Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Selgus Eesti parim puitehitis 2003-2004

Tänavu toimus teist korda arhitektuurikonkurss “Eesti parim puitehitis”, mille korraldas Eesti Metsatööstuse Liit koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Kultuurkapitaliga. Konkursi eesmärgiks oli välja selgitada parim, mille arhitektid on suutnud puidust luua.

Üha enam kummutavad meie andekamad arhitektid väidet puidust kui hädapärasest materjalist karkassi ehitamisel. Järjest julgemalt hakkab kõlama sõnum, et puit ei sea piire, olles kõige paljulubavam ehitusmaterjal, milles arhitektil on võimalik oma ideid realiseerida. Uudishimulikel tasub vaadata ka eelmisel aastal sõelale jäänud hooneid (http://www.puuinfo.ee/).

Päris kindlasti ei ole 2004 ilusate puitehitiste suhtes vaesem kui eelnenu.

Konkursi võitjad kuulutakse välja 9. detsembril toimuval pidulikul tseremoonial Tallinna Lennujaama vastrenoveeritud vanas hoones ning jõuavad laiema avalikkuse ette samal õhtul. Pidulik tseremoonia algab kell 19.00.

Lisaks tulemuste väljakuulutamisele saavad kutsutud osa põnevast vaatemängust, mis näitab, et ka kõrgmoodi saab luua puidust. Sel puhul esitlevad noored moeloojad Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre spetsiaalselt selle ürituse tarvis valminud kollektsiooni “Wood-Couture”, mis demonstreerib ideed, et puit ei sea piire.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Suuremahuline investeering

AS Merko Ehitus tütarfirma SIA Merks investeerib järgneva 15 kuu jooksul EEK 469 milj. (EUR 30 milj.) multifunktsionaalse halli rajamisse Riias.

Kanada firma Stadium Consultants International Inc. poolt projekteeritud halli netopindala on ca 24 000 m2, hoone mahutab kuni 12 500 külastajat ja peab valmima 2006 a. kevadel Riias toimuvateks jäähoki maailmameistri- võistlusteks.

Tulenevalt suuremahulistest investeeringutest võib AS Merko Ehitus korrigeerida oma senist dividendipoliitikat.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Linnapea Tõnis Palts kuulutab linnavara müügile kuuajalise moratooriumi

Tallinn linn kuulutab välja kuuajalise linnavara müügi moratooriumi, et vaadata läbi linnavara müümise põhimõtted. Linnapea Tõnis Paltsi sõnul kuulutab Tallinn välja linnavara müügi moratooriumi, mille vältel linnavara müüki ei toimu.

Moratooriumi väljakuulutamise üheks põhjuseks on see, et viimasel ajal linnavalitsuse istungile jõudnud maade ja vara müügi eelnõude kohta on linnavalitsuse liikmetel tekkinud nii palju küsimusi, et otsuse tegemine on tulnud edasi lükata.

“Kuuajalise moratooriumi eesmärgiks on vaadata läbi linnavara müümise põhimõtted ja anda vastavatele ametitele aega vara müügid korralikult ette valmistada,” sõnas linnapea Tõnis Palts.

“Praegu tuleb ette juhtumeid, kus linnamaad müüakse ilma detailplaneeringuteta või eesmärgile mittevastava sihtotstarbega, see aga tähendab, et maad müüakse oluliselt odavamalt kui selle väärtus võiks olla. Moratooriumi ajal jõuavad linnavara-ametnikud lähemal ajal plaanis olevad vara müügi dokumentatsiooni korralikult ette valmistada, samuti hakata tegelema süsteemsema linnavara müügistrateegia koostamisega, mida me koalitsioonileppes lubasime.”

Siiski näeb Palts ette erandi riigile või linnale väga oluliste tehingute jaoks, näiteks ringhäälingu maja tarbeks eraldatav maa Narva maanteel.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Eesti Korteriühistute Liit avab uue koolitusklassi

Homme, 8.detsembril avatakse pidulikult Eesti Korteriühistute Liidu uus koolitusklass

Kell 14.00 aset leidval pidulikul lindi läbilõikamistseremoonial avatakse Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna büroo esimesel korrusel (Sakala 23A) uus, värskeltrenoveeritud koolitusklass, mis võimaldab märgatavalt suurendada korteriühistu juhtimise ning majandamise teemaliste koolituste arvu. Regulaarselt hakkavad koolitusklassis toimuva korteriühistute juhtide baas- ning täiendkoolitused, tehnilised infopäevad, ümarlauad nii eesti kui vene keeles. Tallinna linn toetab korteriühistute koolitusi 2000 krooniga ühistu kohta.

Eesti Korteriühistute Liit on korteriühistuid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on esindada ja kaitsta korteri-ja elamuühistute huve Eesti Vabariigi tasandil, ühtlustada korteri-, ja elamuühistute tegevust, abistada korteri-ja elamuühistuid nende ees seisvate ülesannete lahendamisel, koostada ja rakendada üldriiklikke ja kohalikke arendus- ja koolitusprojekte.

1996. aastal loodud Eesti Korteriühistute Liit on alates 1997. aasta septembrist Rahvusvahelise Korteriühistute Liidu (ICA Housing) ja 1998. aasta novembrist Euroopa Liidu Elamumajanduse Ühenduse (CECODHAS) liige.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara tütarettevõtte asutamine

3. detsembril k.a. asutas Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 100%-lise tütarettevõtte Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ. Äriühingu loomise eesmärgiks on Tartu Kaubamaja hoone projekti elluviimine ning hilisem haldamine.

Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ osakapitaliks on 40 tuhat krooni (2,6 tuhat eurot). Ettevõtte juhatuse esimees on Peeter Kütt ja nõukogu liikmed Enn Kunila, Jüri Käo, Andres Järving, Indrek Vanaselja ja Raul Puusepp.

Pärast ettevõtte kandmist äriregistrisse on kavas praegu Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS-le kuuluv kinnistu asukohaga Riia 1, Vanemuise 2 ja Küüni 14 müüa bilansilise maksumusega Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ-le.

Tartu Kaubamaja uue hoone suletud netopind on 27 500 m2 ning äripind 14 400 m2. Hoonesse tuleb üle 220 parklakoha. Hoone valmib 2005. aasta augustis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Deena Ehitus kavandab veerand miljardist aastakäivet

Arco Vara gruppi kuuluv ning jõuliselt arenev Deena Ehituse OÜ planeerib oma 2005. aasta käibeks 250 miljonit krooni. Käesoleva aasta käibeks kujuneb ettevõttel üle 80 miljoni krooni.

Deena Ehituse juhatuse liige Märt Mäe kinnitusel on ettevõttel enam kui kolmekordse käibekasvu saavutamiseks vajalikud sisulised tellimused olemas.

“Meie omanikuks oleva Arco Vara jõuline areng tagab pikemas perspektiivis veelgi kiirema kasvu: plaanime 2-3 aasta jooksul siseneda kohalike ehitusettevõtete “miljardiklubisse”,” ütles Mäe.

Arco Vara grupi juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul on Deena Ehituse ost tõstnud märkimisväärselt grupisisest sünergiat.

“Nüüd on Arco Vara grupp väga efektiivne majanduskooslus, kuhu kuuluvad arendus, ehitus, vahendus, haldus, geodeesia ja maadehaldus,” ütles Arakas.

Deena Ehituse OÜ on 1993. aastal asutatud ehitusfirma, mille põhitegevus on ehituse peatöövõtt. Käesoleval hetkel töötab ettevõttes 30 inimest. Senini on ettevõtte eestvedamisel valminud mitmeid olulisi kultuuri-, sotsiaal-, kaubandus- ja elamispindu. Antud hetkel on suurimad projektid elamud Sauel, Veskimöldres ning Kolde puiesteel.

Arco Vara tänavu üheksa kuu käive oli 275,2 miljonit krooni ja kasum 57,1 miljonit krooni. Arco Vara bilansimaht oli septembri lõpul 919,9 miljonit krooni, mis on 108,4 miljonit krooni rohkem kui aasta alguses.

Täna kell 12.00 annab Deena Ehitus kingitusena Tallinna Lastehaiglale üle laste mänguväljaku, mille ehitamiseks kulus ligikaudu 60 000 krooni.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Arutelu maamaksu tõusu üle

Eesti Majaomanike Ühenduste Liidu ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu juhatuse liikmed kohtusid 06.12.2004 Rahandusministeeriumi esindajatega.

Rahandusministeeriumit esindas maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.

Pöördumise ajendas asjaolu uuest Maamaksuseaduse eelnõust, et Eesti Vabariik maksustab karistusena omandit ja omanikke omandi järjepidevuse hoidmise eest.

Allakirjutanud olid mures eeltoodud tendenside süvenemise pärast ja soovisid konstruktiivset arutelu. Eesti õigusjärgsed omanikud ei ole saanud tulu oma varalt 60 aastat, tagastatud vara on osaliselt hävinud või koormatud.

Arutleti maamaksu tõusu üle, maamaksu alampiiri tõus oleks võinud olla maaomaniku jaoks kümnekordne. Varem oli maamaks 0,1-2% ja soovitav tõus oleks olnud 1-2,5%.

Kohtumisel saavutati:
1. maamaksu alampiir jääb 0,5%-le.
2. vähemkindlustatud perede maamaksust vabastamise otsustamine jääb kohalike omavalitsuste volikogudele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Teisipäeval avatakse Viru Keskuses Rahva Raamatu suurkauplus

Alates homsest on Viru Keskuses raamatuhuvilistele avatud Rahva Raamatu uus kauplus, mis nii pinnalt kui raamatuvalikult on Eesti suurim. Keskuse terve kolmanda korruse enda alla võtvas kaupluses hakatakse müüma pea 50 000-t nimetust raamatuid.

Rahva Raamatu juhataja Sirje-Mai Pihlaku sõnul peaks uus kauplus suutma rahuldada väga laialdaste huvidega raamatusõprade nõudmisi. Sel põhjusel sai oluliselt suurendatud senist väliskirjanduse osakaalu. “Kui varem pidi paljude raamatute pärast sõitma Soome, siis nüüd tasub esmalt ikka sisse astuda meie juurde, kinnitab Pihlak.

Pihlaku kinnitusel tasub tulla kohe kaupluse avamise esimestel päevadel, sest koostöös kirjastustega on välja toodud suur hulk soodsaid avamispakkumisi. Tema hinnangul on “paljud pakkumised nii kuumad, et vaevalt neid raamatuid pikaks ajaks jagub”.

Kaupluse sisekujunduse autorid Margus Tammik ja Hannes Praks tegid enda sõnul kõik selleks, et uues kaupluses oleks külastajatel mõnus ja huvitav.

Kujunduses on kasutatud mitmeid üllatavaid lahendusi nagu gloobusekujuline raamaturiiul, mille sees saavad lapsed aega veeta.

Uue suurpoe loomist juhtinud Kadre Vaigu sõnul kulus ideest teostuseni vaid mõned kuud, mis nii suure projekti puhul on uskumatult lühike aeg. “Eks meil olid kõik graafikud väga pingelised ning õnneks suuremaid viperusi ei juhtunud”. Kaupluse tugevuseks peab Vaik ka suurt ja hubast kohvikut, mis teeb raamatupoe veelgi mõnusamaks kohaks.

Raamatupoe pidulik kutsetega avaüritus toimub esmaspäeval 6. detsembril kl 17.00, kuhu on oodatud paljud kirjanikud ja kirjastajad. Avasõnad lausuvad teiste hulgas Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus.

Seoses uue kaupluse avamisega on uuendatud Rahva Raamatu kaubamärki. Uus logo hakkab peagi kaunistama ka Rahva Raamatu Tallinnas Pärnu maanteel asuva kaupluse fassaadi. Pärnu maantee Rahva Raamatu kauplus jätkab raamatute müüki sama suures valikus nagu seni.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ehituslepingu sõlmimine

AS Worldwide Invest ja AS Merko Ehitus sõlmisid ehituslepingu 5-korruselise büroohoone projekteerimiseks ning ehitamiseks aadressil Jõe tn 4a, Tallinn.

Objekti lepinguline maksumus on 4 656 756 eurot ning hoone valmib 2005 a. sügiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Üüri piirmäärade kaotamine

Eesti Majaomanike Ühenduste Liit ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liit tervitab Riigikohtu otsust, millest tulenevalt on üüri piirmäärade kaotamine seaduslik.

Allakirjutanud tunnustavad end. majandus- ja kommunikatsiooniministri Meelis Atoneni initsiatiivi eeltoodud probleemi tõstatamisel.

Eesti Maa- ja Majaomanike Liit ja Eesti Majaomanike Ühenduste Liit on olnud ka algselt seisukohal, et niinimetatud sundüürnike staatus peab kaduma.

“Sundüürnike staatus” on viivitanud paljudel juhtudel õigusjärgsetele omanikele vara tagastamist ning majaomanike vähene sissetulek on neil takistanud üle kümnekonna aasta oma omandi heakorrastamist ja investeeringute tegemist.

Juhime üürnike ja majaomanike tähelepanu vajadusele sõlmida uued Võlaõigusseadusele vastavad üürilepingud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Riigikohus kinnitas üüri piirmäärade kaotamise põhiseaduspärasust

Riigikohus jättis rahuldamata Vabariigi Presidendi taotluse tunnistada Põhiseadusega vastuolus olevaks seadus, mis võttis kohalikelt omavalitsustelt õiguse kehtestada üüri piirmäärad tagastatud elamutes asuvatele eluruumidele.

Riigikohtu otsuse kohaselt ei ole tagastatud elamute üürnikel kunagi olnud ega saa ka praegu olla õiguspärast ootust, et üüri piirmäärad jäävadki kehtima. Põhiseaduslik õiguspärase ootuse põhimõte välistab vaid seadusega antud lubadusest sõnamurdliku taganemise, millega antud juhul tegemist ei ole. Riik on üüri piirmäärade puhul korduvalt rõhutatud nende ajutist iseloomu. Lisaks on üüri piirmäärade kehtestamine alati olnud vaid kohalike omavalitsuste õigus, mitte kohustus.

Riigikohus analüüsis ka Vabariigi Presidendi väidet, mille kohaselt ei jäta vaidlustatud seadus tagastatud elamute üürnikele piisavalt aega oma elu ümberkorraldamiseks muutunud oludes. Riigikohus leidis, et kuna üürileandja peab üüri tõstmisel lisaks seaduse jõustumistähtajale arvestama ka Võlaõigusseaduse sätetega, mis üüri tõstmist reguleerivad, on ümberkorraldusteks jäetud aeg piisav. Riigikohus rõhutas, et Võlaõigusseadus seab üüri tõstmisele piirid, mistõttu ei ole üüride kohene ja järsk tõstmine võimalik.

Riigikohus ei pidanud võimalikuks käsitleda Vabariigi Presidendi väidet selle kohta, et kehtiv sotsiaalhoolekande süsteem ei taga piisaval määral tagastatud elamute üürnike õigust eluasemele. Vabariigi President ei saa vaidlustada kehtivate seaduste, sh Sotsiaalhoolekande seaduse norme.

Riigikohtu otsuse kohaselt jõustub 1. septembril 2004 jõustuma pidanud seadus üldises korras, st kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Tartu Kaubamaja kaasab 50 üürnikku

Septembris 2005 uksed avav uus Tartu Kaubamaja kaasab kuni 50 üürnikku, kes hakkavad kauplema ligi 400 000 sihtkliendiga Lõuna-Eesti suurimas ostukeskuses. Suuremate vabade pindade üüripinnad tahab Kaubamaja sõlmida hiljemalt veebruaris. Uue Tartu Kaubamaja ankurüürnik on Kaubamaja, kes võtab enda alla 6 900 m² hoone 14 400 m² suurusest kaubanduspinnast.

“Uue Tartu Kaubamaja avamisest saab piltlikult öeldes kolmas sündmus, mis oluliselt on muutnud Tartu linna ajalugu – esimene oli Tartu asutamine, teine Tartu Ülikooli asutamine,” märkis Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimees Raul Puusepp. “Lähema kahe kuu jooksul tahame välja valida need kuni 50 kaasüürnikku, kes koos Kaubamajaga hakkavad kujundama Lõuna-Eesti tähtsaima ärikeskuse nägu ja tegu. Usun, et uuest Tartu Kaubamajast saab Lõuna-Eesti tähtsaim tõmbekeskus ja kaasaegse Tartu süda.”

