Kuniks palk kasvab, püsib kinnisvaraturg kindlatel jalgadel

Raid & KoTallinna korterituru tehingute arv ja hinnad on näidanud tõusu. See tekitab eelkõige klikijahil olevates meediakanalites küsimuse, kas kümne aasta tagusest buumi tipust kõrgemale tõusnud hinnatasemed tähendavad uut mulli ja sellele kohe-kohe järgnevat kollapsit? Tegelikkus on see, et kasvavad palgad ehk tugev tööjõuturg loob korterituru jätkuvale kasvule tugeva aluse.

Sissetulekud kasvavad kiirelt ja stabiilselt

Korterite hinnad Tallinnas kui piirkonnas, kus on toimiv kinnisvaraturg, peaksid olema ja ongi seotud inimeste sissetulekutega ehk palkadega. Kui inimeste palgad kasvavad, saavad inimesed rikkamaks ja see toob endaga kaasa kinnisvara kallinemise.

Tallinna keskmine netopalk oli 2018 I kvartalis 1130 eurot. Viimase kolme aasta jooksul on sissetulekud ehk inimeste rikkus kasvanud iga-aastaselt keskmiselt 7%.
Palgatõusu taga on olnud hea majanduskliima Euroopas, mis soosib eksportivaid ettevõtteid. Oluliselt on palgakasvu taga tööjõu nappus – selleks, et leida tööle sobilik inimene, tuleb talle maksta rohkem kui näiteks aasta varasemalt.

Korterite hinnad on seotud sissetulekutega

Tulles tagasi kinnisvaraturu ja elamispindade hindade juurde peame kõigi aegade kõrgeimate korteritehingute hindade juures tähele panema, et ka sissetulekud ehk keskmine palk on kõrgeimal tasemel kui kunagi varem.

Tagantjärele tarkusena võime öelda, et 2007. aastal oli kinnisvaraturg tugevalt üle kuumenenud. Siis sai Tallinna keskmise netopalga eest osta 0,4 m² Tallinna keskmise hinnaga korteri ruutmeetrit.

2009. aastaks paranes selline teoreetiline hinnatõus märgatavalt. 2009. aastal võib Tallinna keskmise palga eest endale lubada 0,8 m² keskmise hinnaga korterit. Tõsi – ostujõud oli hea, kuid tehinguid pärssis asjaolu, et tööpuudus oli ülikõrge ehk palgateenijaid vähe.

2018. aastaks on koduostja ostujõud 2009. aasta tipust allpool. 2018 I kvartali netopalk võimaldab soetada Tallinna keskmise hinnaga 0,65 m² korterit. Seega on ostujõud märkimisväärselt kõrgemal kui 2007. aasta buumi tipuhetkel.

Palgakasv hoiab tuld kinnisvarakatla all

Kokkuvõtlikult võib öelda, et kiire ja kinnisvarahindade tõusu edestav palgakasv turgutab koduostjate ostujõudu. Teisisõnu suureneb ruutmeetrite hulk, mida saab endale keskmise palga eest lubada.

Korterite hinnad kasvavad, kuid aeglasemalt kui keskmine palk. See tähendab kinnisvaraostjale soodsat trendi. Nii võib öelda, et kuniks korteriturul pakutakse elamispindu, mille hinnad ei jookse ostjate sissetulekute kasvult eest ära, võib eeldada, et kinnisvaraturg püsib tugevatel jalgadel ja kriisi otsivad sõnumid on alusetud.

Andree Raid
Raid & Ko
www.raid.ee

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

+ 17 = 23

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine