Hoonete energiatõhususe miinimumnõuetest tulenevalt peavad alates 2020. aastast uued ehitatavad hooned vastama liginullenergiahoone nõuetele. KredEx on koostanud liginullenergia eluhoonete juhendmaterjalid ja näidisprojektid, mis annavad ülevaate liginullenergiahoonete ehitamiseks vajalikest tehnilistest lahendustest ja ehituspraktika suunistest.
Eestis on siiamaani panustatud energiatõhususe parandamisse peamiselt läbi korterelamute tervikliku rekonstrueerimise. Järgnevalt peab toimuma arenguhüpe uute hoonete ehitamisel. Seda põhjusel, et energia lõpptarbimine hoonetes on kerkinud juba üle 50% energia lõpptarbimisest Eestis. Selleks jätkab KredEx eluhoonete energiatõhususe valdkonna suunamist ka uute eluhoonete osas, mis peavad alates 2020. aastast vastama liginullenergianõuetele.
KredExi eluaseme- ja energiatõhususe divisjoni juhi Triin Reinsalu sõnul on valminud materjalist kasu nii inseneridel kui arhitektidel, aga samuti ka kõigil oma kodu rajada soovijatel. „Tegemist on teadlaste ja erialaspetsialistide koostöös valminud, uusi lahendusi, energiatõhusust ja sisekliimat väärtustavate ehitusprojektide ja selle juurde käiva juhendmaterjaliga. KredExi kui tellija soov on võimaldada läbi oskusteabe loomise energiatõhusate lahenduste kasutuselevõttu, mis on töökindlad, teostatavad ning teadmistepõhised,“ ütles Reinsalu.
TTÜ professor Jarek Kurnitski sõnul tähendavad liginullenergiahooned uuel tasemel ehituskvaliteeti, mida lõpptarbija tunnetab väiksemate energiaarvete ja parema sisekliimana. “Koostöös projekteerijate ja ehitusettevõtetega teostatud uuring näitab, et kardetavat ehitusmaksumuse tõusu ei toimu, sest suurusjärgus mõnikümmend eurot ruutmeetri kohta lisainvesteeringud tasusid ennast ära mõistliku aja jooksul kõikides hoonetes.”
Juhendmaterjalid sisaldavad korter- ja väikeelamu projekteerimise juhendit, käsitledes seejuures kõiki olulisi energiatõhusust puudutavaid teemasid. Näiteks käsitletakse välispiirete soojustamist, külmasildade vältimist, õhupidavuse tagamist, avatäiteid, efektiivseid ventilatsiooni- ja küttesüsteeme ning soojusallikaid, automaatikat, monitooringut ja kohapealset taastuvenergia tootmist.
Näidisprojektid pakuvad tüüplahendused väiksemale ja suuremale puit- ja kivikonstruktsioonis väikeelamule, ühele ridaelamule ning suuremale ja väiksemale korterelamule. Näidisprojektid on koostatud Eestis enam kasutatud betoon, väikeplokk ja puitkonstruktsioonidele ning soojusallikatele näitlikustades juhendite soovitusi jooniste, sõlmede ja tehnosüsteemide lahendustega.
Väikeelamu juhend ja projektid on suunatud väikeelamu tellijale ning väikeelamute projekteerimise ja ehitamisega tegelevatele eriala spetsialistidele. Korter- ja ridaelamu juhendmaterjal ning projektid on suunatud projekteerijatele, ehitajatele ja arendajatele.
Lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile osalesid arendustöös ehitusettevõtted YIT Ehitus AS, Merko Ehitus Eesti AS, majatehased Matek AS, Timbeco Ehitus OÜ, kinnisvaraarendajad LAAM ja Energiamaja ning projekteerimisettevõtted, KAMP arhitektid OÜ, Arhitektuuribüroo JVR OÜ, QP arhitektid ja Hevac OÜ.
Detsembrikuine ostupalavik jõudis kaubanduskeskustest väljapoole, kui suure hüppe teinud Tallinna korteriturul kasvas keskmine korteritehingu summa ainsa kuuga 20 000 euro võrra.
Tallinn viib läbi katseprojekti, et toetada sotsiaalmajutusüksustes resotsialiseerimisplaani eesmärgid täitnud isikuid vabaturult eluruumide üürimisega. Projektis osalejatele hüvitatakse ühe (esimese) kuu üürisumma ning vajadusel tagatisraha maksumus maksimaalselt 600 euro eest, lisaks aidatakse neid üürikorterite otsimisel ja üürileandjatega läbirääkimistel.
„Soovisin anda kinnisvarabüroole uue hoo ja juhi, kellel on nii oskusi, tahet kui ka aega sellele pühenduda. Eesti kinnisvarabüroo on viimase kahe aasta jooksul kasvanud poolteist korda ning ootused selle juhtimisele kasvavad samuti,“ lausus Tarmo Sild, Arco Vara AS-i juhatuse liige.
Notarite Koja esimehe Merle Saar-Johansoni sõnul kinnitab Maailmapanga ettevõtlusraport, et Eestis on kinnisvaratehingute sooritamine lihtne ja odav.
Kinnisvaraettevõtte Kapitel, varasema E.L.L. Kinnisvara, juhatusega liitus 9. jaanuaril finantsdirektori positsioonil Rait Pallo. Ettevõtte juhatus jätkab kolmeliikmelisena: juhatuse esimees ja tegevjuht Taavi Ojala, arendusdirektor Indrek Moorats ja finantsdirektor Rait Pallo.
Kaupade eksport suurenes 2017. aasta novembris võrreldes 2016. aasta novembriga 8% ja import 9%, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasv oli ulatuslik, väike suurenemine toimus enamikus kaubagruppides.
Tallinnas pakuti möödunud detsembris üürile igapäevaselt keskmiselt 930 korterit. Aastataguse ajaga võrreldes on üüripakkumiste arv kasvanud märgatava 16%.
Tänasel sarikapeol esitles Urmas Sõõrumaa U.S. Invest ASi rajatud Skyline’i korterelamute kolmandat torni, mille 13. korruselt saab nautida võimast ja erakordset vaadet nii südalinnale kui ka merele. Valminud tornid annavad ettekujutuse sellest, milliseks kujuneb linnapilt Kadrioru pargi, südalinna ja Ülemiste City vahetus läheduses.
