Statistikaamet: Keskmise palga kasv aeglustus kolmandas kvartalis

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2022. aasta kolmandas kvartalis 1679 eurot ehk 8,1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal.

Reaalpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1279 eurot, mis oli 12,7% väiksem kui eelmise aasta samal ajal. Reaalpalga arvutamisel võetakse arvesse tarbijahinnaindeksit, millega korrutatakse läbi keskmine brutokuupalk. Reaalpalk näitab ostujõudu ehk kui palju tooteid ja teenuseid on võimalik tarbida.

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side (3059 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2606 eurot) ning energeetika (2235 eurot) tegevusaladel. „Keskmine brutokuupalk oli madalaim majutuse ja toitlustuse (1089 eurot), kinnisvaraalase tegevuse (1151 eurot) ning muude teenindavate tegevuste (1244 eurot) tegevusaladel,“ osutas statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen. Keskmine brutokuupalk langes kunsti, meelelahutuse ja vaba aja (0,4%) ning muude teenindavate tegevuste (1,3%) tegevusaladel.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2017 – III kvartal 2022
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2017

I

1153

5,7

II

1242

6,8

III

1201

7,4

IV

1271

7,5

2018

I

1242

7,7

II

1321

6,4

III

1291

7,5

IV

1384

8,9

2019

I

1341

7,9

II

1419

7,4

III

1397

8,2

IV

1472

6,3

2020

I

1404

4,8

II

1433

1

III

1441

3,2

IV

1515

2,9

2021

I

1473

4,9

II

1538

7,3

III

1553

7,8

IV

1625

7,3

2022

I

1593

8,1

II

1693

10,1

III

1679

8,1

Keskmine palk kasvas kõige enam avaliku halduse ja riigikaitse (12,9%) ning töötleva tööstuse (12,2%) tegevusaladel.

Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1826 eurot) ja Tartu maakonnas (1651 eurot) ning madalaim Valga (1194) ja Hiiu maakonnas (1097 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Ida-Viru (17,2%) ja Põlva maakonnas (12,4%). Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk Lääne (0,1), Valga (2,1%) ja Hiiu maakonnas (7,0%).

Keskmise brutokuupalga statistika aluseks on küsimustik „Palk ja tööjõud”. Statistikatöö „Töötasu“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet andmeid kogub ja analüüsib.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2022 Kinnisvaraturu ülevaade 2022 IV kvartal