Raul Puusepp rääkis, et Tartu on Tallinna järel suuruselt teine Eesti linn, kuid seni on Tartus puudunud ärikeskus, mis rahuldab ka nõudlike klientide vajadusi. “Tartus ei olnud sobivat kauplemiskohta ja -keskkonda – meie eesmärk on see luua,” sõnas Puusepp. “Uus Tartu Kaubamaja on kaasaegne äritänavatega ostukeskus, mis pakub palju võimalusi ka meelelahutuseks ja sõpradega kohtumiseks. Loome tervikliku ärikeskkonna, kus klient leiab peaaegu kõik, mida ta vajab – alates lilledest ning lõpetades kohvikute ja pangateenustega.”

Tartu Kaubamaja arendaja ja üürileandja Tallinna Kaubamaja Kinnisavara ASi juhataja Peeter Kütt ütles, et läbirääkimised potentsiaalsete üürnikega käivad ja huvi on väga suur. “Kaasame rentnikke lähtuvalt ostukeskuse kontseptsioonist, igast kaubakategooriast saab uues Tartu Kaubamajas olema esindatud piiratud arv kaupmehi – oma valdkonna parimad,” lausus Kütt. “Võimaliku üüripinna suurus ja tingimused sõltuvad äri eripäradest ning sellest, kus kaubanduspind hoones asub ja millisel korrusel. Suuremate vabade pindade üürilepingud tahame sõlmida hiljemalt veebruaris.”

Tallinna Kaubamaja AS arendusdirektor Urmas Pastarus ütles, et uue Tartu Kaubamaja sisekujunduse teinud inglise arhitektuuribüroo Chapman Taylor toob Lõuna-Eesti, aga ka kogu Eesti kaubanduskeskkondadesse täiesti uue mõõtme. “Naljaga pooleks võib öelda, et neid kaupmehi, kes ei ole uues Tartu Kaubamajas esindatud, pole Lõuna-Eestis olemas,” märkis Pastarus. “Viru Keskuse edukas käivitumine näitab, et spekulatsioonid linna kesksete ärikeskuste tähtsuse vähenemisest ei pea kaugeltki paika. Inimestele meeldib kesklinnas aega veeta, meelt lahutada ja ostmas käia. Uus Tartu Kaubamaja pakub seda võimalust kõigile ligi 400 000-le Lõuna-Eesti inimesele.”

Uus Tartu Kaubamaja (www.kaubamaja.ee/page.php?id=263) avab uksed 2005. aasta septembris. Investeeringute maht on 250 miljonit krooni. Uue Tartu Kaubamaja arhitekt on Raivo Puusepp, sisekujundaja inglise arhitektuuribüroo Chapman Taylor. Ehitaja on Skanska EMV. Hoone kogupind on 27 500 m², millest müügipinda on 14 400 m². Hoonesse tuleb 227-kohaline parkla. Uue Tartu Kaubamaja esimese täisaasta käibeks prognoosib ettevõte 370 miljonit krooni, külastajate arvuks 12 000-14 000 külastajat päevas.

Tallinna Kaubamaja AS (www.kaubamaja.ee) kontserni kuuluvad Tallinna Kaubamaja, Tartu Kaubamaja, 11 kauplusega super- ja hüpermarketite kett AS A-Selver, Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS ning AS Rävala Parkla. Tallinna Kaubamaja kontserni möödunud aasta käive oli 1,76 miljardit krooni ning puhaskasum 66 miljonit krooni. Kontsernis on 1 400 töötajat. Ettevõtte aktsiad on alates 1995. aastast noteeritud Tallinna Väärtpaberibörsil.

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

Esimene uus kortermaja Jüris müüdud

Ober-HausNovembri alguses lõpetas Ober-Hausi Kinnisvara 22 korteriga “Vanaküüni” kortermaja müügi Jüris, Tammiku tee 2. Maja arendajaks ja ehitajaks oli Celander Ehitus OÜ.

Kõik korterid müüdi juba enne maja valmimist, kuna Jüri asulas oli see esimene uue kortermaja arendusprojekt.

Elamus on korterid suuruses 32-89 m2 ning keskmine hinnatase oli 13 500 krooni/m2.

Ostjateks olid põhiliselt 35-40 aastased inimesed.

Ostuargumentideks olid rahulik elukeskkond ja Tallinna lähedus.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Tallinna linn sai maad lasteaia ehitamiseks

Täna, 25. novembril otsustas Vabariigi Valitsus anda Tallinna linnale maad lasteaia ehitamiseks.

Lasteaia rajamiseks mõeldud maaüksus pindalaga 6573 m2 asub aadressil Kivimäe tn 17. Maaüksuse piir ja sihtotstarve (ühiskondlike hoonete maa) on määratud kooskõlas Tallinna Linnavalitsuse käesoleval aastal kehtestatud detailplaneeringuga.

Krundile ehitatav lasteaed on mõeldud kuni 120 lapsele (6 rühma) ning see aitab kaasa Kivimäe lasteaedade järjekorra probleemi leevendamisele.

Munitsipaalomandisse antud maa kohta ei ole esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Citymarket on suurima turuosaga super- ja hüpermarketite kett Eestis

Novembris 3 aasta sünnipäeva pidav Citymarket on tänaseks oma segmendis turuosalt suurim kauplustekett Eestis. Aastaga on Citymarketi käive kasvanud 78%. Tarbijad peavad Citymarketi tugevusteks eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet, laia kaubavalikut ning meeldivat ostukeskkonda.

Kolme aastaga 6 kauplust avanud Citymarketite kett on läbi teinud hüppelise arengu, sest vaatamata hilisele algusele konkurentidega võrreldes ning väikesele kaupluste arvule on Citymarket hetkel suurima käibega jaekett omas sektoris. Citymarketist suurem on vaid samuti Kesko gruppi kuuluv, discounter- tüüpi Säästumarketite kett. Käesoleval aastal ulatub Citymarketite müük jaanuarist oktoobrini 1,46 miljardi Eesti kroonini, mis on 78% suurem kui 2003 a. samal perioodil. 2004 aasta prognoositav müük on 1,8 miljardit krooni.

Citymarketite keti direktori Riho Maureri sõnul on kaupluseketi kontseptsioon olnud edukas tänu püsivalt madalatele hindadele, kuid samas laiale ja värskele kaubavalikule. “Uuringute põhjal peavad tarbijad näiteks meie kala-, liha- ja alkoholivalikut üheks parimatest”, tõi Maurer esile kaubavaliku hinnatumad artiklid. “Meie sihtgrupp on pered, olgu siis kahe- või kümneliikmelised ning seepärast püüame hoida oma toidukorvi maksumuse võimalikult madala”, ütles Maurer. Riho Maureri sõnul jätkab Citymarket senist optimaalsele hinna ja kvaliteedisuhtele suunatud strateegiat ka edaspidi. “Olen kindel, et üha enam ostjaid hakkab kasutama hüpermarketeid ning vaatamata inimeste sissetulekute kasvule muutub hind esmatarbekaupade puhul üha olulisemaks argumendiks”, ütles Riho Maurer.

TNS Emor-i 2004 aasta oktoobri jaeseire uuringu kohaselt on Citymarketi turuosa omas segmendis Eesti suurim – 9,4%. Järgnevad Prisma 8,9% ja Selver 8,4%, discounteril Säästumarketil on 12,4% jaeturust. Tallinnat puudutav jaeseire uuring annab tunnistust Citymarketi külastajate arvu stabiilsusest Tallinas, olles nii 2003 aastal kui 2004 aastal 32%. Kõige külastatavam Citymarket Tallinnas on Lasnamäe Citymarket, sellele järgneb Haabersti Citymarket. Uuringust selgus, et Citymarketi põhiostjaskonna arvates eristub Citymarket lähimatest konkurentidest kõrgema kvaliteedi, kuid odavamate hindadega.

Käesoleval hetkel on Eestis 6 Citymarketit, esimene Citymarket avati 2002 aastal Pärnus. Maureri sõnul kavandab Citymarket Tallinnas veel 2-3 kaupluse avamist ning arendada välja kauplused ka olulisemates regioonikeskustes. 2005 aastal kavatseb Citymarket laiendada ja edasi arendada Citymarketi köögi tootevalikut eesmärgiga pakkuda kaasa ostmiseks suuremat valikut valmistoite. Selleks planeerib Citymarket avada 2005 aastal Jüri logistikakeskuses tsentraalse köögi.

Citymarketite omanik on Kesko Food Ltd.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus