Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tartu korteripakkumiste arv aastaga 36% tõusnud

06.09.2010 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on endiselt kurvas languses. Tänase seisuga näitab indeks 61,4 punkti taset. See on 7,8% võrra eelmisest aastast madalamal.

Absoluuthinnas on tänane portaali KV.EE keskmine pakkumine ruutmeetrihinnaga 12 616 krooni. Veel aasta tagasi oli keskmiseks elamispinna pakkumishinnaks 13 684 kr/m2.

Hinnaliikumiste kõrval on oluline, mis toimub pakkumiste arvuga.

Hetkel on portaalis KV.EE 19 612 elamispinna pakkumist. Aastataguse ajaga võrreldes on pakkumisi 5,6% rohkem. Samas on suurem pakkumiste juurdekasv toimunud viimase poole aasta jooksul.

Piirkondlikult on aastaga pakkumisi lisandunud suhteliselt vähem Tallinnas, kus korterite pakkumine on aastaga kasvanud 5%. Pärnu korteripakkumiste arv on sama ajaga suurenenud 26% ja Tartus 36%.

Majade pakkumiste arv on aastaga suurenenud korteripakkumistest enam. Eestis lisandus aastaga majade pakkumisi 20%. Tallinnas on majade pakkumisi juurde tulnud 29% võrra, Pärnus 26 ja Tartus 23%.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Pressiteade: BPE Kinnisvaraekspert müüs Pärnus 12 korteriga korterelamu korterid 3 kuuga

02.09.2010 Tõnu Toompark

BPE Kinnisvaraekspert sõlmis maaklerlepingu Pärnus Heina tn 4 korterelamu korteritele ostjate leidmiseks käesoleva aasta aprilli lõpus. Kortermaja näol oli tegemist uue valmisoleva 12 korteriga elamuga, kus korteritele lisaks veel ühine panipaik, parkla, haljasala ja mänguväljak. 2-e ja 3-e toaliste rõdudega või terrassidega korterite müügihinnad jäid vahemikku 16 500 kuni 19 000 krooni suletud netopinna ruutmeetri kohta.

OÜ Kinnisvaraekspert Pärnu maaklerteenuse juhi Janno Peterson sõnul olid üle poolte korterite ostjateks soomlased, kes finantseerisid oma ostu kas omavahenditest või Soome pankade kaudu. „Selline ostjate struktuuri jaotumine meenutab 2003-ndat aastat, kus kohalikud pangad ei olnud eraisikute oste veel suuresti finantseerimas. Uute korterite ostjateks olid ka siis Pärnus peamiselt soomlased, kelledele turule sisenemise tingimused olid muutunud sobivaks.

“Kuigi täna on kesklinnas-rannarajoonis paiknevate uuemate korterite turg selgesti elavnenud, mõjutab antud turusegmendi arengut lähiajal kindlasti ka pankade otsused ca 130 ühikulise laojäägi osas, mis jätkuvalt nende riiulis seisab,” lisas Peterson.

BPE Kinnisvaraekspert tegutseb Eestis alates aastast 1993, teistes Balti riikides 1990-ndate lõpust. Ettevõttes töötab ligi 60 spetsialisti, kelle pikaajaline kogemus ja põhjalikud teadmised on ettevõtte arengu aluseks klientide teenindamisel. BPE Kinnisvaraekspert peab oluliseks, et kõikidel kliente teenindavatel spetsialistidel – kinnisvaramaakleritel, -halduritel, -hindajatel jt – oleks olemas vastav kutsekvalifikatsioon.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: kinnisvaratehingute ülevaade II kv 2010

02.09.2010 Tõnu Toompark

Kinnisvaraturul on selgelt ellu ärganud elamispindade turg, kus tehinguid tehakse üksjagu enam, kui aasta tagasi. Maaturgu mõjutavad olulisel maa-ameti korraldatavad maaoksjonid, mis massilise pakkumise suurenemise tõttu ei luba hinnatasemetel püsida.

Korteriomanditehingud

2010. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 3320 korteriomanditehingut väärtusega 1,9 miljardit krooni. Kvartaalne tehingute arv võrreldes eelmise aasta sama ajaaga on juba kolmandata kvartalit järjest tõusus. Käesoleva aasta II kvartali tõusunumbriks tuli tugev 35%.

Korteriomanditehingute väärtus on tõusmas alles teist kvartalit järjest. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes tõusis korteriomanditehingute käive käesoleva aasta kevadkvartaliks 30%.

Korteriomanditehingute keskmine hind on juba pea kolm aastat ehk täpsemalt 11 kvartalit järjest languses olnud. 2010. a. II kvartali korteriomanditehingute keskmine hind oli siiski praktiliselt samal tasemel, mis aasta tagasi ehk 9953.-/m2. See on 0,5% eelmise aasta II kvartali näitajast madalamal.

Hoonestamata maa tehingud

Hoonestamata maaga tehti 2010. a. II kvartalis 2283 tehingut ehk aastatagusest 9,7% enam. Kuigi maaturgu peetakse endiselt suhteliselt ebalikviidseks, siis on maatehinguid viimaste kvartalite ja isegi aastate jooksul suhteliselt palju.

Selle üheks kindlaks põhjuseks on maa-ameti korraldatavad oksjonid, kus sadade kinnistute kaupa maatükke müüki tuleb.

Erinevalt maatükkide tehingute arvust on nende tehingute koguväärtus suures languses. 2010. a. II kvartali hoonestamata maa tehingute väärtus oli 643 miljonit krooni ehk eelmisest aastast 28% vähem.

Tehingute väärtuse langustki seletab maa-ameti maa müük – müüakse valdavalt odavaid maapiirkondades asuvaid maatükke, kus oksjonil osalemise otsus, sh finantseerimise organiseerimine tuleb väga kiiresti organiseerida ja seeläbi on osalejate hulk üsna piiratud. See omakorda surub hinda alla.

Aastasel baasil on hoonestamata maa tehingute väärtus kahanenud 14 kvartalit ehk 3,5 aastat järjest.

Hoonestatud maa tehingud

Hoonestatud maaga tehti 2010. a. II kvartalis maa-ameti andmetel 1232 tehingut koguväärtusega 1,7 miljardit krooni.

Aastaga suurenes hoonestamata maa tehingute arv 22% ja väärtus 12%.

Hoonestamata maa tehingute väärtuse osas oli tegemist esimese kasvukvartaliga üle kolme aasta.

Kinnisvaratehingud summaarsena

2010. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 10 624 kinnisvaratehingut.

Aastaga suurenes tehingute arv 7,9% ja nende väärtus 2,3%.

Korteriomanditehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja keskmine hind (kr/m2, parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kinnisvaratehingute väärtus (mln kr, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Рынок аренды домов в Пярнуском узде вялый

01.09.2010 KV.EE

По данным портала недвижимости KV.EE в августе было 14 предложений на аренду домов в Пярнуском уезде, это на 9 заявок или 40% меньше, чем в прошлом году.

С другой стороны, цена квадратного метра аренды домов относительно на том же уровне, что год назад. Сегодня средняя цена предложения квадратного метра аренды домов составляет 50 крон. Год назад в августе была 51 крона.

Аренда домов не очень активна в Пярнуском уезде. Низкое количество предложений и исходящие из этого колеблющиеся цены, имеющиеся в базах данных различных порталов недвижимости, не позволяют делать более глубоких выводов.

Подробности рынка недвижимости можно посмотреть на сайте KV.EE.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Majade üüriturg Pärnumaal on loid

01.09.2010 KV.EE

Augustis oli portaali KV.EE andmetel Pärnu maakonnas 14 maja üüripakkumist. See on 9 pakkumise võrra ehk 40% eelmisest aastast vähem.

Majade üüripakkumiste ruutmeetrihind on seevastu suhteliselt samal tasemel, mis see oli ka aasta tagasi. Tänane majade üüripakkumise keskmine ruutmeetrihind on Pärnumaal 50 krooni. Aasta tagasi augustis oli see 51 krooni.

Majade üürileandmine ei ole Pärnu maakonnas liiga aktiivne. Madal pakkumiste arv ja sellest tulenevalt ka pakkumishind on üsna hüplikud ning portaalide andmete baasilt oluliste järelduste tegemine ei ole paraku võimalik.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Тыну Тоомпарк: цены на квартиры в Кохтла-Ярве – на уровне 2005 года

31.08.2010 Tõnu Toompark

Количество и суммы сделок купли-продажи жилья в Кохтла-Ярве продолжают падать, хотя выставляемое на продажу количество объектов в последнее время растёт. Можно предположить, что в ближайшем будущем количество сделок на этом рынке может увеличиться.

По данным жилищного департамента Кохтла-Ярве, во 2-м квартале текущего года в городе было совершено 214 сделок по недвижимости на общую сумму 18 млн. крон. По сравнению с тем же периодом прошлого года, число сделок уменьшилось на 2,4%, общая сумма сделок сократилась на 14%.

Из общего числа совершённых на рынке жилья сделок 113 составили сделки с квартирами, что на 12% меньше, чем год назад за тот же период. Общая сумма сделок с квартирами уменьшилась на треть и составила 7,4 млн. крон.

Средняя цена сделки по купле-продаже квартир в Кохтла-Ярве во 2-м квартале текущего года была 66 000 крон. А ещё в 2007 году этот показатель был почти в три раза выше и превышал 200 000 крон.

Средняя цена квадратного метра в сделках с квартирами во 2-м квартале держалась на уровне 1 422 кроны, что на 10% меньше по сравнению с тем же периодом прошлого года.

Средняя цена квадратного метра продаваемых квартир падает в Кохтла-Ярве на протяжении уже 2,5 лет. По состоянию на сегодня, средняя цена достигла уровня, на котором она была в конце 2005 года, т.е. пять лет назад.

Ситуация с ценами предложения, т.е. с ценами выставленных на продажу квартир, аналогична. В июле цена квадратного метра выставленных на продажу квартир, по данным портала KV.EE, составила 3 151 крону. При этом, стоит отметить, что, по данным KV.EE, в Кохтла-Ярве растёт число предложений. Так, в июле на продажу было выставлено 395 квартир, что на 20% больше, чем год назад.

Если исходить из предположения, что изменения на рынке жилья в других регионах Эстонии повторяют изменения, происходящие на столичном рынке, то в ближайшей перспективе на рынке Кохтла-Ярве, который сегодня ещё находится в состоянии падения, можно ожидать поворот в сторону увеличения сделок. Только это поможет сдержать дальнейшее падение цен.

Originaal: http://rus.err.ee/blog/b823e0ad-50c2-4ed7-9285-6f0a07796c70

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Kohtla-Järve elamispindade turg on pealinnast maas

31.08.2010 Tõnu Toompark

Kohtla-Järve kinnisvaraturul tehti maa-ameti andmetel käesoleva 2010. a. II kvartalis 214 kinnisvaratehingut koguväärtusega 18 miljonit krooni. Aastaga vähenes tehingute arv napid 2,4%. Tehingute väärtus ehk Kohtla-Järve kinnisvaraturul ringlev rahasumma vähenes aastaga aga 14%.

Kinnisvaratehingutest 113 olid tehingud korteriomanditega, mida on 16 võrra ehk 12% aastatagusest vähem. Korteriomanditehingute käive vähenes koguni kolmandiku võrra jõudes 7,4 miljoni kroonini.

Nii on Kohtla-Järve keskmise korteriomanditehingu väärtus kahanenud 66 000 kroonile. Veel 2007. a. oli see üle kolme korra kõrgemal tasemel ületades 200 000 krooni piiri.

Nii nagu on tipust kolm korda langenud korteriomanditehingute keskmine väärtus on langenud ka korteriomanditehingute keskmine hind. 2010. a. II kvartali keskmine korteriomanditehingu ruutmeetrihind oli 1 422 krooni, mis on aastatagusest 10% võrra allpool.

Kohtla-Järve korteriomanditehingute keskmine ruutmeetrihind on nüüdseks 2,5 aastat järjest langenud. Tänase seisuga on tehingute keskmine hind jõudnud samale tasemele, kus see oli 2005. a. lõpus ehk ligi viis aastat tagasi.

Analoogselt korteriomanditehingute hindadele käituvad ka korterite pakkumishinnad. Juulikuine Kohtla-Järve korteri ruutmeetri pakkumishind on portaali KV.EE andmetel 3 151 krooni. Tähelepanu väärib, et korteripakkumiste arv on portaali KV.EE andmetel hakanud Kohtla-Järvel tõusma. Juulikuise seisuga oli korteripakkumisi Kohtla-Järvel 395, mis on eelmisest aastast 20% võrra enam.

Eeldades, et Eesti ääremaade kinnisvaraturg järgib pealinna mõningase viivitusega, siis võiks lähima aasta perspektiivis oodata täna veel selgelt languses oleva Kohtla-Järve elamispindade turult esmalt tehingute arvu languse pöördumist tõusuks. Alles sellele võiks järgneda peatumine hinnalanguses.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Тыну Тоомпарк: цены на квартиры в Кохтла-Ярве – на уровне 2005 года

31.08.2010 Tõnu Toompark

Екатерина Таклая, Редактор

Allikas: http://rus.err.ee/blog/b823e0ad-50c2-4ed7-9285-6f0a07796c70

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistika: Laenuturg jätkab vaikelu

31.08.2010 Tõnu Toompark

Laenuturul olulisi muutusi ei ole. Eesti pankadae väljastatud uute eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2010. a. juunis euro-põhistel laenudel 3,2%. Tegemist peaks küll olema intressimääraga, mis on enam kui mõistlikul tasemel.

Arvestades, et enamus euro-põhistest laenudest baseeruvad kuue kuu euriboril ja euribor oli juuni lõpus 1,041%, siis võib öelda, et keskmiseks intressimarginaaliks oli ligilähedaselt 2,16%.

Eluasemelaenude käive ehk väljastatud uute laenude maht oli aasta teises kvartalis 1,6 miljardit krooni. See on vaatamata tehingumahtude tõusule siiski aastatagusest laenukäibest 9% võrra vähem.

Langeva laenukäibe taustal on vähenemas ka laenude jääk ehk tagasimaksmisel olevate laenude hulk. Eluasemelaenude jääk oli 2010. a. II kvartalis 94,4 miljardit krooni. See teeb aastatagusest ajast 2% vähem.

Analoogselt eluasemelaenudele on languses ka äriühingutele antud laenude näitajad.

Äriühingutele väljastati 2010. a. II kvartalis uusi laene 6,6 miljardi krooni väärtuses ehk eelmisest aastast 21% vähem. Laenude jääk langes 108 miljardi kroonini ehk aastaga kukkus see 6% võrra.

Euro-põhise laenu intressimääraks oli äriühingutel 4,1%, kroonilaenu eest tuli maksta intressi 5,4%.

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Äriühingu laenude intressimäär ja euribor, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln krooni

Äriühingute laenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln krooni

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Inetu rikas pruut võib lõpuks kositud saada

30.08.2010 Tõnu Toompark

Pealinn otsib kolmandat aastat kosilast Kopli liinidele, et sinna elurajoon rajataks. Piirkonna magususest hoolimata pole alale arendajat leitud. Järgmisel nädalal lõppev oksjon võib arendaja tuua. Need kujud, kes käivad uudistamas, on ikka koloriitsed.Andres Peets, tõsielusarjast tuntud Roberto äripartner räägib, et Koidu ja Osmussaare elumajade projekti on voolanud ka veidi Itaalia suurima kingatootja raha

Neli aastat tagasi enam kui 200 miljoni krooniga müüdud, ent vaidluste tõttu uuesti müüki jõudnud ja korduvalt ebaõnnestunud oksjonite tõttu kordades langenud hinnaga Kopli liinide hoonestusõigus ei ole endiselt huvilist leidnud.

Nädala pärast saab otsa järgmine enampakkumise tähtaeg. Alghinnaga 50 miljonit krooni käivitunud oksjonil võib müüja, Tallinna linnavaraameti puhkusel viibiva juhi Einike Uri asendaja Toomas Pirni sõnul tulla tulemuslik lõpp.

“Nii palju võin öelda, et huvilisi on, seega on lootust, et seekordne katse on edukas,” lisas Pirn.

Juunis valisid kohalikud kinnisvarabürood Põhja-Tallinna pealinna ning Eestigi potentsiaalikamaks piirkonnaks.

Kinnisvarabüroo 1Partner koostatud küsitlusele vastanud büroodest arvas 75%, et Kopli kinnisvara on praegu enim alahinnatud. Põhjuseks piirkonna kehv maine, mis varjutab hinnalisa toovat mere lähedust, miljonivaateid, lähedust linna keskusele ja rohelust parkide näol.

