Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Eesti Pank: Lähiajal mõjutab inflatsiooni naftahinna tõus

07.11.2017 Sulev Pert

Piimatoodete hinnatõusu mõjul kallines toit aastaga 8,9%
Nafta barrelihind tõusis üle 60 dollari
Tööstuskaupade ja teenuste inflatsioon (alusinflatsioon) jäi suhteliselt aeglaseks, 1,3%

Eesti tarbijahindade aastakasv ulatus statistikaameti teatel oktoobris 3,8%ni. Selle aasta kümne kuuga on tarbijahinnad tõusnud 3,3%. Euroala riikides keskmiselt aeglustus tarbijahindade tõus oktoobris 1,4%ni.

Aastaga on Eestis enim kallinenud toiduainete, eriti piimatoodete hinnad, aga ka alkohol. Toidutoormete hinnatõus ELi turul oktoobris mõnevõrra pidurdus ning või ja piima tootjahinnaindeksid hakkasid langema. Seetõttu peaks toidu hinnakasv ka Eestis mõne aja pärast aeglustuma.

Energiahindade kasv aeglustus oktoobris elektri odavnemise tõttu 3,1%ni, kuid järgmistel kuudel hakkab hindu mõjutama toornafta kallinemine maailmaturul. Nafta barrelihind suundus oktoobris kindlalt ülespoole, jõudes kuu lõpuks üle 60 dollari. Nafta on praegu siiski suhteliselt odav – 2008. aasta keskpaigas maksis barrel üle 140 dollari. Kui toornafta hind tõuseks näiteks 100 dollarini, hakkaks bensiiniliiter maksma rohkem kui 1,5 eurot. 2008. aastal maksis bensiiniliiter 1,1 eurot. Ühest küljest on euro kurss dollari suhtes langenud võrreldes 2008. aastaga 20%, samas on aga aktsiisid koos käibemaksuga aastate jooksul tõusnud 60%. Maksud moodustavad järgmisel aastal rohkem kui poole bensiini hinnast.

Nafta kallinemisele järgneb tavaliselt aasta jooksul ka teiste energiahindade (maagaas ja soojusenergia) tõus ja nende koosmõjul kiireneb inflatsioon nafta hinna 10% tõusu korral umbes 0,3 protsendipunkti. Energia järsk hinnatõus vähendaks eelkõige tarbijate heaolu, pidurdades reaalpalga ja tarbimise kasvu. Majanduskasvu nafta kallinemine praeguse hinnataseme juures siiski eriti ei mõjuta, sest naftahinna tõus toetab teisalt ka kodumaist õlitootmist.

Eesti Pank avaldab järgmise inflatsiooniprognoosi detsembris.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu: Pangad püüavad vältida kinnisvaraturu ülekuumenemist

07.11.2017 Tõnu Toompark

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu spetsialistide andmetel võitlevad pangad edukalt kinnisvaraturu ülekuumenemisega, kuigi laenude intressimäärad on endiselt madalad. 2016. aastal lükkasid pangad tagasi enam kui kolmandiku laenutaotlustest ning 10% taotlusi rahuldati väiksemas mahus.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimehe Maksim Sorokini sõnul aitab mõningane eluasemelaenude protsendimäära kasv kaasa laenuportfelli kasvu aeglustumisele. „Kui kolm-neli aastat tagasi kasvas väljastatud eluasemelaenude maht 19-21% aastas, siis mullu oli see näitaja tagasihoidlikum – kõigest 10%,“ teatas Sorokin.

Vaatamata kinnisvarahindade kasvule, mis viimastel aastatel oli stabiilselt ligikaudu 8%, kinnisvaraturu ülekuumenemist Eestis tõenäoliselt ei tule. „Kommertspangad on viimasel ajal karmistanud oma nõudeid tagatise suuruse ning laenude summa ja tähtaja osas. Rõõmustab see, et Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu teates, et Eestis hüpoteeklaenude valdkonnas rakendatavaid finantsjärelvalve meetmeid võib pidada piisavaks ja adekvaatseks stabiilsuse säilitamiseks laenuturul,“ märkis Maksim Sorokin.

Sealjuures on Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu juht kindel, et tänane kinnisvaraturu kasv on tingitud ajutistest asjaoludest. „Praegu võime näha kiiret palgakasvu, elanikkonna koondumist suurtesse linnadesse ning 80-ndate lõpus sündinud inimeste väljumist turule. Kuid arvestades pankade laenupoliitika karmistumist, on ettevõtlus sunnitud otsima alternatiivseid rahastamisvõimalusi, näiteks, hoiu-ja laenuühistutes,“ teatas Maksin Sorokin.

Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu tegeleb alates 2014. aastast hoiuste kaasamisega. Ühistu kuulub 2005. aastal asutatud ERE Grupi koosseisu, mille tegevusvaldkondadeks on finantsteenuste osutamine, laenude väljastamine, äriprojektide rahastamine ja kinnisvarainvesteeringud. Ettevõte huviorbiidis on traditsioonilised ettevõtlusvaldkonnad – kinnisvara, ehitus, kaubandus ja tööstus.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi aastast muutust mõjutas oktoobris enim toit

07.11.2017 Statistikaamet

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2017. aasta oktoobris võrreldes septembriga -0,2% ja võrreldes eelmise aasta oktoobriga 3,8%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2016. aasta oktoobriga võrreldes 4,8% ja teenused 2,0% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusnud 6,6% ja mittereguleeritavad hinnad 3,0%.

Eelmise aasta oktoobriga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim toidu ja mittealkohoolsete jookide 7,9% kallinemine, mis andis kogutõusust ligi poole. Sellest omakorda üle neljandiku andsid 13,3% kallimad piim, piimatooted ja munad, viiendiku 17,6% kallim köögivili ja kümnendiku 11,3% kallim puuvili. Alkohoolsete jookide 14,8% hinnatõus andis kogutõusust viiendiku, millest 60% andis 26% kallim õlu. Suuremat mõju indeksile avaldas veel mootorikütuse hinnatõus. Bensiin oli 2017. aasta oktoobris 7,5% ja diislikütus 9% kallim kui mullu samal ajal. Toidukaupadest on enim kallinenud või (59%), kartul (33%) ja värske köögivili (24%).

Septembriga võrreldes mõjutas oktoobris tarbijahinnaindeksit enim kodudesse jõudnud elektri 3,5% odavnemine. Kuumuutusele avaldas suurt mõju ka Tallinna koolieelsete munitsipaallasteasutuste laste toidukulude katmise piirmäära kehtestamine, millega kaetakse põhiosa toidukuludest ja mis tegi lasteaiateenused Tallinna linna kodanikele odavamaks. Oktoobriks ostetud lennukipiletid olid 13% odavamad kui septembriks ostetud piletid. Värske köögivili kallines kuuga 12,5%.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, oktoober 2017
Kaubagrupp	Oktoober 2016 – oktoober 2017, %	September 2017 – oktoober 2017, %
KOKKU	3,8	-0,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid	7,9	0,4
Alkohoolsed joogid ja tubakas	12,1	0,5
Riietus ja jalatsid	2,7	1,3
Eluase	2,2	-0,9
Majapidamine	0,9	0,0
Tervishoid	0,4	0,7
Transport	2,5	-0,8
Side	-5,5	-0,1
Vaba aeg	1,3	-0,1
Haridus ja lasteasutused	-4,9	-10,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	6,2	-1,3
Mitmesugused kaubad ja teenused	3,2	-0,4

Statistikaamet avaldab tarbijahinnaindeksi iga kuu 5. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Statistikatöö „Tarbijahinnaindeks“ avaliku huvi peamine esindaja on Rahandusministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/11/2017

07.11.2017 Margot Toompark

15/11/2017 toimub Kinnisvarakoolis “Kinnisvara fotokoolitus“. Koolituse eesmärk on paremad ja ilusamad fotod, mis aitavad kaasa kinnisvaraobjekti kiiremale müügile.

“Kinnisvara fotokoolitus” on suunatud:

maakleritele, kes tegelevad kinnisvara vahendamisega;
kinnisvaraspetsialistidele, kes tegelevad kinnisvara müügiga;
eraisikutele, kel on huvi fotografeerimise, eriti hoonete fotografeerimise vastu.

Praktiline hands-on koolitus annab Sulle:

üldteadmised fotograafiast;
oskused paremini kaadrit koostada;
võimaluse paremate piltidega saada rohkem tähelepanu;
võimaluse paremate piltidega pakkuda kvaliteetsemat teenust.

“Kinnisvara fotokoolitus” toimub 15/11/2017 kell 10.00-17.15 Tallinnas MXM fotostuudio ruumides. Lektor on fotograaf Margus Vilisoo.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Valminud eluruumide arv kasvas aastaga üle kolmandiku võrra

07.11.2017 Tõnu Toompark

2017 III kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis kasutusloa 1475 eluruumi. Kasutusloa ehk valminud eluruumide pindala oli 131 100 m². See teeb keskmiseks kasutusloa saanud eluruumi suuruseks 88,9 m².

Aastataguse ajaga võrreldes suurenes kasutusloa saanud eluruumide arv 36 ja pindala 23% võrra. Kasutusloa saanud eluruumide arv suurenes pindala juurdekasvust märgatavalt rohkem seetõttu, et valminud eluruumide seas suurenes enam korterite osakaal. Korterite keskmine pindala on väiksem, kui valminud eluruumidel keskmiselt.

Tugev valminud eluruumide arvu tõus viitab selgelt väga aktiivsele arendusturule. Pidades silmas märgavatas kasvus olevat eluruumide ehituslubade arvu ja hinnates pealinna siluetis laiutavate kraanade arvu võib julgelt prognoosida, et eluruumide valmimine jätkab kasvu lähitulevikuski.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

SEB: Tööstuse aeglasem kasv

06.11.2017 Mihkel Nestor

Lõppeval nädalal avaldatud andmed näitavad, et tööstustoodangu kasv on aasta teises pooles pidurdunud. Soodne majanduskonjunktuur eksporditurgudel ja uute tellimuste kasv tõotavad tööstusettevõtetele siiski edu ka edaspidi. Pikemas plaanis vajab Eesti tööstus aga paljuräägitud „struktuurseid muutusi“.

Kolmanda kvartali kasvu piiras vähenenud elektritoodang

Teisipäeval avaldatud andmed kolmanda kvartali tööstustoodangu kohta näitavad, et senine kasvutempo on mõnevõrra raugenud. Kui esimeses ja teises kvartalis suurenes tööstustoodang püsihindades mõõdetuna vastavalt 13% ja 10%, siis kolmandas kvartalis piirdus kasv 3%ga. Peamine põhjus, miks kasvutempo aeglustus, peitub kahanenud elektritootmises. Kui esimesel poolaastal suurenes elektrienergia toodang pea neljandiku võrra, siis kolmandas kvartalis vähenes tootmismaht 2016. aasta sama ajaga võrreldes 10%. Elektritootmist piiras ebasoodne hinnakonkurents, mis kahandas eksporti ja suurendas elektrienergia importi.

Töötleva tööstuse poolelt andis nii kolmandas kvartalis, nagu tegelikult ka terve varasema aasta vältel, suurima negatiivse panuse elektroonikatööstuse toodangu langus. Kuigi elektroonikatootjaid leidub Eestis mitmeid, domineerib haru siiski üks suurtootja. Ettevõtte kehvad äritulemused ja reorganiseerimisprotsess on 2017. aasta 9 kuu jooksul vähendanud elektroonikatööstuse tootmismahtu keskeltläbi 10% võrra. Kolmanda kvartali tööstustoodangut pidurdas veel masinate ja seadmete remondi tegevusala, mis peamiselt hõlmab laevaremondiettevõtteid. Et sellel alal tegutsevaid ettevõtteid pole kuigi palju ja töö toimub sageli suurte üksiktellimuste kaupa, siis kipuvadki sektori majandusnäitajad tugevalt kõikuma. Kolmandas kvartalis vähenes tegevusala müük püsihindades mõõdetuna pea neljandiku võrra. Tööstustoodangu kasvu piiras ka suhteliselt väike joogitootmise tegevusala, mille tootmismahud langesid mullu sama ajaga võrreldes pea viiendiku võrra. Lisaks avaldas tööstustoodangule negatiivset mõju veel mööblitööstuse tootmismahu langus, mis piirdus küll 6%ga. Kokkuvõttes oli kolmas kvartal tööstuse jaoks siiski ka tervikuna selgelt nigelam. Nimelt ületas kolmanda kvartali tööstustoodangu kasv esimese poolaasta kasvuprotsenti vaid kuues tööstusharus.

