Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Bigbank: Miks laenutaotlus võib saada eitava vastuse? Levinumad põhjused ja mida teha edasi

14.07.2026 Adaur.ee

Laenutaotluse esitamine on oluline samm ning eitav otsus võib valmistada pettumust. See ei tähenda aga enamasti, et laenu saamine oleks tulevikus välistatud.

Laenuotsus põhineb vastutustundliku laenamise põhimõtetel ning kehtivatel nõuetel. Allpool leiad vastused sagedasematele küsimustele ning soovitused, mida sellises olukorras teha.

1. Miks sain eitava otsuse, kui minu elamisluba ei kehti kogu laenuperioodi vältel?

Vastus
Kui kogu laenuperioodi kattev kehtiv elamisluba puudub, ei saa pank laenupakkumist teha.

Mida teha?
Kui elamisluba on pikendatud, esita uus taotlus pärast uue loa vormistamist.

2. Miks on oluline, et minu elukoht oleks registreeritud Eestis?

Vastus
Rahvastikuregistri andmetel peab kliendil olema registreeritud elukoht Eestis.

Mida teha?
Registreeri oma elukoht Eestis ja esita seejärel uus taotlus.

3. Kas vanus võib mõjutada laenuotsust?

Vastus
Laenu väljastatakse täisealistele klientidele ning lepingu lõppemise hetkeks ei tohi vanus ületada kehtestatud piirmäära.

Mida teha?
Alla 18-aastased saavad taotleda pärast täisealiseks saamist. Vanemaealistele võib sobida lühem laenuperiood või väiksem laenusumma.

4. Miks jäi võimalik laenusumma alla miinimumi?

Vastus
Olemasolevad kohustused võivad vähendada võimalikku laenusummat alla minimaalse väljastatava summa.

Mida teha?
Kui kohustused vähenevad, võib tulevikus olla võimalik saada suurem laenusumma.

5. Miks ei saanud ma uut laenu, kui olemasoleva lepingu esimene makse on veel tegemata?

Vastus
Hiljuti sõlmitud laenu või järelmaksu esimese makse tasumata jätmine võib mõjutada uut otsust.

Mida teha?
Pärast esimese makse õigeaegset tasumist tasub uuesti taotleda.

6. Miks soovib pank näha pikemat maksekäitumise ajalugu?

Vastus
Mõnikord vajab pank enne otsust rohkem infot kliendi maksekäitumise kohta.

Mida teha?
Jätka korrektseid makseid ning proovi mõne kuu pärast uuesti.

7. Kas varasem maksehäire mõjutab laenuotsust?

Vastus
Jah, varasem maksehäire või krediidiajalugu võib otsust mõjutada.

Mida teha?
Pärast maksehäire lõppemist ja korrektset maksekäitumist võib uus otsus olla positiivne.

8. Miks võib hiljutine lepingumuudatus mõjutada uut laenu?

Vastus
Hiljutised muudatused olemasolevas laenulepingus võivad mõjutada uue taotluse hindamist.

Mida teha?
Kui olukord on stabiliseerunud, tasub hiljem uuesti taotleda.

9. Miks ei vasta minu sissetulek nõuetele?

Vastus
Laenuotsuse tegemisel arvestatakse eelkõige regulaarse ja tõendatava sissetulekuga.

Mida teha?
Kui sissetulek muutub regulaarseks ja kajastub registrites, võivad võimalused paraneda.

10. Miks mõjutab töösuhte puudumine laenuotsust?

Vastus
Püsiv töösuhe annab kindluse laenumaksete tasumise võime kohta.

Mida teha?
Pärast tööle asumist ja vähemalt kahe palgalaekumise saamist tasub uuesti taotleda.

11. Kas varasemad maksete hilinemised mõjutavad otsust?

Vastus
Jah, varasemad maksete hilinemised võivad mõjutada krediidihinnangut.

Mida teha?
Korrektsed maksed pikema aja jooksul aitavad krediidiajalugu parandada.

12. Mida tähendab, et sissetulekute ja kohustuste suhe ei ole piisav?

Vastus
Praegune sissetulek ei võimalda olemasolevate kohustuste kõrval võtta uusi kohustusi.

Mida teha?
Abi võib olla sissetuleku suurenemisest või olemasolevate laenude vähendamisest.

13. Kas lapsehoolduspuhkus mõjutab laenu saamist?

Vastus
Lapsehoolduspuhkus ei välista laenu saamist, kuid oluline on kehtiv töösuhe.

Mida teha?
Pärast tööle naasmist ja regulaarsete palgalaekumiste taastumist võib uuesti taotleda.

14. Miks on pensionilaekumised olulised?

Vastus
Pensionäride maksevõimet hinnatakse regulaarsete pensionilaekumiste alusel.

Mida teha?
Kui pension hakkab regulaarselt laekuma, saab pank võimalused uuesti üle vaadata.

Eitav otsus ei tähenda alati lõplikku „ei“

Laenuotsus peegeldab kliendi olukorda taotluse esitamise hetkel. Finantsolukord, sissetulekud ja kohustused muutuvad ajas ning koos nendega võivad muutuda ka laenuvõimalused.

Kui tänane vastus oli eitav, tasub keskenduda põhjustele, mis otsust mõjutasid, ning teha vajalikud sammud nende parandamiseks. Sageli piisab mõnest kuust, et olukord muutuks ja uus taotlus saaks positiivse tulemuse.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Statistikaamet: Mais peatus majutusettevõtetes 5% rohkem turiste kui aasta varem

14.07.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2026. aasta mais majutusettevõtetes ligi 320 300 turisti, mida on 5% rohkem kui aasta varem samas kuus. Välisturiste oli 9% rohkem kui mullu, siseturistide arv jäi aga eelmise aastaga samale tasemele.

Mais peatus Eesti majutusettevõtetes üle 185 100 välis- ja 135 100 siseturisti. Statistikaameti juhtivanalüütiku Piret Puki sõnul kasvas võrreldes eelmise aasta maiga ka ööbimiste arv. „Ööbimisi oli tänavu mais 6% rohkem, kokku ligi 583 600,“ täpsustas Pukk.

Välisturistid veetsid majutusettevõtetes üle 362 100 öö ning siseturistid ligi 221 500 ööd. Välisturistide ööbimisi oli aasta varasemaga võrreldes 10% rohkem, siseturistide ööbimiste arv jäi eelmise aastaga samale tasemele.

Välisturistid ööbisid mais peamiselt Tallinnas (71%), Pärnus (10%) ja Tartus (6%). Reisi eesmärgi järgi oli 77% majutatud välisturistidest Eestis puhkusereisil, ka siseturistidest 68% veetis puhkust.

Majutuse ühe öö maksumus jäi mullusega samale tasemele

Mais oli Eestis turistide käsutuses 1062 majutuskohta, ligi 23 500 tuba ja üle 55 000 voodikoha. Ühe öö maksumus majutuskohas oli keskmiselt 54 eurot inimese kohta, mis on sama palju kui 2025. aasta mais.

Võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta maiga oli majutatud turiste ja ööbimisi tänavu 1% vähem. Eesti elanikke majutati selle perioodiga võrreldes 22% enam, kuid väliskülastajaid majutati 12% vähem. Eesti elanike ööbimisi oli samuti 22% rohkem, väliskülastajate ööbimisi aga 11% vähem.

Vähemalt viie voodikohaga majutusettevõtte majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti turismimajandusel.

Andmed on avaldatud 10.07.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus

Kinnisvarakooli suveakadeemia: seminar „Kinnisvarainvesteeringu tasuvuse arvutamine praktikas“ toimub 06.08.2026

14.07.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakooli suveakadeemia veebiseminar „Kinnisvarainvesteeringu tasuvuse arvutamine praktikas“ keskendub sellele, kuidas hinnata investeeringu tootlust ja näha numbrite taga tegelikku tasuvust. Seminar aitab paremini mõista, millised näitajad on investeerimisotsuste tegemisel olulised ning kuidas neid praktiliselt kasutada. Seminari viib läbi kinnisvaraekspert Tõnu Toompark.

Veebiseminar toimub 06.08.2026 kell 18.00–19.30. Osalejad õpivad:

arvutama üüritootlust ja rahavoogu;
hindama investeeringu tasuvust;
arvestama finantseerimise ja kõrvalkulude mõjuga;
võrdlema investeerimisobjekte numbrite põhjal.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Statistika: Soome residendid võõrandavad Eestis rohkem kortereid kui omandavad

14.07.2026 Tõnu Toompark

Maa- ja ruumiameti andmetel tegid 2025. a välisresidendid Eestis 423 korterite omandamistehingut. Välisresidentidest suuremad tehingute tegijad olid Soome, Ukraina ja Venemaa residendid. Võõrandamistehinguid tehti välisresidentide poolt 1115. Võõrandajate arvust suurima osa moodustasid Soome, Venemaa ja Saksa residendid.

Soome residendid tegid korteriturul 86 omandamis- ja 376 võõrandamistehingut. Seega jäi omandamiste-võõrandamiste saldo 290 tehinguga miinusesse. Soome residentidest korterite võõrandajaid on alates 2013. aastast iga-aastaselt olnud rohkem kui omandajaid.

2025. a omandajate arvu vaatest teine välisresidentide grupp on Ukraina residendid. Ukraina residentidest korterite omandajate arv kasvas oluliselt määral 2022. aastal, mil Ukrainas algas Venemaa terrori teine laine. Varasemalt oli Ukraina residentide omandamiste ja võõrandamiste arv suhteliselt tasakaalus õrnalt omandamiste poole kaldu. Viimasel neljal aastal ületab Ukraina residentide korterite omandamiste arv võõrandamisi kordades.

Tehingute arvu vaatest kolmas oluline välisresidentide grupp on Venemaa residendid. Vene residentide Eesti korterite võõrandamistehingute arv on omandamisi ületanud alates 2015. aastast alates. 2022. aastal oli Vene residentide korterite omandamiste arv suurem, sellele järgnes oluline omandamiste vähenemine. Vene residentide korterite võõrandmiste arv püsib viimased 10 aastat enamasti suhteliselt kitsas vahemikus 300-400 tehingu lähedal.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine – Läike ärihoone

13.07.2026 Adaur.ee

Nordecon AS kontserni kuuluv Embach Ehitus OÜ ja Läike Varad OÜ sõlmisid töövõtulepingu stock-office tüüpi ärihoone ehitamiseks aadressidel Läike tee põik 5 ja 7, Peetri, Harju maakond.

Lepingu maksumus on 3,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Hoone valmib 2027. aasta mais.

Nordecon: Construction contract – Läike Commercial Building

13.07.2026 Adaur.ee

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Läike Varad OÜ have entered into a contract for the construction of a stock-office commercial building at Läike tee põik 5 and 7, Peetri, Harju County.

The value of the contract is 3.3 million euros, excluding VAT. The building is scheduled for completion in May 2027.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringu tasuvuse analüüs praktikas - Tõnu Toompark

1Partner: Soome tööstusettevõtted enam Eestisse ei koli, kuid vanad olijad jätkavad laienemist

13.07.2026 Adaur.ee

Soome tööstusettevõtete huvi Eestisse uusi tootmisüksusi rajada on viimastel aastatel tuntavalt vähenenud, kuid siin juba pikalt tegutsenud ettevõtted investeerivad jätkuvalt tegevuse laiendamisse, kommenteerib 1Partner Kommertskinnisvara partner Juha Ajakainen.