Ostja tahab valmis elukeskkonda

Asukohast ja potentsiaalist hoolimata pole aastaid kestnud ostjaotsingud seni vilja kandnud. Miks?

“Ostja eelistab praegu piirkondi, kus on väljakujunenud infrastruktuur ja terviklik elukeskkond, nagu Kalamaja ja Kadriorg. Arendaja ei julge praegu seetõttu arendamiseks riski võtta,” kommenteeris Seven Real Estate Advisorsi partner Urmas Laur.

Kopli liinide iga hinnaga müümine ei ole Lauri sõnul linnale samuti kasulik, pigem ostab selle keegi, kes hoiab seda paar-kolm aastat oma portfellis. “Turg ei võimalda seda praegu välja arendama hakata, tuleb arvestada, et mitu aastat ei toimu seal midagi. Linnale oleks kasulikum müügiga mõned aastad oodata,” lisas Laur. “Hind pole samuti ilmselt atraktiivne, kui seda seni pole ostetud.”

Samuti leidis Laur, et arendajale esitatavad kitsendused – nagu näiteks infrastruktuuri väljaehitamine, osa hoonete säilitamine – peaks kaotama, siis oleks see ostjale oluliselt magusam.

“Linna pakkumise tingimused on endistega võrreldes tunduvalt leevenenud. Samas tuleb arvestada inimeste hinnanguga Kopli mainele, mis on selle piirkonna puhul kindlasti miinuseks,” kommenteeris oksjonit kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Linn ootab infrastruktuuri väljaehitamist

Linn tahab leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos vajalike teenindavate funktsioonidega – kanalisatsiooni- ja veetrassid, spordiväljakud, haljasalad.

Bürooruumide turg kui majanduse termomeeter

Katja Kesselman-Zupsman
Seven Real Estate Advisorsi suurkliendi konsultant

Nõudlus ja pakkumine nii nähtavas turusektoris sõltub majanduskasvust ja kontoritöötajate hõivatusest ning reageerib teatava võimendusega nende näitajate kõikumistele.

Viimase viie aasta üürihindade dünaamika joonistub välja Ameerika mägedena – majanduse üle 10%-lise aastakasvu puhul kerkisid üürid kuni 20% aastas ning majanduse kokkutõmbumisel kaotati kogu eelnevatel perioodidel saavutatud üürihinna tõus.

Põhiline nõudluse mõjutaja tundub praegu olevat ettevõtete tegutsemiskeskkond – selgus tuleviku suhtes, sealhulgas majanduslanguse pidurdumine ning ärikäibe hoidmine. Ettevõtete käivete vähenedes koondati tugipersonali sekretäridest assistentideni ning asuti säästlikumalt kasutama kontoripinda. Samas käivete kasvades on etapiliselt asutud tööjõudu lisama, mis toob kaasa üüripinna kasvusoovid.

A-klassi büroopinnad on neelanud enamiku turul valitsenud napist nõudlusest B-klassi üüripindade arvel, sest kõrgema klassi pindade hind on langenud varasema B-klassi tasemele.

Üürihindade stabiliseerumist või tõusu on oodata vaid siis, kui uutes hoonetes jääb vakantsus alla 15%. Üle selle kriitilise piiri vähenemine muudab hoonete omanikud selgelt vähem paindlikuks üüritingimuste suhtes. Parimad büroopindade kompleksid on lähemal poolaastal seda künnist ületamas.

Artikli autor on Rivo Sarapik. Artikkel ilmus 30/08/2010 väljaandes Äripäev.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Korteriyhistu.net statistika: Korterite arveldustrendid 01/2007-07/2010

27.08.2010 Rain Eensaar

Jätkame kortermajadele mõeldud veebitarkvara korteriyhistu.net statistika ja trendide avaldamist. Möödunud erakordselt külm talv ja jätkuvalt keeruline majanduslik keskkond on mõjutanud oodatavalt korteriomanike maksekäitumist. Järgnev statistika tugineb 720 üle Eesti paikneva maja andmetel. Võrreldes viimase postitusega märtsis on arvelduskeskkonnaga liitunud 70 maja.

Käesoleva aasta jaanuarist kuni juulini on korteriyhistu.net abil esitatud korteriomanikele ligi 100 000 arvet mahuga 128,8 miljonit krooni. Alljärgnevad andmed sisaldavad juulis 2010 esitatud arveid. Kokku esitati korteriyhistu.net abil juulis enam kui 14 000 korteriomanikule arveid 12,9 miljoni krooni eest. Korteriomanike koguvõlg ehk juuli alguseks tähtajaks tasumata summa oli 17,6 mln krooni ehk 137% esitatud arvete mahust.

Korteriyhistu.net arvelduskeskkonna vahendusel juulis korterile esitatud keskmine arve oli 940 krooni, mis on võrreldes aasta taguse ajaga 3,8% võrra väiksem. Võrreldes möödunud talve suurima keskmise arvega veebruaris (1786 krooni) on suveperioodi arve veidi vähem kui kaks korda ehk 846 krooni võrra väiksem.

Võlglaste keskmine võlg on aastaga kasvanud 48%, ületades jaanuaris esmakordselt nelja tuhande krooni piiri. Kui aasta eest oli võlgniku keskmine võlg 3227 krooni, siis tänavu juulis oli see 4786 krooni. Seega oli võlgniku keskmine võlg viis korda suurem kui keskmine arve.

Veidi parema võrdluse annab keskmine arve ruutmeetri kohta, mis oli 2010. aasta juulis 19,6 krooni, mis on 9% väiksem kui aasta tagune 21,5 krooni. Samal ajal oli võlglase keskmine võlg ruutmeetri kohta 113 krooni, mis on võrreldes aasta taguse 87 krooniga kasvanud 28%.

Viimase aasta jooksul on võlgnikest korteriomanike osakaal püsinud suhtelisest stabiilselt 26%-28% juures. Kuigi arvete kogumaht on suvel kütteperioodiga võrreldes oluliselt väiksem, siis on koguvõla osakaal – 137% esitatud arvete summast – kasvanud aastaga 34%. Võrdluseks oli veebruaris koguvõla osakaal vaid 58%.

Võrreldes möödunud aastaga on võlgade osakaal arvetest pidevalt suurenenud. Sama trendi on näidanud ka aasta keskmine töötuse määr, mis küll viimastel kuudel on hakanud langema. Juuli töötuse määr 11,7% on endiselt suurem, kui aasta tagune 10,7%.

Keskmine arve ja võlgniku keskmine võlg on muutunud valdavalt sesoonselt. Kui kütteperioodil keskmine arve kasvab, siis suureneb ka keskmine võlg. Kuna suveperioodil on keskmine arve oluliselt väiksem, siis väheneb ka keskmine võlg. Siiski võib täheldada, et keskmine arve on kasvanud 2008/2009 talvel ja ka tänavusel 2009/2010 erakordselt stabiilsel ja külmal talvel rohkem kui varasematel aastatel. Samas on keskmine võlg suveperioodidel eelnevatel aastatel vähenenud palju enam kui tänavu.

Lühiajaliste võlgnike osakaal on vaadeldaval perioodil olnud stabiilne. Tähtajaks ei suuda arvet tasuda neljandik korteriomanikest. Mitu kuud kasvava võlaga korteriomanike osakaal on aastaga pigem vähenenud. Viimasel kahel kuul suurenenud võlaga võlgnikke oli tänavu juulis 9,9% (12,2%) ja viimasel kolmel kuul suurenenud võlaga võlgnikke 5,2% (6,8%) korteriomanikest. See teeb vastavalt 22% ja 13% vähem kui aasta eest.

Pikemaajaliste võlglaste keskmine võlg jagatuna ruutmeetrile on oodatult suurem kui vastav võlglaste keskmine näitaja. Viimasel kolmel kuul kasvanud võlaga võlglasel on tasumata keskmiselt 326 (242) krooni ruutmeetri kohta. Samal ajal on kaks kuud kasvanud võlaga võlglase võlg 214 (161) krooni ja võlglaste keskmine võlg 113 (87) krooni ruutmeetri kohta. Sulgudes toodud möödunud juuli näitajatega võrreldes on keskmine võlg kõikides rühmades kasvanud.

Pikemaajaliste võlglaste keskmine võlg on samuti pidevalt kasvanud. Enam kui kolm kuud kasvanud võlglaste keskmine võlg on ligi kolm korda suurem kui võlglaste keskmine võlg.

Viimased kolm kuud võlga kasvatanud võlglaste keskmine võlg küünib 12895 kroonini. Võrreldes möödunud juuli 8107 krooniga on kolm järjestikust kuud kasvanud võlaga võlglase keskmine võlg kasvanud 59% võrra. Kõikide võlgnike keskmine võlg on kasvanud 48% möödunud aasta juuli 3227 kroonilt 4786 kroonini.

Korteriyhistu.net on Eesti suurim kortermajadele mõeldud veebitarkvara, kus kõik Eesti kortermajad saavad säilitada tasuta maja kontaktinfot ja dokumente. Veebitarkvara muudab kortermaja tegevuse läbipaistvaks ja efektiivseks. Väikse korteripõhise kuutasu eest saab lisaks koostada igakuised arved ja vajalikud raamatupidamise aruanded ning jagada interneti vahendusel turvaliselt infot kõigile korteriomanikele. Igaühel on võimalik kontrollida, kas tema maja on juba teenusega liitunud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kalamaja on kõige kiiremini arenev kinnisvaraturg Tallinna kesklinna naabruses

27.08.2010 Tõnu Toompark

Otsides täna Tallinna kiiremini arenevaid piirkondi kinnisvaraturu vaatepunktist tuleb pilk suunata Kalamajale. Kalamajas on väljakujunenud roheline elukeskkond, kus uued arendusprojektid toovad kinnisvaraturule uut kvaliteeti.

Loomulikult saab kinnisvarasektori vaatepunktist vaadates elu alguse kesklinnast ja selle lähistelt. Seejuures elamispindade turu kiiremad arengud toimuvad täna piirkondades, kus meri on lähedal.

Samas peab aga tunnistama, et kesklinnas merelähedasi uusi arendusi töös praktiliselt ei ole. Projektid on küll olemas, kuid need on üsna mastaapsed, et antud turu ebakindlas olukorras edasi liikuda. Või siis on arendajad raskustes, mis taas projektide eluleäratamisele pidurid peale paneb. Kaugema perspektiivi lähemas otsas paistab ehk Tallinna kesklinnas Tivoli alale planeeritav elurajoon.

Kesklinna kõrval on Kalamaja kindel favoriit. Kalamaja olemasolevate hoonete renoveerimisse on viimaste aastate kestel üksjagu panustatud. Roheline linnaosa on muutunud järjest kaunimaks.

Keskkonna ja naabrite kvaliteeti aitavad tõsta Kalamaja ja kesklinna piirile tulevad investeeringud Linnahalli. Samuti on samas kõrval planeeritav uus Tallinna linnavalitsuse hoone. Kalamaja elanike vaimu aitab erksana hoida endise soojuselektrijaama asukohas tegutsev ja erinevaid kunstiliike kokkuviiv kultuurikatel, uut funktsiooni on otsimas Patarei vangla, muuseumina hakkab tegutsema vesilennukite angaar.

Kui kesklinna mereäärses piirkonnas uued arendusprojektid puuduvad, siis Kalamajja on neid tulnud mitmeid. Neist kõige värskemana on Kalamaja kesklinnapoolsesse otsa lisandunud omale kohale hästisobituv arhitekt Ülo Peili projekteeritud Väike-Kalamaja elamud, kus on 7 korterelamut kokku 92 korteriga.

Erinevalt teistest piirkonna üksikutest hoonetest on Väike-Kalamaja projekti puhul lahendatud kogu projekt tervikuna, kus erilist märkimist väärib kogu rajooni parkimise maa alla viimine. See võimaldab maapinna jätta inimsõbralikult ja turvaliselt jalakäijate kasutusse (vt www.vaike-kalamaja.ee).

Kalamajast mööda randa edasi liikudes jõuame Paljassaare sadamani, kuhu on suurprojekt kavandamisel. Sinna planeeritud sajad tuhanded ruutmeetrid elamis- ja äripindu tunduvad tänase turu tingimustes pigem utoopia kui kaine mõistuse hääl. Iseenesest oleks tore, kui projekt realiseeruks, kuid selleks on vist küll järgmist buumi vaja, et selline maht uut pinda turule tuua.

Paljassaarest edasi liikudes jõuame Koplisse. Septembris on taas kord kukkumas enampakkumise tähtaeg, mille käigus pakutakse müüa Kopli Liinide hoonestusõigust. Linna pakkumise tingimused on endistega võrreldes tunduvalt leevenenud. Samas tuleb arvestada inimeste hinnanguga Kopli mainele, mis on selle piirkonna puhul kindlasti miinuseks.

Tallinna mereäärsete piirkondade areng saab kindlasti olema uusi tuuli toov. Mereäärsetes piirkondades on arendamiseks sobilikku vaba maad. Piirkondadest stardib esimesena Kalamaja, sest naabruskondade projektid on tänase päeva jaoks kas liiga suured või on arendajatel hulganisti probleeme.

Район Каламая – явный фаворит на столичном рынке недвижимости

26.08.2010 Tõnu Toompark

Самый быстроразвивающийся рынок недвижимости в центре Таллинне – это Каламая, пишет аналитик портала adaur.ee Тыну Тоомпарк.

Конечно, с точки зрения сектора недвижимости, жизнь начинается в центре города. Несмотря на это, сегодня жильё быстрее всего развивается в районах рядом с морем.

Таким образом, после Центра города Каламая становится явным фаворитом. Именно в приведение в порядок именно этого зелёного района в последние годы вложено много денег.

Ценность района повышают также инвестиции в Горхолл и планируемое строительство нового здания мэрии. Нельзя забывать и жизни, бурлящей в «Культурном котле», который действует на месте бывшей теплоэнергостанции. Новое назначение ищет здание тюрьмы, а в ангаре для гидросамолётов будет открыт музей.

Artikli autor on Tea Taruste. Artikkeil ilmus 26/08/2010 väljaandes DV.EE.

Pirita üürikorterite hulk kokku kuivanud

25.08.2010 KV.EE

Juulikuise kokkuvõtte alusel oli portaalis KV.EE kõigest 31 Pirita üürikorteri pakkumist. Veel aasta tagasi pakuti Pirita linnaosas üürileandmiseks 86 korterit. Võimegi öelda, et kuust-kuusse on Pirita üüripakkumine kokku kuivanud.

Madal pakkumiste arv on tõenäoliselt üks tegur, mis on aidanud pakkumishinda pisut ülespoole painutada. Viimaste aastate minimaalne üüripakkumishind oli Pirital käesoleva aasta mai kuus, mis see oli 83 krooni tasemel. Juulikuine üüripakkumise ruutmeetrihind on aga kerkinud juba 93 kroonile.

Siiski ei ole üüripakkumiste hinnatõusu näol tegemist lokaalse Pirita fenomeniga. Kevad-suvisest madalast tasemest on kõrgemal ka näiteks kogu Tallinna keskmine üüripakkumiste hind.

Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Raasiku valla korterite keskmine hind on 9000.-/m2

25.08.2010 Tõnu Toompark

Raasiku vallas on portaali KV.EE andmetel käesoleva aasta suvise seisuga pakkumises 30 korterit keskmise ruutmeetri pakkumishinnaga 9400.-. Veel aasta tagasi oli kortereid Raasiku vallas pakkuda kõigest 20, kuid toona oli nende pakkumishind märkimisväärselt kõrgem – 13 700.-/m2.

Uutest elamispindadest on Raasiku vallas Arukülas juba pikemat aega pakkumises korterid Tallinna mnt 24 elamus. Korterite keskmine pakkumishind selles majas on 13 800.-/m2.

Korteritehingute osas on Raasiku vald enam, kui tagasihoidlik. Viimase nelja kvartali jooksul on Raasiku vallas sõlmitud 16 korteriomanditehingut. Selge on, et sedavõrd väikese tehingute arvu pealt olulisi järeldusi teha ei saa.

Käesoleva 2010. a. II kvartalis sõlmiti Raasiku valla korteritega 6 tehingut, millede keskmine hind oli 9000.-/m2. Seejuures oli kõige kallima tehingu ruutmeetrihind 10331.-/m2. Madalaim korteriomanditehingu ruutmeetrihind oli aasta II kvartalis 1280.-/m2.