Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Lillepi pargi detailplaneering sai kooskõlastuse

Pirita Linnaosa Halduskogu ja Pirita Linnaosa Valitsus kooskõlastasid Rummu tee ja Kose tee vahelise ala detailplaneeringu. Lillepi pargina tuntud maa-alale rajatakse nn pay & play tüüpi golfiväljak, kus oma oskusi saavad proovida kõik huvilised, ka need, kes pole läbinud golfi algkursust ega oma nn greencardi.

Pirita linnaosa vanema Triinu Rajasalu sõnul säilitatakse golfiradade rajamisel pargis maksimaalselt seal kasvav kõrghaljastus ning samuti ei ehitata maa-ala välispiirile piirdeaeda. “Säilivad ka pargiteed ja puhkepingid, ehitatakse laste mänguväljak ning jooksu- ja rattarajad,” lisas Rajasalu.

Rajatavat klubihoonet, sealseid riietusruume ja kohvikut saavad suvel kasutada nii golfimängijad kui ka jooksjad ja rulluisutajad, talvel on ruumid aga suusatajate ja uisutajate päralt.

Kooskõlastatud detailplaneering näeb ette ka Pirita Selveri laiendamise. Uuenenud Selveris on lisaks toidukaupadele võimalik osta ka tööstuskaupu, laiendusega lisandub hoonele ka pangakontor, kohvik ning spordi- ja vabaajarõivaste kauplus.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Sakala keskuse arendaja vähendab planeeritava hoone mahtu

Tallinna linnavalitus ning Sakala keskuse arendaja AS Uus Sakala jõudsid tänasel nõupidamisel põhimõttelisele kokkuleppele, et planeeritava Sakala keskuse mahtu vähendatakse 33 000 ruutmeetrini. Seega vahepealsete eskiisprojektidega võrreldes ligi viiendiku võrra.

Tallinna abilinnapea Ülle Rajasalu sõnul tuleb linnaplaneerimisel arvestada mitte üksnes ühe objekti, vaid kogu kvartaliga. “Meil on heameel tõdeda, et arendaja on hoone mahu vähendamise möödapääsmatusest aru saanud ning vastavalt linnaplaneerijate soovitustele pinda 6000 m2 vähendanud, viies mahu kooskõlla esialgse visiooniga,” ütles Rajasalu.

Rajasalu sõnul kaasaegset mitmekülgsete võimalustega kultuurikeskust täna Tallinnas ei ole. “Tundub, et lisaks tugevale sisulisele kontseptsioonile hakkab ka uue Sakala keskuse väline vorm ilmet võtma,” ütles Rajasalu. Oma poolehoidu rajatava kultuurikeskuse suhtes on tema sõnul väljendanud ka mitmed Eesti juhtivad kultuuritegelased.

Nüüdseks linnaplaneerijate ja arendaja koostöös saavutatud, liigendatud ning keskkonda arvestava arhitektuurilise lahenduse on põhimõtteliselt heaks kiitnud ka linna peaarhitekt Igor Volkov. Samas otsustati tänasel koosolekul, et Estonia puiestee ja Sakala tänava poolse küljega tuleb arhitekt Raivo Puusepal veel edasi tegelda.

AS Uus Sakala nõukogu liige Peeter Rebane ütles tänast koosolekut kommenteerides, et viimaste nädalate jooksul on koostöö linnavalitsusega kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmiseks jõudsalt edasi liikunud. “Mahu vähendamise nimel oleme tänaseks täielikult loobunud hotelli rajamisest ning mitmetest kommertspindadest,” ütles Rebane. Tema kinnitusel jäävad siiski alles kõik planeeritud kultuuri- ja muud ühiskondlikud pinnad. Kavandatava hoone Estonia teatri poolse tiiva kõrgust on viimases kavandis muinsuskaitsjate ettepanekul vähendatud ühe korruse võrra.

33 190 ruutmeetrit on Peeter Rebase hinnangul mõistlik kompromiss. “Arhitektuurikonkurss kuulutati 2003. aastal välja tegelikult 35 250 ruutmeetrile ning üks vahepealseid eskiisprojekte nägi ette 40 200 ruutmeetrit,” lisas Rebane.

