Ajaloorubriik: Pelgulinna Kolde puiestee lugu

Pelgulinnas asuv umbes kahe kilomeetri pikkune Kolde puiestee algab umbtänava, ristub Õle, Ristiku, Roo, Aru, Preesi, Aarde, Sõle ja Ehte tänavaga ning lõpeb Pelguranna tänavas Stroomi ranna juures.

1921. aastal linnakaardile tekkinud puiestee kandis algselt Pelgulinna puiestee, 1926. aasta 29. septembrist aga Kolde puiestee nime. Puiestee Sõle tänavast Stroomi ranna suunas kulgev osa oli veel pärast Teist maailmasõda tühermaa ning kohaliku rahva aiamaade päralt. Tõnu Vennikas on meenutanud: Kolde puiesteest metsani olid toona tee ääres paarisaja meetri laiuselt linnarahva põllumaad ning mõned põlluputkad.

Igale perele umbes 200 m2. Seejärel oli suur kraav ja ilus mets kuni rannateeni, mis oli asfalt juba enne sõda. Paremat kätt laiusid aga lagedad karjamaad ja seal polnud isegi põõsaid. Kitsa siiluna Aru tänava ääres olnud staadioni keskelt, läks kraav kuni raudteeni Stromka poole ja mõlemale poole kraavi jäid ka põllupeenrad kuid putkasid seal enam polnud. Staadionil Kopli poolses otsas asus üks roheline laut, kus hoiti kahte lehma. Söödi tänav 4 maja hoovis oli ka laut Oki tädi lehmaga, kus ümberkaudsed omale värsket piima said.

Kolde puiestee algusest leiab arhitektuurimälestistena kaise all olevad Oma Kolde ridaelamud. 1922. aasta novembris anti Tallinna linnavolikogu otsusega Pelgulinna taga asunud vabad maad ehitusühingule Oma Kolle. Uue elurajooni ehitamisele oli tõukeks tollane odav riiklik neljaprotsendiline ehituslaen.

Kokku sai Oma Kolle linnalt 3000 ruutsülda maad ainult kolmesendise obrokimaksuga ruutsüllalt, kuid see-eest pidi ta välja ehitama tänavad, kanalisatsiooni ning valgustuse. Leping nägi ette, et kolme aasta jooksul tuleb ehitada kaheksa sektsiooniga ridaelamu, milleks sai ühisus riiklikust ehituslaenust 4,1 miljonit marka laenu.

Asumi planeeringu koostasid oma aja tuntud arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann. Eeskuju võeti tollase Inglise ja Saksa (eriti Dresden-Hellerau) töölisaedlinnade planeeringutest. 1924. aasta jõuludeks oli viis maja valmis ja mitme maja vundamenditööd pooleli. 1925. aastal valmisid kaks maja raudteepoolses osas, 1926. aastal Kolde 28–34 ning teisel pool tänavat asuv maja. Majade betoonseinad valasid ehitajad kohapeal.

Samas valminud katusekivide pressimiseks telliti Saksamaalt masin. Sellega sai valmistada üle 200 katusekivi päevas. Vaheseinakivid valmistati kivisöešlaki, liiva ja betooni segust.

Ka edasi leiab Kolde puiestee äärest kauneid enne Teis maailmasõda ehitatud elamuid.

Sõle tänava ristis ja sealt edasi Stroomi ranna suunas on tänava Kopli poolsel küljel nõukogudeaegne, teisel pool tänavat aga selle sajandi algusest pärit hoonestus.

Kolde puiestee paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • 3,5,7,9 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
  • 11, 13, 15, 17 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
  • 19, 21, 23, 25 – 1926. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
  • Edasi tuleb Kolde lasteaia kinnistu. Vana hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises.
  • 27 – 1930. aastate alguses.
  • 29 – 1930. aastate alguses.
  • 31 – 1930. aastate alguses.
  • 33 – 1930. aastate alguses.
  • 41 – 1930. aastate alguses.
  • 43 – 1930. aastate alguses.
  • 47 – 1934. aastal.
  • 49 – 1934. aastal.
  • 51 – 1935. aastal.
  • 53 – 1934. aastal.
  • 55 – 1938. aastal.
  • 57 – 1930. aastate lõpus.
  • 59 – 1930. aastate lõpus.
  • 61- 1939. aastal.
  • 65 – 2009. aastal ehitatud politseimaja.
  • 67 – 2006. aastal.
  • 69 – tennisekeskus.
  • 73b – 1972. aastal rajatud puurkaev ja pumpla.
  • 75 – Veskimetsa-Kopli õhuliin.
  • Edasi tuleb Stroomi mets ja rand.
Politseimaja

Politseimaja

Kolde puiestee paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • 4,6,8,10 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
  • 12, 14, 16, 18 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
  • 20, 22, 24, 26 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
  • 28, 30, 32, 34 – 1926. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
  • 40 – 1949. aastal. Eelmine sel kinnistul asunud maja hävis 1944. aasta märtsipommitamises.
  • 42 – 1930. aastatel.
  • 44 – 1952. aastal.
  • 46 – 1928. aastal.
  • 48 – 1929. aastal.
  • 50 – 1929. aastal.
  • 52 – 1927. aastal.
  • 54 – 1930. aastal.
  • 56 – 1938. aastal.
  • 58 – 1951. aastal.
  • 60 – 1950. aastate alguses.
  • 62 – 1954. aastal.
  • 64 – 1954. aastal.
  • 66 – 1957. aastal.
  • 68 – 1957. aastal.
  • 76 – 1966. aastal.
  • 78 – 1966. aastal.
  • 80 – 1966. aastal.
  • 82 – 1966. aastal.
  • 84 – 1972. aastal.
  • 88 – 1972. aastal.
  • 94 – 1970. aastate alguses.
  • 96 – 1972. aastal.
  • 98 – 1976. aastal.
  • 100 – 1978. aastal.
  • 102 – 1970. aastate lõpus.
  • 104 – 1970. aastate lõpus.
Kolde 28

Kolde 28

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

44 − = 38

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku uus rakendus- ja kohtupraktika