Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Riigi Kinnisvara: Vastseliina päästekomando ehitus jõudis sarikapeoni

11.10.2017 Tõnu Toompark

Täna, 11. oktoobril peeti uue Vastseliina päästekomando sarikapidu, millega tähistati komando maksimaalse kõrguse saavutamist. Piduliku sündmuse eesmärgiks oli kostitada ehitajaid, et vastavalt rahvapärimusele tagada hoonele hea õnn ja luua head suhted majavaimuga. Sarikapärja tõid katuselt alla Päästeameti Lõuna päästekeskuse Võrumaa päästepiirkonna juhataja Kaino Zilmer ja Riigi Kinnisvara AS (RKAS) juhatuse liige Tanel Tiits.

Vastseliina päästekomando ehitatakse Pritsumaja kinnistule Vastseliinas ning seda iseloomustavateks märksõnadeks on funktsionaalsus, vastupidavus, kauakestvus ja energiasäästlikkus. Ehitatav 758 ruutmeetri suuruse suletud netopinnaga hoone arvestab tänapäevaseid vajadusi päästetööde teostamiseks.

Vastseliina päästekomando on esimene kaasaegse päästeteenistuse tüüphoone. Tüüphoone alusel plaanitakse tulevikus rajada ligi kümme hoonet üle Eesti, järjekorras järgmine hoone ehitatakse Vändrasse.

Päästekomando tüüphoone arhitektideks on Siiri Vallner ja Indrek Peil arhitektuuribüroost Kavakava OÜ.

RKAS ja Semuehitus AS allkirjastasid uue Vastseliina päästekomando projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu 18. aprillil 2017. Ehitustööde maksumuseks on 1 135 581 eurot, millele lisandub käibemaks. Komando ehitustööd lõpevad 2018. aasta jaanuaris.

Päästedepoo tüüpprojekti ideekonkursi võidutöö

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Domus Kinnisvara: Üürimajad tulevad ka ilma riikliku sekkumiseta

11.10.2017 Domus Kinnisvara

Meile võivad Urve Palo ja sotsiaaldemokraadid meeldida või mitte meeldida, aga üürimajade populariseerimise eest võib ministrile küll keskmise suurusega ausamba püstitada. Üürimajadest räägiti ja äriplaane koostati muidugi ka enne, kui proua Palo ministriks sai ja sotsid riigipiruka juurde pääsesid. Samas aga sellist tähelepanu ja kirgi ei oleks eales tekkinud, kui sotsid poleks riiklike üürimajade projektiga välja tulnud.

Ootamatu idee riigi sekkumisest kinnisvaraturule sünnitas mitmeid emotsionaalseid sõnavõtte ja puudutas paljude hingekeeli, aga pani ka erasektori finantsjuhid senisest kiiremini tööle ja üürimajade tasuvusarvutusi tegema. Skeptik ilmselt ütleks vastu, et Palo sõnavõtud ja seisukohad ning kinnisvaraturu arengukõver lihtsalt sattusid kokku ja Palo teeneid üürimajade käivitajana ei maksa ülehinnata. Igatahes täna oleme olukorras, kus pikki aastaid räägitud üürimajade tulek on fakt. LHV on sellest ajakirjanduse kaudu teada andnud, kuid veel rohkem projekte on ettevalmistuse faasis ettevõtjate poolt, kes pressiteateid varajases staadiumis esitama ei pea. Aga küll neid peagi hakkab tulema, sest üürimaju juba ehitatakse ning veel rohkem projekteeritakse.

Erasektor pole ainus, kelle seas sotside tegevus on tähelepanu tekitanud ja paraku negatiivses võtmes. Ardo Hansson rääkis hiljuti, et praegu on valitsussektori investeeringute kasv kontsentreeritud ehitussektorisse, samuti on ehitussektoril kõige suuremad ootused tööhõivele. Eesti Panga president lisas, et ehitussektor on ülekuumenemise lävel ja riik peaks seda teiste sektorite ning eraettevõtjate säästmiseks jahutama oma tellimuste tagasitõmbamisega. Mida arvab aga Palo ja valitsus selle kohta? Eraldab kohalikele omavalitsustele uute üürimajade ehitamiseks või vanade renoveerimiseks 60 miljonit eurot. Ikka kellu ja betooniga majandust elavdama, tulevikku panustama ja riiklikku arengut tagama.

Urve Palo on öelnud, et kui riik midagi ei tee, siis asjad ei liigu. Julge väide. Aga kas mitte üürimajade temaatika puhul ei võiks jäädagi nii, et riigi ja sotside panus „tegemisse“ lõpeb sellega, et nad algatasid aktiivse diskussiooni ja andsid investeeringute tegemise edasi erasektori kätesse? Liberaalina arvan, et riigil pole vaja tegeleda kinnisvara arendustegevustega ja sekkuda majandusse seal, kus seda vaja pole. Küllap on Palo nii mõnelegi meelde tuletanud tõsiasja, et nõudlus üürikorterite järele on Eestis olemas ning ainuüksi selle eest tuleb ministrile tänusõnad öelda. Aga siit edasi saab erasektor juba ise hakkama, raha vedeleb nii era kui juriidiliste isikute, aga ka pensionifondide kontodel, mis kõik ootavad pikaajaliste investeeringutele järele. Üürimajade vahel saavad huvilised juba õige peagi suuremaid valikuid teha.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Tallinn ja TTÜ hakkavad looma ehitiste eluea digitaalset infomudelit

11.10.2017 Tallinn.ee

Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna linnavalitsus allkirjastavad kolmapäeval, 11. oktoobril kell 16 TTÜ Mektorys koostöölepingu, et töötada välja Tallinna ehitiste eluea digitaalne infomudel.

Mudeli abil saab luua simulatsioone, et ehitise projekteerimisel, ehitamisel, haldamisel ja hooldamisel langetada optimaalseid, suurimat lisaväärtust loovaid ning kokkuhoidlikke otsuseid. Ehitise digimudelile ehk BIM-ile (Building Information Management) üleminekul saab hoonetega siduda hiljem ka rajatised nagu teed või sillad. Digimudelile üleminekul on võtmeisikuteks ehitiste omanikud ning tellijad, just neist algab edukas ja tõhus BIM kasutuspraktika.

TTÜ ja Tallinna linnavalitsus loodavad mudeli arendusse kaasata ka teisi omavalitsusi ning organisatsioone. Lisaks riiklikele otsustele tuleb omavalitsustes kujundada sobilikud info liikumise mudelid, mis võimaldaks kirjeldada ehitise andmeid kõigile osapooltele (avaliku sektori organisatsioonid, ettevõtjad, kasutajad) kogu ehitise elukaare jooksul.

„Digitaalne projekteerimine teeb reaalseks põhimõtte, et taristu kavandamisel on parem üks kord näidata kui kümme korda seletada,“ ütles Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. „Digitaalne projekteerimine on oluline kogukondade kaasamise vahend, sest inimesed mõistavad sellisel juhul palju selgemini, missugune uus ehitis välja nägema hakkab.“

Eesti ehitussektoris loodav lisandväärtus on ligikaudu veerand Euroopa Liidu keskmisest. BIM-i mõistlik rakendamine võimaldab seda lisandväärtust suurendada ning tuua ehitussektorisse enam tehnoloogiahuvilisi noori ja populariseerida TTÜs ehituse erialasid.

„Tänaval kõndides võib ju tunduda, et ehitus pole muud kui kraanad ja raudbetoon ning kui ehitaja platsi puhtaks teeb, siis ongi hoone lõpetatud,“ ütles TTÜ ehitusprotsessi uurimisrühma juht professor Irene Lill. „Tegelikult algab ehitise elu hetkest, mil inimesel tekib soov oma mõte paberile panna ja lõpeb amortiseerunud ehitise lammutamisega. Tallinna linn on ehituse suurtellijana meie uurimisgrupile hindamatu partner, kellel on aastate jooksul ellu viidud hangete kohta toorandmeid, mida meie teadlased saaks kasutada nii teaduse kui ka üldsuse huvides.“

Lepingu allkirjastamine toimub kell 16 Mektory I korrusel sponsorite seina ees.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Vana-Kalamaja tänavaruumi ideekonkursi võitis arhitektuuribüroo Kavakava

11.10.2017 Tallinn.ee

Eile selgus Vana-Kalamaja tänavaruumi ideekonkursi võitja, žürii hindas võistlustöödest parimaks töö märgusõnaga „Kasvulava“, mille autoriks osutus arhitektuuribüroo Kavakava OÜ (Siiri Vallner, Indrek Peil, Kristel Niisuke).

Vana-Kalamaja tänavaruumi arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida Kalamaja asumit läbivale tänavale uus ja oluliselt jalakäija- ja ratturisõbralikum lahendus, millega luuakse Kalamaja vanalinna ja mereäärega ühendav sotsiaalselt laetud tänavaruum.

