Jaekaubandusettevõtete müügimaht kasvas juunis aastases võrdluses küll 5%, kuid seda numbrit kergitas paljuski eelmise aasta tavapärasest madalam võrdlusbaas. Kuigi kuude lõikes on jaekaubanduse mahukasv kõikunud, siis käesoleva aasta kokkuvõttes kasvas see siiski päris korralikult – ligi 4%.
Mis toetas jaekaubanduse kasvu enim?
Nii juunis kui ka aasta esimese poole jooksul üldiselt toetasid jaekaubanduse kasvu enim mootorkütusemüügiga seotud ärid ja spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse erinevaid tööstuskaupu – näiteks, arvuteid, raamatuid, sporditarbeid ja mänguasju.
Samas pidurdas kasvu enim nõndanimetatud supermarketite müügimahu kukkumine. See on kestnud juba alates 2022. aasta aprillist, kui jätta välja vaid mõned üksikud tagasihoidliku kasvuga kuud. Kuna supermarketid on suurim jaekaubandusvaldkond, on selle langusel ka suur mõju. Juba pikka aega on tugevasti vähenenud ka toidukaupluste müügimaht (nii juunis kui ka kuue kuu keskmisena ligi veerandi võrra. Kuid kuna antud kauplustel on jaekaubanduses tagasihoidlik osakaal, on ka nende mõju kogu nimetatud sektori müügimahule tagasihoidlik.
Netopalk koos inflatsiooni ja maksutõusudega väheneb
Sel aastal Eestis netopalk koos inflatsiooni ja maksutõusudega väheneb. Palgakasvu aeglustumise, hõivatute arvu languse ja kiire inflatsiooni mõjul läks aasta alguses ettevõtete ja asutuste makstud kogu palgafondi reaalkasv langusesse. Palgafondi vähenemine piirab aga majapidamiste tarbimismahu suurenemist. Kui jaekaubandusettevõtete müügimaht suureneb, siis Swedbanki kaardimaksete languse süvenemine püsivhindades teises kvartalis näitab, et eratarbimine tervikuna (jaekaubandus on osa sellest) on tõenäoliselt jätkuvalt nõrk. Järgmiseks aastaks plaanitud maksuküüru kaotamine suurendab keskmise palgasaaja ostujõudu, mis peaks tarbimise kasvu toetama.
Intressimäärade langus hakkab tarbimist toetama
Tarbimist peaks üha enam hakkama toetama ka intressimäärade langus. Laenulepingute aluseks olev 6 kuu euribor on 2023. aasta oktoobri tipust langenud juba enam kui kaks protsendipunkti. 12,5 miljardi euro suuruse eluasemelaenuportfelli juures tähendab see küll ligi 250 miljon euro võrra vähem intressimakseid, kuid tegelikult on olukord mõnevõrra erinev. Eriti kuna laenusid võetakse juurde ja euribori languse mõju avaldub järk-järgult. Intressimäärade langus on muutnud tähtajalised hoiused vähem atraktiivseks ja ka sealt vabanes jaanuari lõppu jäänud tipuga võrreldes juuni lõpuks ligi 260 miljonit eurot. Samas on tähtajaliste hoiuste 34 protsendine osakaal pikemas ajavõrdluses jätkuvalt kõrge.
Eesti inimeste poolt tehtud kulutuste osakaal välismaal ei ole küll nii suur, kui enne koroonakriisi, kuid see on esialgsetel andmetel siiski lähedal 6%-ile eratarbimise kulutustest. Samas toovad ka turistid Eestisse raha (ligi 7% eratarbimisest), kuid see jaguneb kaubanduse kõrval veel paljude erinevate valdkondade peale (hotellid ja restoranid, transport, kontserdid, meelelehatus ja muud teenused).
Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt halveneb inimeste kindlustunne jätkuvalt ja see on ajalooliselt väga madalal tasemel. Samas näitavad jaekaubanduse kosumine ja suurenenud nõudlus uute eluasemelaenude järele, et see olukord ei pruugigi olla nii halb.
