Uus Maa: Uusarendused ja inimeste kõrge kindlustunne

Uus MaaKuigi aasta lõppes Eesti kinnisvaraturul loiult, näitasid viimased 12 kuud tubli tõusu ja uusarenduste võidukäiku.

Detsember oli esialgsetel andmetel ühelt poolt teise poolaasta kõige loium (1758 korteri ostu-müügitehingut), teisalt aga kogu aasta kõige kõrgemate tehinguhindadega kuu (korterite mediaanhind 1563 €/m2).

Kinnisvaraturg 2019

Kogu 2019. aasta jätkas aga möödunud aastate arengut – korteritehingute arv suurenes pea 800 võrra, enam kui 23 000-ni, mis oli kümnendi kõrgeim näitaja. Enim panustasid tehingute arvu kasvu Harjumaa (+276 võrreldes mullusega), Ida-Virumaa (+172) ning Pärnumaa (+90). Positiivne oli ka Raplamaa suur tehingute arvu kasv (+68), mis viitab maakonna heale geograafilisele asendile Harjumaa suhtes, lastes sel osa saada kinnisvaraturu kiirest arengust.

Müüdud korterite ruutmeetri mediaanhind suurenes võrreldes möödunud aastaga 3,5%, viidates juba rahulikumale kinnisvaraturu arengule. Kõrgeim oli see Harjumaal (1793 €/m2), kus aastane hindade kasv oli ligi kaks korda kiirem Eesti keskmisest (6,5%). Tartumaal kasvasid hinnad 3,7% võrra 1374 €/m2-ni, 1000 €/m2 piiri ületas ka Pärnumaa, kus hinnad kasvasid 7,8%. Hinnakasvu panustasid kõik maakonnad, tõus oli kõige tagasihoidlikum aga Ida- ja Lääne-Virumaal, kus absoluutnäitajates suurenes mediaanhind mullusega võrreldes vähem kui 5 €/m2 võrra.

Tallinnas hinnad uutes kõrgustes

Esialgsetel andmetel sõlmiti Tallinnas detsembri jooksul 842 korteri ostu-müügitehingut, mida oli vähem kui oktoobris või novembris, ent 2018. aasta detsembriga võrreldes ligi 90 tehingu võrra rohkem. Müüdud korterite mediaanhind, mis ületas esmakordselt 2000 €/m2 piiri (täpsemalt 2131 €/m2), viitab traditsioonilisele uusarenduste suurele osakaalule aasta lõpus.

2019. aasta IV kvartal oli üldiselt aga bravuurikas, mis väljendus selles, et tehingute mediaanhind kasvas 2018. aasta sama ajaga võrreldes koguni 11,4%, mille taga oli hinnakasvu kiirenemine nii uusarendus- kui ka järelturul. 2019. aastal sõlmiti esialgsetel andmetel 9785 korteriomandi ostu-müügitehingut, mis jäi samasse auku nagu 2017. aasta 9760 ja 2018. aasta 9700 tehingut. Taoline paigalseis viitab sellele, et suurte laienemiste aeg on möödas, uusarenduste maht on jäänud pidama samale tasemele. Muide, järelturg on tehingute hulga mõttes püsinud paigal juba alates 2013. aastast.

Kuna majanduses prognoositakse rahulikumaid aegu ning uusarenduste maht jääb ka 2020. aastal üsna samaks, ei ole suuri muutusi oodata ka tänavusel aastal.

Tartus tagasihoidlikult

Mullune detsember oli esialgsetel andmetel aasta üks tagasihoidlikemaid kuid. Kokku sõlmiti 134 korteritehingut, mille mediaanhind oli aasta keskmisest tasemest veidi kõrgem – 1475 €/m2. Võrreldes 2018. aasta detsembriga toimus kerge tagasiminek tehingute arvu osas, ent nagu ikka tuleb üle korrata, et üks kuu on Eesti kinnisvaraturu kontekstis liiga lühike periood, et teha suuri järeldusi. Mediaanhind jäi 2018. aasta detsembriga võrreldes üsna samale tasemele.

2019 oli Tartus rahulikuma arengu aasta. Uusarenduste osakaal jäi küll 2018. aastaga võrreldes samale tasemele, ent järelturg muutus kergelt aktiivsemaks, sisendhindade kasv tõstis hinnataset 4% võrra, korteritehingute arv ületas esmakordselt pärast 2007. aastat 2000 piiri.

Pärnus tehingute hulk aastaga kasvas

Esialgsetel andmetel oli ka Pärnus detsember aasta kõige vaiksem kuu – sõlmiti 45 korteri ostu-müügitehingut, mida oli 11 võrra vähem kui jaanuaris, seni kõige vähemaktiivsemal kuul. 2018. aasta sama ajaga võrreldes detsembris müüdud korterite arv aga kasvas ning tehingute mediaanhinna näitaja, mis oli ülikõrge (1438 €/m2), viitab uusarenduste suurele osakaalule.

Uute korterite arv on Pärnus suurenenud alates 2017. aastast, mullu sõlmiti uutes majades üle 200 müügilepingu ehk enam kui 20% korteritehingute koguarvust.

Esialgsetel andmetel sõlmiti 2019. aastal 893 korteritehingut, mis oli kümnendi paremuselt teine näitaja, jäädes veidi enam kui 20 tehingu võrra alla 2017. aastale. Tehingute mediaanhind, mis 2019. aastal oli 1244 €/m2, viitab aga lisaks suuremale uusarenduste mahule ka üleüldisele hinnatõusule ning tarbijate paranenud kindlustundele. Võrreldes 2018. aastaga suurenes tehingute mediaanhind Pärnus koguni 8,3%.

Narva ootab paremaid aegu

Detsember oli Narvas esialgsetel andmetel möödunud aasta kõige loium kuu, sõlmiti vaid 49 ostu-müügitehingut.

2019. aasta oli tervikuna aga viimase kümnendi aktiivseim – sõlmiti 755 tehingut, mida oli 21 võrra enam kui 2017. aastal ning 46 võrra enam kui 2018. aastal.

Kerge pakkumishinna tõusu läbi on pandud piir ka hinnalangusele, ent sotsiaalmajanduslike näitajate poolest Eesti ühes kõige vaesemas omavalitsuses on kinnisvaraturul tegu „kaotatud kümnendiga“. Hinnatase jõudis tippu 2014. aastal, kui korterite mediaanhind oli 474 €/m2, pärast seda on hinnad aga igal aastal langenud, jõudes 2019. aastaks tasemele 391 €/m2. Tehingute arvu kasv on küll positiivne, ent vaja on ka hinnatõusu, mis peegeldaks positiivseid muutusi Narva turul.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

48 + = 50

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara arendusprojekti juhtimine