Žürii tõstis võidutöö puhul esile selle ühtlast inimmõõdulist ja miljöötundlikku kujundust. Huvitav lahendus on pakutud Kotzebue väljakule, mis istutatavate puude, kogukonnamaja ja linnamööbli lisamisega saab konkreetsema kuju ning pakub mitmesuguseid tegevusvõimalusi kogukonnale ja koolirahvale. Balti jaama reisijate paviljoni ette kioskite asemele loodav Jaama plats on seevastu avar, tuues esile nii ajaloolise jaamahoone kui panoraamvaate Toompeale. Toompuiesteest hakkab projekti realiseerimisel üle saama otse väljakult maa pealt.

Žürii esimees tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul võlus võidutöö oskusega ühendada tervikuks kalamajalik intiimsus ja linlik suurejoonelisus. „Välja on pakutud tänavaruumi lahendus, mis võimaldab kõrvuti argiste tegevustega nagu kõndimine, rattaga sõitmine ja auto parkimine katsetada ka uuenduslike tänavaruumi kasutusviisidega nagu linnaaianduse viljelemine ja kogukonna maja rajamine,“ ütles Aas.

Teise preemia pälvis võistlustöö märgusõnaga „Elutuba“ (autor: Kuu OÜ; Joel Kopli) ja kolmanda preemia võidutöö märgusõnaga „Minu näoga tänav“ (autor: Apex Arhitektuuribüroo OÜ; Liisi Vähi). Lisaks tunnustati ergutuspreemiaga ideekavandeid „Düünid“ ja „Kajakas“. Ideekonkursile esitati kokku kaheksa kõrgetasemelist ideekavandit.

Võistlustöödelt oodati silmapaistvaid, kuid samas miljöötundlikke arhitektuurseid ettepanekuid ka Kalamaja keskväljaku ja Balti jaama lähirongide paviljoni ette kavandatava jaamaväljaku kujundusele. Balti jaama esisele väljakule ning Kotzebue väljakule esitatigi hulk põnevaid ja erinäolisi lahendusi, mille vahel valiku tegemine oli žürii jaoks tõsiselt keeruline.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Arco Vara: Elamuturu kasvu takistab ennekõike vähenev pakkumiste arv ja kasvavad hinnad

11.10.2017 Mihkel Eliste

Harjumaa elamuturul on tehingute arv juba mitmendat aastat püsinud üsna sarnasel tasemel, kuid kõrgemate tehinguhindade juures tehtud tehingute taustal on keskmised hinnatasemed tasakaalukalt kasvanud. Hinnakasvu on sarnaselt korteriturule suures osas soodustanud uusehitistega tehtavad tehingud.

Tallinna lähipiirkondades on kasvanud uusehitiste püsititamise aktiivsus kui ka tarbijate huvi uusehitiste soetamise vastu, ostjate kindlustunne ning nõuded eluasemele püsivad jätkuvalt kõrged. 2017. aasta esimese üheksa kuu lõikes kasvas märgatavalt tehinguaktiivsus nii Tallinnas kui selle lähiümbruses, mille juures nõudluse kasvu on toetamas ennekõike korteri- ja elamuturul sarnaste varade vähene hinnaerinevus ning ostjaskonna siirdumine korteriturult elamu- ja ridaelamuturule.

Elamute pakkumiste arv on mitmetes piirkondades kasvanud tehinguaktiivsuse kõrval oluliselt alanenud. Elamuturule on sealjuures iseloomulik pakkumiste arvu hooajaline langus just aasta teises pooles. Olemasolevate järelturu pakkumiste hinnad on kasvanud ning uut pakkumist lisandub peamiselt kallite uusehitiste arvelt, millede pakkumishinnad on püsinud aga võrdlemisi stabiilsed. Maakonna kui terviku pakkumiste arv on püsinud küll aastate lõikes sarnasel tasemel, kuid pakkumisi lisandub valdavalt ainult pealinnast väljaspool, mistõttu on Tallinna linna siseselt pakkumiste arv järk-järgult langenud juba üle kahe aasta.