Aastaid Soome ettevõtteid Eesti kinnisvaraturul nõustanud Juha Ajakaineni sõnul ei ole põhjanaabrid Eesti vastu küll huvi kaotanud, kuid investeerimisplaane on viimastel aastatel mõjutanud nii koroonapandeemia, sõda Ukrainas, üldine intressimäärade tõus kui ka muidugi Eesti kiire inflatsioon. “Küll aga oleme viimastel aastatel vahendanud uusi tootmispindu mitmetele edukatele Soome tootmisettevõttele, kes on siin juba aastaid tegutsenud, tunnevad kohalikku turgu hästi ja investeerivad julgelt edasi. Eesti tugevuseks on endiselt hea logistiline asukoht, toimiv ettevõtluskeskkond ja Tallinna piirkonnas suhteliselt hea tööjõu kättesaadavus,” selgitab Ajakainen.

Kogenud ekspert toob näitena Eestis juba ligi 15 aastat tegutsenud Vado Filter Groupi, mis võttis äsja üürile 5000 ruutmeetrit tootmis- ja laopinda aadressil Peterburi tee 81, kuhu ettevõte koondab nüüd kolm seni eri asukohtades tegutsenud tootmisüksust. “Veel kümmekond aastat tagasi oli Eesti Soome tööstusettevõtetele selgelt soodsama tööjõukuluga riik. Täna on palgatasemed oluliselt lähenenud ning ainult odavama tööjõu pärast siia enam ei tulda,” räägib tehingut vahendanud Ajakainen, kelle sõnul peegeldab Vado Filter Groupi tehing hästi laiemat trendi, kus uute Soome tootmisettevõtete asemel laiendavad Eestis tegevust need, kes on siin juba pikemalt kanda kinnitanud.

Ajakainen lisab, et Vado Filter Group kaalus näiteks nii uue tootmishoone rajamist kui ka uusarendusi, kuid lõpuks osutus olemasolev hoone hinna ja kvaliteedi suhtes kõige mõistlikumaks valikuks. “Nii suuri tootmiseks sobivaid pindu ei ole Tallinnas lihtne leida, eriti veel linna lähedal. Valitud asukoht Lasnamäel tähendab, et tööjõud on lähedal ning ka sadam ja lennujaam on logistiliselt mugavalt kättesaadavad,” räägib ta ja lisab, et niivõrd suured tootmispindade tehingud ei ole Tallinna turul küll erakordsed, kuid kindlasti mitte ka igapäevased.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Tallinn: Ideekonkurss Nõmme Põhikooli uue hoone projekteerimiseks on avatud

13.07.2026 Tallinn.ee

Korduva ideekonkursiga soovib linn leida projekteerijat Nõmme Põhikoolile õpikeskkonna loomiseks, mis on tulevikku vaatav ja õppijakeskne ning võimalusterohke nii õpilaste kui õpetajate perspektiivist.

Tallinna linnavara ja linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul vajab Nõmme Põhikool nüüdisaegset koolihoonet, mis teeniks kogukonda aastakümneid. „Arhitektuurivõistlus annab võimaluse leida parim ruumilahendus, mis ühendab kvaliteetse arhitektuuri, energiatõhususe ning hästi toimiva õpikeskkonna. Soovime, et uus koolimaja sobituks Nõmme miljöösse ning oleks läbimõeldud nii ehituslikult kui ka kasutusmugavuselt,“ sõnas Terik.

Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante sõnul peab uus koolihoone toetama eelkõige õppimist ja õpetamist. „Kaasaegne kool ei tähenda ainult uusi seinu, vaid keskkonda, mis toetab õppijate arengut ja õpetajate tööd. Soovime, et Nõmme Põhikoolist saaks inspireeriv keskkond, kus on hea õppida, õpetada ja koos kasvada ning mis vastab ka tulevikus muutuva hariduse vajadustele,“ ütles Kante.

Nõmme Põhikoolis õpib ligi 500 õpilast ning selle 2002. aastal valminud hoone ehituskvaliteet ei vasta tänapäeva nõuetele ega ruumiprogramm kooli vajadustele.

Nõmme linnaosa vanema Gerry Konnovi sõnul on Nõmme Põhikool piirkonna jaoks oluline kogukonnakeskus. „Nõmme inimesed väärtustavad oma koole ja omanäolist elukeskkonda. Seetõttu on oluline, et uus koolimaja sobituks Nõmme miljöösse, oleks läbimõeldud ja hubane ning looks lastele parimad tingimused õppimiseks. Loodame, et arhitektuurivõistlus toob esile lahenduse, mille üle saavad uhked olla nii koolipere kui ka kogu Nõmme kogukond,“ ütles Konnov.

Konkurss on avatud kõigile kvalifitseeritud arhitektidele ja arhitektuuribüroodele. Eesmärgiks on olemasoleva koolimaja asemele luua kaasaegset õpikeskkonda pakkuv hoone. Võistlus on ühe-etapiline avatud arhitektuurivõistlus.

Võistlusel osalejatelt oodatakse hubast, looduslähedast ja Nõmmele omast arhitektuurset lahendust. Liikuma kutsuv ja õppija arengut toetav koolikeskkond peab olema õppetööd soodustav ning hästi kasutatav nii õpilastele, õpetajatele kui ka teistele koolitöötajatele. Kooli väliruum ja ligipääsud tuleb kavandada viisil, mis soodustab jalgsi, jalgrattaga või muul aktiivsel viisil kooli saabumist ning toetab tervislikke ja keskkonnateadlikke eluviise.

