Uus Maa: Oktoobrikuu turuülevaade

Uus MaaKui Tallinnas jälgitakse, kas turg veel tõuseb või näitab langemise märke, siis hoopis teised meeleolud valitsevad Tartu kinnisvaraturul. Oktoobri tehinguid kokku lüües võib Tallinna puhul öelda, et kinnisvaraturg pöördus tagasi oma normaalsesse olekusse. Mitmekuine järjestikune madalseis sai seljatatud ning oktoobris sõlmiti korteriomanditega 937 ostu-müügitehingut. Tegemist on aasta paremuselt teise tulemusega, mis jääb alla vaid maikuu omale.

Tehingute aktiivsuse kasvu taga oli juba, nagu tavaks saanud, varem sõlmitud uusarendustehingute asjaõiguslepinguteks realiseerumine, mistõttu annavad järgmised kuud paremini aimu sellest, kas kinnisvaraturul on oodata ajutist tagasilööki või mitte. Uusarenduste ostuaktiivsus nurisemiseks põhjusi pakkunud ei ole, kuna laojäägi realiseerimise kiirus on viimased aastad püsinud üsna sarnases tempos. Samas teeb muret nende arenduste suurenev osakaal, millel on ehitusluba olemas, ent kus ehitama pole hakatud, kuna eelmüük pole arenduskindlust tekitanud. Tehingute mediaanhinna kasv näitab kergeid raugemise märke – eelmise perioodi võrdluses kasvas mediaanhind esimese kümne kuuga 6,4%, samas kui möödunud aasta samal ajal oli kasv 8,2%. Oktoobris oli tehingute mediaanhind pealinnas 1796 EUR/m2, mis jäi alla vaid tänavuse aasta juunile.

Mõnevõrra teenimatult on Tallinna varju jäänud tänavuse aasta kinnisvaratäht, Tartu linn. Kuna kaks eelmist aastat on Tartus olnud pigem letargilised, on tänavune aasta võimendunud seetõttu eriti ilmekalt. Korteritehingute arv on aasta esimese kümne kuuga mullusega võrreldes suurenenud 289 võrra (Tallinnas 188), tehingute mediaanhind aga 9,1%. Võrreldes Tallinnaga on Tartu oma meeleoludelt nagu pealinn kolm-neli aastat tagasi: arendused on reeglina väikesed (keskmine 2018. aastal ehitusloa saanud korterelamu korterite arv on 12), arendajad enesekindlamad – näiteks on ehitusloa saanud korterelamute korterite arv enam kui 200 võrra suurem kui möödunud aasta jooksul kokku (Tallinnas samal ajal -1000) – ning bürokraatia paindlikum. Oktoobris sõlmiti Tartus aasta rekordina 219 tehingut, mediaanhind jäi aga vaid alla jaanuari tulemusele ning oli 1450 EUR/m2.

Samuti on tõusuteel ka Pärnu turg, ehkki väikeste uusarendusmahtude tõttu ei jaotu nende tehingud ühtlaselt aasta peale laiali, mistõttu on näiteks selle aasta esimese kümne kuuga sõlmitud peaaegu 90 tehingut vähem kui mullu, ehkki tehingute mediaanhind on samal ajal suurenenud 7,7%. Suuremad mahud realiseeruvad tõenäoliselt järgmisel aastal, mistõttu on tehingute mõttes tänavune aasta mõnes mõttes vaheaasta. Oktoobris sõlmiti Pärnus 72 tehingut ning nende mediaanhind oli aasta madalaim, vaid 982 EUR/m2.

Erinevalt Tartust või Pärnust või isegi mõnest väikelinnast, on Narva ning laiemalt võttes kogu Ida-Virumaa turg viimase viie aasta jooksul paigal tammunud. Ehkki ületatud on 2016. aasta põhi, ei saa turul mõnede eranditega kasvust rääkida. Tehingute pakkumis- ja tehinguhind on Narvas langenud alates 2014. aastast, tehingute arv on püsinud mullusega enam-vähem samas taktis. Oktoober oli Narvas tänavuse aasta foonil üle keskmise aktiivsem – kolmandat korda sel aastal sõlmiti üle 70 tehingu, ent mediaanhind jäi viiendat kuud järjest alla 400 EUR/m2.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 77 = 87

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!