Pakkumiste vähenemise ja pakkumishindade kasvu juures on siiski tegelikud tehinguhinnad valdavalt kasvanud ainult Tallinnas ja selle lähipiirkondades. Turul on pakkumisel hulgaliselt madalama ehituskvaliteediga elamuid, ostjaskond soovib aga soetada ennekõike paremas seisukorras elamuid. Vastavate parameetritega elamute vähenemise tõttu on sobilike pakkumiste hinnad kasvanud, mis takistab tehinguaktiivsuse edasist tempokat kasvu. Sarnased trendid on aset leidmas ka Tartu maakonnas ja Tartu linnas.

Harjumaa lõikes püstitatakse uusehitisi valdavalt Tallinna linna lähipiirkondadesse, mida iseloomustab pidev elanikkonna kasv. Uusi arendusalasid kerkib aina enam esile Tallinnast kaugenedes, sest ehituseks sobilikke kommunikatsioonidega krunte on tarbijate poolt eelistatud piirkondades pakkumisel nõudlusest vähem. Selle süvenemist on soodustanud majanduskriisi järgsel perioodil muutunud nii arendustegevuse kui kinnisvara ostmisega seotud finantseerimisvõimalused. Keskustest väljaspool on enimlikviidsed väljaarendatud tehnilise infrastruktuuriga piirkondades paiknevad krundid hinnatasemelt kuni 50 000 eurot, eelistatult pindalaga vähemalt 2 000 m2. Põhilise takistusena üksikelamute püstitamisel näevad tänases turusituatsioonis kinnisvaraarendajad liigselt kõrget ehitushinda, mille tulemusena valmivad varad ei ole valdavale osale ostjaskonnast taskukohased.

Lähitulevikus ei ole Tartu- ega Harjumaa elamuturul oodata enam olulisemaid muutusi. Elamuid jäävad soetama üle piirkondliku keskmise sissetulekuga leibkonnad, kelle majanduslik heaolu püsib lähiaastatel positiivne. Olukorras, kus ehitushinnad ning elamute müügipakkumiste arv püsivad maakonnas tervikuna kõrged, ei ole müügiperioodide olulist lühenemist ega hinnataseme märkimisväärset kasvu enam sarnaselt möödunud aastatele oodata. Korterituru mõningase jahenemise juures võib siiski elamuturul kõrgemat aktiivsust märgata ka lähitulevikus, mis on valdavalt mõjutatud turu hooajalisest kulgemisest ning korteriturult elamuturule siirdumisest.

Olenemata tehinguaktiivsuse ebaühtlasest käitumisest on turul tervikuna oodata mõõduka hinnakasvu jätkumist. Tallinnas ja Tartus jäävad hinnataset hoidma keskmisesse hinnaklassi kuuluvate elamutega tehtavad tehingud. Kohatine kehv pakkumise struktuur jääb toetama uusehitiste ning keskmisest kvaliteetsemate elamute järgset nõudlust. Keskmisest oluliselt kallimate elamute likviidsus püsib jätkuvalt madal, sest eksklusiivsemate elamute soetajad näevad pigem võimalusena ehitada omale ise elamu vastavalt oma soovidele. Aasta teises pooles on oodata odavamate elamute tehingute osakaalu vähenemist, mis soodustab ajutiselt statistilise hinnakasvu kiirenemist. Suve keskpaigast alanema asunud pakkumiste arv jätkab sujuvat langemist kuni kevade alguseni, mida saadab müügiperioodide hooajaline pikenemine.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Tallinna üürikorterite konkurents muutub tihedamaks

11.10.2017 Tõnu Toompark

Septembri kuus oli portaalis KV.EE keskmiselt pakkumisel 777 üürikorterit. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes üüripakkumine 16%. Tähelepanu väärib, et korterite üüripakkumine on suurenenud kõikides Tallinna linnaosades peale vanalinna.

Siiski ei maksa üüripakkumise 16-protsendilisest suurenemisest veel liiga radikaalseid järeldusi teha. Kaks aastat tagasi ehk 2015. a septembris oli portaalis KV.EE Tallinnas pakkumisel 792 korteri üüripakkumist ehk tänavusest veelgi enam.

Tunnetuslikult võib tõdeda, et üüripakkumine pigem suureneb ja konkurents üürileandjate vahel muutub tihedamaks. Selles on paljuski süüdi üüriinvestorid, kes aktiivselt korterite portfelle suurendavad. Üüriinvesteeringute tegemise hõlbustamiseks on turule toodud tooted, kus on omavahel kombineeritud investoritele suunatud korter ja seda täiendab üürihalduse teenus. See teeb üüriinvesteeringute tegemise hõlpsamaks ja loob uued võimalused üüripakkumise suurendamiseks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk
	09/2016	09/2017	Muutus, %
Haabersti	36	41	14%
Kadriorg		29	NA
Kesklinn	309	339	10%
Kristiine	36	49	36%
Lasnamäe	65	68	5%
Mustamäe	49	62	27%
Nõmme	21	35	67%
Pirita	17	20	18%
P-Tallinn	82	91	11%
Vanalinn	55	43	-22%

Tallinn	671	777	16%

Narva	34	18	-47%
Pärnu	66	97	47%
Tartu	343	357	4%

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Ülevaate erinevatest varasuhteliikidest annab käsiraamat “Perekonnaõigus ja varasuhted”

11.10.2017 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni” eesmärk on anda lugejale ülevaade abikaasade varasuhetega seonduvatest õigussätetest. Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere.

„Praktiline käsiraamat on hea abiline abiellujatele, andmaks ülevaate valikutest erinevate varasuhteliikide vahel. Samuti leiab käsiraamatust näpunäiteid varaga seonduvates küsimustes pärast abielu lõppemist ehk lahutuse järel,“ tõi autor Evi Hindpere välja käsiraamatu pakilist vajalikkust.

Eluliste näidetega käsiraamatust saavad soovitusi elukaaslased, kes ühel või teisel põhjusel ei pea vajalikuks abielu registreerida, kuid kes soovivad varasuhete – näiteks ostetud ühise kodu omandiõiguse asjus omavahel kokku leppida.

Käsiraamatu autor on Raid & Ko Kinnisvara- ja Õigusbüroo jurist Evi Hindpere, kes on lisaks populaarse käsiraamatu “Pärimine. Pärandaja, testament ja pärijad ehk mis saab peale surma?” ja mitme teise menuka kinnisvara-alase käsiraamatu autor.

Käsiraamatu “Perekonnaõigus ja varasuhted” on võimalik kõige soodsamalt soetada Kinnisvarakooli raamatupoest (NB! tasuta transport Eesti piires). Samuti leiab käsiraamatu Eesti suurematest raamatupoodidest.

Lisainfo

Käsiraamatu sisukord: https://www.kinnisvarakool.ee/perekonnaoigus-ja-varasuhted-sisukord.pdf
Kinnisvarakooli raamatupood: https://www.kinnisvarakool.ee/pood/

Peatselt algab Priisle pargi rajamise I etapp

10.10.2017 Tallinn.ee

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud Priisle asumis aadressil Läänemere tee 42 (1,6 ha) haljasala rajamine. Käesolevaks ajaks on Priisle pargi eskiisprojekt ning OÜ Kivisilla on koostanud põhiprojekt on saanud ehitusluba ja Tallinna Kommunaalamet viis läbi ehitushanke. Pargi rajamine algab juba oktoobrikuus.

Tallinna linna 2017.a. I lisaeelarvega eraldati pargi I etapi väljaehitamiseks 300 000 eurot.

Pargi rajamise ajalugu on meie linnaosa jaoks unikaalne. Umbes aasta tagasi on algatusega rajada uus puhkeala pöördusid linnaosavalitsusse LasnaIdee aktivistid. Koostöös linnaosavalitsusega olid läbi viidud kohtumised kohalike elanikega, kes jagasid oma visiooni tulevasest pargist. Projekti järgi on kaupluse Maxima XXX taga kerkib multifunktsionaalne park, rajatiste hulgas on lava, spordiväljakud ning laste mänguväljakud, pingid ja haljastus.

«Priisle pargi rajamine on nüüd teoks saamas. Palun kannatust, suured asjad ei sünni üleöö. Mul on väga hea meel, et linnaosa arendamisel löövad kaasa ka lasnamäelased. Teeb rõõmu, et meil elavad tegusad ja initsiatiivikad inimesed. Juba varsti kerkib tühermaa asemele park, kus saaks aktiivselt veeta vaba aega värskes õhus,“ jagas oma mõtteid Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Ober-Haus Kinnisvara korterite hinnaindeks 09-2017

10.10.2017 Tõnu Toompark

Ober-Haus Kinnisvara korterite hinnaindeks langes septembris pärast augustist toimunud tõusu 1,6%, kuid oli võrreldes eelmise aasta septembriga 5,5% kõrgemal. Võrreldes hindade tipuga 2007.a oli indeks 0,9% kõrgemal.

Septembris toimus Tallinnas korteritega 825 tehingut, mida on 4,7% vähem kui augustis, kuid 5% rohkem kui eelmise aasta septembris. Tallinnas langes keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga 1,8% ja oli 1 752 eurot ruutmeeter. Võrreldes eelmise aasta septembriga oli ruutmeetri hind 3,6% kõrgem. Kuigi statistika näitas Tallinnas tervikuna pinnaühiku hinna langust, ei ole see laiendatav kogu korteriturule ühtlaselt, põhjuseks tehingute struktuur.

Võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine ruutmeetri hind neljas linnaosas ja langes neljas linnaosas. Hinnad tõusid Kristiines 9,0%, Nõmmel 7,8%, Lasnamäel 2,6% ja Haaberstis 2,4%. Lasnamäel 14,8%, põhjuseks tehingud keskmisest kallimate uute korteritega. Kristiines oli hinnatõsu põhjuseks eelkõige tehingute arvu kasv Tondi asumis. Hinnad langesid Põhja – Tallinnas 9%, Mustamäel 4,9% Kesklinnas 4,3% ja Pirital 3,6%. Languse põhjuseks oli eelkõige tehingute arvu vähenemine uute korteritega. Võrreldes eelmise aasta märtsiga on suurim ruutmeetri hinnatõus toimunud Haaberstis 16,6%, Kesklinnas 10,3% ja 6,9%. Põhjuseks oluliselt kasvanud tehingute hulk uute ja keskmisest kallimate korteritega. Hinnad on langenud Pirital 7,3%, Nõmmel 3,3% ja Põhja-Tallinnas 2,5%.

Tartus langes keskmine pinnaühiku hind pärast kolm kuud kestnud tõusu 4,9% ja oli 1 321 eurot ruutmeeter, kuid Pärnus tõusis 10,2% ja oli 1 118 eurot ruutmeeter. Jõhvis ja Narvas keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli vastavalt 196 eurot ning 432 eurot ruutmeeter.

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks september 2017

Fausto: Magaziini avamine tõi Vironia Keskusesse rekordarvu külastajaid

10.10.2017 Tõnu Toompark

Möödunud neljapäeval Kohtla-Järvel asuvas Vironia Keskuses avatud Magaziini kauplus tõi kaubanduskeskusse rekordarvul huvilisi, koguni 20 000 külastajat. Nagu suurte kaupluste avamisel ikka, jagati külastajatele üllatusi ja loositi auhindu.

Vironia Keskuse omaniku Fausto juhatuse liige Kenneth Karpov nendib, et poodide kaubanduskeskusesse valimisel lähtutakse elanike vajadustest. „Meile on väga oluline, et kõik Vironia Keskuse kauplused täiendaksid tootevalikut ning Kohtla-Järve ja Jõhvi kliendil oleks võimalik keskusest saada kõik vajalik. Samuti on meie jaoks tähtis, et hinnatase oleks Kohtla-Järve elanike jaoks sobilik,“ lausub Karpov.

Vironia Keskuses avatud Magaziini pood on Eestis juba 11. Ainuüksi Vironia Magaziinist võib leida üle 30 000 toote, mille hulgas on kodu-, köögi- ja aiakaupu, jalanõusid, riideid, mänguasju, kalastustarbeid ja isegi paate. „Magaziinist leiab kaupa nööpnõelast kummipaadini!“ muigab Magaziini juhataja Margit Lukka.

Poe fenomeniks nimetab Lukka seda, et sortimendist leiab veidi teistmoodi kaupa, mida paljud küll mäletavad, kuid nüüd igalt poolt ei leia. „Nende hulka kuuluvad vildid, konservikarbid ja kaaned ning tsink- ja emailnõud, näiteks suured kausid, vannid, ämbrid,“ loetleb ta.

Kenneth Karpov lubab aga, et Vironia Keskusse tuleb lähiajal veel uut ja põnevat. Juba järgmise aasta alguses on plaanis avada keskuse teisel korrusel piirkonna kõige kaasaegsem spordiklubi, kus lisaks jõusaalile hakkavad toimuma rühmatreeningud. Samuti avaldab Karpov lootust, et järgmisel aastal jõutakse Kohtla-Järve ja Jõhvi esimese H&M-i avamiseni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Novembris toimub Tallinnas kinnisvarakonverents NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017

10.10.2017 Tõnu Toompark

30. novembril 2017 toimub Hilton Tallinn Park Hotellis NORDIC REAL ESTATE FORUM 2017, kuhu on oodatud kõik kinnisvarahuvilised!

