Eesti Pangaliit: Kodumajapidamiste laenuportfell ületas 10 miljardi piiri

Eesti PangaliitKiire majanduskasv kajastub endiselt ka laenunõudluses – nii kodumajapidamiste kui ettevõtete kindlustunne on tugev ja see väljendub aktiivses huvis laenata. Oktoobris võtsid kodumajapidamised pankadest uusi laene pea 210 miljoni euro ulatuses, mis on üks tänavuse aasta suuremaid kuiseid mahtusid. Ettevõtted võtsid eelmises kuus uusi laene 374 miljoni euro ulatuses.

Pankade laenuportfelli kvaliteet jätkas paranemist: enam kui 60 päeva võlgu olevate laenajate osakaal laenuportfellis on juba kuid rekordmadalal tasemel, ent kahaneb jätkuvalt. Pankadele teevad endiselt muret erinevad telefonipettused, mille ohvriks langenud kliendid kaotasid oktoobris rekordilise summa raha – ligemale poolteist miljonit eurot.

Kodumajapidamiste laenuportfelli maht ületas oktoobris 10 miljardi euro piiri, olles aastaga kasvanud umbkaudu 365 miljoni euro võrra. Ettevõtted on laene võtnud kokku 7,8 miljardi euro ulatuses. Ettevõtete laenumaht on aastaga kasvanud pea 250 miljoni euro võrra. Nii perede kui ettevõtete seas kahaneb stabiilselt enam kui 2 kuud laenu tasumisega hädas olijate laenumaht.

Pangaliidu juhatuse esimehe, SEB Panga juhi Allan Pariku sõnul on rõõmustav, et tugev majanduskasv kajastub nii kriisieelsele tasemele jõudnud tööhõives, suurenevas huvis investeerimis vastu kui ka perede ja ettevõtete kindlustundes. Samal ajal on kõrgel majandusaktiivsusel ka varjukülg – pankade ja politsei jõupingutustest hoolimata jääb iga kuu Eestis pettuste tulemusel oma säästudest ilma mitusada inimest ning pärast II samba penisonisäästude inimeste kontodele laekumist on pettuse ohvriks langenud ilma jäänud aina suurematest summadest.

„Oktoober tõi kurva rekordi – petturite taskusse jõudis pea 1,5 miljonit eurot. Investeerimispettuste ohvriks langeb pigem vähem inimesi, siin saame rääkida kümnetest,“ sõnas Parik. „Samas on paraku summadki suuremad ja inimesed võivad ilma jääda pikkade aastate jooksul kogutud säästudest.“

Nii oli oktoobris keskmiseks investeerimispettusega kaotatud rahasummaks üle 20 000 euro. Palju rohkem on aga Pariku sõnul inimesi, kes võimaldavad petturil telefoni vahendusel ligipääsu oma pangakontole, kuna usuvad, et helistajaks on pank.

„Ehkki keskmine kaotus on palju väiksem, on sellise pettuse ohvriks langejaid iga kuuga aina enam, oktoobris 171,“ rääkis Parik ja rõhutas taas, et pangatöötaja ei küsi telefonitsi kunagi inimeselt pangakontole ligi pääsemiseks vajalikke PIN-koode ega nõua ekraani jagamiseks vajaliku tarkvara arvutisse laadimist.

„Kõigil tasuks pereringis lähedastega sellest vestelda, et võõrastele, kes telefoni teel soovivad pangaasju ajada, ei tohi ei raha kanda ega internetipanka sisse logimiseks vajalikku infot anda,“ lisas ta.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

07.12.2021 Kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada?