Domus Kinnisvara
Veel mõned aastad tagasi seostus ESG kinnisvaraturul paljude jaoks eelkõige keskkonnasõbralikkuse, rohesertifikaatide ja uute A-energiaklassi hoonetega. Ärikinnisvara puhul ei puuduta see ainult hoone keskkonnajalajälge, vaid järjest enam ka vara kasutatavust, kuluefektiivsust, finantseeritavust ja pikaajalist konkurentsivõimet. Kinnisvaraomaniku ja investori jaoks tähendab jätkusuutlikkus pigem küsimust, kuidas hoida oma vara konkurentsivõimelisena ja rahavoogu ka kümne või kahekümne aasta pärast. See puudutab eriti Tallinna vanemaid büroohooneid.
Turul toimub praegu selge polariseerumine. Ettevõtted eelistavad kaasaegseid, kvaliteetseid ja energiatõhusaid büroopindu, samal ajal kui vanemate ja madalama kvaliteediga büroohoonete vakantsusrisk kasvab. Domus Kinnisvara andmetel jääb A-klassi büroopindade vakantsus vahemikku 7–12%, B-klassi hoonetel 10–15% ning C-klassi büroohoonetes võib ulatuda juba 20–30%-ni. See annab kinnisvaraomanikule üsna selge sõnumi, et hoone vananemine ei ole enam ainult tehniline, vaid järjest enam majanduslik probleem.
Odavam üür ei pruugi enam olla piisav argument
Vanema büroohoone omaniku tavapärane konkurentsieelis on hind. Kui uus büroopind maksab rohkem, saab vanemat pinda pakkuda odavamalt, aga üürnik ei vaata enam ainult üürihinda. Oluliseks on muutunud kogu kasutuskulu. Kui odavama üüriga hoones on oluliselt suuremad energia- ja kõrvalkulud, kehvem sisekliima ning vananenud tehnosüsteemid, võib hinnavahe kiiresti kaduda. Lisaks konkureerivad ettevõtted töötajate pärast ning töökeskkond on muutunud osaks tööandja väärtuspakkumisest. Seetõttu võib vana hoone puhul ka tegevusetus kujuneda omaniku jaoks kulukaks strateegiaks.
Mingil hetkel võib tekkida negatiivne ahel: hoone vananeb, osa üürnikke lahkub, vakantsus suureneb, omanik langetab üüri ning väheneva rahavoo tõttu jääb järjest vähem raha hoone uuendamiseks. Vara, mis veel kümme aastat tagasi oli täiesti konkurentsivõimeline, võib hakata kiiresti väärtust kaotama.
Ümberehitamine võib olla investeering, mitte kulu
Siin muutub ESG kinnisvaraomaniku jaoks väga praktiliseks. Energiatõhususe parandamine, tehnosüsteemide uuendamine, parem sisekliima, paindlikum ruumilahendus ja hoone kasutusotstarbe ümbermõtestamine nõuavad kapitali. Kuid õigesti tehtuna mõjutavad need korraga mitut kinnisvarainvesteeringu põhikomponenti.
Üürniku kõrvalkulud vähenevad, hoone konkurentsivõime paraneb ning vakantsusrisk langeb. Omanikul tekib parem võimalus säilitada või kasvatada üüritulu. Parema kvaliteedi ja prognoositavama rahavoo tõttu võib paraneda ka vara finantseeritavus ning lõpptulemusena kinnisvara väärtus.
Seetõttu ei peaks vana hoone renoveerimise tasuvust mõõtma ainult küsimusega, mitme aastaga energiasääst investeeringu tagasi teenib. Arvestada tuleb ka säilinud või kasvanud üüritulu, väiksemat vakantsust, madalamat tulevast CAPEX-riski ning vara võimalikku kõrgemat müügihinda.
Tallinnas on ümberehitamine muutunud järjest olulisemaks
Jätkusuutlikkusele pööratakse järjest rohkem tähelepanu nii uute hoonete rajamisel kui ka olemasolevate hoonete ümberehitamisel. Domus Kinnisvara äripindade maaklerite sõnul on sellist tegevust turul järjest rohkem näha ning sama suunda näitab ka Statistikaameti ehituslubade statistika.
Aastatel 2023–2025 sai ümberehitamiseks ehitusloa 103 büroohoonet kokku ligikaudu 547 000 m² ulatuses (uusehitusi 31 hoonet, 260 000 m²). Võrdluseks oli aastatel 2020–2022 vastav maht 57 hoonet ja ligikaudu 271 000 m² (uusehitusi 35 hoonet, 373 000 m²). See näitab, et olemasolevate hoonete uuendamine on muutunud uute büroohoonete rajamise kõrval järjest olulisemaks osaks Tallinna ärikinnisvaraturust.
Kõige rohelisem hoone võib olla see, mis on juba olemas
Iga vana maja ei tasu päästa. Mõne puhul on asukoht vale, mõne konstruktsioon seab liiga suured piirangud ning mõnel juhul on lammutamine ja uue ehitamine majanduslikult mõistlikum. Kuid hea asukohaga vana hoone puhul tasub enne lammutamist teha üks põhjalik arvutus. Küsimus ei ole ainult selles, kui palju renoveerimine maksab, vaid ka selles, kui palju maksab renoveerimata jätmine.
ESG kõige olulisem mõju kinnisvarainvestorile ei pruugi lõpuks olla rohelisem hoone. See võib olla väiksem vakantsus, rahulolevam üürnik, tugevam rahavoog ja vara, millel on väärtus ka kümne või kahekümne aasta pärast.
AS Pro Kapital Grupp (edaspidi ka Pro Kapital) teatas 22. septembril 2026, et lunastab kõik olemasolevad tagatud fikseeritud intressimääraga ennetähtaegselt lunastatavad võlakirjad, ISIN SE0013801172, mille jääk nominaalväärtus kokku on 10 545 000 eurot (edaspidi Olemasolevad Võlakirjad ning Ennetähtaegne Lunastamine).
Eluasemeturu elavnemisest annavad kõige paremini märku eluasemete hinnad. Kui nõudlus hakkab kasvama, siis hakkavad ka hinnad tõusma. Täna avaldatud Statistikaameti andmed näitavad, et korterite hinnad kasvasid II kvartalis aasta võrdluses 5,3% ning majade hinnad 6,8%. Tehingute maht oli madalam kui aasta tagasi, välja arvatud järelturu korterite tehingute maht väljaspool Tallinna , mis kasvas.
Tänu taastuvelektri osakaalu suurenemisele on edaspidi lihtsam täita hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. Kliimaministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, millega vähendatakse elektri rolli energiamärgise arvutuses.
Statistikaamet avaldas täna, 25. septembril ettevõtete ja tarbijate majanduslikku kindlustunnet mõõtvate uuringute ehk konjunktuuribaromeetrite septembri andmed. Kui kaubandus- ja ehitusettevõtete kindlustunne on eelmise kuuga võrreldes pisut kasvanud, siis teenindus- ja tööstussektoris on toimunud väike langus ja tarbijate kindlustunne püsib augustiga samal tasemel.
Harjumaal Turba alevikus on 2,5 miljoni euroga müügis 1923. aastal valminud ja riikliku kultuurimälestisena kaitstav Ellamaa elektrijaama kompleks, kus aastatel 2017–2025 tegutses maailma kõige suurem mootorispordi muuseum MOMU.
Kuue kuu euribor ületas taas 3% piiri, kerkides 3,013%-ni. Kas kodu ostmist tasuks nüüd edasi lükata ja oodata madalamaid intresse? Swedbanki kodulaenude valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul ei tasu pikaajalist koduostuotsust teha ainult euribori hetkeseisu järgi.
Kinnisvaratehingus ilmnenud varjatud puudus võib põhjustada tõsise vaidluse ostja, müüja ja kinnisvaramaakleri vahel. Oluline on teada, milline teave tuleb ostjale edastada, milline on maakleri roll ja vastutus ning kuidas oma tegevust ja olulist infot dokumenteerida.
Põhja-Tallinna uueks tõmbekeskuseks kujunevas Krulli kvartalis algab kolme neljakorruselise kortermaja ehitus. Kokku 23 korteriga elumajad valmivad Volta tänava ääres 2028. aasta alguses.
21. septembril sõlmisid Tallinna linn ja Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit (EKTL) vastastikuse mõistmise memorandumi, et arendada ja testida linnakeskkonnas lahendusi, mis aitavad parandada elanikkonnakaitset, kriisivalmidust ja linna vastupidavust.
Siseministeerium saatis kooskõlastamisele tuleohutuse seaduse muutmise eelnõu, mis muudab üksikelamute, suvilate, aiamajade ja eramute abihoonetega seotud ehitus- ja kasutuslubade menetlemise kiiremaks. Eelnõu järgi ei pea kohalikud omavalitsused nende hoonete puhul enam küsima Päästeameti kooskõlastust. Samuti täpsustab eelnõu tuleohutusülevaatusel avastatud puuduste kõrvaldamise kohustust. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2027. aastal.
Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et 1. oktoobril 2026 saabub maamaksu teise osa ning tuludeklaratsiooni alusel juurde maksmisele kuuluva tulumaksu tasumise tähtaeg.
Eesti elamispindade müügipakkumiste keskmist hinda peegeldav 
Uusarenduse korter ostetakse sageli enne, kui maja ja selle ümbrus on valmis, mistõttu kujuneb ettekujutus tulevasest kodust suuresti visualiseeringute põhjal. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul tasub ostjal enne tehingut võimalikult täpselt välja selgitada, millised piltidel kujutatud lahendused on arenduse tegelik osa, millised alles kavandamisel ning mis ei sõltu arendajast.
