Märts on traditsiooniliselt kinnisvaraturu elavnemise kuu – viimase viie aasta jooksul on märtsis võrreldes jaanuari ja veebruariga keskmiselt müüdud 316 korterit rohkem. Tänavuse aasta märtsis 1836 tehingut ehk 118 tehingut enam kui veebruaris. Tervikuna sõlmiti I kvartalis 5247 tehingut, mida oli 139 võrra vähem kui möödunud aastal. Tehingute arv suurenes vaid neljas maakonnas, langus tabas kõige tugevamalt Ida-Virumaad (-45 tehingut) ja Pärnumaad (-33 tehingut). Harjumaal, kus turg on võrreldes teiste maakondadega enam seotud uusarenduste tsüklist, langes tehingute arv 23 võrra, ent mediaanhind suurenes 7% võrra. Rahvaarvu languse üks olulisematest põhjustest on demograafiline areng – viimase viie aasta jooksul on Harjumaa rahvaarv suurenenud 6,5%, samas kui ülejäänud Eestis on see langenud 5,2%.
Valdavalt on mediaanhinna seos tehingute struktuuriga väga tugev, eriti maakondades, kus on tehingute arv väike – nii suurenes tehingute mediaanhind Jõgeva maakonnas ligi 21%, samas kui 11 tehinguga Hiiu maakonnas vähenes mediaanhind enam kui kolmandiku ning Viljandi maakonnas 23% võrra. Kokkuvõttes suurenes mediaanhind võrreldes eelmise aasta I kvartaliga ligi 11%, ulatudes 1348 EUR/m2-ni ehk kõigi aegade kõrgeima tasemeni.
Andmed: Maa-amet
Kuna eelmise aasta märtsis sõlmiti Tallinnas viimase viie aasta lõikes rekordilised 1012 tehingut, langes I kvartalis tehingute arv võrreldes eelmise aasta sama ajaga, ehkki vaid 7 tehingu võrra. Tehingute mediaanhind suurenes 6,4%, mille taga on aktiivne uusarendusturg, mis on tõstnud hindu praktiliselt igas segmendis. Aasta esimeses kvartalis sooritati uusarendustega ca 33% kõikidest tehingutest, kasvatades turuosa aastataguse ajaga võrreldes 6% võrra.
Turu liikumine spekulatiivsemasse faasi on toonud kaasa suuremahuliste uusarenduste kasvu äärelinnas, mille tulemusena kasvas aastatel 2012–2017 Haaberstis, Lasnamäel ja Mustamäel tehingute osakaal 6% võrra, samas kui Kesklinnas ja Põhja-Tallinnas vähenes 5% võrra. Kahes viimases linnaosas langes I kvartalis võrreldes aastataguse ajaga tehingute arv vastavalt 39 ja 91 võrra. Võrreldes mullusega suurenes tehingute arv enim Kristiines (+83), mille taga seisid peamiselt Pro Kapitaliga seotud arenduste asjaõigustehingud. Aastataguse ajaga võrreldes suurenes mediaanhind kõigis linnaosades, mainitud Kristiine kõrval (+15,4%), näitas tugevat kasvu veel Haabersti (+12,0%).
Andmed: Maa-amet
Suurematest linnadest ennustasime ette Tartu kinnisvaraturu kasvu käesoleval aastast, kuna aasta tagasi toimus seal Eesti turu kontekstis anomaalne tehingute arvu langus. Aasta esimeses kvartalis oli Tartu turg prognoositule aktiivne – tehingute arv suurenes 54 võrra ning mediaanhind 13,2% võrra. Turu tõusu taga oli uusarenduste suur maht (ca 24%), millesse enim panustasid Ränilinna korterid ning Ülejões asuv Kolme Venna korterelamu.
Pärnus, kus uusarenduste maht on veelgi väiksem kui Tartus ning seetõttu ka statistilised kõikumised perioodide lõikes suuremad, langes tehingute maht 23 võrra, ent mediaanhind jätkas 2017. aastal alguse saanud jõudsat kasvamist, suurenedes koguni 17,9% võrra.
Narvas on turg jätkuvalt madalseisus, mis sai alguse 2015. aastal, pärast suuremate ehitustööde lõppu. Aasta esimeses kvartalis langes tehingute arv mullusega võrreldes 37 võrra. Mediaanhind on Narvas viimased aastad püsinud stabiilselt 400 ja 450 EUR/m2 vahel; esimeses kvartalis oli praktiliselt sama kõrge kui aasta tagasi ehk 418 EUR/m2.
Andmed: Maa-amet
Ülejäänud Eesti omavalitsustest annavad tehingute statistikas üha enam tooni Tallinna lähiümbruse vallad. Harku, Rae, Saue ja Viimsi vald, mis võidavad enim oma asukohast, on kasvatanud oma rahvaarvu viimase viie aasta jooksul ligi 8300 elaniku võrra. Tehingute mediaanhinna arvestuses jäävad need omavalitsused alla vaid Tallinnale – aastataguse ajaga võrreldes on Harku ja Saue vallas tehingute mediaanhind suurenenud enam kui 15%, Rae ja Viimsi vallas, kus uusarendusturg kosus kiiremini veidi üle 5%.
Aktiivseimaks omavalitsuseks on jätkuvalt Kohtla-Järve linn, ehkki tehingute arv on võrreldes paari aasta taguse ajaga viimases kolmes kvartalis langenud keskmiselt 20 võrra. Teistest tõmbekeskustest on mediaanhind jõudsalt tõusnud Rakvere ja Viljandi linnas – aastataguse ajaga vastavalt 25,4% ja 20,5%, ulatudes I kvartalis enam kui 700 EUR/m2-ni. Kiiret hinnakasvu on muude faktorite kõrval aidanud soodustada pakkumiste arvu vähenemine.
Andmed: Maa-amet