Hoone energiatõhusus peab vastama liginullenergiahoonele esitatud nõuetele. Hoone peab sisaldama varjendit ning olema maksimaalselt säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku, madala energiakasutuse, ehitustehnoloogia ning lihtsa hooldusega.

Arhitektuurivõistlust korraldab Tallinna Linnavaraamet koostöös Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ja Tallinna Haridusametiga. Konkursi tähtaeg on 29. september ja preemiafond 50 000 eurot. Žüriisse kuuluvad Nõmme Põhikooli direktor Õnnela Leedo-Küngas, linnaplaneerimise ameti ruumivisioonide vanemarhitekt Mae Köömnemägi, haridusameti haldusvaldkonna kuraator Triinu Pärn-Nuust, linnavaraameti tehnosüsteemide projektijuht Aivar Säde, Eesti Arhitektide Liidu esindajad Kadri Klementi ja Jaak-Adam Looveer ning Eesti Maastikuarhitektide Liidu esindaja Tiina Tuulik.

Nõmme põhikooli projekteerimiseks on linn ka varem partnereid otsinud: 2024. aastal korraldati ideekonkurss, mille võitjaga ei jõutud lepingusse, ning 2025. aastal projekteerimishange, mille tulemus vaidlustati. Seekordne arhitektuurivõistlus on järgmine etapp koolihoone projekteerimise ettevalmistamisel.

Nõmme Põhikooli ideekonkursi dokumendid on leitavad riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/10101464/general-info

Merko: Investori kaasamine ning ehituslepingute sõlmimine Leedus – Rūdninkai kaitseväe linnak

10.07.2026 Adaur.ee

Ajavahemikul 26. juuni kuni 10. juuli 2026 sõlmis AS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko Statyba paketi lepinguid, millega kaasas avaliku ja erasektori partnerluse (PPP) vormis arendatavasse Rūdninkai kaitseväe linnaku projekti investori ning finantseerivad pangad. Merko avaldas info Leedu kaitseministeeriumiga sõlmitud PPP lepingute kohta Rūdninkai kaitseväelinnaku B ja C osa rajamiseks 15.01.2026 börsiteates.

Eesmärgiga keskenduda oma põhitegevusele ehk ehitusteenuste pakkumisele ja elukondliku kinnisvara arendamisele ning jätkata varasemalt planeeritud investeeringuid Vilniuse korteriarendusse, kaasas Merko valmivate rajatiste haldus- ja hooldustööde tagamisel investorina kinnisvaraettevõtte AS Kapitel.

PPP projekti elluviimiseks on loodud projektiettevõtted UAB VPSP B ja UAB VPSP C, milles ASi Kapitel tütarettevõte ELL Real Estate Holding B.V omandas osakapitali suurendamises osalemise kaudu 70% suuruse enamusosaluse. Lisaks omandab Kapiteli tütarettevõte 70% osaluse PPP projektis haldus- ja hooldusteenust osutama hakkavas ettevõttes UAB VPSP Projektai, antud tehing viiakse lõpuni lähipäevil. Edasiselt kuuluvad PPP projekti ellu viivad ettevõtted AS Kapitel kontserni. UAB-le Merko Statyba jääb mõlemas projektiettevõttes ning haldus- ja hooldusteenust osutama hakkavas ettevõttes 30% suurune vähemusosalus ning projekteerimis-ehituslepingu peatöövõtja roll.

Merko vastutab täiemahuliselt hanketingimustele vastava projekteerimise ja ehitamise eest. Osana lepingute paketist sõlmiti kaks projekteerimise ja ehituse lepingut, kus UAB Merko Statyba on peatöövõtja. UAB Merko Statyba ja UAB VPSP B vahel sõlmiti leping linnaku B osa rajamiseks väärtusega 174,0 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. UAB Merko Statyba ja UAB VPSP C vahel sõlmiti leping linnaku C osa rajamiseks väärtusega 198,7 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehituselepingud hõlmavad üle 190 000-ruutmeetrise kogupinnaga hoonete, üle 310 000 ruutmeetri suuruse kogupinnaga infrastruktuuri ning lisaks välialade ja haljastuse rajamist. Mõlema lepingu tööde teostamise tähtaeg on 2028. aasta neljas kvartal.

PPP projekti B osa finantseerimislepingud sõlmiti Euroopa Investeerimispanga (EIB) ja AB SEB bankas vahel moodustatud pankade konsortsiumiga. PPP-projekti C osa finantseerimislepingud sõlmiti EIB ja AB Swedbank vahel moodustatud pankade konsortsiumiga.

Investori kaasamise tehing ei ole käsitletav olulise osaluse võõrandamisena Nasdaq Tallinn ASi korraldatava väärtpaberibörsi reglemendi osa „Nõuded Emitentidele” tähenduses. Investori kaasamise ja peatöövõtu lepingud on käsitletavad tehingutena seotud isikuga. Lepingute paketil puudub oluline mõju AS Merko Ehitus kontserni konsolideeritud kasumile, varadele ja kohustustele võrreldes nende sõlmimise eelse seisuga. AS Merko Ehitus juhatuse ja nõukogu liikmed ei ole muul viisil isiklikult huvitatud eelkirjeldatud tehingutest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Merko: Investor engagement and signing construction agreements in Lithuania – Rūdninkai defence campus

10.07.2026 Adaur.ee

Between 26 June and 10 July 2026, UAB Merko Statyba, part of the AS Merko Ehitus group, entered into a package of agreements under which an investor and financing banks were brought into the Rūdninkai military campus public-private partnership (PPP) project. Information regarding the PPP agreements concluded with the Lithuanian Ministry of National Defence for the construction of Parts B and C of the Rūdninkai military campus was published on 15 January 2026.