Eesti majandus toetub aina enam puidutööstusele

Tööstustoodangu kasvu panustas kolmandas kvartalis enim sektor, mis on vedanud Eesti tööstust ja eksporti tegelikult juba aastaid – puidutööstus. Tänavu on puidutööstuse tootmismahu kasv kvartalite lõikes küll pisut aeglustunud: kui esimeses kvartalis kasvas toodang 12%, siis teises 10% ja kolmandas 8%. Viimaste aastate hoogne kasv on teinud puidutööstusest vaieldamatult Eesti kõige olulisema tööstusharu ja puittoodete eksport koos valmismajadega ületab juba viiendikku kogu Eesti kauba¬ekspordist. Kuigi tööstus-haru sortiment on lai ja sihtturgusid palju, siis on üks peamiseid sektori kasvu soosinud teguritest olnud Põhjamaade aktiivne ehitusturg. Ehkki näiteks Rootsi kinnisvaraturu tuleviku osas spekuleeritakse viimasel ajal kõikvõimalike stsenaariumitega, tundub reaalseid majandusnäitajaid vaadates tõenäoline, et turukonjunktuur püsib sektori jaoks soodus ka edaspidi.

Häid tulemusi on näidanud mitmed tööstusharud

Tööstustoodangu tõusu on tänavu panustanud tegelikult mitmed sektorid. Üks kasvu stabiilsema¬test vedajatest on olnud elektriseadmete tootmine. Kolmandas kvartalis suurenes sektori toodang 15% jagu, mida on protsendi võrra enam kui haru 9 kuu keskmine kasv. Kuigi kiire palgakasv on toitnud spekulatsioone, et paljud kunagi siia toodud suurettevõtete koostetehastest plaanitakse peagi üle viia odavama tööjõuga riikidesse, on elektriseademete tootmise alal peetud vastupidiselt mõistlikuks siinse tootmise tähtsust suurendada. Samas on tegevusala tootlikkusnäitajad viimastel aastatel stagneerunud ja jäävad tänavu esimesel poolaastal alla nii ettevõtlussektori kui töötleva tööstuse keskmistele.

Suurtest tööstusharudest on tänavu häid tulemusi suutnud näidata ka metalltoodete tootmine. Kui varasemalt on tööstusharu kasvu pidurdanud peamise kliendi – nafta- ja toorainetööstuse – raskused, siis tänavu on tootmismahud taas kiirelt tõusuteele asunud. Kolmanda kvartali kasv jäi tänavustest küll kõige tagasihoidlikumaks, kui tootmismaht suurenes 8% võrra. Näiteks esimeses kvartalis toodeti metalltooteid lausa 18% enam kui 2016. aasta alguses. Perspektiivis oleks mõistagi hea, kui metallitööstus suudaks sõltuvust naftatööstuse tellimustest vähendada, kuna toorainehinnad ja sellest tulenev klientide investeerimisvalmidus jäävad paraku volatiilseteks ka edaspidi.

Suurematest tegevusaladest on kindlasti märkimisväärne veel toiduainetööstuse tootmismahtude tubli kasv. Toiduainetööstuse toodang on püsihindades mõõdetuna kasvanud nii kolmandas kvartalis kui 9 kuu keskmisena 5%. Kiire toiduainehindade tõusu tõttu küündib müügitulu kasv isegi 8%ni. Lisaks kodumaisele nõudlusele on toiduaine-tööstuse tulemusi aidanud tänavu parandada suurem eksport teistesse Balti riikidesse. Pisematest sektoritest, kes on aidanud tööstustoodangut paisutada, väärib kindlasti märkimist veel jõudsalt mahtu kasvatanud ehitusmaterjalitööstus ning ka haagiste tootmine.

