Uudiste arhiiv

 

Magalad ei kao kuhugi

Aeg-ajalt kistakse avalikus arvamusruumis üles teema, mis saab meie magalalinnaosadest. Olgu põhjuseks siis uus valminud uuring, kellegi ärilised huvid või lihtsalt mõni kogemus, mis tekitas mõtteid. Jälgides ja analüüsides kinnisvaraturul toimuvat, seal hulgas inimeste soove ja eelistusi, julgen kindlalt väita,

Korterite üürituru mullistus laheneb paari kuuga

Üürituru mullistused tuletavad meelde vana head kõnekäändu, et kõik uus on hästiunustatud vana. Raske on uskuda, et kellelegi on ootamatusena tulnud see, et august-september on aeg, kus korterite üüriturg märgatavalt aktiveerub ning hindadel on tõsine surve vähemalt ajutiselt tõusta. Nii

Nõuanne: Kuidas leida üürikorter – hinda mõjutavad tegurid (2/5)

KV.EE Nõuanderubriigi “Kuidas leida üürikorter“ eelmises artiklis kirjutasime kirjutasime üürikorteri hinda mõjutavatest teguritest – asukohast ja hoone heakorrast. Seekord tuleb juttu korterist endast. Korteri heakord Korteri heakord peaks olema kooskõlast hoone heakorraga. Super-luks remont vanas ja räämas majas ei tundu

Kinnisvara ABC alustab esmaspäeval 19/09/2011

Maakleritele ja eraisikutele suunatud Kinnisvara ABC koolitus alustab esmaspäeval 19/09/2011. Koolitus annab ülevaate kinnisvaraturul tegutsemise alustest. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark räägib kinnisvaraturust, seda mõjutavatest teguritest. Täiendavalt tuleb juttu kinnisvara finantseerimisest ja hindamisest. Konsultant Maila Moor annab põhjaliku ülevaate ehituse ja planeeringute

Vähem omanikke, suurem liikuvus

Hoolimata möödunud kinnisvarabuumist on kinnisvaraomanike osa Eestis vaikselt vähenemas, mis on hea uudis üüriturule ja tööturule. Eesti kinnisvaraomanike osa oli 2001. ja 2005. aasta kõrgtasemelt 90 protsendilt 2009. aastaks kolm protsenti allapoole tulnud, siiski on Eestis omanike osakaal väga suur.

LVM Kinnisvara: 7 soovitust üürilepingu sõlmimiseks

Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida? Alljärgnevalt 7 soovitust mida tuleks üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida: Sõlmi kirjalik leping

Mida tuleks kinnisvara üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida

Üürilepingutega on alati üks tükk tegemist, aga mida tuleks enne kokkuleppe sõlmimist tegelikult teha? 1. Sõlmi kirjalik leping– kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada. 2. Kontrolli volitusi – poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida

Büroopindade turg saab taas jalad alla

Gert Jostov, Technopolis Ülemiste: Büroopindade turg saab taas jalad alla

Tänane büroopindade turg on majanduse elavnemise tõttu selgelt tõusnud uuele elule. Olemasolevad pinnad on täitumas, alustatud on vaid väga üksikute uute büroohoonete rajamisega. Vaikselt kasvava nõudluse tingimustes ei ole keeruline prognoosida A-klassi büroopindadele aastast hinnatõusu 5-15 protsendi suurusjärgus. Majanduskriisi esimene

Kinnisvara ostetakse omavahenditest

Uus Maa Kinnisvarabürool on valminud 2011.aasta I poolaasta kinnisvaraturuülevaade, mille on koostanud Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi. Turuülevaade: Uus Maa 2011. a. I poolaasta kinnisvaraturu ülevaade 2011. aasta I poolaasta möödus Eesti kinnisvaraturule euro saabumise tähe all. Samas ei

Korteri väljaüürimine vajab ettevalmistust

Korteri väljaüürimise äriidee tundub imelihtsana. Ostad korteri, leiad üürniku ja raha hakkabki tulema. Ometi varitseb sel kiire rikastumise teel üürileandjat ehk korteriomanikku mitmeid karisid. Esimene oluline teema on üürilepingu sõlmimine. Leping valmistatakse ette juhuks, kui ilmneb probleeme. Kui probleemid ilmnevad,

Ober-Haus: Kinnisvaraturu kommentaar I kvartal 2011

Äripinnad Bürood Sarnaselt eelmise aasta IV kvartaliga jätkus käesoleva aasta I kvartalis Tallinna büroopindade turul hindade stabiliseerumine ja A klassi büroopindade pakkumise vähenemine. Turul tervikuna olulisi hinnaalandusi enam ei tehtud, kuigi B klassi pindade osas ületab pakkumine selgelt nõudlust. A

Vanalinna kinnisvara vastu on huvi hooajaliselt väga kõrge

Aastaid tagasi algas protsess, mille käigus kolisid vanalinna ärid kesklinna kaubanduskeskustesse, kuna parkimine vanalinna piirkonnas muutus tasuliseks. Tänu sellele on vanalinna üürihinnad veidi langenud ja pindadel, kus tegutsevad toitlustus- ning lõbustusasutused võib täheldada hooajalisuse mõju kasvu.