To focus on its core business activities, the provision of construction services and residential real estate development, and to continue its previously planned investments in apartment development projects in Vilnius, Merko engaged a real estate company AS Kapitel as an investor to ensure the management and maintenance of the completed properties.

ELL Real Estate Holding B.V., subsidiary of AS Kapitel, acquired a 70% shareholding in the PPP project companies UAB VPSP B and UAB VPSP C through a share capital increase. In addition, the subsidiary of Kapitel will acquire a 70% stake in UAB VPSP Projektai, company that will provide facility management and maintenance services for the PPP project. The transaction is expected to be completed in the coming days.
Following completion of the transaction, the companies implementing the PPP project will form part of the AS Kapitel group. UAB Merko Statyba will retain a 30% minority interest in both project companies and in the company providing facility management and maintenance services, while continuing to act as the main contractor under the design and construction agreements.

Merko will be fully responsible for the design and construction of the project in compliance with the procurement requirements. As part of the package of agreements, two design-and-build contracts were concluded. UAB Merko Statyba and UAB VPSP B signed an agreement for the design and construction of Part B of the military campus with the contract value of €174.0 million, excluding VAT. UAB Merko Statyba and UAB VPSP C signed an agreement for the design and construction of Part C of the military campus, with the contract value of €198.7 million, excluding VAT. The construction contracts cover the design and construction of buildings with a total gross floor area of more than 190,000 square metres, infrastructure with a total area exceeding 310,000 square metres, as well as the development of outdoor areas and landscaping. The contractual completion date for both contracts is the fourth quarter of 2028.

The financing agreements for Part B of the PPP project were concluded with a banking consortium formed by the European Investment Bank (EIB) and AB SEB bankas. The financing agreements for Part C were concluded with a banking consortium formed by the EIB and AB Swedbank.

For the purposes of the “Requirements for Issuers” section of the Rules and Regulations of Nasdaq Tallinn AS, the investor transaction does not constitute a disposal of a significant holding. The investor transaction and the design-and-build contracts are deemed to constitute related-party transactions. The package of agreements has no material impact on the consolidated profit, assets or liabilities of the AS Merko Ehitus group compared with the position prior to the execution of the agreements. The members of the Management Board and Supervisory Board of AS Merko Ehitus have no other personal interest in these transactions.

Swedbank: Turism on hoo sisse saanud

10.07.2026 Liis Elmik

Eesti turismisektor on pandeemiajärgsest madalseisust taastunud, kuid sektori areng ei ole olnud ühtlane. Kui siseturism ületab oluliselt 2018-2019. aasta taset, siis välisturistide arv ja ööbimised jäävad endiselt kriisieelsele ajale alla.

Välisturiste on vähem kui 7 aastat tagasi

2026. aasta viie kuu kokkuvõttes on nii välis- kui siseturistide poolt majutusasutustes tehtud ööbimiste arv aastatagusest 6% võrra suurem. Aastaga on välisturistide ööbimiste arv kasvanud enam kui siseturistide oma. 2019. aastaga võrreldes on välisturiste ööbimisi aga endiselt 7% vähem.

Siseturism ei suuda paraku täielikult väliskülalisi asendada, sest välisturistide reisid on enamasti pikemad ja nende kulutused majutusele, toitlustusele, transpordile ja kultuuriteenustele on tavaliselt suuremad kui kohalikel elanikel.

Majutusasutustes ja lühiajalistes üürikorterites veedetud ööde arv on viimase 7 aastaga kerkinud Eestis kümnendiku võrra. Ööbimiste arvu suurenemine on tulnud siseturistide arvelt. Kohalike elanike ööbimiste arv on tõusnud ligi kolmandiku. Samas välisturistide ööde hulk jääb esimese kvartali seisuga veel veidi allapoole koroonaeelset taset.

Väliskülaliste päritolu on muutunud

Enne pandeemiat moodustasid Soome turistid ülekaalukalt suurima välisturistide rühma ning Venemaa oli üks tähtsamaid lähteriike. Tänaseks on Venemaa turg sisuliselt kadunud ning ka soomlaste huvi Eesti vastu on langenud. Vene ja Soome turistide arvu vähenemist ei ole suutnud kompenseerida Lätist, Ukrainast, Itaaliast ja mitmetest teistest riikidest pärit külastajate arvu kasv.

Eestis on turism taastunud aeglasemalt kui teistes riikides

Eestis ja Lätis on turismisektor taastunud piirkonna keskmisest aeglasemalt. Vene turistidele asenduse leidmine on olnud keeruline. Leedus, Soomes ja Rootsis on turistide ööbimiste arv kasvanud kaks korda kiiremini kui Eestis või Lätis. Eriti hoogsa kasvu on teinud Poola, kus ööbimiste arv ületab 7 aasta tagust taset koguni 42% võrra. Poola kõrge lennu taga on vähemalt osaliselt Ukraina sõda, mis on sulgenud tsiviillendudele Ukraina õhuruumi ja sunnib kaugemalt Ukrainasse reisijaid kasutama Poola lennujaamu.

Kasumlikkus jätab soovida

Turismisektori ettevõtete majandusolukord on endiselt üsna keeruline. 2025. aastal suurenes majutus-, toitlustus- ja reisiteenuste pakkujate käive vaid 3% ning kasumi osakaal käibes ulatus napi 3%ni. Kasumlikkus on vähenenud, sest kulude kasvu ei ole suudetud täies mahus müügihindadesse üle kanda.

Konkurents on kasvanud

Voodikohti on juurde tulnud. Viimase aastaga on majutusasutustesse lisandunud 300 voodikohta. Positiivne on see, et hotellide täituvus ei ole seetõttu langenud.

Eesti konkurentsipositsioon Läänemere piirkonnas on muutunud keerulisemaks. Eesti üheks kitsaskohaks on jätkuvalt piiratud lennuühendused, mis vähendavad nii puhke- kui ka ärireisijate huvi. Samuti on Eesti hinnatase tõusnud kiiremini kui mitmes konkureerivas sihtriigis, mis muudab hinnatundliku reisija jaoks alternatiivid atraktiivsemaks.

Sellele vaatamata on Eesti turismil mitu tugevat konkurentsieelist

Rahvusvahelised külastajad hindavad Eesti turvalisust, kaunist loodust, autentset kultuurikeskkonda ning kvaliteetseid digilahendusi. Nõudlus loodus-, tervise- ja kultuuriturismi vastu kasvab kogu Euroopas ning just nendes segmentides on Eestil head võimalused oma positsiooni tugevdada.

Edu eeldab paremat rahvusvahelist ligipääsetavust, järjepidevat sihtturgude turundamist ning investeeringuid kvaliteetsete turismiteenuste arendamisse. Järgmiste aastate võtmeküsimus ei ole üksnes turistide arvu kasv, vaid Eesti võime pakkuda suurema lisandväärtusega turismikogemust ning konkureerida edukalt nii naaberriikide kui ka teiste Euroopa sihtkohtadega.

Turism on oluline osa Eesti majandusest

Majutus, toitlustus ja reisiteenused moodustavad umbes 2% majanduse lisandväärtusest, 6% töötajate arvust ja 5% ekspordist. Lisaks majutusele, toitlustusele ja reisiteenustele kulutavad turistid raha aga ka mujal. Nii on turismi kaudne mõju majandusele suurem. Välisturistid jätsid mullu Eestisse Eesti Panga hinnangul ligi 1,5 miljardit eurot.

Domus Kinnisvara: Laps läheb ülikooli – kas tasub korter osta või üürida?

10.07.2026 Lenne Kontor

Ülikooli astudes kerkib ilmselt esimeste teemade seas päevakorda lapse elukoha küsimus. Võimalusi on mitmeid: kas majutuda ühiselamusse, peretuttava juurde, üürida korter üksinda või koos sõpradega või tasuks korter hoopis osta? Kui on tehtud otsus üksi elamise kasuks, jääb lauale korteri ostmine või üürimine.

Ühelt poolt on ülikooliaeg lühike, sõltuvalt õpitavast erialast muidugi. Esimese valikuna võib üürimine mõttekam tunduda, eriti kui ei ole teada, kaua lapsel korterit kasutada oleks vaja. Ühetoalise korteri võib Tallinnas üürida näiteks 400 euroga kuus.

Täna on aga sama korteri ostu puhul kodulaenumakse üüritasule väga sarnane ja seda isegi juhul, kui osta korter minimaalse sissemaksega. Seega millal võiks korteri ostmine kasulikumaks osutuda?

Iga kinnisvara ost võiks olla investeering

Kapitali paigutamisel võiks investori pilguga vaadata, missugune valik oleks kõige kasumlikum, aga ka just sulle käesoleval hetkel sobivaim. Kui kontol olevat raha ei ole vaja lähiajal kasutada, siis on seda kõige kahjumlikum lihtsalt kontol seismas hoida.

Investeerimisel võiks veel jälgida järgmist põhimõtet: investeeri valdkonda, mida ise tunned ja millest aru saad. Seega tasub kinnisvaraspetsialisti kaasamist protsessi tõsiselt kaaluda.

Kodulaen kinnisvara ostuks on suhteliselt madala intressiga ja kui on võimalik kodulaenu võtta, siis tasub seda kindlasti ka teha. Seejuures peaks korteri ostu võtma pikaajalise, vähemalt viieaastase investeeringuna. Lapsele kinnisvara ostnud vanemad vaatavad tihti ostetavat korterit pikaajalisema investeeringuna kui vaid lapse kooliaeg.

Sageli plaanitakse seda peale kooli lõppu edasi välja üürida, kas siis pikaajaliselt või ka lühiajalise majutusteenuse pakkumise eesmärgil, mis olenevalt varast võib pikaajalisest üürist oluliselt tulusam olla. Tasub mõelda ka sellele, et võib-olla on vaja korterit ühel hetkel ka endal kasutada või paigutada sinna elama näiteks oma vanemad.

Missugune korter valida

Kui mõelda väiksema korteri peale, jääb pilk ilmselt esmalt tüüpvaradele ehk siis tüüpprojekti järgi ehitatud kortermajade peale. Nende valik on Tallinna ülikoolide läheduses ka suurim. Tõenäoliselt vaadatakse ka uuemaid maju või täiesti uusarendusi, kui eelarve seda lubab.

Igat korterit ostes tasuks aga juba ette mõelda, kui likviidne võiks see olla edaspidi – kui tekib vajadus müüa, siis kui kiiresti ja lihtsasti võiks sellele uuesti ostja leida. Tüüpvarade suurim “viga” on see, et tavaliselt on ühel ajahetkel neid pakkumises palju ja nii avaneb ostjatele väga lai valik. Sel juhul tuleb ülepakkumise ja kiire müügivajaduse puhul konkureerida hinnaga, mis ei pruugi vastata soovitud tulemusele.

Kinnisvaraturul tuleb silma paistmiseks aga eristuda ja seepärast võiks võimalusel otsida objekt, mille sarnaseid kortereid on vähe või ei ole üldse. Asukoht on kinnisvara puhul muidugi peamine ja kui korterit otsitakse elamiseks, siis loomulikult on eelistatud logistiliselt mugav asukoht, vaikne tänav, rohelus ja näiteks toidupoe lähedus.

Oluline on rõdu või siis vähemalt tagahoovi olemasolu ja mugavad parkimisvõimalused. Saunaga kortereid ei ole palju, aga see on mõnede klientide jaoks oluline boonus, mis jälle võib aidata tulevikus korterit paremini müüa.

Uutest korteritest eristuvad ajaloolised majad, eriti juba korrastatuna. Neil aitavad särada originaaldetailid ja looduslikud viimistlusmaterjalid. Koduotsijale ei ole vähem oluline ka vaade akendest – privaatsus ja rohelus on ka siin tähtsateks märksõnadeks.

Seega isegi kui otsid korterit ainult mõneks aastaks lapsele kasutamiseks ja edaspidi näiteks väljaüürimiseks, siis tasub ostetavat vara vaadata nii investori kui koduotsija pilguga. Tõenäoliselt peab ka üüriline oluliseks sarnaseid kriteeriume, mida sina oma kodu puhul hindaksid ja need aitavad kõrgemat üürihinda küsida.

KV.EE: üüripakkumise kahanemine kergitab üürihinda

10.07.2026 Tarvo Teslon

Tallinna üürikorterite pakkumist kinnisvaraportaalis KV.EE on hooajalistel põhjustel vähemaks jäänud. Üürikorterite puudujäägist rääkimiseks pole põhjust, kuid pikalt vindunud üürihinnad on tugeva nõudluse toel kerkima hakanud, leiab kinnisvaraportaali juhataja Tarvo Teslon.

Üüripakkumine tegi suvise sammu tagasi

Portaalis KV.EE pakuti juunis 2026. a üürile keskmiselt 1210 Tallinna korterit. Kuu varasemalt pakuti Tallinnas üürile 1368 korterit. Korterite üüripakkumine on ühe kuuga vähenenud 11,5%. Aastatagusega võrreldes on tänavune üüripakkumine umbes-täpselt samal tasemel.

„Üüripakkumise vähenemise taga on hooajalised põhjused. Osad korterid suunduvad kevadel-suvel igava pikaajalise üüriäri segmendist korterimajutuse turule paremat kasumit jahtima. Siiski on juuli ja august läbi ajaloo kuud, mil kinnisvaraportaalis KV.EE korterite üüripakkumisse lisamine on peajagu muudest kuudest üle. Seega on alust arvata, et peatselt saab üüripakkumise mõõn ületatud,“ analüüsis Tarvo Teslon.

Üürihind ärkas külgliikumisest

Portaali KV.EE pakkumises olevate Tallinna korterite keskmine üürihind kerkis juunis 2026. a tasemele 14,8 €/m². Sellele eelnenud üksteist kuud püsis hind ahtas vahemikus 14,4–14,6 €/m². Aasta tagasi juunis küsiti Tallinna üürikorterite eest keskmiselt 14,3 €/m². Nii on hind aastaga tõusnud 3,5%.

„Väike samm üürihinnale tõusu suunas on suur samm üürisektorile. Üürisektor on omanike kasvavate kulude ja üldise hinnasurve toel ning intressimäärade tõusule vaatamata alates 2020. aastast pidanud pikalt taluma paigal püsinud üürihindu ja langevat tootlusemäära. Praegune üürinõudlus on tugev ja üüriturg aktiivne. See toetab, et üürihinnad lähevad muu inflatsiooni toel edaspidigi vaikselt ülespoole,“ ennustas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Uus Maa: suvilaid ostetakse vähem, aga minimajade üürimine buumib

10.07.2026 Adaur.ee

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa kutselise hindaja ja analüüsieksperdi Mihkel Eliste sõnul on eestlased hakanud suvila ostmise asemel üürima väikemaju, mille turg buumib.

Mihkel Eliste kinnitusel on suvilatest saanud järjest enam üüriäri. „Nii elukondlik kinnisvaraturg kui ka puhkemajad liiguvad üürimise poole – noorem generatsioon ei taha end pikaajaliselt kinnisvaraga siduda ehk iga suvi samas kohas peenart rohida. Samuti soovitakse üürides proovida, kas suvila-elustiil tiheasustusega piirkondadest väljaspool üldse sobib,“ ütles Eliste.

„Kui terve iseseisvusaja on suvilakultuur vaikselt kokku kuivanud ning seda peeti jõukate lõbuks, siis väikeste puhkemajade buum läks korralikult käima koroona-perioodil ning nüüd pole minimaja-suvila enam pelgalt kulu, vaid toob ka raha tagasi. Tekkinud on uus kinnisvaraklass – väiksem konteiner- või moodulmaja väljaüürimiseks,“ kommenteeris Eliste ja lisas, et praeguseks on konkurents küll tublisti kasvanud ning nõudlus on hakanud paljude uute kohtade vahel geograafiliselt laiali hajuma.

„Kui tavaliselt on kõige nõutumad suvilad ranniku ääres, siis väikseid moodsaid puhkemajasid ehitatakse massiliselt üle Eesti ning need võivad ka metsa sees või piltlikult öeldes põllu peal olla – inimesed otsivad emotsiooni ja teistsugust keskkonda, et vahelduseks eeskätt Tallinnast eemale saada. Praegu on puhkemajasid rentimiseks pakkuda AirBnb andmeil ligi 200 ühikut, millest peamised just erinevad väikemajad, mahutades sageli kuni neli külalist. Rendi-puhkemajad on suvel enamuse ajast broneeritud ning ka talvel on populaarsemate täitumus märkimisväärne, mis võimaldab sageli ka 20-50–ruutmeetrise moodsalt sisustatud konteinermaja eest paarsada eurot öö eest küsida,“ rääkis Eliste.

„Päris palju on tehtud ka hooajalisi nii-öelda glämpingu-majutusi, mille eest küsitakse sadakond eurot öö eest, mis võib investeeringute mahtu arvestades päris hea tasuvuse tuua,“ ütles Eliste.

Uus Maa analüütiku sõnul rajatakse järjest enam puhkemajasid ja glämpinguid suuremale kinnistule, kus ka ise elatakse või suvitatakse ning teenitakse sellega lisaraha. “Väikemaja püstitamine Tallinnast eemale on keskmise kinnisvaraarendusega võrreldes küllalt madala sisenemisbarjääriga ja ka väiksema bürokraatiaga ettevõtmine. Kuna ehitamiseks on sageli võimalik ka pangast laenu saada, siis muudab see valdkonna väikeettevõtjate jaoks atraktiivseks. Väikemajutuse pidamine nõuab küll igapäevast tegelemist, aga sellega on võimalik parematel juhtudel teenida 15% – 25% aastatootlust, mis on elukondliku kinnisvara pikaajalise üüriäriga võrreldes pigem väga kõrge,” ütles Eliste.

„Näiteks Läänemaal, kus krundid on sageli keskmisest suuremad, mahub samale maatükile nii enda kodu kui ka rentimiseks saunamaja, ümberehitatud abihooned või ka element- või moodulmaja. Suvemajades käivad aktiivselt ka välismaalased, kes otsivad maalähedast kogemust, pakkudes sellega ka hotellidele järjest enam konkurentsi. Selles osas on luksuslikud ja loodussesse ehitatud väike-puhkemajad maailmas küllalt ainulaadsed ning suure maa- ja loodusturismi potentsiaaliga ka rahvusvaheliselt. Eestis on taoline potentsiaal veel suuresti alakasutatud,“ lisas Eliste.

„Teine põhjus, miks konteiner-tüüpi suvemaju palju ehitatakse, on see, et klassikalisi vähemalt heas seisukorras suvilaid on ka piirkonniti juba väga vähe müügipakkumisel – nõukogudeaegsed suvilad on tänaseks suuresti amortiseerunud ja neid on laialdaselt üksikelamutena kasutamiseks omakorda ümber ehitatud ja laiendatud. Niimoodi on vanad aiandusühistud Viimsis, Muugal, Sakus ning Aespal muutunud sisuliselt juba tavapärasteks elurajoonideks. Harjumaal küsitakse korralikumate suvilate eest tänapäeval keskmiselt 100 000 kuni 150 000 eurot ning pealinnast veidi kaugemates piirkondades nagu Kernus või Laitses sageli 50 000 – 80 000 eurot. Üle 150 000 euro maksvale suvilale on juba siiski veel tänapäeval raske ostjat leida,“ kommenteeris Eliste.

EfTEN Real Estate Fund AS’i aktsia puhasväärtus seisuga 30.06.2026

10.07.2026 Adaur.ee

2026. aasta 1. juunil omandas EfTEN Real Estate Fund AS 100%-lise osaluse Magistral Kaubanduskeskus OÜ-s. Soetushinna arvutuse aluseks oli kinnisvarainvesteering väärtusega 31 690 tuhat eurot ning fond eeldab investeeringu puhastootluseks 8,1%. Juunis teenis Magistrali kaubanduskeskus 213 tuhat eurot üüritulu. Keskuses oli juuni lõpus 165,5 m² vakantseid üüripindu, millele on üürileping tänase seisuga sõlmitud ning seega on keskuse täituvus 100%.

EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2026. aasta juunis konsolideeritud üüritulu 2 897 tuhat eurot, mis on 229 tuhat eurot rohkem kui mais. Kasvust andis valdava osa Magistrali kaubanduskeskuse soetus, kuid üüritulu suurenes ka seoses uute üürilepingute sõlmimisega Pärnu mnt 102, Ulonu ja Evolution büroohoonetes. Fondi büroopindade vakantsus vähenes juunis 9,0%-ni (mais 9,6%). Fondi konsolideeritud EBITDA oli juunis 2 465 tuhat eurot, kasvades kuuga 176 tuhande euro võrra.

Juuni lõpu seisuga viis Colliers International läbi fondi korralise kinnisvarainvesteeringute hindamise. Selle tulemusel vähenes fondi kinnisvaraportfelli õiglane väärtus marginaalselt 0,17% võrra ning fond sai väärtuse vähenemisest mitterahalist kahjumit summas 623 tuhat eurot. Väärtuse vähenemine tulenes seekord peamiselt büroohoonete üüritasemete langusest.

2026. aasta esimese kuue kuuga teenis fond üüritulu kokku 16,43 miljonit eurot, mis on 5,5% enam kui eelmisel aastal samal ajal. Konsolideeritud EBITDA oli 13,8 miljonit eurot, kasvades aastatagusega võrreldes 7,1% (võrreldaval alusel ehk like-for-like 5,2%). Fondi kinnisvaraportfelli koguvakantsus oli juuni lõpus 2,3% (31.12.2025: 3,2%).

Selle aasta esimese kuue kuu konsolideeritud intressikulud olid 3,17 miljonit eurot, mis on 333 tuhat eurot vähem kui 2025. aasta samal perioodil. Fondi laenuintresside kaalutud keskmine intressimäär oli juuni lõpus 4,13% (aasta tagasi 3,95%).

Seisuga 30.06.2026 oli fondi aktsia puhasväärtus (NAV) 19,89 eurot ja EPRA NRV 20,8124 eurot aktsia kohta, kasvades kuuga 0,4%. Kinnisvarainvesteeringute allahindlus vähendas NAV-i kasvu ligikaudu 0,3 protsendipunkti võrra.