Neli Eesti kinnisvaraliitu on 15 järjestikusel aastal korraldanud Baltikumi suurimat kinnisvarakonverentsi, mida on läbi aastate Tallinnas külastanud rohkem kui 4000 osalejat ja üle 450 esineja enam kui 15 riigist.

Nüüd oleme valmis viima selle järgmisele tasemele, tutvustades Nordic Real Estate Forum’it – mille uus kontseptsioon ja laiem haare toob kokku sektori juhtivad äri- ja arvamusliidrid Põhjamaadest, Baltikumist ja mujalt Euroopast, et üheskoos arutada kinnisvarasektori tuleviku üle.

Esinejatena astuvad teiste hulgas üles Daniel Bergvall, SEB (Rootsi); Andres Sevtsuk, Harvard Graduate School of Design (USA); Michael Schönach, Northern Horizon Capital (Soome); Peter Elam Håkansson, East Capital (Rootsi); Aivaras Abromavicius, Ukraina majandusminister aastatel 2014-2016; Vincent Saulier, Paris Belleville National High School of Architecture (Prantsusmaa); Thor E. Thoeneie, VEDAL (OSLO AIRPORT CITY, Norra); Damian Harrington, Colliers International (Ühendkuningriik).

Foorumi paneelide teemad on järgmised:

Kinnisvarainvesteeringute paneel: „Investorite visioon Balti- ja Põhjamaade kinnisvaraturust: kuhu liigub turg?“
Arendus- ja ehitusturu paneel: „Kuidas tulevikutehnoloogiad muudavad ehtiussektorit?“
Ärikinnisvara paneel: „Uued trendid ja väljakutsed – kuidas juhitakse ärikinnisvara tulevikus?“
Arhitektuuripaneel: „Tuleviku linnad“
Kaubanduskinnisvara paneel: „ Balti- ja Põhjamaade kaubanduskeskuste tulevikutrendid – uued perspektiivid ja võimalikud stsenaariumid“

Nordic Real Estate Forum 2017 täpsema programmiga saab tutvuda ning foorumile registreeruda veebilehel www.nordicreforum.com

Küsimuste korral võtke palun ühendust aadressil info@nordicreforum.com

Foorumi toetajad on: SEB, BPT Real Estate, Colliers International, East Capital, Technopolis Ülemiste, COBALT Law Firm and Baltic Horizon Fund.

Nordic Real Estate Forum´it korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit ja Corpore Konverentsid.

Maa-amet: Haldusreformi järel muutub Eestis ligi 200 000 elukoha aadressi

10.10.2017 Tõnu Toompark

Eestis on 1,2 miljonit aadressi. Haldusreformi tõttu muutub käesoleval aastal esialgse hinnangu kohaselt umbes 400 000 aadressi, neist ligi 200 000 on elukoha aadressid.

„Haldusreformi tõttu teiseneb käesoleva aasta oktoobris-novembris erakordselt suur hulk aadresse. Muutub ligi 200 000 elukoha aadressi. Kui arvestada ka hoonestamata ja mitteelukondlike hoonetega maaüksusi, siis muutub kokku üle 400 000 Eesti aadressi,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Muutus puudutab eeskätt neid piirkondi, kus toimuvad omavalitsuste liitmised,“ märkis Tiits.

Nii suure hulga aadressiandmete muutuse tingib asjaolu, et peale haldusreformi on Eestis 79 kohalikku omavalitsust – 15 linna ja 64 valda. Reformi käigus saab uue piiri 11 maakonda. Muutuvad ka paljude külade nimed, enamik neist Saare- ja Võrumaal, sest samas omavalitsuses ei või olla mitut samanimelist küla.

Maa-ameti aadressiandmete osakonna juhataja Mall Kivisalu tõi märkimist vääriva asjaoluna välja selle, et peale haldusreformi on Eestis viis nn linna-linna ehk linnasisest linna. Need on: Haapsalu, Paide, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu. Need linnad on haldusreformi järgselt oluliselt suuremad kui praegused linnad, hõlmates enda alla ka ulatusliku hajaasustusega ala. Seega hakatakse mõne küla aadressis nimetama ka linna. Näiteks küla, mis praegu on Paide vallas, kuid haldusreformi järel Paide linna koosseisus, saab uueks aadressiks Järva maakond, Paide linn, Mäeküla, Vahtra. Harjumist vajab ka see, et linnasiseste linnade uutes ametlikes aadressides kordub sõna linn kaks korda. Näiteks Järva maakond, Paide linn, Paide linn, Pikk tn 1. Nii saab olema ka Haapsalu, Tartu, Pärnu ja Narva-Jõesuu linnade puhul.

„Kui inimesel tekib soov teada saada, milline on tema aadress pärast haldusreformi, kas see jääb samaks või mitte, saab ta Maa-ameti geoportaali avalehel oleva aadressi teisendaja abil seda järele vaadata. Sisestades aadressi teisendaja otsingusse oma aadressi, näidatakse ekraanil haldusreformijärgset aadressi,“ juhendas Mall Kivisalu.

Maa-amet on konsulteerinud ka Omniva (Eesti Posti) esindajatega. Omniva kinnitab, et posti sihtnumbreid ei ole plaanis sel aastal muuta ning kõik postisaadetised viiakse kindlasti kohale nii uue kui ka vana aadressi puhul. Küll aga rõhutab postifirma, et kirjale korrektse sihtnumbri lisamine on nüüd olulisem kui kunagi varem.

Haldusreformiga seotud aadressimuudatused tehakse lähtudes ruumiandmete seadusest masskannetena pärast kohalike omavalitsuste valimisi 2017. aasta oktoobris.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ülevaade uusarenduse turu konkurentsiolukorrast

10.10.2017 Tõnu Toompark

Uute korterite turule lisandub värskeid pakkumisi pea igapäevaselt. See tekitab turuosalistes pakilisi küsimusi.

Kas pakkumise juurde tulemine tekitab ülepakkumise?
Kuidas mõjutavad värskelt müüki tulnud projektid hinnatasemeid?
Kas kõik eelmüügid õnnestuvad või jääb mõni projekt ehitusse minemata?
Milline on konkurents erinevate hinnatasemetega korterite vahel?
Millise suurusega korterid või milline piirkond müüb kõige paremini?
Milline arendaja ehk milline müügistrateegia on edukas?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab vastuse uusarenduste monitooringuteenus. Monitooringuteenus vaatleb kõiki Tallinna uusarendusi juba pikki aastaid ja hindab nende müügiedu.

Kui leiad, et see info võiks sind sinu töös aidata, anna teada ja räägime. Turuinfot teadmata sisened konkurentsiolukorda pimedana.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 17-25/10/2017

10.10.2017 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 17-25/10/2017 “Kinnisvara täiendkoolitus“. Lektorid on Adaur Grupp OÜ analüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere, Igor Fedotov aktsiaseltsist IIZI Kindlustusmaakler ja jurist Eva Vaagert.

Kinnisvara täiendkoolitus on suunatud maakleritele ja kinnisvaraspetsialistidele enesetäienduseks. Samuti on kursus suunatud inimestele, kel on plaanis kinnisvaraturul aktiivsemalt toimetada.

Kinnisvara täiendkoolitus on mõeldud just Sulle kui:

soovid arendada seniseid teadmisi kinnisvarasektorist ja juriidikast;
soovid värsket vaadet kinnisvarasektori majanduslikust aspektist;
soovid pakkuda enda klientidele paremat ja kvaliteetsemat teenust;
soovid läbida maakleri kutseeksami.

4-päevane “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 17/10/2017 kell 09.00-16.15, 18/10/2017 kell 09.00-14.00, 24/10/2017 kell 09.00-14.00 ja 25/10/2017 kell 09.00-16.15 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Statistika: Tallinna korteritehingute arv on väikses tõusus

10.10.2017 Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti 2017 III kvartalis Tallinnas 2381 korteriomanditehingut. Korteritehingute arv suurenes aastaga 2,5%.

Tehingute keskmine hind oli 1743 €/m². See näitaja on eelmisest aastast mõõduka 4,5% enam. Kiire korteritehignute hinnatõus on taltunud eelkõige seetõttu, et tehingute struktuuris enam olulisi muutusi ei ole ehk uute korterite hindatõstev osakaal ei ole enam suurenemas.

Korteritehingute rahaline käive 2017 III kvartalis oli 231 miljonit eurot. Korteritehingute käive on tehingute arvu ja hinnatõusu toel kerkinud aastaga 6,8%.

Keskmine korteritehingu maksumus oli 96 864 eurot ehk eelmisest aastast 4,1% enam. Keskmise korteritehingu suhteliselt kõrge maksumus peegeldab uute korterite tehingute suurt osakaalu, mis küündib Tallinnas tehingute arvust kolmandikuni.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.