Tõnu Toompark: kinnisvaraspetsialist unistab päikesepoolse aiaga majast

Tõnu Toompark on Eesti tunnustatud kinnisvaraspetsalist, kes aktiivselt võtab sõna kinnisvaramaastikult toimuva kohta ja vajadusel annab asjaosalistele tarka nõu.

Kinnisvaravaldkonda leidis Tõnu tee suhteliselt juhuslikult. Tõnu töötas 1998 aastal majandusministeeriumis ja õppis samal ajal ka Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnas. “Ühe igava loengu ajal sai koolivend Andrus Väärtsnõuga lobisetud kinnisvaravaldkonna teemadel, andsin talle ka pisut nõu mõnes küsimuses. Lõpuks tipnes too vestlus sellega, et Andrus kutsus mind analüütikuna tööle Rime Kinnisvarasse. Selline muutus tundus põneva väljakutsena ning 1998. aasta suvest asusingi Rimesse tööle,” selgitab Tõnu oma elu keerdkäike. “Nii et ei saa öelda, et tegemist oleks olnud väga teadliku valikuga, mis oleks painanud mind juba varasest lapsepõlvest alates.”

Hetkel tegutseb Tõnu vabakutselise ja sõltumatu kinnisvarakonsultandina, andes nõu eelkõige kinnisvara omanikele, arendajatele ja finantseerijatele selles osas, mis kinnisvaraturul toimub. “Mul on olnud õnne selles osas, et iga järgmine ametikoht on mulle andnud hea kogemustepagasi. Ajapikku on kogunenud ülevaade ja arusaamine kinnisvaraturul toimuvast. Samas olen sageli märganud, et kinnisvarasektoris tegutsejad ühel või teisel põhjusel ei oma infot, mis võiks neile äritegemises vajalik olla. Nii saigi hakatud mõningat infot korrastama ja panema sellisele kujule, et see aitaks kinnisvaraarendajatel, finanatseerijatel ja omanikel igapäevaelus paremaid otsuseid teha,” selgitab Tõnu, kuidas ta tänase ametini jõudis. Lisaks kontsultandiametile peab Tõnu üliõpilastele kinnisvaravaldkonnalisi loenguid nii Tallinna Tehnikaülikoolis kui ka Mainori Kõrgkoolis ning tegeleb aktiivselt kinnisvarakool.ee maakleritele suunatud koolituste korraldamisega. Seega tööst Tõnul puudust pole.

Töö võtab kohati lausa niipalju aega, et millegi muuga eriti aega tegeleda polegi. Igal vabal hetkel püüab ta aega veeta oma lastega. “Eks siingi tuleb endale tuhka pähe raputada ja tõdeda, et vaevalt saan ka kunagi öelda, et lastega just liiga palju tegeletud on.”

Tööst lõõgastumiseks oma Tõnul salanipp – äsja sõpradega loodud saunaklubi. “Saunaklubi raames läheme kord kuus väljavalitud kodanikule külla, seal teeme sauna ja veedame muidu meeldivas seltskonnas aega.”











Tõnu elab oma perega Tallinna Kristiine linnaosas asuvas ridaelamus. Antud valiku põhjendus on lihtne: “Ridaelamu on minu jaoks paras maja ja korteri vaheline lahendus, mis annab korterist enam privaatsust, kuid nõuab kinnisvaraga tegemisel märksa vähem vaeva, kui maja eest hoolitsemine,” selgitab Tõnu. Tuleviku unistustekoduna näeb ta aga päikesepoolse aiaga maja Tallinnas. “Aias mõni viljapuu, grillmaja, tule tegemise võimalus ja vähe muru, et sellega end orjama ei peaks,” on Tõnu konkreetne. “Ja siis peaks veel olema paigas terve suur hulk pisidetaile. Just detailid on need milles peitub täisulikkus ja mis annavad ühele kodule kodu tunde ja lõhna juurde.”

Küsisime Tõnult, kui spetsialistilt, ka paar kinnisvaraalast küsimust:

Kas hetkel tasuks kodu üürida või osta?
Sel küsimusel on kaks poolt – majanduslik ja psühholoogiline.
Majanduslikust vaatenurgast on täna kodu üürida märksa mõistlikum, kui seda osta või omada. Kodu üürimisele kulub märksa vähem raha, kui kodu väljaostmisele. Samuti puuduvad kodu üürimisel riskid, mis on seotud eelkõige vara väärtuse alanemisega ebastabiilsel ja ettearvamatul kinnisvaraturul. Kodu üürile võtmise kahjuks räägib asjaolu, et meil puudub professionaalne üürileandjate seltskond. Ehk turult on puudu seltskond, kelle tegevus oleks suunatud üürilevõtjate professionaalseks teenindamiseks.
Tänased üürileandjad on enamasti eraisikud, kellele üürileantav elamispind on pigem “tööõnnetusena” kätte jäänud või sülle kukkunud. Eraisikute puhul, kes ühte korterit välja üürivad ei ole kunagi teada, millal ta “ära keerab”, plaanib korterit müüa või soovib sinna ise sisse kolida.
Seadus võib küll üürilevõtja kasuks rääkida, kuid probleemid on lihtsad tekkima. Siin oleks ka õiglane märkida, et seadused on meil väga tugevalt üürilevõtja suunas kaldu ning need asjad peaksid korda saama, kui riik soovib näha, et meil tekiks profesionaalne üüriturg. Tänases seaduste ruumis on see väga raske tekkima.
Aga kui nüüd kodu üürimise psühholoogilise külje juurde tagasi tulla, siis pean ütlema, et mina isiklikult pereisana ei julgeks võtta endale riski kodu üürile võtta. See ei pakuks mulle ja minu perele minu arvates piisavat turvalisust. Seetõttu eelistan ma ise enda kodu omanik olla, kuid see ei tähenda, et paljud inimesed ei võiks teistsugust otsust teha – kõik on konkreetses inimeses kinni.

Millised on sinu arvates suurimad koduomanikke puudutavad probleemid?
Eelpool sai mainitud üürituru ebaprofessionaalsust. Ma arvan, et see on suur probleem ses mõttes, et üüriturg peaks olema eluasemeturu üks loomulik osa.
Korterelamute oluliseks proleemiks on kirju sotsiaalne seltskond. Sageli on need majad pärit nõukogudeajast ning vajavad täna hulga investeeringuid. Kirev skaala inimesi aga konsensust lihtsalt ei saavuta. Ja probleem tekib, kui investeeringud jäävad tegemata ning kehvas olukorras hoone amortiseerub ilma, et seda suudetaks peatada.

Milline on sinu arvamus kodulaenude tulumaksutagastusesest ja selle võimalikust kaotamisest?
Eluaseme soetamine on kõigis riikides teema, mida riik läbi maksupoliitika toetab.
Ma julgen siiski arvata, et vaid vähesed inimesed panevad kodu ostmise “äriplaani” kirja selle, kui palju nad järgmisel aastal tulumaksu tagasi saavad. Pigem tuleb tulumaksutagastus nagu jõuluvana – me teame kindlasti, et ta tuleb, kuid me ei tea kunagi päris kindlasti, mida (kui palju) ta toob. Igal juhul on kodu soetamise näol tegemist pea alati inimese elu kõige suurema ostuga, mis võtab rahalises mõttes “hinge kinni” pikaks ajaks. Riigi poolt on ilus seda toetada.
Kui nüüd tulumaksuvabastus on olemas, siis seda kaotada ei tohi. Inimestel on õigus eeldada, et seadused kehtivad ning neid ei muudeta sama sagedusega nagu järgmise nädala ilmateadet. Seadused peavad püsima kindlalt, eriti maksuseadused. See annab inimestele turvatunde siin riigis elada, õppida, töötada ja toimetada.

Korteriturg täna: parem kaup on odavama hinnaga

IllustratsioonTänasel korteriturul on suur hulk pakkumisi. Mõni arendaja teeb suuri kampaaniaid, et kaubast lahti saada. Teine ootab magava kassina äraeksivat hiirt. Võim korteriturul kuulub rahvale ehk korteriostjatele.

Sobilikku pakkumist leides peab korteriostja olema hoolikas ja vaatama, kas pakkumine rahuldab tema vajadused – kas asukoht on sobilik, kas tube on õige arv, kas planeering rahuldab, kas lähikonnas on vajalikud koolid-lasteaiad-poed-teenindusasutused-töökohad…? Küsimusi, mida endale esitada on palju.

Analoogselt müügiobjektile peab tänane kinnisvaraostja pöörama olulist tähelepanu sellele, kes on müüja. Müüja professionaalsus ja jätkusuutlikkus on eriti tähtsad just uue arendatud elamispinna ostmisel.

Müüja professionaalsus haakub ehituskvaliteediga. Võib eeldada, et suuremad-tuntumad arendajad omavad pikemaajalist kogemust hoonete projekteerimisel ning neil on teadmus, kuidas näiteks peavad olema korterite siseplaneeringud lahendatud.

Kinnisvaraarendaja jätkusuutlikkus on seotud finantsilise poolega ehk eeskätt sellega, kas ettevõte on võimeline katma müümata elamispindade kulud. Kui arendaja ei suuda katta müümata elamispindade kulusid, siis võib tekkida oht, et kulud jäävad elanike kanda.
Illustratsioon
Samuti seostub arendaja jätkusuutlikkus tihedalt sellega, kas arendaja on võimeline garantiiprobleeme kõrvaldama. Kui arendaja näol on tegemist ettevõttega, mis on buumi harjal loodud ühe arendusprojekti läbiviimiseks, siis ei pruugi kaheaastase garantiiperioodi lõpuks arendajat enam olemaski olla. Seega pole garantiitööde tegemist sellisel juhul kelleltki nõuda.

Arendaja professionaalsus ja jätkusuutlikkus peaksid olema tegurid, mis annavad ostjale turvatunde ehk põhjuse ostuobjekti eest kürgemat hinda tasuda. Paradoksaalsel kombel on meil tänasel kinnisvaraturul aga hoopis vastupidine olukord.

Suurarendajad on võtnud eesmärgiks olemasolevatest märkimisväärsetest laovarudest loobumise ning nad pakuvad atraktiivseid hindu. Seda on võimalik teha, sest ettevõtted on finantsmajanduslikult küllalt tugeva baasiga.

Väikearendajad aga on end lõhki laenanud ning hindade alandamist piirab kohustus laenuandja ees. Nii ei ole väikearendajatel sageli võimalik müügi edendamiseks hindu langetada, sest pank soovib müügitehingust tulevast rahast laenu katteks rohkem tagasi saada kui võimalik müügihind.
Illustratsioon
Nii ongi tänasel kinnisvaraturul väike hulk suurarendajaid, kes reaalselt kinnisvara müüvad ja nad teevad seda turu keskmisest madalama hinnaga. Nende kõrval on suur hulk väikearendajaid, kelle finantsmajanduslik võimekus ei luba hindu alandada ja kahjumlikult müüa ning seetõttu müük sootuks seisab.

Ostjad, kes soovivad osta uut elamispinda turvaliselt arendajalt peavad täna silmad lahti hoidma. Selline anomaalia, kus kvaliteetsem ja vähemriskantne kaup on madalama hinnaga pakkumisel ei saa kesta kaua. Samas on pakkumine uute ja vanade korterite sektoris lai ning liigseks pea-laiali-otsas tormamiseks põhjust ei ole.

Endiselt võib julgelt soovitada uut kodu osta inimestel, kes on leidnud pakkumise, mis rahuldab nende vajadused igakülgselt – asukoha, ruumide arvu, planeeringu, hinna ja muude detailide osas. Sellise pakkumise leidmisel ostuotsust edasi lükata on mõtetu, sest oodates ehk jätkuvat hinnalangust võib sobilik pakkumine turult kaduda.

Somm Tallinnast: SKP vabalanguses (1)

Esialgsed tulemused juba enne Statistikaametit ja Äripäeva!

Täna peale lõunat avalikustatakse jälle Eesti sisemajanduse koguprodukti, SKP* numbrid. Aga mina avalikustan oma analüüsile põhinevad esialgsed tulemused juba varahommikul! Huvitav on siis vaadata kui suur on minu eksimus. Kindel on aga see, et SKP langes rohkem kui Maris Lauri eile Äripäevas prognoosis. Ootan huviga tema, Ruta Arumäe, Märten Rossi, Andres Saarniidu, Bo Christenseni ja teiste analüütikute kommentaare.  Huvitav oleks ka kuulda/lugeda Hardo Pajula arvamus.

Siin siis minu analüüs.

SKP järsk langus jätkus kiirenevas tempos

Esialgsel hinnangul vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 15,4% ning oli jooksevhindades mõõdetuna 50,0 miljardit krooni.

Eelmise aasta II kvartalis oli majanduskasv -1,1%, III kvartalis -3,5% ja IV kvartalis -9,7%.

Juba teist korda ja (loomulikult siis) esimest korda kahes järjestikus kvartalis alates 1995. aastast vähenes SKP ka jooksevhindades.

Võrreldes IV kvartaliga vähenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 12,5%.

Lisandväärtus vähenes pea kõikides tegevusalades väljaarvatud haridus, avalik haldus ja riigikaitse, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning elektrienergia, gaasi- ja veevarustus. Oluliselt mõjutas SKP vähenemist tööstussektori (-29%), ehitussektori (-35%), hulgi- ja jaekaubanduse (-15%) ning veondus, laondus ja side (-15%) tegevusalade lisandväärtuse edaspidine järsk vähenemine. Esimest korda langes ka lisandväärtus kinnisvara, rentimine ja äritegevus -sektoris, -5%.

Töötleva tööstuse lisandväärtuse vähenemist põhjustas endiselt järsult kahanev siseturu nõudlus ja sellest tulenev tellimuste järsk vähenemine. Samuti vähenes töötleva tööstuse toodangu eksport üle viiendiku võrra. Finantsvahenduses kiirenes juba eelmise aasta II kvartalis alanud lisandväärtuse vähenemine. Tootmis- ja tarbimisaktiivsuse pidurdumisega on järsult vähenenud käibemaksu ja aktsiisimaksude laekumine. Veondus, laondus ja sideteenuste sektoris on märkimisväärne eriti veonduse lisandväärtuse järsk langus.

Tegevusalade, mille lisandväärtus esialgsel hinnangul kasvas (haridus, avalik haldus ja riigikaitse, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning elektrienergia, gaasi- ja veevarustus), mõju SKP-le on väike.

*(SKP = sisemajanduse koguprodukt, mis võrdub toodetud kaupade ja teenuste väärtuse ning nende tootmiseks kasutatud kaupade ja teenuste väärtuse vahega.


Joonis 1: SKP turuhindades (kliki hiirega pilti või linki, et näha suuremad joonised)

Joonis 2: SKP sektorite lõikes

Joonis 3: Lisandväärtuse muutused, %

Nota bene. Numbrid põhinevad enda tehtud analüüsile ning pole ametlikud Statistikaameti numbrid. Vaata õiged numbrid Eesti Statistikaameti leheküljelt: http://www.stat.ee/statistika

Selle loo autor on Somm Tallinnast.

Vähem on langenud Tartu pakkumishinnad

IllustratsioonElamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks on jätkuvas languses jõudnud 72,9 punkti tasemele. Aastakseks indeksi languseks on 25%, võrreldes aga pakkumishindade tipphetkega aprillis 2007 on indeks langenud koguni kolmandiku ehk 33% võrra.

Seega on tänase elamispinna keskmiseks ruutmeetri pakkumishinnaks portaalis KV.EE 15 000 krooni. Aasta tagasi oli see 19 950 krooni ning tipphetkel 2007. a. kevadel 22 300 krooni.

Seega on täna elamispindade pakkumishinnad samal tasemel, kus need olid 2006. aasta jaanuaris, mil kinnisvarahinnad tõusid hullumeelse tempoga iganädalaselt.

Eesti “suurlinnu” võrreldes on suurem pakkumishindade langus olnud Narvas. Narva elamispindade pakkumishinnad langesid aastaga 29% ning kahe aasta taguse tipphindade ajaga võrreldes 37%. Tänane Narva keskmine elamispinna ruutmeetri pakkumishind on 10 300 krooni.

Tallinna elamispindade pakkumishinnad langesid aastaga 22% ning jõudsid käesoleva aasta aprilliks 21 500 krooni tasemele. Kahe aastaga on tipust langus 31%.

Pärnu hinnad on viimase aasta jooksul allapoole tulnud 24% jõudes 18 150 kroonini. Tartu korterite pakkumishinnad on toodud valikust langenud aastaga kõige vähem ehk ainult 17%. Aprillikuine Tartu linna keskmine elamispindade pakkumishind oli ümmargune 17 000 krooni.

Elamispindade pakkumiste indeks on viimase aasta jooksul on püsinud püsivalt vahemikus 110 kuni 120. See tähendab absoluutnumbrites, et pakkumiste arv on olnud vahemikus 20 000 kuni 22 500.

KV.EE Indeksi graafik

KV.EE Indeks

Рынок недвижимости: говорим – Эстония, подразумеваем – три города

В обзорах и новостях часто встречается оборот «рынок недвижимости Эстонии». Что кроется за этим понятием?

«Необходимо признать, что когда мы говорим «рынок недвижимости Эстонии», то на самом деле речь идет всего лишь о рынке недвижимости Таллинна-Тарту-Пярну. В какой-то мере учитывается еще и Нарва. Вот, собственно, и все»,- говорит эксперт по недвижимости, руководитель OÜ Adaur Grupp Тыну Тоомпарк.

По его мнению, эти города достаточно крупные, для того чтобы в них смогли сформироваться как рынки, так и возможности для их анализа. Для того, чтобы анализировать рыночную статистику и на этой основе делать какие-то выводы, должно быть достаточно большое число сделок и их объемы должны быть достаточно весомыми.

В небольших городах и населенных пунктах Эстонии сделок заключается мало, рынок там «непрозрачный», а ликвидность практически отсутствует. Поэтому говорить о росте или падении рынка недвижимости по уездам Эстонии просто невозможно, так как там отсутствует адекватная база для сравнения.

«Поскольку в нынешних условиях давление на цены недвижимости в уездах и небольших населенных пунктах огромное, то можно полагать, что падение цен намного большее, чем в крупных городах Эстонии. Однако объективно измерить размер этого падения просто невозможно», – считает эксперт.

Artikkel ilmus 11/05/2009 väljaandes DV.ee.

Statistika: kinnisvaratehingud regiooniti

2008. aastal sõlmiti Eestis 50 610 kinnisvaratehingut ehk aastatagusest 22% vähem. Tehingute väärtus langes sama ajaga 40 miljardi kroonini, mis teeb languseks 39%.

Suurim langus tehingute arvus oli Hiiumaal – 37%, kus tehti 430 kinnisvaratehingut. Pärnu- ja Raplamaa tehingute arvu languseks oli võrdselt 29%.

2008. aasta jooksul suurenes kinnisvaratehingute arv ainult ühes maakonnas – Viljandi maakonnas. Seal sõlmiti 2008. aastal 2205 kinnisvaratehingut.

Kinnisvaratehingute käibe suurim langus oli 2008. aastal Ida-Viru, Harju ja Pärnu maakondades. Neis maakondadel langes kinnisvaratehingute rahaline käive aastaga 44, 42 ja 40%.

Kinnisvaratehingute käibe osas oli suurim tegija Harju maakond. Harjumaal tehti kinnisvaratehinguid 2008. aasta jooksul 24,4 miljardi krooni väärtuses. Tartumaa kinnisvarakäive jäi sellele pea kuus korda alla – Tartumaa kinnisvaratehingute väärtus oli 2008. aastal 4,1 miljardit krooni.

Ühes maakonnas kinnisvaratehingute käive ka tõusis, kuid see ei olnud Viljandi maakond, kus suurenes tehingute arv. Kinnisvaratehingute käive suurenes Jõgevamaal, kus 2008. aasta jooksul tehti kinnisvaratehinguid 502 miljoni krooni väärtuses.

Maa-amet: kinnisvaratehingud maakondade kaupa, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud maakondade kaupa, tehingute arv

Maa-amet: kinnisvaratehingud maakondade kaupa, kogupindala, hektarit

Maa-amet: kinnisvaratehingud maakondade kaupa, kogupindala, hektarit

Maa-amet: kinnisvaratehingud maakondade kaupa, koguväärtus, miljon krooni

Maa-amet: kinnisvaratehingud maakondade kaupa, koguväärtus, miljon krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Somm Tallinnast: Kinnisvaraturu objektiivne hinnang 4 kommentaari

Eesti kinnisvaraturu objektiivne hinnang: soovitused nii ostjale, müüjale, investorile kui ka üürnikule

Tehinguaktiivsus on aasta 2006 tipust langenud üle 80%, näiteks Harjumaal tehakse hetkel umbes 15 korteri ostu-müügitehingut päevas kui tippajal 2005/2006 oli tehingute arv üle 100 tk päevas. Hetke tehinguaktiivsusega on korterite müügiperioodi pikus poolteist aastat. Korteriomanditehingute mahuks prognoosin tänavu umbes 10000-11000 tk koguväärtusega 6-7 miljardit krooni.

Viimastel kuudel on tehinguhinnad langenud kiiresti, üle 10% jagu iga kuu. Kuigi langus on olnud kiire – lausa vabalangus, prognoosin siiski hinnalanguse jätku nii, et sügiseks on hinnad tänastest veel 15-25% võrra madalamad.  Hinnad võiksid stabiliseeruda tasemele -65% kuni -70% aprilli 2007 tipphindadest.

Juba tänaseks on Lasnamäe korterite keskmine tehinguhind langenud alla 10000 krooni per ruutmeeter ning Mustamäe ja Haabersti korterite mediaanhinnad kaheteistkümnetuhande krooni kanti. Sügisel arvatavasti on Lasnamäe tehinguhinnad kusagil kaheksatuhande krooni ringis ning Mustamäe ja Haabersti hinnatase umbes 10000 krooni per ruutmeeter.

Seik, mis veel pole kinnisvaraturule mõju andnud on töötus, mis alles eelmise aasta lõpupoolel hakkas ülikiiresti kasvama. Prognoosin, et töötuid on aasta lõpus 120000-150000 ehk 15 kuni 18 protsendi tööjõust.

Kinnisvara sundmüügid siis alles koguvad hoogu ning lisaks nn. ”rämpspankade” tegevus pole veel korralikult alanud. Võib eeldada, et kinnisvara enampakkumiste arv kasvab lähitulevikus mitmesajaprotsendilise aastase tempoga nii, et suvel on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kinnisvaraenampakkumisteateid juba üle viiesaja ja aasta pärast üle tuhande. Leheküljel www.varad.ee, kus on kõikide kohtutäiturite ja pankrotihaldurite avalikult müüki pandud varasid, on 11.05.2009 seisuga kinnisvarakuulutusi 578 tk.

Kuu

Kõik enampakkumised

Aastane kasvutempo

Kinnisvara enampakkumised*

Aastane kasvutempo

jaanuar

224

230%

224

126 %

veebruar

413

320%

225

252 %

märts

270

140%

270

143 %

aprill

674

300%

367

118 %

*Sõna ”katastritunnus” sisaldavad kuulutused http://www.ametlikudteadaanded.ee leheküljel. NB ühes kuulutuses on tihti rohkem kui üks kinnisvaraobjekt.

Hetkel prognoositakse majanduslangust kuni -9%-12,5%, aga see võib sellest veelgi negatiivsemaks minna. Minu prognoosi järgi kahanes SKP esimeses kvartalis 16% kuni 17,5% ja esimese kvartali SKP on umbes 50 miljardit krooni.

Soovitused turuosalistele.

Ostjad (eriti noored, kes mõtlesid, et jäid mõni aasta tagasi rongist maha), ärge kiirustage oma kinnisvara ostuga või siis vähemalt tingige hinnast päris korralikult sest nüüd kevadel on toimunud seni suurim, seni ennenägematu ja kiireim hindade langus, mis siiski veel ei peatu kuigi aeglustub. Julgesti võib esitada pakkumise -30%, -40% küsitud hinnast. Nüüd on klient kuningas. Küsige pakkumisi ka otse pankade käest, eriti Swedbankist ja SEB´st ning kohtutäiturite käest http://www.varad.ee http://www.ametlikudteadaanded.ee

Müüjad, kui soovite oma varast lähitulevikus lahti saada, langetage müügihinda korralikult sest üldiselt pole lähima aasta jooksul Eesti kinnisvaraturul tõusu oodata ning kinnisvarabüroode, arendajate ja kohtutäiturite kõrvale tulevad konkurreerima pankade omad tagatisvara realiseerimisosakonnad. Muidu, andke oma vara üürile kas või sümboolse hinnaga – saate vähemalt kommunaalkulud ja (osa intressikulust) kaetud ning see eluase säilub korras nii, et seda võib uuesti 3-5 aasta pärast realiseerida proovida. Üürikuulutusi on küll ka tohutult palju, ainuüksi Tallinnas 3600 tk ning üürniku leidmine võib võtta aega kuid.

Koduvahetajad, leidke esialgu ostja oma senisele kodule enne uue ostutehingu sooritamist või arvestage, et selle vara realiseerimishind võib olla hindamisaktist kümneid protsente madalam.

Eramust unistavad pered
Hetkel oleks hea aeg ehitada oma maja kui krunt on olemas, kuna tööjõud ja materjalid on odavad, ehitushinnaindeks on selgesti langenud ning langeb veelgi. Lisaks on ka Euroopa Keskpanga intress ajalooliselt madalal tasemel, 1,0% samuti ka Euribor, 6 kk 1,608%. Küsige laenupakkumisi mitmest pangast.

Üürnikud, hetkel on võimalus üürihinda langetada või leida soodsam elamispind. Küsige julgesti allahindlust sest üüriturul on ka tohutu ülepakkumine. Tallinnas on City24.ee üürikuuluste keskmine hind langenud üle 40% vähem kui kahe aastaga olles hetkel 88 krooni per ruutmeeter.

Investorid, üldiselt unustage Eesti kinnisvara vähemalt aastaks või kuniks Läti devalveerimisrisk on vaibunud ning vähemalt suuremad linnad. Vaadake näiteks Poola, Valgevenesse ja Ukrainasse kes on oma valuuta päris korralikult juba devalveerinud (või näiteks Moldaaviasse, kus SKP kasvab päris korralikult). Ainuke segment mis võiks kasvata, on suvilaturg. Sügisel võib siiski juba Eesti kinnisvaraturul teha häid tehinguid ostes vara kohtutäiturite või pankade käest.

Kinnisvaramaaklerid, püüdke veenda oma kinnisvaraomanikust klienti müügihinda langetama, et jõuaksite tehinguni, sest käivet Teil on vaja, et elus säilida.

Arendajad, ehitage suuremaid kortereid – nendest on Eestis defitsiit.

Olukord on hull, aga läheb veelgi hullemaks ennem kui jälle paremuse poole põõrab.

Lisainfo: Mõned Eesti majandusnäitajad, Mõned joonised

Kasutatud allikad: Ametlikud TeadaandedCity24.ee, Eurostat, Maaamet, Soome Keskpank, Töötukassa (Tööturuamet), Varad.ee

Selle loo autor on Somm Tallinnast.

Somm Tallinnast on mõtleja – ühesugune estofiil kes on tundnud muret Eesti tuleviku pärast ning eriti eestlastest noortest juba pikemat aega. Olen kunagi naljatades võrrelnud ise ennast ”Don Quijote”ga, kes tuuleveskide vastu võistleb või ”Ralph Nader”iga, kes tarbijate õigusi kaitseb ja monopolide, oligopolide ja ebaeetiliste korporatsioonide vastu võistleb. Samas, üks ka mitte vähetähtsusega motiiv kirjutamisel on olnud eestikeel selgeks ka kirjutamise tasandil õppida. – Tehtud!

Кризис повысил доходы маклеров

Сегодня, чтобы продать недвижимость своего клиента, маклеру приходиться поработать намного больше, чем несколько лет назад. Зато и получаемый им процент за посредничество сейчас стал несколько выше.

“В прайс-листах бюро недвижимости маклерская услуга в течение многих лет указывалась на уровне 3-5%. Однако 2-3 года назад маклеры могли только мечтать о таком проценте, поскольку тогда реальная плата за посредничество была гораздо ниже. Зато сейчас получить за это 3-5% вполне реально”, – утверждает руководитель OÜ Adaur Grupp Тыну Тоомпарк.

Это может показаться противоречащим законам экономики, пишет dv.ee. Однако, никакого противоречия тут нет.

“Если бы на рынке по-прежнему действовало множество маклеров, то после падения спроса на их услуги, цены, естественно, должны были бы опуститься. Однако этого не происходит по той причине, что после падения рынка многие маклеры отказались от этой “убыточной” работы. Ведь в свою профессию маклер не делает никаких инвестиций, а потому оставить эту профессию и переключиться на какую-то иную ему очень просто”, – пояснил Тооомпарк.

Редактор Марианна Пярн

Kinnisvarakriis upitab maakleritasusid

Täna peab maakler selle nimel, et kliendi vara saaks müüdud tegema märksa enam kui paar aastat tagasi ja Tõnu Toompargi sõnul tähendab tegemine sageli ka kulutusi.

Maaklerbüroode hinnakirjas on vahendustasu koha peal aastaid seisnud 3…5 protsenti, kirjutas ehitusuudised.net.

Kui 2-3 aastat tagasi oli see nö maaklerite unustus, sest reaalsed maaklertasud olid märksa madalamal, siis nüüd on 3…5-protsendiline vahendustasu aina reaalsem ja seega on vahendustasud pigem tõusnud, märkis Toompark.

„See justkui oleks majandusseaduste vastu käiv, kus maaklerite arvu püsimisel ja maaklerteenuse nõudluse vähenemisel peaks hind alanema. Majandusseadustega siiski vastuollu ei minda, sest paljud maaklerid loobuvad nö kahjumlikust tööst,“ osutas Toompark ja lisas, et maakleritel ei ole olulisi investeeringuid, mis nad selle töö nimel on teinud ning seetõttu on ametit lõpetada lihtne ja vähekulukas.

Artikli autor on Hetlin Villak. Artikkel ilmus 08/05/2009 väljaandes Ärileht.

Кризис повысил доходы эстонских маклеров

Сегодня маклерам в Эстонии приходится приложить намного больше усилий, чтобы продать недвижимость клиентов, чем несколько лет назад, но и получаемая ими доля за посредничество повысилась, пишет со ссылкой на портал Novosti ERR агентство ELTA.

“В прайс-листах бюро недвижимости маклерская услуга в течение многих лет указывалась на уровне от 3 до 5%. Однако 2-3 года назад маклеры могли только мечтать о таком проценте, поскольку тогда реальная плата за посредничество была гораздо ниже. Зато сейчас получить за это 3-5% вполне реально”, – утверждает руководитель “Adaur Grupp” Тыну Тоомпарк.

Это может показаться противоречащим законам экономики, тем не менее, никакого противоречия тут нет, указал специалист.

“Если бы на рынке (недвижимости Эстонии) по-прежнему действовало множество маклеров, то после падения спроса на их услуги, цены, естественно, должны были бы опуститься. Однако этого не происходит по той причине, что после падения рынка многие маклеры отказались от этой работы, ведь в свою профессию маклер не вкладывает средства, а потому оставить эту профессию и переключиться на какую-то иную ему очень просто”, – пояснил Тооомпарк.

Artikkel ilmus 08/05/2009 Delfis.

Prices for the real estate brokerage services increase

BBN quoted Postimees.ee: currently the real estate broker must do a lot more than previously in order to sell the properties, therefore, the prices for the brokerage services increase, writes LETA.

“This is almost contradictory to the laws of economy, where the fees should decrease on the count of the real estate brokers’ numbers being stationary and the demand for real estate brokers’ services decreasing. The laws of economics will not be disagreed because many real estate brokers are giving up this work, which has recently become unprofitable. Real estate brokers do not have important investments they would have made for the sake of the job; therefore, it will be easy and cheap for them to simply quit,” Tõnu Toompark, the Head of Estonia-based Adaur Grupp and the lecturer of Tallinn University, pointed out.

Artikli autor on Juhan Tere, artikkel ilmus 08/05/2009 väljaandes The Baltic Course.

Real estate crisis increased brokerage fees

Nowadays, in order to sell the clients properties, a real estate broker must do a lot more than they used to a couple of years a go. Tõnu Toompark said today in an online interview that this often equals in expenditure, postimees.ee writes.

For years, under the brokerage fee in the real estate bureaus price list there have been the number 3-5 pct. If 2-3 years ago this was the real estate brokers so called dream then the actual brokerage fees were lower and the 3-5 pct fee seems more and more reasonable now. Therefore the brokerage fees have actually increased.

“This is almost contradictory to the laws of economy, where the fees should decrease on the count of the real estate brokers’ numbers being stationary and the demand for real estate brokers’ services decreasing. The laws of economics will not be disagreed with though because many real estate brokers are giving up the so called unprofitable work. Real estate brokers don’t have important investments they would have made for the sake of the job, therefore, it will be easy and cheap for them to simply quit,” Toompark pointed out.

Artikli autor on Sirely Salk, artikkel ilmus 08/05/2009 väljaandes Balticbusinessnews.com.

Кризис поднял зарплату маклеров

Сегодня, чтобы продать недвижимость своего клиента, маклеру приходиться поработать намного больше, чем пару лет назад. Зато и получаемый им процент за посредничество сейчас стал несколько выше.

«В прайс-листах бюро недвижимости маклерская услуга в течение многих лет указывалась на уровне 3-5%. Однако 2-3 года назад маклеры могли только мечтать о таком проценте, поскольку тогда реальная плата за посредничество была гораздо ниже. Зато сейчас получить за это 3-5% вполне реально», – утверждает руководитель OÜ Adaur Grupp Тыну Тоомпарк.

По его словам, это может показаться противоречащим законам экономики. «Никакого противоречия тут нет. Если бы на рынке по-прежнему действовало множество маклеров, то после падения спроса на их услуги, цены, естественно, должны были бы опуститься. Однако этого не происходит по той причине, что после падения рынка многие маклеры отказались от этой «убыточной» работы. Ведь в свою профессию маклер не делает никаких инвестиций, а потому оставить эту профессию и переключиться на какую-то иную ему очень просто», – объяснил он свою точку зрения.

Artikli autor on Enn Tosso. Artikkel ilmus 08/05/2009 väljaandes DV.ee.

Somm Tallinnast: hajameelseid mõtteid – esimene postitus 6 kommentaari

Tõnu Toompark pakkus võimalust kirjutada siia blogisse omi mõtteid. Kuna see on minu esimene postitus Tõnu blogisse, siis on asjakohane ka pisut ennast tutvustada

Lühitutvustus – kes on Somm Tallinnast

Somm Tallinnast on mõtleja – ühesugune estofiil kes on tundnud muret Eesti tuleviku pärast ning eriti eestlastest noortest juba pikemat aega. Olen esitanud omi seisukohti põhimõtteliselt kinnisvaraportaalide City24.ee ja KV.ee kommentaariumites ning majandusalases foorumis ning ka LHV investeerimisportaalis. Olen kunagi naljatades võrrelnud ise ennast ”Don Quijote”ga, kes tuuleveskide vastu võistleb või ”Ralph Naderiga”, kes tarbijate õigusi kaitseb ja monopolide, oligopolide ja ebaeetiliste korporatsioonide vastu võistleb. Samas, üks ka mitte vähetähtsusega motiiv kirjutamisel on olnud eestikeel selgeks ka kirjutamise tasandil õppida.

On kahtlustatud, et oleksin vene spioon, majandusguru, prohvet, suurusehull, lihtsalt hull või mis iganes. Võin kinnitada, et ega ma nüüd mingi prohvet pole, spioon või guru ka mitte pole kuigi makromajandusest pisut jagan ning elukogemust on seda võrra kartunud, et säärase majandussurutise – lama, kus Eesti hetkel on, juba korra Soomes kogenud – aga jäin ellu. Seda kogemust olen tahtnud eestlastega jagada. Suurusehullustust ka ei põe, kuigi vahepeal enda, tahtlikult provotseerivast kirjutamisstiilist mõned lugejad on sellise hulluse sümptomeid püüdnud kas tikutulega või ilma leida. See kas lihtsalt hull olen, jäägu lugejale ise otsustada. Lihtsalt meeldib kirjutamine ning soovin ka panna inimesi ise ja iseseisvalt mõtlema ning nagu mainitud omi kogemusi teistega jagada, et Eesti ja eestlased ei teeks samu vigu kui Soome, soomlased ja mina ise paarkümmend aastat tagasi. Kahjuks pean tõdema, et Eesti on teinud täpselt samad vead kui Soome 80-datel/90-date alguses.

Siis kui esimest korda sõna foorumites varakevadel 2006 võtsin, soovisin inimesi – eriti noori, esimese eluase ostjaid – hoiatada kinnisvara püramiidimängust – sest puhas püramiidimäng see Eesti kinnisvaraturg on olnud alates aastast 2004/2005; hoiatada sellele vältimatult järgnevast ja käesoleval hetkel juba valitsevast majanduslangusest, mis on juba lama staadiumis ning areneb kiiresti halvemasse suunda, sellega kaasnevast massilisest tööpuudusest ja muudest eesootavastest raskustest ning lohutada neid noori, kes tundsid, et aastatel 2004-2007 rongist maha jäid.

Kuna olen olnud teadlik, et ajakirjanikud ka foorumeid häid teemasid otsides loevad, siis viimasel ajal olen ka teadlikult püüdnud esile tõsta teemasid, millele enda arust on avalik meedia liialt vähe tähelepanu põõranud kuid ise pean olulisteks – näiteks viivislaenude kiire kasv, riigieelarve valelik maksutulude arvestus, valitsuse võlakoormuse kasv, töötuse kasvukiirus ja selle mõjud, valuutahoiuste osakaalu kasv hoiustest, tulujaotus, AS-i Tallinna Vesi hiigelkasumid jne. Tallinna Vesi saigi hiljuti Eesti Ekspressis palju tähelepanu ning alles on asutatud Tallinna Vee aktsionäride klubi, mille eesmärgiks on vee hinna langetamine/Tallinna linna dotatsioonide ja ASi Tallinna Vesi röövkasumite vähendamine.Tallinna Vee kasumimarginaal

Esimesena postitusena saadan märtsikuus foorumites avaldatud vastuse ühele tartlasest neiu pärimisele kinnisvaraturu ja devalveerimise kohta. Uuendasin siiski mõned numbrid vastavusse tänase seisuga.

Kinnisvaraturg – põhirõhk Tartu kinnisvaraturg

Hetkel on tehingute arv terves Eestis langenud üle 2/3 ning tehingute väärtus veel rohkem, umbes 80% kuna tehinguhinnad on langenud. Väga väikset kinnisvaraturu elavnemist hetke madalseisust võiks küll lähikuudel oodata, aga mitte hinnatõusu.

Pankade laenupoliitika on karmistunud ja enam emapangast raha Baltimaade pankadele ei voola vaid siinsed pangad peavad hakkama saama kohalikult turult kaasatud hoiustega, mille kasv hetkel on ümmargune null. Laenukäive on märkimisväärselt vähenenud (80% võrreldes buumiajaga) ja laenujääk on hakkanud vähenema. Vanalinnas oli siiski eelmises kvartalis näha hinnatõusu võrreldes üleeelmise ja sellele eelneva kvartaliga (ruutmeetri mediaanhind eelmises kvartalis oli 49400 krooni kui eelmise aasta viimas kvartali mediaanhind oli 41500 krooni ja III 2008 kvartali mediaanhind oli 38700 krooni). Viimase viie tehingu mediaanhind seevastu on jälle langenud 38500 kroonini ning on madalaim näitaja alates 2005 IV kvartalist.

Tehinguid tehti Tartus eelmises kvartalis 150 tk kui normaalses turuseisus oleks esimese kvartali tehingute arv umbes 400-450 tk. Kolmetoalisi müüdi 21 tk (normaalne tehingute arv esimeses kvartalis oleks üle saja tk). Objektide arv on hakkanud jälle kasvama – neid on City24.ee´s peaaegu 1300, kolmetoalisi on müügis 352 tk ehk hetke müügitempoga 3,5 aasta varu.

Keskmine müügis olevate korterite ruutmeetrihind on hetkel 17200 ja langeb umbes 500-600 krooni võrra iga kuu. Tehinguhindade statistika näitab käesoleval kvartalil ruutmeetrite mediaanhinnaks 10280 ja keskmiseks hinnaks 10340, kolmetoaliste puhul on hinnad vastavalt 10940 ja 10640 ja kolmetoaliste hinnad langesid eelmises kvartalis kõige kiiremini – arvan, et mõned laenumaksmisega hätta sattunud inimesed soovivad väiksematesse kolida – nüüdseks on kolmetoaliste langus selgesti aeglustunud. Tehinguhindade ja pakkumishindade vahe on siis äärmiselt suur, umbes 6000 EEK per ruutmeeter. Üldiselt peaks Tartu kui ülikoolilinna hinnalangus olema protsentuaalselt väiksem kui tööstuslinnades ja domineerivalt venekeelse elanikkonna linnades/piirkondades, samas Tartu hinnalangus hakkas hiljem kui mujal Eestis.

Tartu korterite hinnad

Arvestades tehinguaktiivsust, muügis olevate objektide arvu, pankade laenupoliitikat, devalveerimishirmu, töötuse ja viivislaenude kasvu, siis mingit lootustki pole, et hinnad lähikvartalitel püsivalt tõuseksid. See kehtib terve Eesti kohta (Kärdla võiks olla väike erand, samuti Kohtla-Järve ja ka Rakvere, kus viimasel ajal on olnud eriti kiire langus). Statistika võib siiski näidata üldist tõusu kuna uusarenduste proportionaalne osa müüdavatest objektidest tänu hinnaalandamistele kasvab. Tehinguaktiivsus siiski arvatavasti kasvab tänu sundmüükidele.

Üldiselt arvan, et kinnisvarahinnad langevad kuni leping Eesti krooni liitumiskursi kohta on sõlmitud. Kui kroon devalveeritakse, siis järgneb massiline sundmüükide laine ja hinnad langevad järsult enne tõusu.

Valuutadest

Viimasel ajal on olnud märke sellest, et on alanud keskpankade vaheline “sõda” kus ekspordist sõltuvad arenenud riigid püüavad oma valuutakursi tõusu pidurdada või isegi langetada, et eksporti soodustada. Šveitsi juba tegi märtsikuus interventiooni ja sama on oodata ka Jaapani jeeni suhtes. Rootsi, Suurbritannia ja Lõuna-Korea on juba andnud oma valuuta devalveerida Euro ja Dollari suhtes. Sveitsi frank on siiski juba taastunud interventiooni eelnevale tasemele.

Kui kardad devalveerimist ja/või soovid oma hoiuseid valuutaarvel hoida siis soovitaksin järgmisi: Sveitsi frank – tugev ning keskpank peab tõusu juba pidurdama, Korea wonn – langenud päris palju, ekspordisektor tugev, India ruupia (kõige stabiilseim kuigi kõigub pidevalt, suur koduturg); Ukraina grivna, Islandi kroon (langenud juba päris palju). Aafrika riikidest peetakse Lõuna Aafrika randi turvaliseks sadamaks, Ladina- ja Lõuna Ameerikast võiks soovitada Brasiilia reaali ja Mehhiko peesot.


Valuutakursimuutused

Võiks ka soovitada investeeringuid aktsiatesse, sest Soome ajalugu näitab, et börsiaktsiad tõusevad koheselt peale devalveerimist. Eriti nende firmade aktsiatesse tasuks panustada, kes maksavad dividendi või ekspordivatesse ettevõttedesse (nt. Eesti Telekom, Tallinna vesi (dividendide maksjad), Silvano Fashion Group, Baltika, Norma, Harju Elekter (eksportivad ettevõtted)- ei tunne neid ettevõtteid täpsemalt, nt. laenukoormust, seega nende mainimine pole mingi ostusoovitus minu poolt vaid toodud esile näidisena – uuri ise järgi). (Eelpool mainitud aktsiad on teinud tugeva tõusu peale selle loo avalikustamist 16.03.2008).

Krooni devalveerimisest – üks stsenaarium

Esiteks, ma ei usu, et Eesti vabariigi riigikogu vabatahtlikult devalveeriks – kahjuks, sest see oleks pidanud tegema juba tükk aega tagasi. Selle tõttu kasvabki tänavu töötude arv (minu prognoosi järgi) kuni sajaviiekümnetuhandeni ehk pea kümnekordseks võrreldes paariaastataguse ajaga ning mõned tugevast kroonist kannatada saanut eksportivad kergetööstusettevõtted lihtsalt lõpetavad oma tegevuse Eestis – heal juhul jääb Eestisse nende ettevõtede turundus- ja reklaamiosakond. Nagu varem mainitud, Eesti on muutunud kleptokraatiast plutokraatiaks kes kaitseb põhimõtteliselt eliidi hüve.

Pean tõenäoliseks, et Läti on sunnitud lõpetama lati tugiostud tuleval suvel ning päästma valuuta “ujuma”, mis tähendab lati devalveerimist 30-50%. Peale seda toimub valuuta devalveerimine ka Leedus kuna siis on kõik Leedu naaberriigid oma valuuta juba devalveerinud ning Leedu eksporditoodang on liialt kallis ka Lätis. Arvatavasti viivad need sündmused ka Eesti krooni devalveerimiseni ning Rootsi krooni kursi languseni tänu Rootsi pankade kahjumitele Baltikumis mis võivad küündida 50 miljardini rootsi kroonini. Leedu rahanduskomisjoni esimees kinnitas märtsis, et Leedu arvatavasti ilma devalveerimiseta ei pääse. Fakt on ka see, et nii Eesti, Läti ja Leedu samuti kui ka Bulgaaria valuutad on ülehinnatud, mida näitab ka allolev joonis.


Reaalse efektiivse vahetuskursi muutused

Samas peab küll mainima, et Läti tugipakett on küllaltki tohutult suur – 35% Läti SKP´st, 7,5 mrd EUR – ning sellel on suur panus Läti majanduse taastamises (võrdluseks, Obama esitatud majanduse stimuleerimispakett on 5% USA SKP´st). Küsimus on, kas see stiimul ei tulnud liiga hilja ning kas valitsus suudab täita IMF´i nõuded kulude kärpimise osas – pisut kahtlen. Aprillis jäigi Lätil saamata Rahvusvaheliselt Valuutafondi toetusraha, kuna valitsus ei suutnud kokkulepitust kinni pidada.

Eesti panga tegevus – stsenaarium

Arvatavasti peale Läti lati devalveerimist kiireneb valuuta põgenemine Eestist ja kroonihoiuste konverteerimine valuutahoiusteks ning Eesti keskpank on sunnitud toetama panku nende likviidsusprobleemides ja kaitsma kroonit oma reservide ja Rootsi keskpanga poolt lubatud 13 miljardilise laenu abil. Kuskil suve lõpul/sügisel, tõstab Eesti keskpank siiski käed püsti kuna raha on saamas otsa ja surve krooni vastu ei näita hääbuvat ning siis ka valitsus tunnistab tekkinud olukorra ja Riigikogu on rahva ja ettevõtede survel nõus lõpuks tegema devalveerimisotsuse. Selleks ajaks peaks töötuid olema juba 120000-150000, ekspordiettevõtted raskustes ning Eesti pank on kasutanud lõviosa oma reservidest ja lisaks Rootsi laenuraha 10 mrd EEK ulatuses krooni kaitseks. Jaanuaris oli Eesti panga brutoreserv 40 mrd EEK kui veel oktoobris oli krooni tagatiseks 51 mrd EEK välisvaluutareserve ehk reservid on vähenenud 3 kuuga 20%. Devalveerimisprotsendiks ennustan 30% ehk 1 EUR = 22 EEK.

Valitsuse võlg ja riigieelarve

Valitsuse võlg on ka juba hakkanud kasvama kuigi ajakirjandus pole sellele veel tähelepanu pööranud. Valitsusele antud laenude jääk oli märtsis 2009 6,0 mrd krooni kui eelmisel aastal samal ajal oli laenujääk 3,4 mrd krooni ehk kasv peaaegu 100% aastas. Nüüd võetakse 9 mrd krooni Euroopa Investeerimispangalt ehk EIB-lt infrastuktuuritoetuste saamise kindlustamiseks ning ka Swedbankilt 150 miljonit Eurot – õnneks, lõpuks ometi. Seda ka oleks pidanud juba ammu tegema. Aga, isegi sellest ei piisa, et järgmist aastat üle elada. Valitsuse maksulaekumised küündivad tänavu minu prognoosi järgi umbes 60 miljardini kroonini, eelarves on aga kalkuleeritud 77 miljardit krooni, millest on kärpitud umbes 5 miljardit (ülejäänud 3 miljardiline kärpe on lihtsalt numbritega manipuleerimine). Eelarves on siis veel umbes 10 miljardiline auk mis tuleks täita, selleks on 7 miljardiline stabiliseerimisreserv mida on juba hakatud kasutama. Kokku on valitsusel kasutatavaid reserve 15 mrd krooni. Töötuskindlustuse varad ka saavad otsa järgmisel aastal, aga sellepärast tõstetaksegi töötaja ja tööandja töötuskindlustusmakse.

Riigieelarve laekumised

Arvan, et valitsus põõrdub veel suvel või hiljemalt sügisel IMF´i poole, et saada sarnane abipakett kui Läti oma on, aga suuruselt poole väiksem.

Lõpptulemus on see, et Eesti SKP kahaneb kokku 20-25% ehk nii palju saavad Eestlased vaesemateks (eelmisel aastal -3,6%, tänavu -12%- kuni -15%, järgmisel aastal umbes -5%). SKP kasvuprognoosidValitsuse laenukoormus kasvab peaaegu nullist mitmekümne miljardini, tänavu arvatavasti 15-20 mrd krooni, järgmisel aastal umbes sama palju. eraisikute ja ettevõttede laenukoormus kasvab devalveerimisprotsendi võrra ning kogu Eesti välisvõlgnevus kasvab eelmise aasta 100%-lt SKP´st kuni 200%-ni SKP´st. Eestisse jääb püsivalt ilma tööta 70000-100000 inimest, nendest rohkem osa venelasi. Töötuse kasvukiirus rahvuse ja soo järgi

Pinged rahvuste vahel kasvavad ja esineb meeleavaldusi mis võivad ka viia mässudeni. Ootaksin esimesi meeleavaldusi juba tuleval mail ja Nasi tegevuse aktiviseerumist.

Lõppkokkuvõtteks

Soovitan oodata vähemalt sügiseni enne kinnisvaraostu tegemist, siis on mõned asjad selgunud – Läti olukord (võimalik devalveerimine), IMF´i abi, töötuse kasvu aeglustumise määr, tööstustoodangu ja jaekaubanduse taastumine, pankade laenupoliitika, Swedbanki ja SEB päästeoperatsioon/pankrotistumine jne.

Eelneva tõttu ei näe põhjust veel paanikaks devalveerimise osas. Tasub jälgida hoiuste ja krooni kattevara dünaamikat Eesti panga leheküljelt. Võib küll juhtuda, et mingil ajal hakatakse resitentide valuuta välismaale viimist piirama – seda eriti eraisikute puhul. Aga, see oleks küll liialt selge signaal. Devalveerimise suhtes ei küll usuks seda mis poliitikud ja pankurid avalikult lausuvad – nad dementeerivad seda nagu nii.

PS. On ka väike võimalus, et Eesti pääseb ilma devalveerimiseta.

My 2 cents.

Parimat.

Enda tehtud jooniseid võid vaadada aadressilt: mõned statistilised näitajad on leida aadressilt: http://spreadsheets.google.com/ccc?key=pMSRemQkWlrjgc74XKMR2Xg

Kasutatud allikad: Maaamet, Eesti Pank, Statistikaamet, City24.ee, Finantsministeerium

Toompark: people are uncertain about the future

In the press conference, organized on the case of KV.EE’s market review, Tõnu Toompark said that people aren’t buying real estate because the future is uncertain, aripaev.ee writes.

“People aren’t mainly buying real estate for two reasons—firstly, they are very uncertain about the future. Secondly, there are the strict loan terms—self-financing has increased, as have the demand for collateral,” he said.

According to Toompark loans aren’t given out easily because the market is unsteady and risky. “Therefore, in a way, we’re dealing with a worm eating its’ own tale, where one ting causes another and the second thing amplifies the first thing. I hope that we’ll be able to get out of the vicious circle and if not, then at least to break it,” said Toompark.

Artikli autor on Sirley Salk, artikkel ilmus 07/05/2009 väljaandes Balticbusinessnews.com.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!