„Vanalinn on äritegevuse mõttes väga erinev. Peatänavad nagu näiteks Viru ja Väike-Karja tänav ning Raekoja platsi ümbrus on äriliselt väga aktiivne piirkond, kuid kõrvaltänavad sobivad turistide vähese huvi tõttu vaid elamiseks. Suurem osa ärikinnisvarast on suunatud turistide teenindamisele,“ ütles Brem Kinnisvarabüroo tegevjuht Tarvo Tamme.

Kuigi büroopindade puhul kujuneb Tamme sõnul suurimaks probleemiks parkimine, on vanalinna bürood omanäolised ning hea auraga ja sobivad väga hästi loomingulistele ettevõtetele, kelle jaoks on oluline tegutsemine omapärases keskkonnas.
„Vanalinna äripindade vastu on huvi praegu ülikõrge, kuna turismihooaeg kohe-kohe ukse ees. Põhiliselt otsitakse esimesel korrusel asuvat pinda suurusega 80 – 200 ruutmeetrit, aga küsitakse ka pindu suurusega üle 1000 ruutmeetri ööklubide tarvis. Tüüpiline üürihuviline soovibki avada pubi või ööklubi,“ rääkis Tamme.

Ta soovitab ettevõtetele äriplaani koostamisel mõelda sellele, et turistid on linnas vaid maist septembrini, kuid raha tuleb teenida ka ülejäänud seitsmel kuul. Igal talvel vahetuvad paljud üürnikud vanalinnas just halva äriplaani tõttu – talvel raha ei teenita ja kevadeks saabub pankrot.

Vanalinnas peab arvestama, et hooned on vanad, hoonetele kuluvad hooldustasud kõrgemad kui mujal. Kulud kommunaalmaksetele on kohati samuti kõrgemad kui mujal, kuna tehnosüsteemid on vanad.

Kõikvõimalike tegevus- ja kauplemislubade taotlemisel, äripinna siseviimistluse muutmisel, reklaamide paigaldamisel tänavale ja hoone fassaadidele, tuleb kokku puutuda muinsuskaitse kõrgendatud tähelepanuga.

„Tasub arvestada, et suure tõenäosusega tuleb uue ettevõtmise alustamisel teha investeering üüritud äripinna siseviimistluse muutmiseks. Samas, kui üürileping lõpeb, siis ei ole jällegi üürileandjal ja järgmisel üürnikul selle siseviimistlusega mitte midagi peale hakata ja seda muudetakse jälle. Seega ei ole mõtet loota, et lepingu lõppemisel kompenseerib üürileandja siseviimistluse maksumuse üürnikule,“ selgitas Tamme.

Ta soovitab sõlmida tähtajatuid üürilepinguid, mida saab mõlemapoolselt kolmekuise etteteatamisega lõpetada. Tähtajatu üürileping väldib probleeme, kui vaatamata heale äriplaanile ei suudeta siiski talvisel hooajal üüri maksta.

„Eriti suurt tähelepanu soovitan pöörata vanalinnas avatava restorani äriplaanile. Restoraniäri püsib suuresti vaid turistide najal, erinevalt lõunaeurooplastest puudub eestlasel traditsioon õhtuti peredega väljas einestada,“ osutas Tamme.

Äripindade üüriturul majanduskasv veel ei avaldu

Uusi büroopindu otsivad praegu peamiselt paremaid tingimusi vajavad ja aastaid ärimaailmas tegutsenud ettevõtted. „Turul on siiski märgata ka mõningaid alustavaid firmasid, kes on hinnatundlikud ja otsivad väikest büroopinda,“ ütles Brem Kinnisvarabüroo juhatuse liige Tarvo Tamme. Tema sõnul soovivad juba tegutsevad

Kuidas muuta väljaüüritav korter atraktiivsemaks?

Pahatihti on üüritavad korterid koristamata ja liigset pudi-padi täis, üürikuulutused on aga põhjendamatult ilustatud ehk üürilevõtjale lubatakse seda, mida tegelikult olemas ei ole. „Korteri võiks alustuseks puhastada: põrandad pühkida ja kappidelt-riiulitelt tolmu eemaldada. Vannitubades ei tohiks vedeleda puhastusvahendid ja kraanikausid

Büroopindade suurte allahindluste aeg on möödas

Büroopindade halvimad ajad on tänaseks vaikselt mööda saamas. Uute büroopindade vakantsus on madal ning nende hinnad on tagasi jõudnud kriisieelsesse aega. Vanemate büroode turul valitseb veel ülepakkumine, kuid seegi on hakanud tasapisi vähenema. Kriis majanduselus ja kinnisvaraturul tõi endaga kaasa