. Kõrge töötusemäär ei luba eeldada palgakasvu taastumist.
Ehitustööde maht kivina kukkunud. 2010. a. I kvartali ehitustööde maht oli 4,5 miljardit krooni, mis tähendab ehituse tippaegadega võrreldes ligi neljakordset langust. Aastatagusega võrreldes on ehituse maht vähenenud 45%.
Investeeringud kinnisvarasse miinimumis. Hoonete ja rajatiste ehitusse ja rekonstrueerimisse investeerisid Eesti ettevõtted 2010. a. I kvartalis aastatagusest 56% vähem ehk 1,0 miljardit krooni. Hoonete ja rajatiste soetamiseks kulus napp 400 miljonit krooni ehk eelmisest aastast koguni 74% vähem.
Euribor ei tõuse. 2010. a. II kvartali lõpu seisuga oli 6 kuu euribor 1,041% tasemel. See on küll pisut kõrgemal, kui euribori miinimumtase, kuid siiski võime öelda, et euribor on endiselt minimaalsel tasemel.
Laenujäägid langevad. Nii eraisikulaenude kui eluasemelaenude jäägid ehk tagasimaksmisel olevate laenude mahud on vähenemas. 2010. a. II kvartali lõpu seisuga oli eraisikulaenude jääk 115 ja eluasemelaenude jääk 94 miljardit krooni.
Laenukäive sesoonses tõusus. Üle hulga aja saab tõdeda, et eelmise kvartaliga võrreldes on eraisikulaenude laenukäive ehk uute väljastatud laenude maht suurenenud. Samas peab tõdema, et tegemist on laenuturu aktiveerumisega, mis on tingitud kinnisvaraturu kevadisest aktiivsemast sesoonist. Eelmise aasta teise kvartaliga väljastati käesoleval aastal ikkagi vähem uusi eraisikulaene. Uusi eluasemelaene väljastati käesoleva aasta II kvartalis 1,6 ja eraisikulaene kokku 2,4 miljardit krooni.
Ärilaene jääb vähemaks. Analoogselt eraisikulaenudelegi väheneb ka äriettevõtetele väljastatud laenude jääk ja käive. 2010. a. II kvartali lõpuks oli äriühingutele väljastatud laenude jääk 108 miljardit krooni, kvartali jooksul väljastati ettevõtetele laene 6,6 miljardit krooni.
Eraisikute laenukoormuse kasv pidurdunud. Eraisikute laenujäägi vähenemise positiivne efekt seisneb laenukoormuse kahanemises sisemajanduse kogutoodangu suhtes. Seda eriti veel olukorras, kus sissetulekud palga näol viiendat kvartalit järjest miinuses on. Võrreldes eelmise kvartaliga on eraisikute laenukoormus langenud 55%-lt 54-le sisemajanduse kogutoodangust.
Eluruumide valmimine taas vähenenud. Kui aasta esimeses kvartalis suurenes kasutusse lubatud eluruumide arv, siis aasta II kvartaliks on see number taas suures miinuses. 2010. a. II kvartalis valmis 337 eluruumi ehk 65% vähem, kui aasta tagasi.
Uusi mitteeluruume eelmisest kvartalist enam. 2010. a. II kvartalis valmis 183 mitteeluruumi kogupinnaga 117 000 m2. Võrreldes eelmise kvartaliga kasutusse lubatud mitteeluruumide arv ja pind küll suurenes, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vähenes uute mitteeluruumide pind isegi pea kaks korda.
Kinnisvaratehingute arv tõuseb. 2010. a. II kvartalis tehti Eestis kokku 10 600 kinnisvaratehingut koguväärtusega 5,5 miljardit krooni. Aastaga tõusis tehingute arv 8 ja nende käive 2% võrra.

Paistab, et kinnisvaraturg on elamispindade turu vedamisel sügavaimast turu põhjast üle saamas. Tehingute maht näitab selgelt, et inimesed tulevad aastatagusest julgemini tehinguid tegemas. Samas on eraisikutele suureks takistuseks kõrge tööpuudus ja endiselt langev sissetulek.

Rõhutama peab, et turu põhjast ülesaamine ei tähenda mitte uue tõusu algust, vaid eelkõige turuosaliste kohandumist tänase turuga. Õige on buumiaastate eufooria unustada ja leppida sellega, et tänane kinnisvaraturg on see, mis peaks kujunema normaalsuse etaloniks.

Uus 2010. a. II kvartalis toimunut kokkuvõttev KV.EE kinnisvaraturu ülevaade on tasuta allalaaditav eesti keeles, vene keeles ja inglise keeles.

UPC: Tallinna korterituru graafikud august 2010

13.08.2010 Tõnu Toompark

Ühinenud Kinnisvarakonsultantide (UPC) augustikuised kinnisvaraturgu iseloomustavad graafikud on alla laaditavad siit.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Somm Tallinnast: Eesti parimad majanduseksperdid asuvad LHV foorumis

12.08.2010 Somm Tallinnast

Eile, kolmapäeval avaldati majanduskasvu esialgne number, +3,5%. Ajakirjanduses nähtud kommentaaride järgi tuli nii suur positiivne kasvunumber üllatusena nii mõnelegi majanduseksperdile – seal hulgas Andrus Arrak, Danske Bank (Violeta Klyviene, Lars Christensen), Hardo Pajula, Nordea, Rahandusministeerium, Sampo Pank (Aivar Rehe), SEB, Swedbank räägimata Bloombergi küsitletud analüütikutest, kelle prognooside mediaan oli ainult +0,8%.

LHV investeerimispanga foorumi aktiivsetele kasutajatale ja lugejatele seevastu nii tugev number polnud mingi üllatus vaid ootuspärane.

Korraldasin eelmisel nädalal küsitluse nimetatud foorumis, vastajaid oli kokku 100 tk ning vastuste keskmine oli +3,7% ning mediaan +3,8%. Pea 60% vastanutest arvas, et majanduskasv jääb +3,0% ja +4,5% vahele. Ise prognoosisin kasvuks pisut üle 4%.

Juhul, kui Statistikaamet revideerib sarnaselt eelmisele kvartalile oma tulemust ehk +0,2 protsendiühikut paremaks, siis küsitluses osalejate ennustuse keskmine on päris täpne!

Võib küsida, et kust avalikus meedias tihti esinevad majandusteadlased ja analüütikud oma prognoosid ja ennustused võtavad – kas nad vaatavad kohvipaksu pealt?

Selle loo autor on Somm Tallinnast