Uus Maa: Jaanuar tõi mitmele poole kinnisvararekordeid

Uus Maa2020. aasta kinnisvaraturgu iseloomustanud sõit Ameerika mägedel asendub 2021. aastal stabiilsusega.

Hoolimata koroonapandeemia lämmatava keskkonna edasikestmisest, peegeldub nii aktsia- kui kinnisvaraturult ette vaatav tarbijakäitumine, mistõttu võib lihtsustatult öelda, et hirm inflatsiooni ees kaalub üles kartuse majandusliku ebakindluse ees.

Praegust kinnisvaraturgu iseloomustab madal müügipakkumiste arv, mis ühelt poolt on tingitud alternatiivsete valikute vähesuse põhjal tekkinud soovimatusest kinnisvara müüa ning eelpool mainitud väiksemast tarbijakindlusest, ent mida võimendab stabiilne nõudlus. Hoolimata aktiivsusest kujuneb vähemalt aasta esimese poole kõige olulisemaks märksõnaks pakkumiste vähesus, mis mõjub ka kinnisvaratehingute arvule negatiivse eeldusena. Lisaks on Harjumaal süvenemas nõudlus suuremate korterite ja majade järele, sest inimesed veedavad kodudes rohkem aega ning soovivad elamispinnale ka kodukontori rajada.

Kinnisvaraturg jätkab aktiivsel kursil

Esialgsetel andmetel sõlmiti jaanuaris 1661 korteri müügitehingut, ehkki tõenäolisemalt näeme, et lõplik arv kandub üle 1700. Viimaste aastate kontekstis võib öelda, et tegemist oli aktiivse kuuga, jäädes ilmselt alla vaid eelmise aasta jaanuari 1800 tehingule. See tähendab, et sügisel uuesti ellu ärganud kinnisvaraturg jätkab uue hooga, näitamata veel peatumismärke.

Võrreldes mullusega kasvas korteritehingute arv vaid kolmes maakonnas, eriti suur oli kasv Tartumaal (+77, kokku 244 tehingut), mille taga oli uusarendusturu jätkuvalt suur mõju. Harjumaal sõlmiti 949 tehingut (-47), Ida-Virumaal 173 tehingut (-15) ja Pärnumaal 76 tehingut (-42 tehingut).

Pakkumise ja nõudluse tasakaalustamise tõttu hinnad tänavu pigem kasvavad, jaanuaris oli korteritehingute mediaanhind kogu Eesti lõikes 1602 €/m2, mis jäi alla vaid eelmise aasta detsembrile. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga suurenes mediaanhind ligi 14%.

Tallinna hinnatase järgi ei anna

Tallinnas sõlmiti korteritega esialgsetel andmetel 754 müügitehingut, mis jäi eelmiste aastate jaanuaridega samale tasemele. Võrreldes mullusega sõlmiti 18 tehingut enam.

Tehingute mediaanhind oli teist kuud järjest üle 2200 €/m2, eelmise aasta jaanuariga võrreldes 14% kõrgem. Tänase turu aktiivsus võiks isegi veel kõrgem olla, ent mitmed varad ootavad stabiilsemaid aegu, samas kui jätkuvalt on defitsiitsus kõige karjuvam majaosade ja eramute turul. Ka järelturu tüüpkorterite hinnad on kevadsuvisest põhjast üles roninud, ehkki veel mitte aastatagusele tasemele.

Tartus kõigi aegade hinnarekord

Tartus sõlmiti esialgsetel andmetel 200 korteritehingu ümber, viidates tervikuna väga aktiivsele turule, mis ei piirdu ilmselt jaanuariga, sest uusarenduste maht jääb ka tänavu väga suureks. Tehingute mediaanhind püstitas uusarenduste suure mahu tõttu kõigi aegade rekordi, ulatudes 1783 €/m2-ni.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga suurenes tehingute arv ligi 90 võrra, mediaanhind aga enam kui 13%. Jätkuvalt on suur huvi kruntide ja majaosade ning eramute vastu. Uute majade puhul on likviidseks hinnaks kuni 250 000 eurot, majaosade puhul kuni 200 000 eurot.

Ka Pärnus hinnad kasvasid

Kinnisvaraturu aktiivsuse üle ei saa kurta ka Pärnu, kus esialgsetel andmetel sõlmiti 57 korteri müügitehingut. Seda on küll vähem kui eelmise aasta jaanuaris (81 tehingut), kuid samas oli toona tegu ka üsna erakordse tulemusega.

Tehingute mediaanhind oli 1320 €/m2, mis oli 30% kõrgem kui mullu samal ajal ning ka kõrgem kui eelmisel aastal tervikuna. Pärnus on turu aktiivsus keskendunud lisaks heades piirkondades paiknevatele korteritele ka uusarendustele ning majadele hinnaklassiga kuni 150 000 eurot. Ka tüüpkorterite turul on sarnaselt Tallinnale hinnad tõusuteel.

Hinnarekordi tõi koju ka Narva

Narvas sündis viimaste aastate mediaanhinna rekord, kui 49 korteritehingu hinnaks kujunes jaanuaris 494 €/m2. Viimati oli mediaanhind nii kõrge 2015. aasta detsembris.

Viimastel aastatel on olnud tavaline, et ühel-kahel kuul aastas on tehingute mediaanhind aasta keskmisest tunduvalt kõrgem, kuid seda, kas vähenenud pakkumise ja veidi kerkinud pakkumishindade taustal, saab rääkida reaalsest hinnakasvust, on veel vara rääkida. 49 tehingut tähendab võrreldes varasemate jaanuaridega langust, mullusega võrreldes sõlmiti koguni 14 tehingut vähem.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.09.2021 Kinnisvaraõiguse ABC