Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Kinnisvarakooli jõulukingitus

171218 JõulukinkMöödunud jõulupühade ja läheneva aastavahetuse puhul teeb Kinnisvarakool kõigile oma praegustele ja tulevastele sõpradele kingituse.

Registreeru enda jaoks olulisele koolitusele veel detsembrikuus ning saad vabalt valitud Kinnisvarakooli käsiraamatu kingituseks.

Registreeru koolitusele siin ning märgi linnuke käsiraamatu ette, mida soovid saada kingituseks.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

“Üüriinvesteeringute koolitus – lühi- ja pikaajaline üürimine” toimub 14/02/2018

Üüriinvesteeringute koolitusÜüriinvesteeringute koolitus” toimub 14/02/2018 Kinnisvarakoolis. Koolitus annab osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üüriinvesteeringute koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
  • investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
  • eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
  • praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Üüriinvesteeringute koolitus” toimub 14/02/2018 kell 10.00-17.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja Goodson & Red OÜ asutaja Neeme Liivlaid.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Elanike arvu kasv hoiab Tallinna kinnisvaraturgu aktiivsena

Tõnu ToomparkTallinna elamispindade turg on tehingute arvu osas löömas käesoleva kümnendi rekordeid. Suures osas on selle taga Tallinna elanike arvu suurenemine.

Tallinna linna andmetel oli pealinna elanike arv 2017 III kvartali alguses 447 000 inimest. Aastataguse ajaga võrreldes on Tallinnasse juurde tulnud üle 4000 elaniku. Enam on kasvanud kesklinna elamike arv. Kesklinnas on 63 000 elamiku, aastaga on nende arv suurenenud ligi 1900 inimese võrra.

Jätkuvalt on suurima elanike arvuga linnaosa Lasnamäe, kus elab 119 000 inimest. Lasname ela nike arv püsib enam-vähem aastatagusel tasemel.

Tallinna elanike arvu jätkuv kasvamine on olnud tegur, mis on aidanud tuld hoida kinnisvaraturu ja -arenduse katla all. Küsimus kinnisvaranõudluse analüüsimise seisukohast on, kui kaua Eesti-sisene ränne jätkub ehk kui palju muudes piirkondades veel inimesi Tallinna jaoks jätkub.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Elu korteriühistus: Parkimiskohtade vaidlus

katri-sarapuuKuidas saab lahendada parkimisküsimus maja hoovis? Nimelt pargivad enamus korteriomanikke iga kord erinevatele kohtadele. Kuidas oleks võimalik parkimiskohad kindlaks määrata?

Erinevalt laiale arusaamale, et parkimiskohad hoovis tuleb kokku leppida korteriühistu koosolekul, ei ole see siiski nii. Korteriühistu koosolekul on küll võimalik kokku leppida parkimiskohtade korraldus, kuid sellisel juhul peavad kokkuleppega olema nõus kõik korteriomanikud.

Riigikohus on enda lahendis nr 3-2-1-151-10 leidnud, et korteriomanikul on õigus taotleda asjaõigusseaduse ja korteriomandiseaduse sätetele tuginedes parkimiskorra kindlaksmääramist. Parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. See ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena, mis eeldab häälteenamuse alusel tehtud otsust. Parkimiskohtade kindlaksmääramise kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse  lahendamiseks tuleb saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

Kui mõni kinnisasja omanik keeldub kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses asjaõigusseaduse § 72 lg 5 esimese lause kohaselt, mis sätestab, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kohtusse võib pöörduda ka juhul kui korteriomanike kokkuleppel kehtib ebaõiglane parkla kasutuskord, mis ei arvesta kõigi korteriomanike huvidega või otseselt rikub nende õigusi. Sellisel juhul asendab kohtuotsus senise korteriomanike kokkuleppe.

Kui korteriomanikud on saavutanud lihtkirjaliku kokkuleppe korteriomanike üldkoosolekul, ei ole see siiski aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga, sest kokkulepe ei seo parkimiskohta kindla korteriga. Parkimiskohtade jaotus peaks parkimiskoha kinda korteriga sidumiseks olema kindlasti kantud kinnistusraamatusse. Selleks, et kinnistusraamatusse parkimiskohtade jaotus kanda, on vajalik 100% korteriomanike notariaalne nõusolek. Lihtkirjaliku kokkuleppe alusel on parkimiskohti võimalik siduda mitte korteritega, vaid kindlate isikute või autoomanikega. Tuleb siiski meeles pidada, et selline kokkulepe ei laiene korteriomaniku õigusjärglasele.

