Üürnikud otsivad järjest rohkem väiksemaid büroopindu

ColliersColliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on nõudlus jätkuvalt suur väiksemate büroopindade ja hea asukohaga kaubanduspindade järele. Investeerimisturul oodatakse suuremat kasvu just teises kvartalis.

Büroopindade üüriturud on jätkuvalt aktiivsed ning seda toetab eelkõige üürnike liikumine ning trend pinna vähendamise või optimeerimise suunas. Nõudlus väiksemate, umbes 30-70 ruutmeetri suuruste pindade järele on endiselt suur, kuid hea hinnatasemega on selliseid pindasid pakkumises vähe. Kuigi büroopindade arendajad ja üürileandjad otsivad keskmise suurusega ja suuri üürnikke, ei tohiks väiksemate pindade üürilevõtjate segmenti alahinnata. Büroopindade pakkumise võtmes on tänu uutele arendustele ja mitmetele rekonstrueerimisprojektidele oodata pakkumise kasvu B1 ja B2 klassides järgneva 1,5 aasta kestel.

Nõudlus südalinna äripiirkonnas hea asukohaga kaubanduspindade järele on jätkuvalt suur, kuid pakkumine jällegi piiratud. See võimaldab üürileandjatel üürnikke valida ning üüriläbirääkimistes tugevama positsiooni nautida. Südalinna äripiirkonnast väljaspool on saadaval erineva suuruse ja hinnaga pindasid, aga kuna need jäävad jalakäijate peamistest liikumistrajektoorist eemale, siis asukoha tõttu on huvi nende vastu väikemadal.

Sarnaselt büroopindade sektorile domineerib optimism ka tootmis- ja laopindade segmendis. Tööstuskinnisvara sektori positiivsus on hoogustanud ka maaturgu ning arendustegevust uute alade näol. Nõudlus tootmis- ja laopindade vastu püsib kõrge hoolimata väliskeskkonna nõrkusest ning hoogsast arendustegevusest. “Aasta alguses kasvas huvi suuremate tööstuspindade vastu ning enamus huvilistest on välismaised tootmisettevõtted, kes on pärit peamiselt Venemaalt, Ukrainast ja Hiinast. Hetkel on raske ennustada, kas praegusest huvist kunagi ka suundumus saab, kuna Eesti turg on väike ja seda võivad moonutada ka üksikud suured tehingud,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno.

Investeerimisturu võtmesõnadeks on endiselt kõrgelt motiveeritud vaba kapitali omavad investorid ja heade investeerimisvõimaluste vähesus. 2014. aasta esimeses kvartalis moodustas investeeringute maht ligikaudu 48 miljonit eurot, samal ajal eelmisel aastal oli investeeringute mahuks 83 miljonit eurot. Kuigi 1. kvartal oli aastases võrdluses nõrk, siis arvestades 2. kvartalis juba tehtud tehinguid ning turu üldist aktiivsust, võib loota, et aasta kokkuvõttes saab 2014 olema siiski eelmise aastaga võrreldavalt tasemel.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

23.04.2024 Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine