Uudiste arhiiv

 

Statistika: Eluasemelaenude jäägi suurenemine kasvatab laenukoormust

Eesti Panga andmetel oli Eesti eluasemelaenude jääk 2014 II kvartalis 5,94 miljardit eurot. Eluasemelaenude arv samal ajal oli 161 700. See teeb keskmiseks eluasemelaenu jäägiks 36 754 eurot. Kui eluasemelaenude jääk on aastaga kerkinud 1,7%, siis laenulepingute arvule on lisandunud aastaga

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juulis tõusis

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga  0,6% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet. Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus mäetööstuses ning

Statistika: Eluasemelaenude käive kerkib tehingute arvu languse kiuste

2014 II kvartalis väljastasid Eesti pangad 199 miljoni euro väärtuses eluasemelaenusid. Aastaga kerkis eluasemelaenude käive 12%, mis on viimase pooleteise aasta kõige madalam juurdekasv. Juurdekasvu hoogsa tempo on allapoole toonud korteritehingute arvu langus. Eesti korteritehingute arv kukkus II kvartalis 12%.

Uute korterite tehinguinfo viib petlike järeldusteni

Enamasti valitseb arvamus, et Tallinna korterite kiire hinnatõusu mootoriks on tehingud järjest kallimate uute korteritega, tegelikkuses on aga järelturukorterite hinnatõus isegi natuke suurem. Valdav hulk kinnisvaraturu ülevaadetest baseerub maa-ameti avaldataval statistikal, mis summeerib kõikide müügitehingute andmed, eraldamata, kas tegu on

SEB nädalakommentaar: majanduskasv ja tööhõive vähenemine

Eestis teise kvartali kohta avaldatud majandusnäitajad on olnud üle ootuste head. Majandus kasvas +2,2% aastaga ning 0,5% kvartaliga. Ka tööpuudus alanes eriti kiiresti, 8,5%lt esimeses kvatalis 6,9%le teises. Numbrid näitavad justkui väga head olukorda majanduses, erinevalt veel kvartal tagasi avaldatud

Tööturg kohaneb nõrga majanduskeskkonnaga

Eesti Pank

Statistikaameti andmetel kahanes hõive 2014. aasta teises kvartalis aastavõrdluses 1,2%. Töötuse määr langes samal ajal peamiselt madalama tööjõus osalemise aktiivsuse tõttu 6,9%ni, mis viitab vaba tööjõu vähesusele. Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv

II kvartalis tööpuudus vähenes

Töötuid oli 2014. aasta II kvartalis 47 000 ja töötuse määr 6,9%, teatab Statistikaamet. Tööhõive I kvartaliga võrreldes kasvas, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid II kvartalis vähem. See näitab, et Eesti on järk-järgult jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse. Tööjõu-uuringu andmetel oli

Uus Maa turuülevaade 07-2014

Eesti Kinnisvaratehingute hulk juulis taas kasvas. Vaadates viimaste kuude tehingute dünaamikat, näeme, et see on sarnane möödunud aasta sama ajaga, kuid erinevalt mullusest, pole käesoleval aastal tegu enam tõusva turuga. Kuigi praegust situatsiooni on kirjeldatud ka mõneti negatiivsetes toonides, pole

Statistika: Soodne eluasemelaenude intressimäär hoiab turgu aktiivsena

Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli juuli kuus Eesti Panga andmetel 2,54%. Intressimäär on samal väga madalal tarbijat soosival tasemel püsinud nüüd juba kaks aastat. Madalat intressimäära toetab madal euribor. Juulikuine kuu keskmine euribor oli 0,33%, mis on selle aasta madalaim

Juunis suurenes majutusettevõtetes peatunud turistide arv

Juunis peatus majutusettevõtetes 335 000 turisti ehk 6% enam kui eelmise aasta samal kuul, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv. Juunis peatus majutusettevõtetes 224 000 välisturisti ehk 5% enam kui eelmise aasta juunis. Üle poole turistidest saabus naaberriikidest Lätist,

Teise kvartali majanduskasv oli oodatust parem

Eesti Pank

Statistikaameti kiirhinnangu järgi kasvas SKP teises kvartalis kvartali võrdluses 0,5% ja aasta võrdluses 2,2%. Ka Eesti Pank prognoosis teises kvartalis majanduskasvu kiirenemist. Nii aasta kui ka kvartali võrdluses avaldas tööstussektor teises kvartalis majanduskasvule positiivset mõju. Ehkki tööstussektori toodanguootused langesid vahetult

II kvartalis kasvas majandus 2,2%

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2014. aasta II kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,2%, teatab Statistikaamet. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP suurenes I kvartaliga võrreldes 0,5%. Esialgsetel andmetel panustas SKP kasvu enim Eesti majanduse suurim tegevusala

Juunis kaubavahetuse vähenemine pidurdus

Kaupade eksport kasvas 2014. aasta juunis 1% ja import kahanes 1% võrreldes eelmise aasta sama kuuga, teatab Statistikaamet. Tänavu esimesel poolaastal mõjutas ekspordi ja impordi vähenemist enim elektriseadmete ja transpordivahendite kaubavahetus. Juunis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades ligi 1 miljardi euro

Tarbijahinnad jätkasid juulis langust

Statistikaameti teatel langesid tarbijahinnad juulis aastavõrdluses 0,4%. Juuniga võrreldes langes hinnatase 0,2%. Euroala harmoniseeritud tarbijahindade inflatsioon aeglustus esialgse hinnangu kohaselt juulis 0,4%ni. Eesti tarbijahinnaindeksi alanemise peamiseks põhjuseks oli energia ja toiduainete odavnemine ning tööstuskaupade hinnalanguse süvenemine. Toiduainete hinnakasvu aeglustumist maailmaturul

Eluasemekulu vähenes aastaga 0,5 protsenti

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga –0,2% ja võrreldes eelmise aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet. Kaubad olid 2013. aasta juuliga võrreldes 0,7% odavamad ja teenused 0,1% kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuliga võrreldes tõusnud