Tööstussektor vajab „struktuurseid muutusi”

Tööstuse lähitulevik tundub täna siiski optimistlik. Uute tellimuste indeks tõusis kolmandas kvartalis 6% võrra ja peamiste sihtturgude importnõudlus suureneb pea kõigi prognooside kohaselt tempokalt. Pikemas plaanis vajab tööstussektor aga kiiremat arengut. Eesti ettevõtete tootlikkus jääb endiselt rikkamast Euroopast kaugele maha. Samas ei ole viimased aastad toonud tööstussektoris kaasa märkimisväärseid „struktuurseid muutusi“ – ettevõtted toodavad valdavalt sama kaupa ja liikumine väärtusahelas on olnud kasin. Enamuse eeskujuks toodavate tööstusettevõtete puhul, saame parimal juhul rääkida kesktehnoloogilistest tootmisharudest, kus meie edule on kaasa aidanud madal kulubaas ja rikaste sihtturgude lähedus. Erinevatel põhjustel on disaini ja inseneritöö osakaal Eesti tööstusettevõtetes jäänud jõukamatest riikidest napimaks ning peamiselt oleme keskendunud tootmistegevusele. Viimast paraku tänapäevane majandussüsteem kuigivõrd aga ei väärtusta.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

06.11.2017 Tõnu Toompark

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Nõmme linnaosa üldplaneeringu avalikud arutelud

06.11.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet annab teada, et üldplaneeringu täiendavad avalikud arutelud toimuvad 21. ja 22. novembril ning 28. ja 29. novembril Nõmme Majas, Valdeku tn 13 (sissepääs külguksest), II korruse aulas algusega kell 18:00.

Planeeringuga määratakse kindlaks Nõmme linnaosa ruumilise arengu põhisuunad, teede ja taristu asukohad ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused. Üldplaneeringus täpsustatakse elamualade, ettevõtlus- ja tootmisalade, avalikult kasutatavate ja sotsiaalobjektide alade, rohealade jms paiknemist, arvestades seadustes kehtestatud piiranguid. Üldplaneeringu tingimused on aluseks detailplaneeringute koostamisel ja projekteerimisel.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel.

Üldplaneeringuga on võimalik tutvuda Tallinna linna koduleheküljel aadressil http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering

Elu korteriühistus: Volikirja edastamise võimalused

06.11.2017 Kätri Sarapuu

Palun selgitage võimaluse korral, et kuidas saab välismaal või teises Eesti linnas komandeeringus viibiv korteriühistu liige vormistada volituse. Kas meili teel saadetud ning väljaprinditud volitus (sisuliselt originaali koopia) annab seadusliku esindusõiguse korteriühistu üldkoosolekul?

Õiguslikku tähendust omab originaaldokument, seega paberil allkirjastatud volikiri tuleks kas postiga saata või see digitaalselt allkirjastada ning e-posti teel saata.

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Statistikaamet: Septembris suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

06.11.2017 Statistikaamet

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2017. aasta septembris 281 400 turisti ehk 10% rohkem kui eelmise aasta septembris, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

Septembris peatus majutusettevõtetes 182 500 välisturisti ehk 8% enam kui eelmise aasta samal kuul. 75% välisturistidest saabus Euroopa Liidu riikidest, 8% Venemaalt ja 6% Aasia riikidest. Euroopa Liidu riikidest saabunud turistide arv suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes 7%, Venemaalt 15% ja Aasia riikidest 21%. 128 100 turisti ehk 70% majutusteenuseid kasutanud välisturistidest peatus Tallinna majutusettevõtetes. Populaarsuselt järgmised sihtkohad olid Pärnu ja Tartu, kus peatus vastavalt 8% ja 7% majutusettevõtete teenuseid kasutanud välisturistidest. Ida-Viru maakonna majutusettevõtetes peatus 4% välisturistidest. Enamik (65%) välisturistidest oli puhkusereisil ja 26% tööreisil, ülejäänutel oli Eesti külastamiseks muu põhjus.

35% majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Siseturiste peatus majutusettevõtetes 98 900 ehk 12% rohkem kui eelmise aasta septembris. 59% siseturistidest olid puhkusereisil ja 28% tööreisil. Harju maakonnas peatus 29%, Tartu maakonnas 13%, Pärnu maakonnas 12% ning Ida-Viru maakonnas 11% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest.

Septembris pakkus külastajatele teenust 1163 majutusettevõtet. Külastajate käsutuses oli 21 800 tuba ja 51 200 voodikohta. Täidetud oli 45% tubadest ja 34% voodikohtadest. Ööpäev majutusettevõttes maksis keskmiselt 41 eurot ehk neli eurot rohkem kui aasta varem samal kuul. Harju maakonnas maksis ööpäev majutusettevõttes 51 eurot, Tartu maakonnas 35 eurot ning Ida-Viru ja Pärnu maakonnas kummaski 30 eurot.

**Majutamine piirkonniti, september 2017**
Majutamine	Kokku	Põhja-Eesti	Kirde-Eesti	Kesk-Eesti	Lääne-Eesti	Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted	1 163	226	63	123	384	367
Toad	21 758	8 638	1 367	1 720	5 384	4 649
Voodikohad	51 208	18 743	3 213	4 501	13 256	11 495
Tubade täitumus, %	45	65	42	20	35	31
Voodikohtade täitumus, %	34	51	33	17	26	22
Majutatud	281 389	160 642	18 070	12 861	47 679	42 137
Ööbimised	517 513	286 938	31 412	22 646	101 712	74 805
Eesti elanikud	166 369	46 875	17 219	16 477	41 134	44 664
väliskülastajad	351 144	240 063	14 193	6 169	60 578	30 141
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot	41	51	30	27	30	31

Statistika aluseks on küsimustik „Majutustegevus”, mille esitamise tähtaeg oli 10.10.2017. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuukokkuvõtte 18 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 10-2017

06.11.2017 Tõnu Toompark

Kokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv ja keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed on toodud avaldamise kuupäeva seisuga ja võivad andmete täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tulekul täiendavad Nõmme üldplaneeringu avalikud arutelud

03.11.2017 Tallinn.ee

Tallinna Linnaplaneerimise Amet teatab, et 21. ja 22. novembril ning 28. ja 29. novembril toimuvad Nõmme üldplaneeringu täiendavad arutelud.

Linnaosa üldplaneeringu avalikud arutelud toimuvad Nõmme Majas (Valdeku tn 13, II korruse aula, sissepääs külguksest), algusega kell 18.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldas 29. maist kuni 31. augustini 2017 Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku. Esmased avalikud arutelud toimusid 12. ja 26. oktoobril. Nõmme linnaosa üldplaneeringu avaliku väljapaneku kestel esitati planeeringu kohta 53 ettepanekut või vastuväidet.

Üldplaneeringuga määratavad põhimõtted ja tingimused on esitatud planeeringu tekstilises osas ja kaartidel.

Üldplaneeringuga on võimalik tutvuda Tallinna linna koduleheküljel aadressil http://www.tallinn.ee/est/ehitus/Nomme-linnaosa-uldplaneering

Nõmme linnaosa vanema Tiia-Liis Jürgensoni sõnul on üldplaneeringut koostatud juba päris pikalt ning selle valmimist on kaua oodatud. „Linnaosa üldplaneering on aluseks linnaosa territooriumi edasisele kasutamisele ja elukeskkonna kujundamisele. Üldplaneering määrab suure osa Nõmme asumitest miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus on miljöö säilitamiseks ja tugevdamiseks välja töötatud lisatingimused,“ lisas Jürgenson.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Nõuanded koduostjale: mida teha, kui on probleeme laenu tagasimaksmisel?

03.11.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Elu võib minna paremini, võib minna mitte nii hästi. Pole sugugi erandlik, kui inimesel tekivad ajutised või pikemaajalised raskused laenumaksete tegemisega. Sellises olukorras on oluline mitte kaotada pead ja probleeme eirates laenuandja eest peitu pugeda.

Reeglina sellised probleemid edasi lükates või nende eest põgenedes ainult kasvavad. Mida varem probleemide lahendamisega intensiivselt tegelema hakata, seda suurem on võimalus, et laenuvõtja seljatab mured või vähemalt väljub koduostu projektist minimaalsete kaotustega.

Musta stsenaariumi käivitumisel on mõned nõuanded, mida tasub järgida. Tõenäoliselt ei ole kõigi murede vastu aitav imeravim ükski järgmistest soovitustest. Pigem on mõistlik neid nõuandeid kõiki kompleksselt rakendada.

Tulude suurendamine

Kirjapanduna kõlab üsna triviaalselt soovitus laenuvõtjal tulusid suurendada, et seeläbi laenumaksetega paremini toime tulla.

Aga ehk on laenuvõtjal siiski mingi teadmine või oskus, mille abil lisatulu teenida, mis omakorda aitaks kõrgete kuludega toime tulla. Äkki õnnestub vabal ajal taksot sõita, äkki on võimalik olemasolevast korterist tühjana seisev tuba lühiajalise majutuse otsijatele välja pakkuda, äkki saab käpikuid kududes pisut lisa teenida…

Kulude vähendamine

Tulude suurendamisest lihtsamini rakendatav lahendus võib olla kulude piiramine. Kuludest ülevaate saamiseks tasub laenuvõtjal koostada pere eelarve, kuhu panna kirja, millised on pere kulud ja millised on tulud.

Olemasolev info annab selge pildi, kas ja kui palju on võimalik raha kokku hoida.

Maksepuhkus ehk laenupuhkus

Elus on paremaid ja halvemaid aegu. Vahel võib juhtuda nii, et halvemad ajad toovad endaga kaasa raskused laenumaksete tegemisel. Sellistest kriisidest ülesaamiseks pakub enamik laenuandjaid maksepuhkuse võimalust.

Reeglina pakuvad laenuandjad maksepuhkust kuueks kuni kaheteistkümneks, erandina kuni 36 kuuks. Maksepuhkuse ajal peab laenuvõtja jätkama intressimaksete tegemist, kuid saab loobuda põhiosa tagastamisest. See muudab laenumakse ajutiselt väiksemaks.

Siin peab laenuvõtja teadma, et annuiteetlaenu (ehk võrdsete tagasimaksetega laenu) puhul moodustab laenuperioodi alguses põhiosa kogu laenumaksest väikese osa. Seega ei pruugi ainult intresside tasumine olulist rahalist leevendust pakkuda.

Pigem erandina võivad pangad pakkuda ka täielikku maksepuhkust, st laenuvõtja ei pea tasuma ei intressi- ega põhiosamakseid.

Laenude konsolideerimine ja refinantseerimine

Laenude konsolideerimise ja refinantseerimise eesmärk on koondada erinevad kõrgema intressimääraga laenud üheks ja vähendada laenuvõtja intressikulu ning seeläbi laenumakse suurust.

Kui laenuvõtjal on väikelaene, ja väikelaenud on enamasti suhteliselt kõrge intressimääraga, siis üks võimalus on võtta madalama intressimääraga laen, millega olemasolevad kõrgema intressimääraga laenud tagasi maksta, et saavutada kokkuhoidu intressimakse suuruse vähenemise pealt. See eeldab pere kohustustest põhjaliku ülevaatetegemist, kus on välja toodud nii kohustuse suurus, kui nende intressimäärad.

Laenulepingu pikendamine

Kui laenuvõtjale käib olemasolev laenumakse üle jõu, aga väiksema laenumaksega saaks ta siiski hakkama, tasub mõelda laenuperioodi pikendamisele.

Oletame näiteks, et laenuvõtja on laenu võttes hinnanud sobivaks laenuperioodiks 30 aastat ja ta on juba 5 aastat laenu maksnud. Nüüd tasub laenuandjaga läbi rääkida, et olemasoleva laenujäägi tasumine pikendada taas 30 aasta peale. See vähendab pisut igakuise laenumakse suurust ja võiks laenu tagastamist hõlpsamaks muuta.

Siin peab aga arvestama, et mida lühemat aega on olemasolevat laenu tasutud, seda väiksem on laenu pikendmaisest tulenev leevendus.

Ostetud kodu väljaüürimine

Ühe võimalusena võib mängu tulla olemasoleva ostetud kodu väljaüürimine. Tõenäoliselt vajab laenuvõtja omalegi eluaset. Ehk on tal võimalik kolida vanematekodusse, väiksemale ja odavamale üüripinnale või piirkonda, kus hinnatasemed on soodsamad.

Kodu müümine

Kui eeltoodud võimalustest abi ei ole või laenuvõtja näeb, et tema probleemid on alalised, tuleb ette võtta raske samm ja ostetud kodu müüa.

Kui pangale laenumaksed laekuvad, siis liialt kiirustama ei pea. Kui aga laenuvõtja ei suuda laenu maksta, võib liiga pikk müügiperiood laenuandja närviliseks muuta. Laenuandja närvilisus tähendab siin seda, et laenuandjal võib tekkida tahtmine liiga pikaks veninud müügiperioodi puhul müügi korraldamise ohjad enda kätte haarata. See tähendab, et pank toob laenu tagatiseks oleva vara sundtäitmisele, mida viib läbi kohtutäitur.

Praktika näitab, et kohtutäituri kaudu müüdava kinnisvara eest ei saa parimat hinda. Täiendavalt tuleb täitemenetluse korral tasuda suured täitmiskulud. Laenuvõtjat peaks aga huvitama võimalikult kõrge hind.

Seetõttu on äärmiselt mõistlik ja soovitatav laenuvõtjal proovida müügikorraldusega ise mõistliku ajaga hakkama saada.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

KredEx: Ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude riiklike tagatiste piirmäärad kasvavad

03.11.2017 Tõnu Toompark

Riigikogu majanduskomisjon arutas tänasel istungil SA KredEx ettevõtlus- ja elamumajanduslaenude tagatiste piiride suurendamist, mis võimaldaks KredExil jätkuvalt ettevõtete ja koduomanike laene käendada.

See, et KredEx laene käendab, on koduomanikele ja väiksematele ettevõtetele suur tugi pangast laenu saamisel,“ märkis komisjoni esimees Sven Sester. „Nõudluse kasvu ja möödunud aastal lisandunud suuremate mahtude tõttu jäävad aga nii ettevõtlus- kui ka elamumajanduslaenude tagamiseks lubatud piirmäärad peagi väikeseks. Selleks, et KredEx saaks jätkuvalt inimestele olulisi laene tagada, on kavas piirmääri tõsta,“ ütles Sester.

Prognoosi järgi jätkub tagatislepingute portfelli mahu kasv, mistõttu suurendatakse eelnõuga (523 SE) jõus olevate ettevõtluslaenude tagatislepingute maksimaalset mahtu 160 miljonilt eurolt 220 miljonile eurole ja elamumajanduslaenude tagatislepingute maksimaalset mahtu 96 miljonilt eurolt 170 miljonile eurole.

Komisjoni istungil märgiti, et muudatus võimaldab tagada peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete laene senisest suuremale hulgale ettevõtetele senisest suuremas mahus, mis aitab ettevõtteid asutada, nende tegevust laiendada või tööprotsessi efektiivsemaks muuta ja uusi lahendusi leida.

Samuti võimaldab piirmäärade tõstmine jätkata eluaseme soetamiseks või elamistingimuste parandamiseks võetavate laenude käendamist, mis omakorda tagab parema elujärje ka piiratud rahaliste võimalustega Eesti elanikele ja võimaldab täita „Energiamajanduse riikliku arengukava aastani 2020“ eesmärke.

Eelnõu läheb Riigikogu täiskogu istungil esimesele lugemisele 8. novembril.

Baltic Horizon Fondi muudatus finantskalendris

03.11.2017 Tõnu Toompark

Northern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja informeerib muudatusest Fondi finantskalendris: 2017. aasta kolmanda kvartali vahearuanne (auditeerimata konsolideeritud) avaldatakse hiljemalt 47. nädalal. Seoses avaliku pakkumisega on aruanne audiitorite poolt ülevaatamisel.