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Sooduspakkumine käsiraamatule “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus”

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadusVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist” soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “tdy56d” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 31.12.2017.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” selgitab, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused ning kuidas toimub korteriühistu juhtimine alates 01.01.2018, kui võetakse vastu uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Käsiraamat on suunatud nii korteriomanikele kui ühistu juhtidele, et anda nii seaduseparagrahvidel kui praktilistel näidetel baseeruv teave ühistu elu korraldamisest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Adaur Grupp soovib kõigile rahulikke jõule!

Adaur grupp soovib kõigile praegustele ning tulevastele sõpradele ja koostööpartneritele rahulikke ja rõõmuküllaseid jõule!

171222 Joulud

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Arco Vara AS aktsionäride erakorraline üldkoosolek

Arco VaraTeates on korrigeeritud Arco Vara AS-i aktsiakapitali tõstmise tingimust d. Uute aktsiate märkimisperiood algab 29. detsembril 2017. a kell 9.00 ja lõppeb 15. jaanuaril 2018. a kell 16.00.

Järgneb parandatud teade:

Aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kutse, päevakord ja ettepanekud

Lp. Arco Vara AS-i aktsionär

Arco Vara AS-i (registrikood 10261718; aadress Rävala pst 5, Tallinn) juhatus kutsub kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku 27. detsembril 2017 kell 10.00 Tallinnas, aadressil Rävala pst 3, Radisson Blu Sky Hotel saalis St Petersburg.

Alljärgnevalt on esitatud Arco Vara AS-i nõukogu poolt kinnitatud päevakord ja otsuse eelnõu.

Juhatus selgitab, et aktsiakapitali suurendamise eesmärgiks on täiendava kapitali kaasamise vajadus seoses Bulgaaria arendusprojekti finantseerimisega vastavalt 27.11.2017 avaldatud börsiteatele.

Erakorralise üldkoosoleku päevakord:

I. Arco Vara AS’i aktsiakapitali suurendamine, avalik pakkumine olemasolevatele aktsionäridele, ja uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas

Juhatus teeb aktsionäridele ettepaneku:

1. Suurendada Arco Vara AS’i (edaspidi „Äriühing“) aktsiakapitali järgmiselt:

a. Äriühing laseb välja 2 670 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ühe aktsia kohta.

b. Ühe uue lihtaktsia väljalaskehind on 1,50 eurot, millest 0,70 eurot on aktsia nimiväärtus ja 0,80 eurot on ülekurss.

c. Aktsiakapitali uus suurus on 6 423 908 eurot.

d. Uute aktsiate märkimise aeg (märkimisperiood) algab 29. detsembril 2017. a kell 9.00 ja lõppeb 15. jaanuaril 2018. a kell 16.00, kuid juhatusel on õigus märkimisperioodi seaduse piires muuta, pikendada või lühendada.

e. Emissioon on suunatud ainult Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning toimub ainult Eestis. Äriühingu aktsionäridel on eesõigus uute aktsiate märkimiseks. Eesõiguse kasutamiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks märkimisperioodi viimasel päeval Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

f. Aktsiate eest tuleb tasuda rahas hiljemalt kolme tööpäeva jooksul märkimisperioodi lõpust ehk hiljemalt 17. jaanuaril 2018. a; juhatus võib täpsustada tasumise tähtaega ja protseduuri.

g. Aktsiate jaotamisel tagab juhatus Äriühingu olemasolevate aktsionäride seadustest tuleneva aktsiate märkimise eesõiguse ning lähtub aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest.

h. Juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitakse aktsiaid alla kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahu, on Äriühingu juhatusel õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigust teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu.

2. Korraldada eelnimetatud emiteeritavate aktsiate avalik pakkumine Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.

Arco Vara AS-i aktsionäride erakorralise üldkoosoleku materjalid on kättesaadavad Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcorealestate.com või Arco Vara AS-i kontoris Tallinnas, Rävala pst 5, tööpäevadel kell 9.00-17.00.

Küsimusi päevakorrapunktide kohta saab esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee. Küsimused ja vastused avalikustatakse Arco Vara AS-i koduleheküljel. Aktsionäril on õigus kooskõlas seadusega saada üldkoosolekul juhatuselt teavet Arco Vara AS-i tegevuse kohta. Aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/20 Arco Vara AS-i aktsiakapitalist, võivad esitada iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõusid, tehes vastavad ettepanekud hiljemalt 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o hiljemalt 24.12.2017. Aktsionäride nõuded ja ettepanekud tuleb esitada e-posti aadressil info@arcovara.ee ning need avaldatakse seadusega ettenähtud korras.

Koosolekul hääleõiguslike aktsionäride nimekiri fikseeritakse seisuga 7 päeva enne üldkoosoleku toimumist, s.o 20.12.2017 Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Erakorralisest üldkoosolekust osavõtjate registreerimine algab 27.12.2017 kell 9.45. Registreerimiseks palume kaasa võtta isikut tõendav dokument, aktsionäri esindajal kirjalik volikiri või esindusõigust tõendavad dokumendid. Aktsionär võib enne üldkoosoleku toimumist teavitada Arco Vara AS-i esindaja määramisest või esindajale antud volituse tagasivõtmisest, saates vastavasisulise digitaalallkirjastatud teate e-posti aadressile info@arcovara.ee hiljemalt 26.12.2017. Volikirja blankett, mida aktsionär võib esindaja volitamiseks kasutada, on kättesaadav Arco Vara AS-i kodulehel aadressil www.arcorealestate.com.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teade koos täpse aja, koha ja päevakorraga avaldatakse ajalehes Eesti Päevaleht 30.11.2017.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Nõuanded koduostjale: kodu ostmiseks kuluv aeg

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Kodu otsimisele kuluv aeg sõltub koduotsija soovidest. Kui koduotsija soovid on väga spetsiifilised, siis kulub sobiva pakkumise leidmisele rohkem aega.

Kui koduotsija tunneb, et otsingutele kulub liiga palju aega, on tarvis üle vaadata otsingu kriteeriumid. Äkki on ostja liiga nõudlik? Äkki tuleb leppida esialgu soovitust madalama kvaliteedi, väiksema pinna või kehvema asukohaga? Või tuleb aktsepteerida, et soovidele vastava objekti eest tuleb maksta kõrgemat hinda kui algul plaanitud? Äkki tuleb loobuda mõnest spetsiifilisest soovist, et sobiliku pakkumise leidmine lihtsamaks teha?

Kinnisvararingkondades visatakse nalja, et kõige enam soovitud ostuobjekt on vanalinnas asuv suure aia ja merevaatega kaasaegne ühepereelamu, mil naabrid liiga lähedal ei oleks. On selge, et sellist kinnisvaraobjekti olemas ei ole.

Kui otsingukriteeriumidele vastavat pakkumist kuidagi ei leia, on lihtne anda soovitus suurendada koduostu eelarvet. Praktikas on eelarve suurendamine sageli pisut keerulisem, sest enamasti opereerivad inimesed koduostmisel niigi maksimaalse eelarvega. Kui ikkagi soovitud hinnatasemel midagi leida ei ole, tuleb ehk koduotsijal liikuda ehk alguses plaanitust odavama kinnisvara piirkonna suunas.

Keskmine koduotsija võiks ikkagi iga kuu leida vähemalt paar-kolm ostuobjekti kandidaati, mis väärivad vähemalt ülevaatamist. Vähemalt kahe-kolme-nelja kuuga võiks nendest pakkumistest välja sõeluda sellise, mis väärib ostmist.

Kui koduostja ei ole valmis oma kriteeriume lõdvemaks laskma ja ajanappust ka otseselt ei ole, võib jätkata proovimist ja otsingukriteeriume mitte muuta.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

SEB: Hea aasta majanduses

SEB PankEt Eesti majandusel läheb hästi, on olnud tunnetuslikult selge juba mõnda aega. 2017. aastal sai üldmulje lõpuks kinnitust ka kõrge majanduskasvunumbri läbi. Seejuures on edu saatnud nii Eesti inimesi, kui ettevõtteid.

Hea olukord majanduses sai lõpuks kinnitust

Ekspressi päkapikkude, parimate plaatide ja poliitikasündmuste kõrval, väärib kokku võtmist ka 2017. aasta majanduses. Vähemalt numbrite poolest jääb lõppevast aastast ehk kõige paremini meelde 4% ületav majanduskasv. Viimati küündisime sellisele tasemele aastal 2012., kui olime kiiresti tagasi võtmas majanduskriisi ajal kaotatut. Erilist optimismi süstis suur SKP tõus ehk ka seetõttu, et varasemalt on vinduva majanduskasvu üle palju kurdetud ja nii optimistlikku stsenaariumi, ei osanud Eesti majandusele mullu ette näha ükski prognoosijatest. Samas tuleb tunnistada, et nüüdne number vastab ehk paremini sisetundele, mis valitses juba ka 2016. aastal – meil läheb tegelikult päris hästi.

2017. aastal toimunud hüpe peegeldab eelkõige seda, et lõpuks on paremini hakanud minema ka Eesti ettevõtetel. Juba 2015. aastal alguse saanud negatiivne kasumite kahanemistrend on pöördunud ja lõppeva aasta kolme kvartaliga teenisid ettevõtted 170 miljoni võrra suuremat kasumit, kui mullu. Hea on ka see, et kasumite kasv on olnud suhteliselt laiapõhjaline. Eksportivad ettevõtted on nautimas Euroopa kiirema majanduskasvu viljasid ja tähtsa Soome turu kauaoodatud tõusu. Kodumaiseid tarbijaid sihtivaid ärisid on aga saatnud endine edu, mida kannab kõrge tööhõive ja tempokas palgakasv. Eriti lahke on lõppev aasta olnud ehitusettevõtjate vastu, kelle jaoks on aina suurem väljakutse suure nõudlusega toimetulek. Viimased konjunktuuriuuringud näitavad, et kui kesise nõudluse üle kurdab alla viiendiku ehitusettevõtetest, siis töökäte puudus on probleemiks enam kui pooltele.

Tööhõive saavutas rekordi

Kui ettevõtja jaoks oli 2017. aastal majanduskonjunktuuri paranemine tuntav, siis tavalise tööinimese vaatevinklist vaadatuna on muutus ehk väiksem, sest jätkunud on juba pikalt kestnud positiivne trend. Nagu ka 2015. ja 2016. aastal, on palgakasv püsinud tänavu 7% lähedal. Küll oleme absoluutsummades jõudmas aina paremate numbriteni. Mediaanpalk ehk summa, millest pooled töötajad teenivad enam ja pooled vähem, ületas III kvartalis 900 eurot, keskmine palk 1200 eurot. Kuigi Skandinaaviast jääme me endiselt kaugele, oleme viimaste aastatega suutnud sealsele tasemele siiski lähemale jõuda. Omaette kinnituseks on seegi, et aina enam eestlasi, kes omal ajal Soome parema palga järele läinud, leiavad nüüd mõistliku olevat karjääri taas kodumaal jätkata. Just tänu Eesti enda inimeste tagasirändele on meie rahvaarv suurenema hakanud.

Näitaja, mille poolest oleme aga selgelt tõusnud Euroopa esirinda on tööhõive. Selle aasta III kvartalis oli tööga hõivatud 68,3% Eesti tööealisest elanikkonnast, mis on kõrgeim kogu Eesti kaasaegses ajaloos. Suur nõudlus töötajate järele on aidanud tööturule naasta ka paljudel neist, kes olid lootusele töökoht leida juba käega löönud. Sellele vaatamata on täitmata pea 13 000 ametikohta, mis paneb tööandjad raskesse seisu. Loodetavasti omavad kiire palgakasv ja tööjõunappus ka positiivset mõju, aidates välja sõeluda paremad äriideed ning sundides liialt lihtsakoelist tööd tegevaid ettevõtteid muutuma leidlikumaks.

Inflatsiooni võitjad ja kaotajad

Märgiliseks muutuseks on tänavu olnud inflatsiooni taastumine pärast aastaid kestnud paigalseisu. Kuigi mullusega võrreldes on keskmine tarbijakorv kallinenud röögatu 3,4% võrra, tuleb meeles pidada, et perioodil 2014-2016 keskmine tarbijakorv vastupidiselt odavnes. Halb on see, et tänavuaastase hinnatõusu tõttu on enim kannatanud kõige madalama sissetulekuga majapidamised, kelle pere-eelarvest moodustavad väljaminekud esmaste vajaduste, nagu toit ja toasoe, katteks suurima osa. Kui nafta ülimadala hinnataseme tõttu 2016. aastal, oli kütusehindade tõus tänavu kindel, siis uskusid vähesed, et toiduainete hinnakasv aasta lõpus 8%ni küündiks.

Oma panuse on inflatsiooni andnud ka riik, tõstes aktsiisikaupade nagu kütuste ja alkoholi hinda. Et just alkoholi osatähtsus majapidamiste kogueelarves on Eestis kogu Euroopa Liidu suurim, on see mõistetavalt põhjustanud meelepaha. Samas on hinnatõusu mõju pere rahakotile kõige lihtsam reguleerida inimestel endil, alkoholi lihtsalt vähem tarbides. Mis puudutab muudatuste mõju äritegevusele, siis mõistagi ei ole väheneva nõudlusega rahul alkoholi tootjad ja müüjad. Kui nüüd aga korraks järele mõelda, siis ei ole odava viina müük põhjanaabritele ja paari joodiku najal püsti seisev külapood ilmselt pikemas plaanis jätkusuutlikud äriplaanid ja on hea, kui sellel alal tegutsevad inimesed saavad mõistlikuma rakenduse leida majanduse tõusu-, mitte langustsükli ajal.

Suures pildis on inflatsiooni mõju siiski positiivne – kes meist ei sooviks rohkem teenida? Kiire toiduainehindade tõus on andnud leevendust Eesti põllumajandustootjatele, keda varasemalt olid räsinud nii tootmiskvootide kadumise tõttu väärtuseks muutunud piim, kui seakatku levikust tulenevad piirangud. Lisaks on soodne konjunktuur võimaldanud väljamüügihindasid tõsta ka Eesti eksportival tööstusel. Kõik see aitab rahastada töötajate jätkuvat palgakasvu, kuid loodetavasti jätab midagi alles ka investeeringuteks.

Majapidamiste finantsseis püsis tugev

Kuigi hinnakasv näib kohati lisandunud tulu ära söövat, püsib majapidamiste finantsseis endiselt tugev. Seda ka vaatamata inimeste kasvanud julgusele võtta laenu. Eelmisel aastal valdavalt 4% lähedal püsinud majapidamiste laenuportfelli kasv on viimastel kuudel kiirenenud pea 7%ni. Lisaks kõrgele hõivele ja kiirele palgakasvule on laenamiseks väga objektiivne põhjus – täna on oma esimest isiklikku kodu soetamas arvukas laulva revolutsiooni põlvkond. Siiski ei suuda laenukasv ületada säästude suurenemist. Inimeste hoiuste kasv pankades on kiirenenud aastases võrdluses koguni 9%ni. Valdava enamuse jaoks tähendab säästude kasv siiski vaid kopsakamat numbrit pangakontol, mitte läbimõeldud investeeringuid, mis tagaksid inimesi pikaajalise finantsturvalisuse. Kokkuvõtvalt on aga 2017. aasta on olnud edukas nii Eesti inimeste, kui ettevõtete jaoks, mis lubab meil optimistlikult uude aastasse astuda.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Algab Tallinna peatänava projekteerimine

TallinnEelmisel nädalal kirjutasid peatänava ehitusprojekti koostamise lepingule alla tellijana Tallinna Kommunaalamet, täitjana TPJ Inseneribüroo OÜ ning töövõtjana arhitektuuribüroo Kavakava OÜ esindajad. Seega võib uuel aastal peatänava projekteerimisega hoogsalt pihta hakata. Projekt peaks valmima 2019. aastal ning ehituse prognoositav valmimise aeg on 2020 kuni 2021.

Linnaplaneerimise Ameti tellimusel valmis äsja Tallinna peatänava visualiseering, mis annab tallinlastele esmase ettekujutuse sellest, milline hakkab välja nägema peatänavaks kujundatava Pärnu maantee alguse, Viru väljaku ja Narva maantee alguse piirkond. Videoklipp viib vaataja Tallinna linnasüdame lähitulevikku, kuhu planeeritakse oluliselt rohkem liikumisvabadust jalakäijatele, aga ka kergliiklusele, lisatakse rohelust ning mugavusi puhkepauside pidamiseks.

Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein märkis: „Tuleviku linnaruum peab muutuma inimkesksemaks, kuid arvestama ka nendega, kelle igapäevane liikumistrajektoor Tallinnas eeldab ühistranspordi ja isikliku sõiduki kasutamist. Video aitab aimata, milliseks kujuneb linnasüdame oluline osa lähemate aastate jooksul.“

Video valmistas reklaamiagentuur Kala Ruudus ideekonkursi võidutöö põhjal. Projekteerimisel lahendusi täpsustatakse.

http://www.tallinn.ee/est/Uudis-Algab-Tallinna-peatanava-projekteerimine

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

30/01/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle”

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üleKoolitus “Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub 30/01/2018 Tallinna kesklinnas. Koolitus annab riikliku järelevalve tegemiseks vajalikke teadmisi.

Koolituse sihtrühm on:

  • kohalikud omavalitsused ja teised riikliku järelevalve läbiviijad, kelle ülesandeks on ehitiste ja ehitamise ohutuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine;
  • kinnisvaraarendajad;
  • kinnisasja omanikud jt.

Koolitusel saab teada:

  • millal algatada järelevalvemenetlus ja millal mitte;
  • mida järelevalvemenetluses saab kontrollida;
  • kuidas õigesti ja tulemuslikult järelevalvemenetlust läbi viia;
  • millised võimalused on riikliku järelevalve läbiviijal rikkuja korrale kutsumiseks.

Riiklik järelevalve ehitise ja ehitamise üle” toimub Tallinna kesklinnas 30/01/2018 kell 10.00-15.30. Lektor on Advokaadibüroo Teder Law jurist Martina Proosa.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Pirita linnaosa vanem: Maxima ehitamise saaga peab saama lahenduse

TallinnPirita linnaosa vanem Alina Tubli soovib leida lõpliku lahenduse Merivälja tee äärsele kinnistule Maxima kaubanduskeskuse ehitamise saagale. Linnaosa vanem soovib tutvuda poe viimase planeeringuga, kohtuda nii kohalike elanike kui kaubandusketi esindajatega ning leida kõiki osapooli rahuldav lahendus.

Projekti avaliku arutelu käigus 2015. aastal näitasid elanikud välja rahulolematust poe planeeringu osas. Pirita linnaosa vanem Alina Tubli selgitas, et kohalikud hindavad väga kõrgelt elukohta ümbritsevat keskkonda ja seetõttu on võimaliku kaubanduskeskuse vastu. “Pirita elanikud peavad oluliseks vaikset ja rohelist naabruskonda. Järjekordne ärihoone ei mahu sinna kirjeldusse, ” mainis Tubli.

Linnaosa vanem Alina Tubli rõhutas, et kindlasti tuleb uuesti algatada diskussioon võimaliku Maxima kaubanduskeskuse osas. “Olen valmis kohtuma kõikide osapoolte esindajatega. Kinnitan, et esmajoones soovin ühe laua taha istuda Maxima esindajatega ja tutvuda viimase planeeringuga,” teatas Tubli. Ta rõhutas, et seejärel soovib vestelda piirkonnas elavate inimestega, et tutvustada viimast planeeringut ja välja selgitada nende visioon võimaliku kaubanduskeskuse osas.

“Pärast mõlema osapoolega kohtumist soovin leida lõplikku lahendust olukorrale, mille üle algas arutelu juba 2009. aastal,” selgitas Tubli.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

SEB: Дефицит рабочей силы вынуждает работодателей быть более находчивыми

SEB PankКоличество свободных рабочих мест достигло самого высокого уровня с 2008 года, что указывает на серьёзный дефицит рабочих рук в секторе предпринимательства. Решением кризиса рабочей силы является вербовка работников из-за границы, однако хотелось бы, чтобы быстрый рост зарплат помог выработать и такие бизнес-планы, где качество рабочей силы будет важнее, чем её количество и цена.

Дефицит рабочей силы самый высокий за последние годы

Продемонстрировавшее уже в прошлом году тенденцию роста число свободных рабочих мест достигло в III квартале нынешнего года самого высокого показателя начиная с 2008 года: более 12 700 свободных рабочих мест. Чтобы достичь показателей времен бума понадобится какое-то время – в первом квартале 2008 года работодатели были готовы нанять 17 500 человек. Взглянув на количество свободных рабочих мест по области деятельности, можно уже сегодня найти сектора, где спрос на рабочую силу превышает времена бума. По численности самая большая разница в торговом секторе, где в III квартале 2017 года было не заполнено более 2000 рабочих мест, но недостаток рабочей силы выше показателей 2008 года также в секторах административной и вспомогательной деятельности, перевозок и складского хозяйства, гостиничного хозяйства и общепита, а также ИТ-секторе. Рост спроса на рабочую силу в секторе обслуживания отражает в том числе структурные изменения, произошедшие в экономике.

Поскольку трудовая занятость в Эстонии в III квартале достигла 68,3% – высочайший показатель в новейшей истории и почти во всей Европе – заполнение этих рабочих мест местной рабочей силой не представляется реальным. Поэтому работодатели всё чаще вынуждены рассматривать вербовку работников из-за границы. Благодаря открытому рынку труда Европы всё больше работников из-за рубежа прибывает сюда, но из-за низких зарплат среди работодателей высоко ценятся и работники из третьих стран. Как к этому относиться?

Вербовка рабочей силы из-за пределов Европейского Союза является головной болью

Эстония в течение многих лет придерживалась строгой миграционной политики, и её смягчение – очень медленный процесс. Ещё пару лет назад человека без гражданства ЕС, получившего здесь высшее образование и идеально владеющего эстонским языком, могло ожидать выселение из страны, если он не находил достаточно быстро высокооплачиваемую работу. На сегодня применяется более разумный подход, и выпускников университетов не выпроваживают на самолет сразу после выпускного. Недавние изменения в законе также упростили вербовку ИТ-специалистов и создание команды для стартапов.

С точки зрения более традиционных предприятий ситуация изменилась не сильно. Если необходимость рабочей силы является временной, то вербовка работника из-за границы не слишком сложна – следует платить среднюю по Эстонии зарплату и зарегистрировать рабочую деятельность в Департаменте полиции и погранохраны. Это безусловно помогает строительному сектору, где краткосрочные договоры трудового подряда являются нормой даже для местных рабочих. В более тяжелом положении находятся промышленные предприятия, которые действуют в более стабильных условиях и привыкли заключать с работниками долгосрочные договоры. В более сложных сферах освоение навыков требует времени, что означает, что настоящая польза от работника начинает проявляться лишь после окончания 270-дневного временного разрешения на работу. Однако вербовка оправдавшего себя за это время работника подразумевает, что он еще должен попасть в злополучную миграционную квоту. В 2017 году эта квота ограничилась 1300 людьми, а исчерпана она была уже в июне. Взглянув на сегодняшнюю ситуацию на рынке труда, нельзя исключить, что в 2018 году миграционная квота будет исчерпана уже в течение первого квартала.

Отдельным вопросом являются социальные гарантии для временной рабочей силы. Поскольку ходатайство о виде на жительство может занять месяца, работники с планом остаться на более долгий срок прибывают в Эстонию сперва в рамках упрощенной краткосрочной работы. Так как рабочие отношения в действительности задуманы на более длительный срок, то часто работник прибывает вместе с семьей. Несмотря на то, что брать семью разрешено и человеку с временным рабочим разрешением, им не разрешено регистрировать место жительства, а с этого начинается череда проблем – пока нет вида на жительство, недоступен семейный врач, детсад и школа. Также для временной рабочей силы не действует никаких налоговых льгот, в связи с чем у работодателя возникает оправданный вопрос: за что он платит социальный налог?

Учитывая и так действующее требование средней заработной платы для работников из третьих страх, необходимость квоты на въезд является сомнительной – ввоз дешевой рабочей силы, не способной интегрироваться, исключен и без этого. Тот факт, что требование средней зарплаты не действует, например, для работников стартапов, является признанием их успешного лоббирования, однако экономическое влияние этого исключения всё же скромное. Трудное положение промышленных предприятий ограничивает экономический рост уже сегодня.

О недостатке рабочей силы больше всего жалуются сферы деятельности с низкой добавленной стоимостью

Вышеупомянутое ни в коем случае не является призывом к революции в миграционной политике. Например, отсутствие требования к заработной плате может наоборот начать препятствовать экономическому росту Эстонии. Хоть это и не идеальная взаимосвязь, однако на дефицит рабочей силы часто жалуются сферы деятельности, где создаваемая добавленная стоимость является самой низкой. Так, в III квартале один из наивысших показателей свободных рабочих мест был в сферах гостиничного хозяйства и общепита, но при этом настолько же низкими и показатели созданной добавленной стоимости. Одним из немногих исключений является ИТ-сектор, где создаваемая добавленная стоимость в несколько раз превышает средний показатель по Эстонии, но у которого до сих пор сложности с заполнением свободных рабочих мест.

Результатом дефицита рабочей силы является быстрый рост заработных плат. Если работников не хватает, то предприятия вынуждены их переманивать с помощью более высоких зарплат. Разумеется, не все предприятия могут присоединиться к гонке зарплат и должны найти способы, как справиться с меньшим количеством работников или как поднять свой доход, т.е. на языке экономики – стать более производительными. Без давления со стороны зарплаты не было бы и прямой необходимости для усилий. Разумеется, это невозможно для каждого предприятия и даже для каждой сферы, и рост зарплат может вытеснить предприятие с рынка. В ситуации, где безработица низкая, это является экономически выгодным, поскольку освободившиеся работники могут направиться в более производительные предприятия, где перспективы роста зарплаты выше.

Этот прекрасный ход мыслей, конечно же, действует не всегда. Потребность в рабочей силе некоторых секторов может быть временной. Например, выгодная демографическая ситуация и оживившееся инвестиции со стороны государственного сектора повысили спрос на услуги строительного сектора. Большой дефицит работников повысил уровень зарплат в этом секторе в III квартале на целых 12%. В то же время строительство известно своей цикличностью, и с большой вероятностью через несколько лет спрос будет ниже. Поэтому в интересах здоровья экономики будет лучше, если временный рост спроса покроет временная иностранная рабочая сила, чем, например, местные люди, «перепрыгнувшие» из обрабатывающей промышленности.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis III kvartalis

StatistikaametEluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 3,4% ja võrreldes 2016. aasta III kvartaliga 4,7%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,5% ning majade hinnad 2,9%.

2016. aasta III kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 4,2% ja majade hinnad 6,2%. Korterite hinnad tõusid Tallinnas 3,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 4,4% ning ülejäänud Eestis 6,7%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.Eluaseme hinnaindeks, I kvartal 2005 – III kvartal 2017 (2010 = 100)

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2017. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 6,4% ja võrreldes 2016. aasta III kvartaliga 2,2%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab kodumajapidamiste seisukohast uute eluasemete soetamise ning eluaseme soetaja ja kasutajana tehtavate muude kulutuste hindade muutust. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme soetus, muud eluaseme soetusega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist, eluaseme kapitaalremont on indeksisse lisatud alates 2007. aasta I kvartalist ja eluaseme kindlustus alates 2012. aasta I kvartalist.

Statistikatöö „Eluaseme hinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet statistikatööde tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Üürile antava korteri sisustamine

uurikorteri-sisustamineKuidas sisustada korterit, milles hakkavad elama üürnikud? Korterit üürile andes peaks silmas pidama, et kõige olulisem on tulevasele üürnikule mugavus. Oluline on jääda mööblit valides ja korteri interjööri kujundades neutraalseks, et korterit üürile andes oleks võimalike klientide hulk suurem.

Kindlasti tasuks sisustamisel vältida erksaid ja intensiivseid toone, mis võivad paljudele inimestele olla häirivad ja vastumeelsed. Üürikorteri sisustamise eesmärk on teha see kodu võimalikult meeldivaks paljudele üürnikele, seetõttu tasub vältida väga omapäraseid lahendusi.

Üürikorteri sisustamine kõige olulisega

Üürikorter peaks olema sisustatud kõige olulisega, mis eluks vaja läheb.

Kuna kodumajapidamises kõiki esemeid ja tehnikavahendeid kasutatakse igapäevaselt, siis tasub arvestada, et siinkohal on oluline rõhku panna vähemalt turul pakutavale keskmisele kvaliteedile.

Esmapilgul säästlik tunduv odavama inventari ostmine võib kalliks maksma minna. Igapäevase kasutamisega amortiseeruvad odavad ning vähemkvaliteetsed esemed ja kodutehnika tarvikud kiirelt.

Köök ja vannituba ennekõike

Kui kõht on täis ja katus pea kohal, siis on meel hea! Köök on iga kodu süda ja seetõttu peaks olema köök sisustatud kõige vajalikuga, et valmistada maitsvat rooga ja istuda perega õhtul söögilauda. Kuid köögi sisustamine oleneb palju ka korteri ehituslikust omapärast ning tihti pole meie kortermajade köökide väiksuse tõttu võimalik seal ruumipuuduse tõttu kogu perega einestadagi.

Köögitehnika nagu külmkapp ja pliit peaksid iga korteri juurde kuuluma. Samuti ei saa läbi ilma köögis oleva laua ja toolideta.

Tihti leidub üüriturul ringi vaadates selliseid üürikortereid, kus toad ja köök on renoveeritud ja kena sisutusega ning vannituba on jäetud värskenduskuurita. Vannituba on korteri puhul kindlasti tähtsuselt teisel kohal. Vannituba peaks olema varustatud hea peegli ja mõne mahuka kapiga, millel on mugavasti avanevad sahtlid või laekad, kuhu kõik vannitoatarbed ilusti silma alt ära saab panna.

Paljudel juhtudel on korterites ka pesumasin paigaldatud vannituppa. Pesumasina valikul tuleks arvestada masina mõõtmetega ning selle kasutamislihtsusega.

Kas eestlaetav või pealtlaetav pesumasin – see sõltub pesumasina jaoks mõeldud ruumi suurusest. Eestlaetava pesumasina peal saab ladustada asju, samas vajab selline pesumasin enda ees ruum toimetamiseks.

Kui plaanis on korterit üürida välja näiteks majutusplatvormi Airbnb kaudu külaliskorterina, siis tasub lisaks investeerida ka toidunõudesse ning pottidesse-pannidesse. Soovitatav on korterisse hankida ka veekeedukann, röster jm.

Sellisel juhul on oluline ka vajalike vooditarvete olemasolu.

Esmavajalik elutoa sisustus

Elutoa sisustuses peab olema kindlasti nii diivan kui ka sektsioonkapp. Kui on võimalik, siis lisada ka laud, mida saab kasutada näiteks töölauana. Veelgi mugavamaks muudab elutoa  diivanilaua ja telerialuse olemasolu.

Elutuba peaks olema mugav paik nii filmi vaatamiseks kui ka külaliste võõrustamiseks. Eriti mugavaks teeb suure toa mõni lahtikäiv laud, mida saaks vajadusel kohandada söögilauaks kogu perele. Ruumisäästlikkus mängib üürikorteri sisustamisel olulist rolli ning multifunktsionaalsete mööbliesemetaga saab kodu muuta palju mugavamaks.

Kindlasti on heas üürikorteris ka riidekapp või muud kapid, kuhu saab mahutada üleriideid nagu joped ning mantlid ja miks ka mitte voodipesu.

Esiku sisustamine aitab ülejäänud ruumid puhtana hoida

Jalatsitekasti olemasolu parendab esiku välimust ning esikupõrandal vedelevad mudased jalanõud Teie elamist ei häiri.

Ukse ette tasub soetada ka üks korralik jalatsite puhastamiseks mõeldud jalamatt, seda abimeest on meie ilmastikus vaja aastaringselt. Nii kestab ka korteris olevat põrandakate kauem, sest enamik kruusa ning vett jääb jalatsitelt porimatile või porivaibale.

Lisaks eeltoodule saab üürile antava korteri teha kodusemaks harmoneeruvate kardinate, vaipade, seinamaalide ja toalilledega.

Tellides ühest kohast kõik sisustamiseks vajaliku, säästab korteriomanik kümneid tunde poodlemiselt erinevates poodides. Eeltooduga arvestades saabki üürikorterist üks hubane kodu, mille sisustus on sobiv võimalikult paljudele inimestele, tehes seeläbi üürniku leidmise kiiremaks.

Artikli avaldas e-pood www.kaup24.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark