Euribori baasintressid on langustrendis olnud 2023. aasta sügisest alates. Tänaseks umbes 2% tasemele jõudnud intressid jätkavad tõenäoliselt lähikuudel langust. Aastases perspektiivis ennustatakse aga intressidele uuesti tõusu. Kas see tähendab, et tuleks hakata mõtlema intresside fikseerimisele, arutleb Coop Panga finantsjuht Paavo Truu.
Kuigi Eestis on nii pikaajaliste kodulaenude kui ka ärilaenude puhul valdav euriboril baseeruvate ujuvate intressimäärade kasutamine, on põhimõtteliselt võimalik intressimäärad pikemaks perioodiks ka fikseerida. Seetõttu küsivad nii eraisikud kui ettevõtjad pangalt regulaarselt: kas intresse on mõistlik fikseerida ja kui, siis mis tähtajaks ja milliste ootustega.
Tinglikult nimetatakse ujuvateks kõiki meetodeid, mis fikseerivad intressi kuni 12 kuuks. Ka euribori abil fikseeritakse intress teatud ajaks kokku lepitud tasemele – 6 kuu euribori kasutades fikseeritakse intress kuueks kuuks, 12 kuu euribori kasutades 12 kuuks.
Mis tasemel saab intresse fikseerida?
Pikemate intresside fikseerimisel kasutatakse baasmäärasid, mis baseeruvad intressi swap-nimelistel finantsinstrumentidel. Sisuliselt on see nn pikaajaline euribor, millele lisandub konkreetse kliendi riskimarginaal. Swapide abil saadav fikseeritud baasintress on sama perioodi ennustatavate euriboride keskmine.
Oluline on tähele panna, et kui rääkida intressi fikseerimisest, siis sageli ei õnnestu pikaks ajaks intressi fikseerida tänasel lühiajaliste intresside (3-kuu euribor või 6-kuu euribor) tasemel. Lühiajalised ja pikaajalised baasintressid võivad vahel kattuda, aga see on siis pigem juhus.
Mäletame paari aasta tagust aega, kui jooksev euribor oli veel nulli lähedal, aga intressikeskkonna oluline tõus oli juba ette nähtav, toona intressi fikseerimise sooviga panka pöördunud kliendid olid üllatunud, kui tulevikuks pakuti oluliselt kõrgemaid baase, kui olid sel hetkel kehtinud lühiajalised hinnad. Natuke sarnane aga teises suunas on olukord olnud viimasel aastal, mil pikad baastasemed on lühiajalistest madalamad, sest intresside langus oli ette näha. Nii nagu euribori tasemed muutuvad iga päev, nii muutuvad iga päev ka pikaajalised baasintressid.
Intressi fikseerimine kindlustab ootamatuste eest
Intressi fikseerimist nähakse eelkõige kui kindlustunnet tuleviku ees, sest isegi kui jooksvad baasintressid tõusevad, siis konkreetse laenulepingu maksed ei muutu. Samas tuleb tähele panna, et see kokkulepe kehtib ka teistpidise turu liikumise korral. Kui tegelikud baasintressid peaks langema madalamale kui fikseeritud baas, siis paraku peab laenu saaja täitma tehtud kokkulepet ja ikkagi maksma laenumakseid kõrgemal tasemel fikseeritud baasi alusel.
Seega fikseerimisega on võimalik nii võita kui ka kaotada. Mistõttu on intresside fikseerimine põhjendatud eelkõige pikemaajalise stabiilsuse saavutamiseks. Tegelikult võiks sellesse suhtuda nagu kindlustuspoliisi, mis fikseerib kulud ja maandab finantsriske, mitte ei ole kasumi teenimise allikas. Analoogiat tuues: paljud meist kindlustavad oma kodu tulekahju vastu ja maksavad selle eest igal aastal fikseeritud summa, et tulekahju korral mitte kanda ootamatut ja talumatult suurt remondikulu. Keegi ei ole õnnetu, kui kindlustusperioodi jooksul tegelikult maja ei põlenud ja jäime kindluskuludega nii-öelda miinusesse.
Intresside fikseerimisel on veel üks väga oluline tagajärg, mida sageli ei tajuta. Fikseerides intressimäära X-arv aastateks on sellega tehtud kokkulepe, et selle perioodi jooksul on laen kokkulepitud graafiku alusel ja kokku lepitud hinnaga kliendi käsutuses.
See tähendab, et ennetähtaegsed tagastused või refinantseerimised võivad olla takistatud või toovad kaasa kohustuse tasuda kokkuleppe ennetähtaegse lõpetamisega seotud kulud. Kuna pangad ise hoiavad oma fikseeritud intresside positsiooni varades ja kohustustes tasakaalus ning on selleks ka ise sõlminud intressi fikseerimiseks kokkuleppeid teiste turuosalistega, siis tuleb pangal selles olukorras kulutada raha selleks, et fikseeritud positsioonid taas tasakaalu viia. Kokkuleppe katkestamise kulu jääb sellisel juhul lepingu ennetähtaegselt lõpetanud kliendi kanda.
Kas praegu on kasulik laenuintress fikseerida?
Seega ei ole ükski aeg sobilik selleks, et loota intresside fikseerimisest garanteeritud tulu. See on sisuliselt finantsturgude kõige targemate ja kogenumate turuosaliste vastu spekuleerimine, mis on oma olemuselt üsna kehva võiduvõimalusega loterii.
Küll aga on peaaegu iga aeg sobilik, et fikseerida oma äri või pere eelarve jaoks oluliste sisendite hindasid – kapitalimahukates tegevusest on ka raha ja intress üks oluline sisend –, selleks et maandada talumatult suuri hinnakõikumisest tulenevaid finantsriske.
Igasugune hinna fikseerimine sisaldab endas tavaliselt teatud tasu riski maandamise eest, mida tehingu vastaspool riski endale võtmise eest tahab saada. Seda tasu tulebki käsitleda teadliku fikseeritud kulu (nagu kindlustuspreemia) võtmisena ja mitte kurvastada kui jooksvate hindade (euriboride) suhtes on nö miinusesse jäädud.
Seega, kapitalimahukatel ja intressikuludest tugevalt sõltuvates ärides oleks mõistlik aeg-ajalt analüüsida intresside pikemaks ajaks fikseerimise võimalust. Intresside fikseerimisega ei peaks tegelema tulu teenimise eesmärgil ja nö plussi jäämine ei tohiks olla põhiline ootus. Sisendhindade fikseerimine peaks toimuma riskide maandamise eesmärgil.
Nii äri- kui eratarbijad peaksid teadvustama, et fikseeritud kokkulepe on kahepoolselt siduv. Sellise kokkuleppe ennetähtaegne lõpetamine ei pruugi olla võimalik või võib kaasa tuua täiendavaid kulusid.
