Uudiste arhiiv

 

Eesti Pank: Hindu tõstsid aprillis enim kütused, toiduainete hinnakasv aga aeglustub

Eesti Pank

Tarbijahinnad kasvasid statistikaameti andmetel aprillis aastaga 3,4%. Kolmandik hinnakasvust tuli energiast, peamiselt kütustest. Mootorikütuste hindu hoidis endiselt kõrgena sõda Iraanis ning sellega seotud naftatoodete tarne- ja tootmiskatkestused Pärsia lahe piirkonnas. Vedelkütustest on rohkem kallinenud diislikütus. Seda kasutatakse laialdasemalt ka muudes

Swedbanki majandusprognoos: Eesti majanduskasvu toetab peamiselt kodumaine nõudlus

Swedbank

Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad majanduskasvu. Kiirem inflatsioon aeglustab Eestis küll ostujõu taastumist, kuid ei vähenda seda. Tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse suurenemine. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on suur, kuid eeldame oma põhistsenaariumis, et naftahinna šokk ning selle negatiivne

Nordecon: 2026. aasta I kvartali konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

Nordecon

Ehitusturg: I kvartalis maailmas aset leidnud sündmused, Lähis-Ida sõda ning sellest tõukunud hüppeliselt tõusnud energiahinnad, on muutnud senist pigem optimistliku majanduskasvu prognoosi tagasihoidlikumaks. Käesoleva aasta majanduskasvuks prognoositakse 2,1-2,5% ning ehitussektori kasvuks püsihindades 2%. Ehitussektori olulist kasvu ei ole ette näha, pigem

Merko: 2026. aasta 3 kuu konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

Merko

JUHTKONNA KOMMENTAAR Merko Ehituse 2026. aasta esimese kvartali müügitulu oli 57 miljonit eurot ja puhaskasum 4,3 miljonit eurot. Kvartali lõpu seisuga oli Merko teostamata tööde jääk ajaloo kõrgeimal, 826 miljoni euro tasemel. Merko Ehituse juhtkonna sõnul olid esimese kvartali tulemused

Merko Ehituse 2026. aasta esimese kvartali müügitulu oli 57 miljonit eurot

Merko

Merko Ehituse 2026. aasta esimese kvartali müügitulu oli 57 miljonit eurot ja puhaskasum 4,3 miljonit eurot. Kvartali lõpu seisuga oli Merko teostamata tööde jääk ajaloo kõrgeimal, 826 miljoni euro tasemel. „Esimese kvartali tulemused olid ootuspärased. 2025. aasta keskpaigaks valmis meil

Swedbanki majandusprognoos: Maailmamajanduse väljavaadet varjutab sõda

Swedbank

Sõda Lähis-Idas tuli vähem kui aasta pärast USA kaubanduspoliitika kursimuutust, millega rahvusvaheline kaubandus veel endiselt kohaneda püüab. Maailmamajandust on viimaste aastate jooksul mitmeid kordi proovile pandud ning olgugi et see on tõestanud oma vastupidavust, ootame tänavu siiski kasvu aeglustumist. Euroala

SEB majandusprognoos: Eesti majandus kasvab tänavu 2,5 protsenti ebakindlusest hoolimata

SEB

Majanduse lähiväljavaade sõltub otseselt Hormuzi väina kriisi lahenemisest, sest ilma energia- ja toorainevoogude taastumiseta pole positiivsed prognoosid Euroopale realistlikud. Eesti siseriiklik tarbimine on pöördumas kasvule ning viimaste kuude geopoliitilised ja majanduslikud vapustused pole suutnud seda hoogu murda. Eesti majandus kasvab

Statistikaamet: Märtsis tootsid tööstusettevõtted 3,1% vähem

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2026. aasta märtsis püsivhindades 3,1% vähem toodangut kui mullu samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang mäetööstuses 5,9%, kahanes aga energeetikas 19,5% ja töötlevas tööstuses 1,2%. Statistikaameti juhtivanalüütik Riin Kadarik ütles, et märtsis jätkus sarnaselt veebruariga

Swedbank: Maailmamajanduse väljavaadet varjutab sõda

Swedbank

Kõrgemad energiahinnad kiirendavad inflatsiooni ja pidurdavad maailma majanduskasvu. Kärpisime enamiku suuremate majanduste kasvuprognoose. Ebakindlus prognoositäpsuse osas on aga endiselt suur, kuid eeldame, et naftahinna šokk ning selle negatiivne mõju tänavu aasta lõpuks leevenevad. Meie hinnangul võimaldab see enamikel suurtel majandustel

Swedbank: Eesti majandus kosub tasapisi

Swedbank

Statistikaameti täna avaldatud esimese kvartali SKP kasv – aastases võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,6% – vastas meie ootustele. Kuigi need numbrid näitavad, et Eesti majandus kosub tasapisi, mõjutab selle väljavaadet Lähis-Idas toimuv sõja. Majanduse taastumine on sektoriti erinev Aasta

Summus Capitali 2025. aasta konsolideeritud müügitulu kasvas Poola laienemise toel 34%

Summus Capital

Summus Capital lõpetas 2025. aasta tugevas kasvutrendis, arenedes Baltikumi-kesksest kinnisvarainvestorist Kesk-Euroopa turuosaliseks. Summus Capitali konsolideeritud müügitulud kasvasid 34% võrra 55,5 miljoni euroni, mida vedas eelkõige tulu sisenemine Poola turule. 2025. aasta oli Reacti ja Lakeside kontorihoonetele esimene täiemahuline aasta Summuse

Statistikaamet: SKP kiirhinnang: esimeses kvartalis kasvas majandus 1,3%

Statistikaamet / Statistics Estonia

Statistikaameti esialgsel hinnangul suurenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2026. aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1,3%. „SKP kiirhinnangu põhjal viitavad mitmed märgid majanduse elavnemisele esimeses kvartalis, seda nii võrdluses 2025. aasta esimese kui ka viimase kvartaliga,“ ütles statistikaameti rahvamajanduse

Swedbank: Eesti majandus kosub tasapisi

Swedbank

Statistikaameti täna avaldatud esimese kvartali SKP kasv – aastases võrdluses 1,3% ja kvartali võrdluses 0,6% – vastas meie ootustele. Kuigi need numbrid näitavad, et Eesti majandus kosub tasapisi, mõjutab selle väljavaadet Lähis-Idas toimuv sõja. Majanduse taastumine on sektoriti erinev Aasta

Mainor Ülemiste AS 2026. aasta I kvartali vahearuanne

Mainor Ülemiste

2026. AASTA 1. KVARTALI PÕHISÜNDMUSED 3. veebruar 2026 Zappi ärihoone uueneb Zappi ärihoone läbib 2026.–2027. aastal põhjaliku uuenduskuuri, et pakkuda edaspidi veelgi funktsionaalsemaid äripindu ning paremaid võimalusi sündmuste, kohtumiste ja kaasaegsete toitlustuslahenduste jaoks. Hoone suleti renoveerimistöödeks 28. veebruaril ning uuenenud

Tallinn: Meeruse sadamaala planeering avab suletud sadamaterritooriumi linnarahvale

Tallinn

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Põhja-Tallinnas asuva Meeruse sadamaala detailplaneeringu, millega kavandatakse senise kauba- ja tööstussadama ümberkujundamine jahisadamaks ja mitmefunktsiooniliseks mereäärseks linnakvartaliks. Linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegemist olulise sammuga Põhja‑Tallinna mereäärse ala terviklikus arengus. „Meeruse sadamaala planeering võimaldab