Uudiste arhiiv

 

Veteranid saavad riigilt eluasemelaenu tagatise

Vabariigi Valitsuses neljapäeval, 4. juulil vastu võetud määrus annab missioonisõduritele ja vigastatud kaitseväelastele riikliku eluasemelaenu tagatise. Kaitseväe ja kaitseliidu veteranid, kes on käinud välismissioonil või saanud vigastada Eestis teenistuses olles, saavad taotleda KredExi vahendusel eluasemelaenu käendamist kuni 20 000 euro

Kinnisvarabuum – olla või mitte olla?

Aktiivne elamispindade turg paneb mõtlema ja ka rääkima, kas turul on tegemist uue buumi ilmingutega või koguni vana kurja buumi endaga? Või on tegemist tavapärase rahuliku kinnisvaraturu arenguga, kus ülekuumenemisest oleme kaugel? Meediaväitluses on lauale laotud argumente ühelt ja teiselt

Statistika: Eesti elamispindade käive on 23% netopalkade summast

Eesti inimeste netopalkade summa kasvab jõudsalt ja läheneb ohtliku kiirusega. Nominaalselt 2008. a. tipule lähedaloleva palkade kogusumma ostujõud on täna muidugi inflatsiooni tõttu oluliselt madalamal, kui viis aastat tagasi. Alates 2009. a. põhjast on jõudsalt kasvanud ka elamispindade käive. 2013.

Üüriäri KKK: Kas parem üürnik on kohalik või välismaalane?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Sageli eeldatakse, et välismaalased on kohalikest jõukamad ja nad on valmis maksma kõrgemat üürihinda. Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad

Südalinna äripind leidis ostja esimesel katsel

Tallinna linnale kuuluva enampakkumisele pandud Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomandi ostab 317 525 euro eest AS Ressaks. Tallinna Linnavaraameti poolt läbi viidud avalikul kirjalikul enampakkumisel keris korteriomandi hind linnavolikogu otsusega seatud alghinnast (237 000 eurot) kolmandiku võrra kõrgemaks. Pärnu

Üüriäri KKK: Millele pöörata tähelepanu korteri ostmisel, kus on juba üürnik sees?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Kui investor ostab korteri, kus üürnik on sees, peab ta panema paika plaani, kas omanikuks saamise järel soovib ta kehtiva üürilepingu

Statistika: 2012. aastal tehti elamispindadega kokku 26 760 tehignut

2012. aasta kinnisvaratehingute koguarv oli maa-ameti andmetel Eestis 46 700. Neist tehingutest pool ehk 23 238 moodustasid korteriomanditehingud. Korteriomanditehingutest omakorda enamuse ehk 20 155 tehingut tehti korteriomandite kui eluruumidega. Eluhoonetega hoonestatud maatükkidega tehti 2012. aastal tehinguid 6605. Nii võime öelda,

Sissekirjutus üürikorterisse

Eestis on kasutusel justkui kaks erinevat mõistet: rahvastikuregistri kanne (elukoha registreering) ning sissekirjutus. Visuaalne pilt on fraasidel küll erinev, kuid põhimõtteliselt tähendavad need üht ja sama – sissekirjutus on lihtsalt rahvapärasem väljend oma elukoha registreeringu kohta rahvastikuregistris. Milleks sissekirjutust üldjuhul

Enampakkumisel südalinna äriruumid

Tallinna Linnavaraamet pani enampakkumisele Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomandi ning ühtse müügiobjektina kaks Narva mnt 19//21//23 hoones asuvat korteriomandit. Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6korteriomandi alghind on 237 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 241,2 m2. Kultuurimälestiseks tunnistatud hoones

Ehitusmahtude kasv aeglustus I kvartalis

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 2% rohkem, Eestis suurenes ehitustegevus 6%, teatab Statistikaamet. 2012. aastal kasvasid ehitusmahud varasema aastaga võrreldes keskmiselt 19%, tänavu I kvartalis kasv aeglustus. I kvartalis

Üüriäri KKK: Leppetrahv lepingu rikkumise eest – kas tohib?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude rikkumiste eest. Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku

21. sajandi trend — mitu kodu?

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu. Viimasel rahvaloendusel küsiti esmakordselt inimestelt mitme kodu olemasolu. Siinjuures ei mõeldud teise koduna suve- või maakodu, kus linnainimene veedab 1–2 kuud

KV.EE: uued üüriinvestorid viivad üüritootluse alla

Saabuv suvi toob endaga kaasa elamispindade üüripakkumiste arvu suurenemise, mis sügise saabudes taas turult kaovad. Kasvav kinnisvara väärtus ei lase üürihindadel kukkuda, kuid üürihinnad tõusevad aeglasemini, kui kerkivad tehinguhinnad. See viib üüriinvestorite tootluse mõningase vähenemiseni. Üüripakkumiste hulk on hakanud kasvama

Üüriäri KKK: Kui suurt viivist tohib üürnikult küsida?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel. Viivise lubatud suurus ei ole otseselt piiratud. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda selle vähendamist. Seda siiski

Statistika: 2012. aastal oli käibes 4,1 eluruumidest

Eesti elamispindade koguarv oli 2012. aastal 657 800. Elamispindade tehinguid tehti 2012. aastal 26 760. Seega oli elamispindadest käibes 4,1% eluruume. Tavapäraseks ehk normaalseks elamispindade käibeks peetakse 3-5%. Seega asume Eesti keskmist arvestades igati normaalses vahemikus. Küll tuleb tähelepanu pöörata