Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (2/4)

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus kumbki tehingu osapool ei ole seotud laenu ega hüpoteegiga. Täna kirjutame sellest, kuidas toimida olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib ostu finantseerida laenuga.

Laenuta müüja ja laenuga ostja

Eeldame, et meil on olukord, kus müüdav kinnisvaraobjekt ei ole ühegi laenu tagatiseks ja sel puudub hüpoteek. Samas soovib ostja ostu finantseerida laenuga.

Sellisel juhul on tõenäoliselt ostja pank see, kes soovib pakkuda välja notaribüroo ja aja, kus ja millal tehing teha.

Sellisel juhul tuleb lisaks ostjale-müüjale tehingut sõlmima ka panga esindaja, kes ostu-müügilepingu raames seab muuhulgas müüdavale varale hüpoteegi panga kasuks. Hüpoteegi seadmine tähendab, et vara hakkab tagama panga väljastatud laenu.

Omafinantseering

Kuigi ostja võtab meie näites laenu, siis mingi osa ostuhinnast võib tal sellele vaatamata siiski endal olemas olla. Sellisel juhul tasuks taas kasutada notari deposiidi võimalusi rahasid riskivabalt liigutada, mida sai kirjeldatud eelmises nõuanderubriigis.

Laenu arvelt tasutav summa

Omafinantseeringule lisanduva summa soovib ostja tasuda pangalaenu arvelt, mida talle veel väljastatud ei ole.

Selle summa kannab pank ostjale üle hüpoteegilepingu allkirjastamise järel.

Summa kannab pank ostja kontole ja sealt lepingu sõlmimisel allkirjastatud maksekorralduse alusel otse müüjale edasi. Seega „peatub“ laenusumma ostja kontol vaid loetud sekunditeks.

Laenu arvelt makstava summa puhul ei ole enam vajalik notari deposiidi kasutamine, sest laenu väljastamise eelduseks on juba sõlmitud notariaalne ostu-müügileping.

Müüja jaoks on kirjeldatud viisil lepingu vormistamise puhul rahade laekumine garanteeritud läbi notari deposiidi. Laenuga makstava osa juures on väike „aga“ – aga mis siis saab, kui vaatamata hüpoteegilepingu sõlmimisele pank laenu ei väljasta?

Seda saaks juhtuda ainult väga erandolukorras – näiteks ilmub hüpoteegilepingu sõlmimise ja laenu väljastamise vahel, et laenuvõtja on pangale valeandmeid esitanud. Siinkirjutajale teadaolevalt ei ole taolisi olukordi ette tulnud, kus juba sõlmitud laenulepingu ja seatud hüpoteegi puhul laen väljastamata oleks jäänud.

Seega võib ostja ja pangaga kolmepoolse lepingu allkirjastanud ostja notaribüroost väljuda rahulolevana, et tehing on edukalt sooritatud.

Soovitused

  • Ostja tõenäoliselt ettemaksuga ei nõustu, sel juhul kasuta notari deposiidi võimalust.
  • Kontrolli üle, kas lepingusse kirjutatud andmed vastavad reaalsusele. Kindlasti kontrolli üle enda lepingusse kirjutatud konto number.
  • Ära nõustu lepingu sõlmimisel ettepanekutega stiilis: „Kirjutame lepingusse nii, ega tegelikult teeme hoopis…“

Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame müügitehingu protsessist olukorras, kus müüja ja ostja on mõlemad laenuga seotud.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

33 − = 31

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu põhikirja ja kodukorra koostamine