Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Pärnus saab nurgakivi kolme kooli võimla

03.02.2005 Tõnu Toompark

Pärnu linnapea Väino Hallikmägi ja ehitusfirma FKSM esindaja panevad reedel, 3.veebruaril kell 13.00 Pärnus Kuninga tänaval nurgakivi võimlale, mis on mõeldud kasutamiseks kolmele kesklinna koolile.

Pärast ligi aasta kestnud läbirääkimisi linna ja projekteerija arhitektuuribüroo Kavakava ning hiljem ka ehitaja AS FKSM vahel langes spordihoone ehitusmaksumus 29 miljonilt 19,3 miljoni kroonini.

Pärnu linnavalitsuse ehitusteenistuse juhataja Enno Tammekivi ütles Raadio Pärnule, et hoone jääb üldjoontes samaks nagu oli seda kujutanud OÜ Kavakava oma ideekavandis. Kokkuhoid saavutati mõnede muutustega, eelkõige kasutatakse võimlaehituse sisetöödel odavamaid ehitusmaterjale ja viimistlusvahendeid. Veel tõi Tammekivi näiteks seinte kandekonstruktsioonid, mis on tehtud lihtsamaks ja odavamaks.

Võimla ruumilahendus esialgse plaaniga võrreldes muutunud ei ole. Võimlapinda on uues hallis 990 ruutmeetrit, spordisaali tuleb 34x27meetrine palliväljak, millele mahub täismõõtmetes korvpalliplats või kaks väiksemat väljakut, mida saab kardinaga teineteisest eraldada. Riietusruume on uues võimlas kahele klassitäiele õpilastele ehk 60. Halli kõrgus on 7,5 meetrit, palliplatsi äärde on kavandatud lahtikäiv tribüün. Võimla juures on 11kohaline parkla.

Võimlat hakkavad kasutama Kuninga tänava põhikool, Vanalinna põhikool ja Sütevaka humanitaargümnaasium. Pärastlõunal saab saali välja rentida klubidele, samuti saab seal pidada suuremaid võistlusi.

AS FKSM alustas ehitustöid mullu detsembris, Pärnu linnavalitsusega sõlmitud ehituslepingu järgi peab võimla valmima tänavu 30.juuniks. Tammekivi sõnul loodab ehitaja tööd valmis saada enne jaanipäeva.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Tartu linn otsib Kutsehariduskeskuse Kopli 1 hoone juurdeehituse projekteerijat

03.02.2005 Tõnu Toompark

Tartu linnavalitsus korraldab piiratud pakkumistega riigihanke Tartu Kutsehariduskeskuse Kopli 1 õppehoonele kolmekorpuselise juurdeehituse projekteerimiseks.

Juurdeehituse, mille planeeritav netopind on 7185 ruutmeetrit, orienteeruv maksumus ilma sisseseadeta on umbes 50 miljonit krooni ja selle projekteerimist finantseerivad Euroopa Regionaalarengu Fond, riik ja Tartu linn.

Juurdeehitusel on kolm eristatavat korpust: suurte auditooriumide, raamatukogu ja õppeklasside korpus, ehituse ja puidutöö õppeklasside korpus ning õppetöökodade korpus.

Auditooriumide ja õppeklasside korpus on hoone suurim korpus, mis on kolmekorruseline ilma keldrita ja lamekatusega ehitis. Esimesele korrusele peasissepääsu juurde tuleb infopunkt, garderoob ning kaks suurt ringauditooriumi, mida saab vajadusel ühendada. Lisaks tuleb esimesele korrusele veel raamatukogu, arvutiklassid, teeninduse õppeklass, kohvik ja kaks õpperuumi liikumispuudega õpilastele.

Teisel korrusel on 11 klassi, igaüks mõeldud 40 õpilasele, keelteklass ja õpetajate ruumid. Kolmandale korrusele on kavandatud veel kuus 40 õpilasele mõeldud klassi, kaks suurt toitlustuse õppeklassi, hotellinduse klass, neli rühmatöö ruumi ja õpetajate ruumid. Kõikidel korrustel on puhkepinnad ja tualettruumid.

Ehituse ja puidutöö õpperuumide korpus on kahekorruseline ning on auditooriumide ja õppeklasside korpusega ühendatud mõlema korruse tasapinnas. Esimesel korrusel paiknevad õpetajate ruumid ning õpetajate ja õpilaste riietus- ja pesuruumid. Teisele korrusele on kavandatud neli õppeklassi, igaüks 40 õpilasele, õppevahendite ruum ja õpetajate toad.

Õppetöökodade korpus on ühekorruseline ehitis, mille planeeringut on võimalik vastavalt õpetatavate erialade vajadustele kergemini muuta. Kavandatud on ehituse ja puidutöötlemise erialade töökojad ja abiruumid. Materjalide vastuvõtmiseks on õue poole ette nähtud suured väravad. Töökojad saavad valgust lisaks tavapärastele, seintes olevatele akendele ka katuseakende-suitsuluukide kaudu. Töökodade korpus on teiste korpustega ühendatud koridoride kaudu, kuid samas moodustavad need koridorid akustilise vaheruumi, et töökodade müra ei kanduks õppekorpustesse.

Õppehoone juurdeehitus on kavandatud olemasolevast õppehoonest kirde suunas ning peasissepääs juurdeehitusse hakkab olema Piima tänavalt.

Juurdeehituse eskiisprojekti tegi AS Tari.

Kinnistamisele kuluv aeg lüheneb

02.02.2005 Tõnu Toompark

Eelmise aasta lõpu seisuga oli kinnistusraamatus kokku 695 216 kinnistut, sh 336 175 maatükki, 356 751 korteriomandit, 1834 hoonestusõigust ja 456 korterihoonestusõigust. 2004. aastal oli kinnistamisi 219 479, 2003. aastal 173 515.

Kõigis kohtutes menetleti eelmise aasta lõpul kinnistamisavaldusi keskmiselt kahe-kolme nädalaga. Enam kui kolmandikus kohtutest on menetlustähtajad olenemata kinnistamiste arvu 26%-lisest kasvust eelmisel aastal vaid 3-4 päeva. Tartus võtab kinnistamismenetlus aega6, Tallinnas 11 päeva.

Kinnistutel lasuvaist koormatistest on levinuim hüpoteek. Detsmebri lõpu seisuga oli kinnistusraamatusse kantud 139 714 hüpoteeki, seega on hüpoteegiga koormatud iga viies kinnistu. Mullu lisandus 48 547 uut hüpoteeki. Neli aastat tagasi oli hüpoteeke vaid 26 181.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinna Linnavalitsus võttis vastu Astangu ehitusmääruse

02.02.2005 Tõnu Toompark

Määruse kinnitamisel ka linnavolikogu poolt saab ehitusõiguse ligi 1,5 miljoni ruutmeetrine maa-ala, mis on kogu Tallinna linna viie aasta ehitusmaht.

Haabersti linnaosa vanema Taavi Rõivase sõnul on tegemist veidi üle 100 hektari suuruse territooriumiga, mis ulatub Harku järvest Tähetorni tänavani. “Tegemist on looduslikult väga kauni kohaga, mille potentsiaal on siiani praktiliselt kasutamata jäetud.”

Alal on arvestatav osa Tallinna rohevõrgustikust, kus paikneb väärtuslik metsa- ja maastikuala, mistõttu piirkond sobib hästi nii elu-, töö- kui puhkekeskkonnaks. Rõivase sõnul saab nimetatud alale rajada kodu umbes 4000 elanikule, sest elamuehitusmaaks on planeeritud ligikaudu kümnendik kodu territooriumist. Samuti on määrusega ette nähtud äri- ja kontoripindasid, mille valmimisel luuakse piirkonda vähemalt 2000 töökoha.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Haabersti ja Harku ühtlustavad planeeringuid

02.02.2005 Tõnu Toompark

Eile õhtul toimus Haabersti linnaosa ja Harku valla nõupidamine, kus vahetatakse infot piirialade planeeringute osas.

“Tallinna ja Harku piirialad on lähiajal Eesti suurimaid ehitusplatse,” ütles Haabersti linnaosa vanem Taavi Rõivas: “Siin tehtavad planeerimisotsused mõjutavad tuhandeid elanikke ning kujundavad elukeskkonda kümneteks aastateks.” Rõivase sõnul on kohtumise eesmärgiks vaadata piirialasid ühtse tervikuna: “Omavalitsuste administratiivne piir ei pea tähendama järsku ja sobimatut üleminekut looduses.”

Sarnaselt Viimsi suunal juba toimunud põimumisega on Tallinn lähiaastatel Tabasalu suunal kokku kasvamas ka Harku vallaga. Haabersti linnaosas (Rannamõisa tee ääres ning Astangu – Harku järve piirkonnas) on menetlusesolevate detailplaneeringute kogumaht ligikaudu 3000 korterit ja maja, ligikaudu sama palju on planeeritud Harku vallas.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Sakala keskuse projekt omandas keskkonda sobiva ilme

01.02.2005 Tõnu Toompark

Linnaplaneerijate ja arendajate koostöö tulemusel on Sakala keskuse ümber- ja juurdeehituse projekt omandanud keskkonda sobiva vormi ja mahu.

Täna muudetud projektiga tutvunud abilinnapea Ülle Rajasalu, linnaarhitekt Igor Volkov ja teised linnaplaneerimise ameti juhtivametnikud leidsid üksmeelselt, et projekteerija on linnaplanerijate ja arhitektuurinõukogu märkuste ja ettepanekutega maksimaalselt arvestanud ning mahuka hoone olemasolevasse linnaruumi sobitamisega hästi hakkama saanud.

Rajasalu sõnul on arvestatud hoone projekteerimisel selle ümbritsevasse keskkonda sobitamisega nii liigenduste ja kõrguste kui ka fassaadimaterjalide valiku osas. “Arhitekt Raivo Puusepp on välja pakkunud aruka ja igati väärika lahenduse,” tõdes Rajasalu.

Abilinnapea sõnul on plaanis rajada maa-alune parkla nii rajatava uue Sakala keskuse kui ka teatriväljaku alla, umbes 650 parkimiskohta rahuldaks uusehitise vajadused ning leevendaks ühtlasi ka Estonia ja Eesti Draamateatri parkimisprobleeme. “Piirkonda tuleb vaadelda tervikuna, ennetamaks liiklus- ja parkimisprobleeme,” rõhutas Rajasalu. “Linna planeerimisel tuleb arvestada mitte üksnes ühe objekti, vaid kogu kvartaliga.”

Sakala keskuse arendaja AS Uus Sakala on vähendanud hoone mahtu rohkem kui 6000 ruutmeetri ehk varasemate eskiisprojektidega võrreldes ligi viiendiku võrra, kärpides mahu 33 000 ruutmeetrini.

“Arendaja sai hoone mahu vähendamise möödapääsmatusest aru ning viis mahu esialgse visiooniga kooskõlla,” ütles Rajasalu.

Rajasalu sõnul kaasaegset mitmekülgsete võimalustega kultuurikeskust täna Tallinnas ei ole. Oma poolehoidu rajatava kultuurikeskuse suhtes on tema sõnul väljendanud ka mitmed Eesti juhtivad kultuuritegelased.

“Mahu vähendamise nimel loobusime täielikult hotelli rajamisest ning mitmetest kommertspindadest,” ütles AS Uus Sakala juhatuse esimees Ilmar Kompus. “Samas oleme alles jätnud kõik planeeritud kultuuri- ja muud ühiskondlikud pinnad.”

Sakala uuendamise projekt näeb ette rekonstrueeritavasse hoonesse ja juurdeehitusse integreeritud kultuuri- ja vaba aja keskuse rajamise. Lisaks multifunktsionaalsele saalile on uude keskusesse planeeritud kobarkino, raamatu- ja muusikapood, kunstigalerii, uue meedia keskus, terviseklubi ja palju muud.

Sakala Keskusesse kolivad ka Eesti Filmi sihtasutus, Tallinnfilm ja mitmed teised kultuuriinstitutsioonid.

Väike kinnistu Tallinna kesklinnas müüakse miljoni krooniga

01.02.2005 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb oma homsel istungil arutada Hobujaama tn. 10G kinnistu müüki alghinnaga 850 000 krooni ja Narva mnt 5A kinnistu müüki alghinnaga üks miljon krooni.

Hobujaama tn.10G kinnistu pindala on 63 ruutmeetrit ning asub Tallinna kesklinnas Narva maantee ja Hobujaama tänava ristumiskoha lähedal. Hoone naabrusesse jäävad Peapostkontori hoone ja Nordea Panga hoone. Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ hinnangul on Hobujaama tn. 10G asuva kinnistu turuväärtuseks 510 000 krooni.

Tulenevalt äriplaanidest ja äririskide maandamise soovidest on kinnistu ostmisest suure tõenäosusega huvitatud naaberkinnistu omanik, mistõttu Hobujaama tn 10G kinnistu müüakse avalikul kirjalikul enampakkumisel alghinnaga 850 000 krooni.

Narva mnt.5 kinnistu pindala on 66 ruutmeetrit. Uus Maa Kinnisvarakonsultantide OÜ hinnangul on kinnistu turuväärtuseks 675 000 krooni. Et aga kinnistu ostmisest on suure tõenäosusega huvitatud naaberkinnistute omanikud, soovitatakse määrata alghinnaks üks miljon krooni.

Mõlemad kinnistud asuvad piirkonnas, millele on linnavolikogu kehtestanud detailplaneeringu 16. novembril 2000, vastavalt detailplaneeringule on kinnistutele planeeritud 6-8-korruselised hooned.

Tallinn tahab jätkata maade munitsipaliseerimist

01.02.2005 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb oma homsel istungil mitte nõustuda Narva mnt 131B 2,6 hektari suuruse sotsiaalmaa riigi omandisse jätmisega, vaid taotleda selle munitsipaalomandisse andmist.

Tallinna abilinnapea Vladimir Maslovi sõnul riigi maareservi kuuluvate maade munitsipaliseerimine on praeguse linnavalitsuse üks prioriteete.

“Praeguse seisuga ei ole kantud katastrisse ning on riigi omanduses peaaegu pool Tallinna pindalast,” selgitas Maslov. “Linn vajab neid maid, et arendada sotsiaalobjekte, omada reservmaad munitsipaal- ja eraelamuehituseks ning ettevõtluse arendamiseks.”

Maade katastrisse kandmiseks on vaja määrata maatükkide piirid ning kehtestada neile detailplaneerigud. 31. detsembri 2004 aasta seisuga oli katastrisse kantud 8261 hektarit, mis moodustab veidi üle poole Tallinna territooriumist. Ülejäänud osa 7566 ha (48%) on reformimata riigimaa, st neil puudub fikseeritud omanik.

“Tallinn jätkab ettevalmistust nende maade munitsipaliseerimiseks, kus paiknevad linnale kuuluvad ehitised, tänavad, surnuaiad, järved ja nendega külgnevad kaitsealad,” ütles Maslov.

Vastavalt maa-ameti poolt väljatöötatud kavale peab eramaade osakaal Tallinnas kasvama 32 protsendilt veel neli protsent, munitsipaalmaade üheksaprotsendilisele osakaalule lisanduma 27 protsenti.

Tallinnas jaotatakse munitsipaalkortereid

01.02.2005 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus jaotab homsel istungil linnaosadele kaheksa munitsipaalkorterit korterit Asula tn. 11 majas ja 86 korterit rekonstrueeritavas majas Uus-Maleva 6, nende jaotamine konkreetsetele inimestele läheb linnaosade eluasemekomisjonide pädevusse.

Uus-Maleva 6 maja rekonstrueerimine lõpeb märtsis ning sealsed 54 korterit jaotatakse eluasemekomisjonides sundüürnikele. Et kõige rohkem sundüürnikke on Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas, siis saavad need linnaosad vastavalt 23 ja 19 korterit, Nõmme saab 8, Kristiine 3 ja Pirita ühe korteri.

Kümme spetsiaalselt sisustatud korterit saavad endale puuetega inimesed, 13 korterit läheb lastekodude kasvandikele. Munitsipaaalkorteritesse paigutatakse ka Tartu maantee laiendamisele ette jääva maja nr. 31 elanikud.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

FKSM ehitab veetöötlusjaamad Kunda haavapuitmassi tehasele

01.02.2005 Tõnu Toompark

AS FKSM sõlmis Saksa peatöövõtja RWE Industrie – Lösungen GmbH-ga projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu AS-ile Estonian Cell kuuluva Kunda haavapuitmassi tehase veetöötlusjaamade rajamiseks.

Veetöötlusjaamad hakkavad tehast toorveega varustama ja puhastama jäätmevett, mis puhastatuna juhitakse Soome lahte. Heitvesi suubub merre süvalasu kaudu, mis asub kuni 1,5 km kaugusel rannikust ja vähemalt 10 m sügavusel.

Lepingu kogumaksumus ületab 10 milj. EUR. Leping teostatakse koostöös emaettevõttega YIT.

Tööd on kavas lõpetada 2006 aasta sügisel.

Lisaks teostab AS FKSM ka sama tehase peahoone vundamentide ja metallkonstruktsioonide ehitustöid.

Kogu AS-i Estonian Cell Kunda tehasekompleksi näol on tegemist seni ühe suurema tööstusprojektiga Eestis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Õismäe keskosa saab detailplaneeringu

01.02.2005 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb kehtestada kolmapäeval Õismäe keskosa detailplaneeringu, mis loob eeldused tiiki ümbritseva haljasala korrastamiseks ning spordi- ja vabaaja rajatiste ehitamiseks.

Ühtlasi määrab 27 hektari suuruse maa-ala detailplaneering krundid koolide, lasteaedade ja tehnorajatiste teenindamiseks.

Detailplaneeringu algatamist taotles Haabersti linnaosa valitsus. Detailplaneeringu koostas Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti tellimusel AS ENTEC.

Planeeritud maa-ala asub Õismäe elurajooni keskel oleva tiigi ümber. Planeeringuga on korrigeeritud maa-alal asuvate koolide ja lasteaedade krundipiire, määratud teenindusmaa haljasalale ja planeeritud spordi- ja vabaaja rajatistele. Õismäe parkimisprobleemide lahendamiseks ja puhkealale autoga saabujate teenindamiseks on Õismäe siseringile kavandatud 530 parkimiskohta.

Uusi hooneid ei ole kavandatud. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku jooksul ei laekunud detailplaneeringu kohta ühtegi vastuväidet ega ettepanekut.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Rannamõisa tee äärde kavandatakse korruselamuid

01.02.2005 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb võtta kolmapäeval vastu Rannamõisa tee 9c ja 10 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu, millega on kavandatud 16,8 hektari suurusele maa-alale 28 krunti kokku 947 korteriga kortermajade, lasteaia ning väikesemahuliste ärihoonete ehitamiseks.

Haabersti linnaosas Pikaliival asuvat ala läbib Rannamõisa tee. Alale on kavandatud kahe- kuni neljakorruselised korterelamud, lasteaed ning piirkonda teenindav ärihoonestus.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneeringu algatamist taotles OÜ Pearu, planeering algatati 25. septembri 2002. Peale vstuvõtmist korraldavad Tallinna Linnaplaneerimise Ametl ja Haabersti Linnaosa Valitsus detailplaneeringu avaliku väljapaneku, millele järgneb detailplaneeringu kehtestamine linnavolikogus.

Planeering on lahendatud Skandinaaviamaades suurt populaarsust võitnud nn. madaltihedas võtmes. Ala väljaarendamine aitab kaasa Pikaliiva linnaruumi paremale toimimisele, peamiste piirkonda iseloomustavate märksõnadena võib rõhutada ökonoomsust, inimmõõtmelisust ja multifunktsionaalsust.

Linn soovib sotsiaalmaa munitsipaliseerida

01.02.2005 Tõnu Toompark

Tallinna linnavaitsus kavatseb mitte nõustuda 2,6 hektari suuruse sotsiaalmaa riigi omandisse andmisega.

Eelnõu kohaselt ei nõustu linnavalitsus aadressil Narva mnt 131B asuva 26 327 m2 pindalaga sotsiaalmaa reservmaana riigi omandisse jätmisega ning teeb Keskkonnaministeeriumile ettepaneku anda see munitsipaalomandisse.

Nimetatud maatükk paikneb endisel Tallinna linna kinnistul nr 344 ning sellele alale koos naaberaladega on algatatud detalplaneering. Tallinna üldplaneeringus on nimetatud alad nähtud ette rohealana.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ehitusmäärus määratleb Astangu arenguvõimalused

01.02.2005 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule kinnitamiseks Astangu ehitusmääruse, mis paneb paika sellele alale planeerimise ja ehitamise üldpõhimõtted ja reeglid.

Tallinna üldplaneeringus on käesolev ala määratletud linna reservmaaks ning sellel alal paikneb ka üks osa Tallinna rohevõrgustikust. Linnaehituslikult olulisest alast suur osa on looduslikult väärtuslik metsa- ja maastikuala, mis loob eeldused kujundada sellest kvaliteetne puhke- ja virgestusaladega elukeskkond. Astangu ehitusmäärusega hõlmatav ala on üks osa Harku järve valgalast, sellel paikneb kaks muinsuskaitseobjekti – Peeter Suure Merekindluse laskemoonalaod ja kuus kivikirstkalmet.

Ehitusmääruse koostamisel oli abiks ka välisekspert Peter Zerweck Nürnbergist, kellel on 40- aastane linnaplaneerimisalane töökogemus. Töö käigus konsulteeriti ja arutleti mitmete erialaekspertidega. Ehitusmääruse aluseks olid mitmed tellitud mahukad uuringud ja tööd.

Arvestades avalikku huvi, loodus-, muinsus- ja maastikulisi väärtusi ning samas maaomanike poolset survet maksimaalseks hoonestamiseks on ehitusmäärusega saavutatud hea tulemus, mis rahuldab kõiki osapooli.

Ehitusmääruse koostamise käigus toimus vahetulemuste esitlus ja avalikustamine, protestide esitajatega räägiti läbi ning jõuti kokkuleppele. Arvestatud on ettepanekutega ala põhiliste väärtused säilitamiseks.

Ehitusõigust on planeeritud alale kokku ligi 1,5 miljonit ruutmeetrit, mis on kogu Tallinna viie aasta ehitusmaht ning sellel alal tähendab see mitmekümne aastast ehitustegevust. Maksimaalne elamuehitusmaht on ligikaudu 150 000 m2, millest tulenevalt võib arvestada umbes 4000 elanikuga. Äri- ja kontoripindade maksimaalne ehitusmaht on 1,2 miljonit ruutmeetrit, mis tähendab sellesse piirkonda vähemalt 2000 töökoha tekkimist.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Linnade Liit: maa peab kuuluma linnadele ja valdadele

27.01.2005 Tõnu Toompark

Linnade Liit alustab läbirääkimisi Riigikogu fraktsioonidega, et esitada Riigikogule maareformi käsitlevate seaduste muudatusettepanekud, mis arvestaksid maa omandi määramisel valdade ja linnade huvisid ning oleks kooskõlas omandireformi algse sisuga.

Eile õhtul toimus kohtumine Linnade Liidu juhtkonna, Tallinna linnapea Tõnis Paltsi ja linnasekretär Toomas Sepaga, kus peateemaks kujunesid linnade probleemid maaomandi küsimustes. Kuna enamusel omavalitsustel on asjaajamisel riigi maa-ametiga olnud probleeme, leiti, et praeguse maareformi seaduse olemus ning selle rakendamise praktika on vastuolus Eesti arengu huvidega ning on muutunud selle oluliseks takistajaks.

Olukorras, kus riigil on õigus kohalike omavalitsuste territooriumidel reformimata riigimaaga ilma kohaliku omavalitsuse nõusolekuta tehinguid teha, ei saa linnad ja vallad normaalselt tegutseda ega oma piirkonna ühtlast ja sihiteadlikku arengut planeerida. Igas tsiviliseeritud Euroopa riigis toimub arengu planeerimine läbi maakasutuse ja selle juhtimise, kuid Eestis ei saa kohalik omavalitsus planeerimiseks vajalikku maad munitsipaliseerida, kui riiklikud instantsid on otsustanud sellega oma äri ajada. Samas ei suuda riik omanikuna tagada talle kuuluvate maade heakorda ja sellega on sunnitud tegelema omavalitsus.

Linnajuhtide üksmeelne seisukoht on, et kogu reformimata maa peab olema kohaliku omavalitsuse haldusalas, sest ainult tervikpildi puhul saab omavalitsuse territooriumil mõistlikult planeerida piirkonna infrastruktuuri. Kogu ala hinnates tekib kohalikel omavalitsustel praktiline huvi arendada kõiki alasid ning piirkonda sobimatute “hammaste”, “tühermaade” ja muude miljööväärtust vähendavate objektide tekkimine on välditav.

Linnapead kinnitasid, et näiteid, kus riik on oma ärihuvides sekkunud kohalikku maaplaneerimisse, on sadu. Enamikel suurematel linnadel on tuua juhtumeid, kus riik on keeldunud maa munitsipaliseerimisest ning hiljem ise sama maatüki ärina realiseerinud. Need ei ole olnud tehingud, mis on riigifunktsioonide täitmiseks olnud vajalikud, millise eelisõiguse annab keskvalitsusele seadus.

Palts: “Olen sel teemal Villu Reiljaniga vestelnud ning talle oma ettepanekuid tutvustanud, kuid kahjuks ei tunnista minister probleemi olemust. Reiljan väitis, et kohalike omavalitsuste juhid on saamatud ja ebausaldusväärsed sahkerdajad, kellele ei saa nii olulise asja, nagu maaküsimuste otsustamist usaldada. Ilmselgelt soovib riik kogu maa oma kontrolli all hoida.”

Eriti kahetsusväärseks pidasid linnade juhid asjaolu, et riigi maa-amet on ette valmistanud maareformi muutmise seaduse eelnõu, mille osade sätetega küll lihtsustatakse maa munitsipaliseerimise protsessi, kuid teistega kavatsetakse kohalike omavalitsuste õigusi ja võimalusi maa kasutamisel veelgi piirata.

Palts: “Reiljani muudatusettepanekud suurendavad keskvõimu kontrolli kommunistliku maadekreedi vaimus ning üritavad jätta vallavanemad ja linnapead oma maadel ilma õigusteta proletaarlasteks.”

Kohtumisel arutati ka Linnade Liidu tegevust 2005. aastal ning teisi jooksvaid küsimusi. Linnade Liit tänas Tallinna linnavalitsust jaanuaritormis kannatanud linnade nimel kiire tegutsemise ja toetamise eest.