Uue Sakala keskuse hoone lõplik ilme peaks selguma lähiajal. Nii mõneski aspektis on arendajad tagasi pöördunud esimese projektikonkursi võitnud arhitektuuriliste lahenduste juurde. AS Uus Sakala on valmis kohe, kui kõik otsused kooskõlastatud, esimesel võimalusel ehitustegevusega alustama, et juba järgmisel aastal uue kultuurikeskuse uksed avada.

Sakala uuendamise projekt näeb ette rekonstrueeritavasse hoonesse ja juurdeehitusse integreeritud kultuuri- ja vaba aja keskuse rajamise. Lisaks multifunktsionaalsele saalile on uude keskusesse planeeritud kobarkino, raamatu- ja muusikapood, kunstigalerii, uue meedia keskus, terviseklubi ja palju muud. Sakala Keskusesse kolivad ka Eesti Filmi sihtasutus, Tallinnfilm ja mitmed teised kultuuriinstitutsioonid.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Mustamäe Halduskogu arutab detailplaneeringuid

Mustamäe Linnaosa Valitsus esitab täna kell 16.00 kogunevale Mustamäe Halduskogule kooskõlastamiseks detailplaneeringud, milles kavandatakse kahe korterelamu ja automüügisalongi ehitust.

Mustamäe linnaosa vanema Mario Sootna sõnul on esitatavates detailplaneeringutes arvestatud juba olemasolevate ehitiste ning väljakujunenud infrastruktuuri ja linnaruumi mahtudega. “Kavandatavad ehitised sobivad Mustamäele ning annavad tunnistust arendajate tõsisest suhtumisest ehitustegevusse,” lisas Sootna.

AS Harju Ehitus tellimusel on valminud detailplaneeringud aadressidel Sõpruse pst. 230 ja Keskuse 14a viiekordsete neljakümne korteriga elamute ehituse alustamiseks.

Eesti Helkama Auto AS poolt algatatud detailplaneeringus liidetakse kinnistud Akadeemia tee 33a ja 33b ning rajatakse sinna kahekorruseline automüügisalong.

Halduskogu ülesandeks on järgida detailplaneeringu menetlemisel nende vastavust linnaosa üldistele arengusuundadele ning antud kinnistutega piirnevates majades elavate inimeste huvidele.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Pirita tee äärse ala arenguideed pannakse rahvale tutvumiseks

25.-26. jaanuarini on võimalik Pirita linnaosa valitsuses tutvuda Russalka monumendi ja Maarjamäe obeliski vahelise ala tulevikuvisioone tutvustava väljapanekuga.

Eskiislahendustega saab tutvuda kella 9-12 ja 14-18. Kolmapäeval kella 15-17 jagab linnaosa valitsuses linnarahvale selgitusi ja vastab teemakohastele küsimustele abilinnapea Ülle Rajasalu.

“Edasiste sammude tegemisel pean avaliku arvamusega arvestamist väga oluliseks,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu. “Elanike ja ettevõtjate kaasamine sellele alale õige lahendi leidmiseks on ääretult tähtis.”

Tallinna Linnaplanerimise Amet tellis mullu kevadel Russalka monumendi ja Maarjamäe obeliski vahelise ala kohta linnaehitusliku analüüsi kolmelt arhitektuuribüroolt.

Väljapanekul ongi võimalik tutvuda OÜ R-Konsult, AD Ansambel OÜ ja Rein Murula OÜ poolt välja pakutud visioonidega.

Linnaplaneerimise ametil on kavas tööde positiivsetele külgedele tuginedes koostada ala hõlmav ehitusmäärus.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Linnalt üürikorteri taotlejad peavad korterisoovi kinnitama

Linnalt üürikorteri taotlejad peavad korterisoovi kinnitama Tallinnas eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võetud linlased on kohustatud iga aasta esimese kvartali jooksul ehk enne 1. aprilli oma taotluse kinnitama.

Linnalt üürikorteri taotleja peab taotluses toodud arvel olemise alused igal aastal linnaosavalitsusele kirjalikult kinnitama, vastasel juhul võidakse nad üürikorteri taotlejate nimekirjast kustutada.

Kirjalik kinnitus tuleb saata kas posti (ka elektronposti) teel või toimetada isiklikult linnaosa eluasemekomisjoni sekretäri kätte.

“See tähendab, et üürikorteri taotlejad peavad oma elukohajärgsele linnaosavalitsusele hiljemalt märtsi lõpuks teada andma, et nad vajavad jätkuvalt linnalt korterit,” märkis elamumajandusameti peaspetsialist Tiina Sori. “Samuti peavad nad kinnitama, et andmetes, mille alusel nad üürikorteri taotlejana arvele võeti, pole toimunud mingeid muutusi.”

Mullu ei kinnitanud 31. märtsiks oma korterisoovi 1622 linna korterijärjekorras arvel olnud inimest ehk rohkem kui kolmandik eluruumi taotlejatest. Õigeaegselt ehk enne 1. aprilli võttis oma elukohajärgse linnaosavalitsusega ühendust 2952 inimest, neist 2218 sundüürnikku.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rae vald tahab kalli kinnistu müügiga saada raha kooli rekonstrueerimiseks

Rae Vallavalitsus müüb kirjalikul enampakkumisel 10,8 ha suuruse maatulundusmaa kinnistu, et saada raha Jüri gümnaasiumi rekonstrueerimiseks.

Vallavanem Raivo Uukkivi sõnul ei tulnud kinnistu müügiotsus kergelt. “Oleme selle maamüügi teema võtnud ette suhteliselt raske südamega ja tingituna sellest, et Rae vald peab Jüri Gümnaasiumi rekonstrueerimise kulutused tegema 100% omavahenditest. 2003. aastal küll eraldati RIP-i rahadest gümnaasiumi rekonstrueerimiseks summad, kuid poliitilised tuuled on selle viimseni laiali puhunud. Seega kasutatakse maamüügist laekuvaid summasid gümnaasiumi rekonstrueerimiseks,” ütles Uukkivi.

Jüri Gümnaasiumi rekonstrueerimise kogumaksumus on 70 miljonit krooni, millele lisandub uue ujula maksumus. Projekt koos täpsema eelarvega valmib veebruarikuu lõpul ning reaalne ehitus peaks algama mais.

Abivallavanem Meelis Kasemaa hinnangul võiks arvestades Jüri kiiret arengut pakkuda soodsa asukohaga Terikualuse kinnistu pakkuda huvi eelkõige äri- ja kaubanduspindade arendajatele.

Terikualuse kinnistu piirneb ühest küljest Tallinna ringteega ning teisalt Jüri alevikuga. Hetkel on seal põllumaa. Kinnistu müüakse ühes osas, selle jagamine on võimalik pärast detailplaneeringu koostamist. Kinnistu müügi alghind on 100 kr/m2 ehk ligi 10,1 miljonit krooni.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arutleti Õismäe tuleviku üle

Haabersti linnaosa halduskogu ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldasid seminari, kus arutleti põhjalikult Õismäe asumi tuleviku üle. Peamisteks teemadeks kujunesid 30 aastat tagasi planeeritud tervikliku elukeskkonna säilitamine ning võimalikud uusehitised.

Linnaosavanem Taavi Rõivase sõnul on kulutulena levinud uudised Õismäele uute kõrghoonete rajamisest selgelt ennatlikud. “Me ei välista uute hoonete rajamist Õismäele, kuid kõik uusehitised peavad arvestama nii väljakujunenud sümmeetria ja ehitusmahtude kui naabruses asuvate hoonetega. Ajakirjanduses on näidatud visioone, mis panevad ehmuma iga Õismäe elaniku.”

Rõivas peab oluliseks ka õismäelaste arvamust: “Iga võimaliku uue hoone rajamisele peab eelnema avalik arutelu. Peame olema kindlad, et uus hoone väärtustab keskkonda mitte ei kahjusta seda.”

“Linnaosavalitsuse ja linnaplaneerijate hea koostöö on mõistliku arengu eeltingimus,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu: “Ühelt poolt elanikke huvisid arvestav poliitiline sisend ning teisalt professionaalne lähenemine tagavad kvaliteetse lõpptulemuse.” Tallinna Linnaplaneerimise Ametis on ettevalmistamisel ka Õismäe ehitusmäärus, mis fikseerib Õismäe arenguvõimalused ja -kitsendused linna õigusaktina.

Haabersti halduskogu liikmed külastasid seminari käigus ka Pirita linnaosa uusi arendusrajoone.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Tallinn aitab korteriühistutel õued korda teha

Tallinn toetab sel aastal korteriühistuid õuealade heakorrastamisel kümne miljoni krooniga.

“Laste ja noorte vaba aja sisustamine ja selleks võimaluste loomine on meie kõigi – nii koreriühistute, linnaosade kui linnavalitsuse – mure,” ütles abilinnapea Peep Aaviksoo. “Et korteriühistutel napib niigi suure maksukoormuse tõttu vahendeid, toetabki neid Tallinna linn.”

Aaviksoo sõnul sõltub nüüd suurel määral korteriühistute endi initsiatiivikusest, kui kiirelt ja kui palju õuealasid korda saab. Heaks eeskujuks on Tallinnale näiteks Vilnius, kus ühe aastaga tehti korda ligi 200 hoovi-mänguväljakut.

Et Tallinna 2005. aasta eelarves on ette nähtud raha ka laste mänguväljakute rajamiseks linnaosadesse ning plaanis on rajada kaks suurt välimängukeskust Mustamäele ja Lasnamäele, siis aitab see paremini sisustada laste vaba aega ning muudab meie elukeskkonna kvaliteetsemaks, rõhutas Peep Aaviksoo.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Notariaadialaste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Valitsus kiitis heaks ja esitab Riigikogule notariaadialaste seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on vähendada kinnisvaratehingutega seotud kulusid, tagada notariteenuse parem kättesaadavus ning lihtsam ja kiirem asjaajamine.

Kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse kiire kasvu tõttu on suurenenud pidevalt ka notaritasud, mistõttu on eelnõu ette valmistanud justiitsministeeriumi hinnangul õigustatud kinnisvaratehinguga seotud notaritasude vähendamine eelnõus sisalduvate lahenduste abil . Eelnõus on kavandatud ka notaritasu maksmisest vabastamine ja tasu maksmise ajatamine, samuti maksejõuetu vabastamine riigilõivust, arvestades jõustuvat riigi õigusabi seadust, mis võimaldab vähemkindlustatud isikutele soodustusi õigusteenuste valdkonnas.

Teise muudatusena võimaldatakse eelnõu kohaselt kasutada registreid pidavatele kohtutele avalduste ja nõusolekute esitamisel notariaalse allkirjakinnitusega dokumentide asemel ka digitaalallkirjastatud dokumente.

Notaritasude vähendamine avaldab seletuskirja kohaselt riigieelarvele mõju tulenevalt sellest, et notar peab maksma käibemaksu, mis lisatakse kõikidele notari teenuste eest esitatavatele tasudele – seega kui tasud vähenevad, väheneb ka riigieelarvesse laekuv käibemaks. Samuti vähenevad notari tasude vähendamise tagajärjel notarite sissetulekud ning seega väheneb ka nendelt makstav tulumaks. Samas tasandub see kinnisvaratehingute arvu ja väärtuse jätkuva kasvuga.

Kulutused kaasnevad Notarite Kojale seoses notari tasu maksmisest osalise või täieliku vabastamisega. Võimalikud kulutused Notarite Koja eelarvele ei ületa justiitsministeeriumi hinnangul 200 000 krooni.

Kohtus peetavate registrite infosüsteemide täiendamine, võimaldamaks digitaalallkirjastatud kandeavalduste ja kandenõusolekute esitamist, on hõlmatud nende registrite teenustasude arvelt rahastatavate arendustöödega, mida korraldab justiitsministeeriumi registrikeskus. Kui turvalisuse ja menetluskiiruse tõstmiseks kaalutakse vastava registri infosüsteemiga lõimuvat esitamisviisi, ei ületa ka need kulutused registrite arendustööde tavapärast mahtu.

Seadus jõustub eelnõu kohaselt 1. märtsil 2005. a, üheaegselt riigi õigusabi seadusega, et Notarite Koda ja justiitsministeeriumi registrikeskus jõuaksid teha rakendamiseks vajalikke korralduslikke ja tehnilisi ettevalmistusi ning et notari tasust maksmise vabastamise süsteem käivituks üheaegselt riigi õigusabi uue korraldusega.

Eesti Linnade Liit ei kooskõlastanud eelnõu sätteid, millega riik paneb valla- ja linnasekretäridele täiendavaid põhitööväliseid tasustamata kohustusi. Notarite Koda ei toetanud eelnõu kooskõlastamiseks esitatud kujul, väites, et eelnõus kavandatud notaritasude vähendamine ei võimalda notariaadil täita seatud ülesandeid.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Tallinn vabastab represseeritud maamaksust

Tallinna linnavalitsus saatis linnavolikokku määruse eelnõu, mille kohaselt laiendatakse maamaksust vabastanute ringi, lülitades nende sekka okupatsioonireziimide poolt represseeritud ja represseeritutega võrdsustatud isikud.

Praeguse korra kohaselt võivad 500 kroonist maamaksu vabastust taotleda pensionärid, kelle käsutuses on elamumaa või osa sellest ning kes ei saa sellelt rendi- või üüritulu.

Tallinna abilinnapea Vladimir Maslovi sõnul on põhimõtteliselt uus lähenemine see, et maamaksust vabastatakse täielikult okupatsioonireziimide poolt represseeritud ja represseeritutega võrdsustatud isikud, olenemata tema kasutuses oleva elamumaa sihtotstarbega maatüki suurusest.

22. detsembri 2004 aasta seisuga oli sotsiaalkindlustusameti andmeil Tallinnas elavatele represseeritutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele väljastatud 2200 represseeritu tunnistust. Tallinna Maa-ameti arvestuste kohaselt läheb maamaksust vabastatavate isikute ringi laiendamine Tallinnale täiendavalt maksma kuni 800 000 krooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Rotermanni kvartali arhitektuurivõistlus

Tallinna atraktiivseima arengupiirkonna Rotermanni kvartali arendamisel on läbi viidud arhitektuurivõistlus, mille eesmärk oli leida parim arhitektuurne eskiislahendus Rotermanni kvartali kirdeosas paiknevatele teenindus- ja äripindadega korterelamutele. Võistlusele laekus 6 tööd.

28.novembril 2004 otsustas _ürii koosseisus
Märt Vooglaid – _ürii esimees, Manutent OÜ
Raine Karp – arhitekt
Andres Alver – arhitekt
Ike Volkov – Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja, arhitekt
Tiit Nurklik – AS KMG Ehitus
Heiki Kivimaa – Manutent OÜ

valida II vooru jõudnuks arhitektuuribürood Kosmos ja 3+1 arhitektid. Otse II vooru pääses kolmandana ala detailplaneeringu autor Martin Aunin. 16.jaanuaril 2005 tunnistas _ürii arhitektuurivõistluse võitjaks arhitektuuribüroo Kosmos. Vastav eksiislahendus on aluseks kõnealuste objektide projekteerimisele. Huvi Rotermanni kvartalisse ehitatavate korterelamute vastu on väga suur – juba täna on broneeritud ca 10% arhitektuuribüroo Kosmos eskiislahendusest lähtuvast elamispinnast.

Võistluse raames avaldasid tööde kohta arvamust mitmed Eesti tunnustatud arhitektid ja Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti esindaja.

Rotermanni kvartalit on nimetatud teiseks Tallinna vanalinnaks. Nii ajalooväärtusliku piirkonna arendamine Tallinna südames kätkeb endas suurt vastutust, mistõttu Manutent OÜ teeb Rotermanni kvartali arendamisel aktiivselt koostööd Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti muinsuskaitsespetsialistidega.

07.-19.märtsil 2005 korraldab Manutent OÜ Disaini- ja arhitektuurigaleriis Pärnu mnt 6 arhitektuurivõistluses osalenud tööde näituse rõhuasetusega võitnud tööle.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

300 kiiremat kodulaenu taotlejat saavad Sampo Pangast üle 5000 krooni soodustusi

19. jaanuaril hakkab kehtima Sampo Panga eripakkumine kodulaenu huvilistele. Pakkumise kohaselt saavad 300 kiiremat laenutaotlejat kodulaenu eritingimustel. Klient säästab laenu võtmisega seotud kuludelt 5000 krooni ning lisaks kehtib 300 kiiremale ka poole soodsam laenulepingu sõlmimise tasu.

Soodustingimustel kodulaenu väljastatakse kokku vaid 300 ning laenusumma peab ületama 500 000 krooni. Laen tuleb broneerida kohe, kuid lepingu sõlmimiseks on aega kuni jaanipäevani.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Mustamäe saab üldplaneeringu

Tallinna linnavalitsus otsustab kolmapäeval toetada linnavolikogu otsuse eelnõu “Mustamäe linnaosa üldplaneeringu vastuvõtmine”.

“Mustamäe saab üldplaneeringu linnaosadest esimesena,” ütles ablinnapea Ülle Rajasalu. “Valmimisjärgus on Nõmme ja Pirita üldplaneering ning algatamisel Kristiine, Lasnamäe ja Põhja-Tallinna üldplaneering.”

Rajasalu sõnul seab üldplaneering linnaosale selged ruumilised arengusuunad ning annab nii elanikele kui ka ettevõtjaile kindlustunde, tagab linnaosa sihikindla ja tervikliku arengu.

Mustamäe linnaosa üldplaneeringu koostamisel on eesmärgiks seatud linnaosa muutmine kõigile elanike gruppidele atraktiivseks elukeskkonnaks, tagamaks linnaosale stabiilsearvuline või mõõduka kasvuga püsielanikkond.

Mustamäe linnaosa üldplaneering on kooskõlastatud kõigi lähteülesandes nõutud ja Harju maavanema poolt täiendavalt määratud ametiasutustega. Planeeringu maakasutuse ja ühistranspordi joonist ning planeeringu seletuskirja on täiendatud vastavalt Mustamäe Linnaosa Valitsuse ja Tallinna Transpordi- ja Keskkonnaameti märkustele ja parandusettepanekutele.

Üldplaneeringu ühistranspordijoonist on korrigeeritud kavandatavate ühistranspordiliinide osas ning planeeringu seletuskirja vastavalt täiendatud.

Planeeringu koostamisel on tuginetud säästva arengu printsiipidest tulenevatele põhimõtetele: töö- ja elukohtade tasakaalus paiknemise ning kodulähedase teenindusvõrgu ja puhkevõimaluste tagamine; ettevõtlusele paindliku muutumise ja maakasutusintensiivsuse suurendamise võimaldamine; ühistranspordi ja kergliikluse kui keskkonnasäästlike transpordiliikide eelisarendamine; haljastute-puhkealade säilimise tagamine ja ühtseks võrgustikuks ühendamine; ajaloolist väärtust omava vabaplaneeringulise elurajooni üldilme ja planeerimispõhimõtete säilitamine ning optimaalsete küttemooduste kasutamine.

Mustamäe on terviklikult väljaarendatud, mõõduka hoonestustiheduse ja rikkaliku haljastusega atraktiivne linnaosa, kus on tihe lasteasutuste võrgustik, väljaarendatud tehniline infrastruktuur ja hea ühistranspordiühendus kesklinnaga. Linnaosa olulisust rõhutavad suured asutused, nagu Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti suurim haiglatekompleks.

Üldplaneeringus on kavandatud täiendavad võimalused elamuehituseks ja ettevõtluse arendamiseks, määratud alatised haljastud ja puhkealad, kavandatud kogu linnaosa kattev ja naabruskonnaga ühendatud jalgrattatee võrgustik, reserveeritud maa Tammsaare tee laienduseks ja piiritletud Tammsaare tee äärne arendusvöönd kui atraktiivne ala äri- ja osaliselt elamuehituse arenguks ning reserveeritud võimalus trammitee rajamiseks Sõpruse puiesteele, Mustamäe olemasolev paneelelamupiirkond on kavandatud säilitada vabaplaneeringulise parklinnana, mille tihendamist täiendava hoonestusega pole reeglina ette nähtud.

Suuremate piirkondade kaupa on määratud üldised hoonestuse ja linnakujunduse põhimõtted.

Üldplaneering määratleb linnaosa üldised maakasutustingimused ning on ka aluseks avalikult kasutatavate riigi omandis olevate maade munitsipaalomandisse taotlemisel.

Vastuvõtmisele järgneb avalik väljapanek ning seejärel kinnitamine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kodanike ühenduste esindajad on maamaksuseaduse muutmise vastu

EV Riigikogu juhatusele
EV Riigikogu kõikidele fraktsioonidele ja fraktsioonivälistele saadikutele
EV Riigikogu maaelukomisjonile

MEMORANDUM

Meie, allakirjutanud EV kodanike ühenduste esindajad, juhindudes meie poolt esindatavate ühenduste liikmeskondade ettepanekutest ja seisukohtadest, pöördume EV Riigikogu kõikide liikmete poole alljärgnevas:

1. Me avaldame täielikku vastuseisu EV Rahandusministeeriumi poolt 11. oktoobril 2004.a. esitatud Maamaksuseaduse eelnõu § 3 lg.1-s kavandatule, mis sätestab maamaksumäära miinimumnivoo 1%-le maa maksustamishinnast. Me teeme ettepaneku mitte muuta senikehtivat maamaksumäära diapasooni.

2. Maa maksustamishinna tõstmisega muudab riik põliselanikest maaomanikud ärisubjektideks, kelle maksukoormus seatakse sõltuvusse olukorrast kinnisvaraturul. Seetõttu teeme ettepaneku viia maa hindamisega seonduvatesse õigusaktidesse sätted, mis võimaldaksid külmutada maa maksustamishinnad senikehtival tasemel kinnistute suhtes, mis ei ole osalenud kinnisvaraturul.

MTÜ Merivälja Aedlinna Selts
Arvo Uukkivi, juhatuse liige
Toivo Paavle, juhatuse liige

MTÜ Eesti Majaomanike Ühenduste Liit, info@majaleht.ee
Riina Kallas, juhatuse esimees

MTÜ Hooliv ja Jätkusuutlik Tallinn
Helle Vilu, juhatuse esimees

MTÜ Tallinna Majaomanike Liit
Robert Vill, juhatuse esimees

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

KredEx avab korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu

KredEx avab neljapäeval, 20. jaanuaril korterelamute rekonstrueerimistoetuste taotluste vastuvõtu. Toetusi saavad taotleda korteri- või hooneühistud ja korteriomanike ühisused, kes haldavad enne 1990. aastat (kaasa arvatud) ehitatud korterelamut. 2005. aastaks on riigieelarvest eraldatud KredExile rekonstrueerimistööde toetuste väljamaksmiseks 16,5 miljonit, tehnilise ülevaatuse rahastamiseks 1,5 miljonit ning korteriühistute juhtide ja ühisuste eestvedajate koolitus- ja teavitamisprogrammideks 1,3 miljonit krooni.

Korterelamute rekonstrueerimistoetus katab kuni 10% rekonstrueerimistööde maksumusest. Toetust saab taotleda kortermajade piirde- ja kandekonstruktsioonide (nt katuse- ja fassaadikatte, paneelivuukide), gaasipaigaldiste ja elektrisüsteemide rekonstrueerimiseks-renoveerimiseks. Ka elamuühistud, kes ei ole end veel hoone- või korteriühistuks ümber registreerinud, võivad toetust taotleda.

Alates 2003. aastast on KredEx toetanud üle 600 kortermaja rekonstrueerimistöid 28,4 miljoni krooniga. Toetusi on siiani kõige rohkem kasutatud katuse ja fassaadi rekonstrueerimiseks ja remondiks, piirkonniti on kõige aktiivsemad olnud Harjumaa ja Ida-Virumaa korterelamute omanikud ning haldajad.

Jätkuvalt väljastame toetusi ka hoone ehitusekspertiisi, energiaauditi ja ehitusprojekti kulude katteks (ühisnimetus tehniline ülevaatus). Maksimaalne toetus 50 protsendilise toetusmäära korral on 6000 krooni korterelamu kohta. Seni on toetust saanud ligi 1 200 kortermaja 2,6 miljoni krooni ulatuses.

Uuendatud taotlusvormid ja tingimused asuvad KredExi veebilehel: http://www.kredex.ee/

Lisainfot toetuste tingimuste kohta saab küsida tel. 6 819 979.

KredEx on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi loodud sihtasutus, mille üheks funktsiooniks on riiklikust elamumumajanduse arengukavast tulenevalt võimaluste loomine elamistingimuste parandamiseks Eestis. Lisaks toetustele pakub KredEx kortermajade korda tegemise eesmärgil ka laenukäendust, mida saavad kasutada nii ühistud kui ka korteriomanike ühisused.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused