Uudiste arhiiv

 

Statistika: 76% valminud eluruumidest asub Harju maakonnas

Tõnu Toompark

2019 II kvartalis sai Eestis kasutusloa ehk valmis 1926 eluruumi. See on selle kümnendi kõrgeim näitaja. Valminud eluruumide pindala oli 166 600 ruutmeetrit. Keskmine valminud eluruumi pindala oli 86,5 ruutmeetrit. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes valminud eluruumide arv 10% ja nende

Statistikaaamet: Tööstustoodangu mahu langust mõjutasid energeetika ja mäetööstus

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted juulis 5% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes küll töötlevas tööstuses, aga vähenes nii energeetikas kui mäetööstuses. Töötlevas tööstuses toodeti 2018. aasta juuliga võrreldes 2% rohkem toodangut. Enam kui pooled tööstusharud ületasid eelmise aasta

Maa-amet: Hoonestamata ärimaa hind kasvas möödunud aastal enam kui kolmandiku

Maa-amet

Nii hoonestamata ärimaa kui tootmismaa tehingute koguväärtus 2018. aastal kasvas, samas tehingute arv veidi langes. Hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind oli mullu 30 eurot, kasvades aastaga 34 protsenti.Hinnastatistikat on muuhulgas mõjutanud suurema ehitusõigusega maatükkide kõrgem osakaal ostu-müügitehingutest. Maa-ameti andmetel tehti 2018.

Arco Vara: Tallinnas on uued A-klassi äripinnad muutnud üldist turuseisu

Arco Vara

Tallinna äripindade müügihinnad on jäänud 2019. aasta I poolaasta jooksul endiselt valdavalt vahemikku 500 – 3000 €/m² suletud netopinna kohta. A-kvaliteediklassiga ja A-asukohaklassiga äripindade müügihinnad on kohati ulatunud üle 3000 €/m², samas B- ja C-asukohaklassiga äripindade müügihinnad on jäänud valdavalt

1Partner: Vaata, milline linnaosa juhib Tallinna korterite hinnakasvu

1Partner

Eelmise aasta juuliga võrreldes kerkisid korterite ruutmeetrihinnad viies Tallinna linnaosas üle kümne protsendi. Suurim üllatus tuli aga Põhja-Tallinnast, analüüsib 1Partner Kinnisvara Maa-ameti statistikat. 1Partner Kinnisvara tegevjuhi Martin Vahteri sõnul on selge, et pea kõikjal Tallinnas hinnad kasvavad ning keskmiselt on

Eesti Pank: Majanduskasvu edendasid erandlikud tegurid

Eesti Pank

Teises kvartalis oli majanduse aastakasv statistikaameti andmetel 3,6%. Kasvust andsid suure osa info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikavaldkond. Kui need tegevusalad kõrvale jätta, on näha, et majanduskasvu hoog on märkimisväärselt aeglustunud. Teise kvartali majanduskasv oli küll keskpanga värskeima

Swedbank: Järgmisel aastal annab palgasurve ilmselt järele

Swedbank

Teises kvartalis jätkus kiire palgakasv Tööturul jätkuvad töötaja jaoks soodsad arengud. Tööjõupuudus tähendab kiire palgakasvu jätkumist. Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk teises kvartalis aastaga üle 7 protsendi. Maksu- ja Tolliameti andmed näitasid isegi veidi kiiremat, 8-protsendilist palgakasvu. Palgakasv on ühtlane

Swedbank: Maailma majanduskasv on aeglustumas

Swedbank

Poliitiline ebakindlus ohustab euroala majanduskasvu väljavaadet. Poliitiline turbulents avaldab maailmamajandusele negatiivset mõju. USA ja Hiina vahelise kaubanduskonfliktiga ja Brexitiga seotud ebakindlust võimendavad geopoliitilised pinged ka mujal maailmas. Tugev tööjõuturg ning teenuste sektor on euroala majandust veel toetanud. Samas on poliitilised

Rahandusminsteerium: Palgakasv püsib tugev

Rahandusministeerium

Palgakasv püsib jätkuvalt tugev, kuid aeglustus veidi juunikuu väiksema tööpäevade arvu tõttu. Tööjõupuudus hoiab palgatõususurveid tugevana ka lähitulevikus. Statistikaameti andmetel oli käesoleva aasta II kvartalis keskmine brutokuupalk 1419 eurot, mis on 7,4 protsenti kõrgem, kui eelmise aasta II kvartalis. Palgakasv

Eesti Statistikaamet: II kvartalis majanduskasv aeglustus

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga 3,6%. 2019. aasta II kvartalis oli SKP jooksevhindades 7,1 miljardit eurot. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasvas võrreldes eelmise kvartaliga 0,4%. Võrreldes 2018. aasta II

Statistikaamet: Rahvamajanduse arvepidamise arvestuse metoodika muutus

Eesti Statistika

Statistikaamet revideeris rahvamajanduse arvepidamise näitajate aegridu alates 1995. aastast. Kõikide korrektsioonide tulemusena muutus aastane sisemajanduse koguprodukt (SKP) jooksevhindades aastatel 1995–2018 keskmiselt 0,8%. Revisjoni peamine eesmärk oli juurutada kogurahvatulu (KRT) kontrolltsükli käigus Eestile antud soovitused. Revideerimise käigus vaadati üle ka kõik

Statistikaamet: Juulis jätkus jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 661 miljonit eurot ja suurenes võrreldes eelmise aasta sama kuuga püsivhindades 5%. Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes eelmise aasta juuliga võrreldes 6% ja seda kõigil tegevusaladel. Kõige enam suurenes müügitulu muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müüakse

Statistikaamet: Ettevõtlussektori müügitulu suurenes II kvartalis

Eesti Statistika

Statistikaameti andmetel müüsid ettevõtted II kvartalis kaupu ja teenuseid 16,2 miljardi euro eest, mida oli 6% rohkem kui eelmisel aastal samas perioodis. Müügitulu suurenes enamikel tegevusaladel, vähenenud oli see vaid mäetööstuse, energeetika ja veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse ettevõtetel.

Eesti Pank: Palgakasv on aeglustumas

Eesti Pank

Statistikaameti hinnangul oli keskmine brutopalk selle aasta teises kvartalis 1419 eurot, olles aastaga  kasvanud 7,4%. Võrreldes 2018. aastaga on palkade kasvutempo veidi aeglasem. Palgakasvu veduriks on jätkuvalt avalik sektor. Ettevaates toob eksporditurgude jahenemine siiski kaasa palgakasvu edasise pidurdumise. Juba mõnda

Uus Maa: Juulikuu turuülevaade 2019

Uus Maa

Kui mullu taheti kuumade ilmade ja tehingute arvu languse vahele tõmmata võrdusmärki, siis tänavune juuli kummutas need seosed. Hoolimata puhkustest ja aasta soojemast kuust sõlmiti Maa-ametiandmetel kogu Eestis 1927 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli enam kui saja võrra rohkem kui juunis, jäädes