Kaamos Ehitus: pakkumine on piiratud ja hinnalangust ette ei näe

Kaamos2020. aastal ehitati uusi hooneid 7% vähem võrreldes aasta varasemaga. Kuigi siseriiklik ehitusmaht vähenes möödunud aastal pärast neli aastat kestnud kasvu, siis inimeste huvi kinnisvara arenduste vastu aina kasvab.

Statistikaameti andmetel vähenes 2020. aasta Eesti ehitusturu ehitusmaht aasta varasemaga võrreldes 3% ning ehitusettevõtted ehitasid eelmise aasta neljandas kvartalis 820 miljoni euro eest, mida oli 2019. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 6% vähem, hooneid ehitati 3% vähem. Enim  annab see  tunda elukondlikus ehituses, kuna linnade, eriti Tallinna, rahvaarv üha kasvab ning vähenenud pakkumine on tekitanud olukorra, kus kinnisvarahindadele ennustatakse ainult jätkuvat kasvu.

Kaamos Ehituse tegevjuhi Alo Nõmmiku sõnul  vältab reeglina üks keskmine ehitusobjekt üle ühe aasta ehk peatöövõtjad peavad oskama ennustada, mis selle perioodi jooksul juhtub hindade, tööjõu ning tarneaegadega. „Me ise arvasime eelmiste kriiside valguses, et kui majandus langeb, siis langevad ka mahud ja siis ka lõpuks hinnad. Alguses esimese ehmatusega osaliselt nii ka juhtus, kuid ainult lühiajaliselt. Kuna nõudlus taastus üsna kiiresti, siis need, kes kohe hinna langetamise tee valisid, et mahte säilitada, on täna keerulisemas olukorras, sest sisendhinnad on viimasel ajal pigem tõusnud ja tundub, et see trend hetkel jätkub,“ lausus Kaamos Ehituse tegevjuht.

Nõmmiku sõnul pole ka Covid-19 pandeemia valguses muutunud nende põhieesmärk rajada terviklikke äri- ja elukeskkondi, kuid oma tegevusplaane on vastavalt valitsevale olukorrale korrigeeritud. „Peale esimese laine tulekut, kui müügimahud oluliselt kukkusid, jätkasime olemasolevate projektidega ning tegelesime uute arendusprojektide planeerimise ja kavandamisega. Selline lähenemine andis meile võimaluse pärast müügimahtude taastumist kiiresti uute projektidega alustada,“ selgitas Nõmmik.

Ka Statistikaameti andmetel püsib nõudlus uute eluruumide järele endiselt – ehitisregistri andmetel lubati eelmisel aastal kasutusse 7579 uut eluruumi, mis on 565 eluruumi rohkem kui aasta varem. Suurem osa (61%) uutest eluruumidest asub korterelamutes. Populaarseim elamutüüp oli 3–5-korruseline korterelamu ning enim valmis kolme- ja neljatoalisi eluruume.

Sama suunaga jätkab Kaamos Ehitus ka sel aastal, mil suurimaks väljakutseks on eelmistel aastatel saavutatud tempo hoidmine. „Jätkame elukondliku ehituse poolelt Hõbemetsa, Vahtramäe ja Vikimõisa elamurajoonidega ning CitiZen ja Bulvari korterelamutega,  Avala ärikvartalis aga teise büroohoone Polaris ehitamisega,“ jagas Nõmmik, lisades, et Avalas oli Electra büroohoone projekteerimine ja ehitus pingelise ajagraafikuga  eelmise aasta üheks suurimaks väljakutseks. Samas valmisid eelmisel keerulisel aastal kõik objektid tähtaegselt. „Keerulistest tingimustest hoolimata suutsime mahte kasvatada ning seda tänu meie meeskonnale ja klientidele, kes meid raskel ajal usladasid,“ tunnustas Nõmmik.

„Mahtude kasvades on suurimaks väljakutseks meeskonna kiire kasvatamine, koostöö tugevdamine ja oskuste arendamine. Selleks, et töö oleks ka huvitav ja uusi väljakutseid pakkuv peab erinevaid asju proovima ja olema uuendusmeelne  järjekindlalt protsesse lihtsustadesa ja digitaliseeridesa,“ tõi Nõmmik esile suurimad väljakutsed ajal, mil uute eluruumide nõudlus püsib kõrge, pakkumine on piiratud ning hinnalangust ta ette ei näe.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.09.2021 Kinnisvara hindamise ABC