Eesti Kinnisvarafirmade Liit hoiatab: turul on buumi ilmingud

28.03.2013

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFLi) poolt tellitud uuringust järeldub, et ehkki inimeste usk kinnisvara ostmise soodsusesse kahaneb, plaanib üha rohkem inimesi kinnisvara soetada, mis omakorda viitab buumi algetele turul.

Värske uuringu kohaselt on lähema 2-3 aasta jooksul kinnisvara osta plaanivate inimeste hulk kasvanud vaid kolme kuuga 8 protsendilt 11 protsendile. Kinnisvara ostmist peab soodsaks tegevuseks 33 protsenti küsitletutest, veel detsembris oli see 37 protsenti.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et tegemist on murettekitavalt vastuoluliste sõnumitega. „Kui me lisame siia võrrandisse ka fakti, et alla 30 aastastest noortest plaanib nüüd juba 29 protsenti lähiaastatel kinnisvara soetada, siis on tegemist selgelt ohumärgiga,“ lausus Rüütel. Tema sõnul oli detsembris see protsent veel 20. Kusjuures iseäranis tähelepanuväärne on, et kui detsembris oli kõikidest kinnisvara osta plaanivatest isikutest alla 30 aastaseid 58%, siis nüüd on see tõusnud juba 67%-le. „Selles vanuses noortel puudub sisuliselt masu-kogemus,“ nentis Rüütel. „Kasvavad palgad, suurenev tööhõive ja puudulik kogemus on viinud noored inimesed uljuseni, mis võib süvenedes hakata domineerima tervel Eesti kinnisvaraturul, kuid see on kindlasti olukord, mida kinnisvarafirmad ei soosi,“ lausus ta. „Tuhanded pered pole veel laenulõksudest vabanenud, kuid uus põlvkond hakkab juba kordama oma vanemate vigu,“ möönis Rüütel.

Uuringus osales kokku 800 inimest.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Kultuurikatla piirkonna detailplaneering pannakse avalikule väljapanekule

28.03.2013

Aprillikuu jooksul on Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering täiendaval avalikul väljapanekul.

Avaliku väljapaneku korraldavad Põhja-Tallinna Valitsus, Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Avalik väljapanek kestab 2. – 30. aprillini. Detailplaneeringuga saab tutvuda tööpäeviti Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2), Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18 hoovimaja, ruumis 32) ja Tallinna Linnavalitsuse I korruse infosaalis (Vabaduse väljak 7). Detailplaneeringu jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda Tallinna planeeringute registris aadressil www.tpr.tallinn.ee/tpr.

Teistkordne avalik väljapanek korraldatakse planeeringulahenduse mõningate aspektide muutmisest tingitult. Esmakordselt oli detailplaneering avalikul väljapanekul mullu veebruaris.

Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 21. detsembri 2011 korraldusega. Planeeritav maa-ala asub osaliselt Kesklinnas ja osaliselt Põhja-Tallinnas ning külgneb põhjast Tallinna lahega, idast Linnahalliga, läänest Kalasadama tänavaga ning lõunast Põhja puiesteega ja Tallinna vanalinnaga.

Avalikustatavas detailplaneeringus nähakse muuhulgas ette võimalus ehitada alale linna administratiivhoone, Kultuurikatla laiendus, turu- ja restoranihoone ning Eesti Kaasaegse Kunsti muuseumi hoone, samuti olemasolevate arhitektuurimälestiste – Tallinna Gaasijaama gaasimahuti, Tallinna elektrijaama suur estakaad, Tallinna elektrijaama katlamaja, turbiinisaal ja korsten rekonstrueerimine ja säilitamine ning Tallinna lahe äärde rannapromenaadi rajamine.

Detailplaneeringu koostamist taotles Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, detailplaneeringu koostas K- Projekt AS.

Planeerimisseaduse § 20 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal planeeringu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada. Vastuväide on mingi planeeringulahenduse kohta mittenõustuva seisukoha esitamine või väide, et planeeringu menetlemisel ei ole täidetud seaduse nõudeid. Ettepanekute ja vastuväidete laekumisel korraldab kohalik omavalitsus kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist avaliku arutelu.

Täiendavat infot saab avaliku väljapaneku vältel Põhja-Tallinna Valitsuse ning Tallinna Kesklinna Valitsuse telefonidel 645 7003 ja 645 7217.

Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise 10,7 ha suuruse ala detailplaneering loob võimaluse ehitada Linnahalli naabrusse linna administratiivhoone, äri- ja ühiskondliku funktsioonidega hooned ja rannapromenaad, lisaks on mere äärde plaanis rajada kalaturg, restoran ja jahtklubi. Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga.

„Eesmärgiks on luua mere äärde äri- ja sadamafunktsioonidega põimitud Euroopa merelinnadele iseloomulik linnaruum,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Tallinna merele avamise kontseptsioon näeb ette võimaluse Kalasadama vahetusse lähedusse rannapromenaadiga ühendatud kalaturu ning jahtide ja mootorpaatide teenindamiseks mõeldud jahisadama rajamise.

Arendaja pakub Viimsis kortereid koos köögitehnikaga

27.03.2013

Käesoleva aasta veebruaris valmis NCC-l Viimsi Tammeõue elamurajoonis uus, 42-korteriga elamu, kus lisaks siseviimistlusele on valmislahendusena paigaldatud kodumaise tootja köögimööbel.

NCC Elamuarendus OÜ juhataja Priit Aeru sõnul on Skandinaavias nii valmis köök kui esikumööbel uute korterite puhul juba reegel. ”Eesti turg astub esimesi samme selle suunas,” märkis Aer.

”Köök on korteri sisustamisel üks suuremaid kulusid, kuid hulgi ostes saab arendaja olulise hinnavõidu ning praegu me täiendavat raha köögi eest ei küsi,” sõnas Aer.

”Lisaks rahale võidab korteriomanik ka ajas – köögimööbli tellimine ja tootmine on tavaliselt ajamahukas ja venib sageli kuude pikkuseks,” lausus Aer.

Korterites oleva köögimööbli valmistas Arens Mööbel. Köök on varustatud Zanussi integreeritud pliidi, külmkapi ja nõudepesumasinaga. Lisaks köögimööblile ja –tehnikale on Tammeõue korteritesse ehitatud ka esikukapid.

Aadressil Tammepõllu tee 23 asuva hoone 42 ühe- kuni kolmetoalise korteri suurus ulatub 38-75m2. Valminud kortermaja on Tammeõues arvult üheteistkümnes, ehitada on jäänud vaid viimane kortermaja, misjärel on elamuasum täielikult valmis.

Kaasaegse planeeringuga valgusküllased Tammeõue kolme- ja neljakorruselised kortermajad projekteerisid arhitektid Mattias Agabus, Eero Endjärv ja Priit Pent. Korterite sisearhitekt oli Merike Hirvoja.

Lisaks Tammeõuele arendab NCC suurematest projektidest veel Haaberstis Pärnaõue, Lasnamäel Vana-Kuuli ning Mustamäel Rabaküla. Koos käimasolevate detailplaneeringutega loob ettevõte Tallinnasse ja Harjumaale üle 2000 uue kaasaegse kodu.

Colliers: investorite huvi on liikumas Lätti ja Leetu

27.03.2013

Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on investorite huvi liikumas Eestist Läti ja Leedu poole. Hoolimata Läti eeldatavast eurole üleminekust on viimased kuud eriti aktiivsed just Leedus olnud, kuhu on viimase paari kuu jooksul mitmeid mahukaid investeeringuid tehtud.

Büroopindade turul eelistavad ettevõtted küll kaasaegseid büroohooneid vanematele majadele, kuid lõpliku otsuse tegemisel mängivad olulist rolli kogukulud. Seetõttu võib täheldada trendi, kus ettevõtted kulude optimeerimise eesmärgil madalama rendimääraga pindadele kolivad. Kaasaegseid büroopindu, kus kõrvalkulude aastane keskmine summa on 2-3 eurot ruutmeetri kohta kuus, peetakse konkurentsivõimelisteks, kuid kindlasti on eelis büroohoonetel, kus kulud jäävad alla 2 euro ruutmeetri kohta kuus.

Kaubanduspindade sektoris jätkavad toidukaupluste ketid uute kaupluste avamist ja ehitamist, et oma turuosa suurendada või tagasi võita. Selver on teatanud, et plaanivad novembris avada 6 500 ruutmeetri suuruse hüpermarketi Peetri alevikus, samuti on Rimi teatanud, et avavad 2013. aastal neli uut poodi.

„Välismaiste kaubamärkide puhul, kes esmakordselt soovivad Eesti turule siseneda, on näha tendentsi, et üha rohkem ollakse huvitatud omaette kaubamärgikaupluste rajamisest. Üks sellise huvi põhjustest on kindlasti Eesti head makromajanduslikud tulemused ja positiivne turuhoiak ning ka head jaemüüginäitajad. Huvi ei ole langenud ka kaubanduskeskustes asuvate pindade järele. Heas asukohas väikeste kaubanduspindade üür on kohati kasvanud isegi tasemele 60-70 eurot ruutmeetri kohta kuus, samas kui keskmine hind jääb 25-50 euro vahele ruutmeetri kohta,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Jae- ja tööstuspindade turul on kasvanud nõudlus heas asukohas maatükkide järele, kuna maa ostmine ja omatarbeks ehitamine võimaldab omanikel arendaja kasumi pealt kokku hoida. Sellest hoolimata on üsna tavaline, et mingil hetkel peab ettevõte siiski vabastama kapitali oma põhitegevuse jaoks ning kaaluma muuhulgas müügi ja tagasirendi võimalusi.

Investeerimisturul on investorid viimase kolme aasta jooksul keskendunud peamiselt Eestile. Praegusel hetkel on aga Läti ja Leedu neis rohkem huvi äratamas. Kuigi Läti peaks eeldatavasti 2014. aastal eurole üle minema, mis omakorda suurendab riigi usaldusväärsust investorite silmis ja seeläbi ka investeerimisaktiivsust, on viimaste kuude suuremad tehingud teostatud just Leedus.

Vanalinna korteri ruutmeetri eest saab Kohtla-Järvel korteri

27.03.2013

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles täna Äripäeva Kinnisvarakonveretsil, et Kohtla-Järvel maksab korter sama palju kui Tallinna vanalinnas elamispinna ruutmeeter.

“Kui vaatame tehingute arvu 1000 elankiku kohta, siis suuri erisusi me piirkondlikult ei näe. Turg on suhteliselt aktiivne ka näiteks Kohtla-Järvel,” tõi Toompark näite. Eestis tehakse aastas 1000 elaniku kohta 20 tehingut, Kohtla-Järvel 22, Tallinnas 26. Loe pikemalt Äripäeva teemaveebist BestSales.ee

Toomparki sõnul on Eestis tervikuna kinnisvara hinnad üles läinud nii pakkumise kui ka reaalsete tehingute osas. “Otseselt mõjutab seda uusarenduste arv. Kuid kui võrrelda samas hoones tehtud tehinguid aastase vahega, siis ka sel juhul on näha oluline hinnatõus. Sellist trendi on näha igal pool Eestis va Kohtla-Järve,” tõi Toompark välja taaskord ühe erinevuse.Tema sõnul on korterite ruutmeetri hind Tallinnas keskmiselt 1100 eurot ja Kohtla-Järvel 102 eurot. “Tallinnas on hinnad aastaga kasvanud 7%, Narva näiteks isegi 16%, Kohtla Järvel -1%,” tõi Toompark välja kinnisvaraturu suured käärid. Uusarendusi Kohtla-Järvel paraktiliselt ei ole. “Mõistetavalt ei ole arendajal sellisel hinnatasemel mingit võimalust,” ütles Toompark.

Kinnisvaraturul toimuv on seotud keskmise sissetulekuga. “Tallinnas tuleb viis aastat palka teenida, et mingi elamispind osta. Seda siis arvestatuna keskmise palgaga,” tõi Toompark näite. “Pärnu turg on selles mõttes anomaalia, et Pärnus on nn teise kinnisvara omanikke ning ka välismaalasi, kes elamispindadega tehinguid teevad.”

Toomark ütles, et Kohtla-Järve kohta käiv statistika võib viidata atrkatiivsele investeerimisvõimalusele. Toomparki hinnangul on Ida-Virumaa kinnisvaraturul potentsiaali. Kuuldavasti on Narva kõrval hakanud Venemaalt pärit raha liikuma ka Kohtla-järve kinnisvarasse.

http://www.ehitusuudised.net/article/2013/3/27/vanalinna-korteri-ruutmeetri-eest-saab-kohtla-jarvel-korteri

EfTEN Kinnisvarafond laieneb Lätisse

27.03.2013

EfTEN Kinnisvarafond ostis Riia lähistel Jelgavas kinnistu, kuhu on plaanis rajada kaubanduskeskus, mille ankurrentnikuks on RIMI. Ost tähistab EfTENi sisenemist Läti turule, asutamisel on ka fondivalitseja kohalik tütarfirma.

EfTEN Capitali tegevjuhi Viljar Arakase sõnul on Jelgava kinnistule rajataval kaubanduskeskusel tugev lähtepositsioon. „Kinnistu asub soodsas asukohas tiheda liiklusega tee ääres. Ankurrentniku RIMIga, kes võtab enda alla 60% keskuse pinnast, on üürileping juba sõlmitud, ning ülejäänud pinnale rentnike leidmisesse suhtume üsna kindlalt,“ lausus Arakas. „Jelgava projekt on õigupoolest meie jaoks sisuliselt üsna sarnane fondile kuuluva Viljandi UKU keskusega – nii Viljandis kui ka Jelgavas ostsime tühja kinnistu, olime ise arendajaks, ning mõlemas keskuses on sama suurel pinnal ankurrentnikuks RIMI. Jelgavas on vaid teisi üüripinnad umbes tuhande ruutmeetri võrra väiksemas mahus.“

Kinnistu asub Jelgavas aadressil Rigas iela 48, 60 000 elanikuga Jelgava linn ise asub Riiast 40 km kaugusel. Jelgava kinnistu maaüksuse kogusuurus on 16 785 ruutmeetrit, millest hoone rendipind on 4470 ruutmeetrit. Parkimiskohti on ca 240.

Arakas märkis, et ettevõtte plaanid Lätis tegutsemiseks on laiemad. „Tegu ei ole meie jaoks ühekordse visiidiga lõunanaabrite juurde – asutamisel on kohalik fondivalitseja tütarfirma ning teise tehingu eelleping on Lätis tänaseks juba sõlmitud,“ märkis Arakas. EfTENi partneriks Lätis on Viktors Savinsi ettevõte Newcom SIA, kellega kahasse on asutamisel tütarfirma EfTEN Capital SIA. Tulevane tütarfirma hakkab juhtima kõiki EfTENi investeeringuid Lätis. „Viktors Savins on tugev tegija, kellega meid seob koostöö juba enam kui kümne aasta tagant, kui ta juhtis Arco Vara Läti üksust. Nüüd tegutseb ta Newcom’i märgi all oma ettevõttes. Oleme Viktorsiga teinud turu-uuringuid viimased üheksa kuud ja nüüd jõudnud esimeste tehinguteni ning reaalse tegevuse alustamiseni,“ rääkis Arakas.

Jelgava kinnistu ostuga on EfTEN Kinnisvarafondi portfellis kokku 16 objekti, kogupindalaga 88 000 ruutmeetrit rendipinda, mis jaguneb büroo-, teenindus-, majutus-, müügi- ja laopindade ning avaliku sektori kasutuses oleva kinnisvara vahel.

EfTEN Kinnisvarafond on fondivalitseja EfTEN Capitali poolt 2008. aastal asutatud ärikinnisvarasse investeeriv kinnisvarafond, mille portfellis on kokku kuusteist ärikinnisvara objekti. EfTEN Capital AS on samal aastal grupi Eesti ettevõtjate poolt asutatud varavalitsemise ettevõte, mis tegeleb peamiselt ärikinnisvarafondide ja portfellide valitsemisega. EfTEN Capital AS omab fondivalitseja litsentsi ning kuulub Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Ettevõte pakub ka eraportfelli haldusteenust.

Vanalinna korteri ruutmeetri eest saab Kohtla-Järvel korteri

27.03.2013

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ütles täna Äripäeva kinnisvarakonveretsil, et Kohtla-Järvel maksab korter sama palju kui Tallinna vanalinnas elamispinna ruutmeeter.

“Kui vaatame tehingute arvu 1000 elaniku kohta, siis suuri erisusi me piirkondlikult ei näe. Turg on suhteliselt aktiivne ka näiteks Kohtla-Järvel,” tõi Toompark näite. Eestis tehakse aastas 1000 elaniku kohta 20 tehingut, Kohtla-Järvel 22, Tallinnas 26.

Toomparki sõnul on Eestis üles läinud nii kinnisvara pakkumise kui ka tehingute hinnad. “Otseselt mõjutavad seda uusarendused. Kuid kui võrrelda samas hoones tehinguid aastase vahega, on ka sel juhul näha oluline hinnatõus. Sellist trendi on näha igal pool Eestis, v.a Kohtla-Järve,” tõi Toompark välja.Tema sõnul on korterite ruutmeetri hind Tallinnas keskmiselt 1100 eurot ja Kohtla-Järvel 102 eurot. “Tallinnas on hinnad aastaga kasvanud 7%, Narva näiteks isegi 16%, Kohtla Järvel -1%,” tõi Toompark välja kinnisvaraturu suured käärid. Uusarendusi Kohtla-Järvel paraktiliselt ei ole. “Mõistetavalt ei ole arendajal sellise hinnataseme juures mingit võimalust,” ütles Toompark.

Kinnisvaraturg on seotud keskmise sissetulekuga. “Tallinnas tuleb viis aastat palka teenida, et mingi elamispind osta. Seda siis arvestatuna keskmise palgaga,” tõi Toompark näite. “Pärnu turg on ses mõttes anomaalia, et seal on nn teise kinnisvara omanikke ning ka välismaalasi, kes elamispindadega tehinguid teevad.”

Toompark ütles, et Kohtla-Järve statistika võib viidata atrkatiivsele investeerimisvõimalusele. Tema hinnangul on Ida-Virumaa kinnisvaraturul potentsiaali. Kuuldavasti on Narva kõrval hakanud Venemaalt pärit raha liikuma ka Kohtla-Järve kinnisvarasse.

Tallinna korterite üüripakkumisi jäi aastaga 8% vähemaks

27.03.2013

Portaali KV.EE andmetel pakuti veebruaris Eestis üürile 3039 korterit. Neist üürikorteritest valdav osa ehk 64% asub Tallinna linnas.

Eesti üüripakkumiste arv vähenes aastaga 4%, Tallinna pakkumisi jäi sama ajaga 8% võrra vähemaks.

Tallinna järel suuruselt teine üüriturg asub Tartu linnas, kus asub üüripakkumistest 18% ehk 531 üüripakkumist.

Pärnus oli veebruaris portaali KV.EE andmetel üüripakkumisi 248, ning tegemist on Narva kõrval ainsa maakonnakeskusega, kus pakkumiste hulk aastaga kasvas.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
Maakond 02/2012 02/2013 Muutus, %
Eesti 3 181 3 039 -4%
Haapsalu 14 13 -7%
Narva 29 82 183%
Pärnu 228 248 9%
Rakvere 23 22 -4%
Tallinn 2 099 1 938 -8%
Tartu 574 531 -7%
Valga 32 27 -16%
Viljandi 15 NA

 

Korterite üüripakkumiste jagunemine maakonnakeskustes portaalis KV.EE

Ära ütle ehitajale, et ei tea ehitamisest midagi

27.03.2013

Kuigi vast iga inimene on oma elus mõnda teenust tellinud siis ehitustööde tellimisel jäädakse sageli hätta. Mis on need põhjused, miks ehitustööde tellimine ebaõnnestub?

Miks ehitustööde käigus selgub, et tööd lähevad kallimaks kui algselt plaanitud, miks on tööd ebakvaliteetsed ja miks tööd võtavad kauem aega? Allpool mõned sagedasemad põhjused, miks asjad kontrolli alt väljuvad.

Tööde maht ja sisu jääb ebaselgeks

Väiksemate tööde puhul ei kirjeldata hinnaküsimisel piisavalt täpselt tööde sisu ja suuremate ehitustööde puhul pole projekt piisavalt detailne ning ei anna täpset ülevaadet, milliseid töid võib teha.

Kuna tööde tellija ei tea enamasti isegi kuigi täpselt, millised tööd ja kuidas tuleb need teostada, siis ei oska ka ehitaja tellija soovidest aru saada. Kui ehitustööde teostamiseks vajalik info või projektdokumentatsioon on ebapiisav siis saab iga ehitaja tööde mahust erinevalt aru ning koostab hinnapakkumise erinevalt. Kuna väga detailselt hinnapakkumist lahti ei kirjutata siis ollakse ühel hetkel tööde teostamisel olukorras, kus ehitaja ütleb, et nüüd on tema poolt tööd teostatud, samas kui tellija arvates tuleks veel teostada selle töö raames veel teisigi töid.

Täiendavalt on probleemiks konstruktsioonide sõlmede lahendused. Kui tellija poolt pole sõlmede lahendusi ette antud või pole sõlmede osas standardseid lahendusi, siis teostavad ehitusfirmad sõlmede osas omapoolsed lahendused, mis võivad olla sobilikud, kuid võivad ka mitte olla.

Ehitusfirmad ei ole üldjuhul projekteerimisfirmad ning tellija ei peaks eeldama, et konstruktiivsete sõlmede lahenduste väljatöötamine ehitusfirma ülesanne. Kui näiteks detailsete sõlmede projekteerimise ülesanne jäetakse ehitajale siis peaks see olema ka hinnaküsimise lähteülesandes kirjas, vastasel korral jäetakse ülesse risk, mis võib tähendada ebakvaliteetset tehniliste lahendust.

Ehitusfirmat valitakse ainult hinna järgi

Kuna ehitustööd on kallid siis loomulikult proovib iga ehitustöö tellija enda jaoks saada kõige soodsama hinna. See tähendab seda, et valitakse enamasti kõige soodsama hinna teinud ehitusfirma ja ei tehta selgeks, mis töid selle firma pakkumine tegelikult sisaldab.

Reeglina kipuvad just soodsama hinnapakkumise teinud firmad alati oma hinnapakkumist kõige vähem lahti kirjutama nii kasvab risk, et esitatud pakkumine sisaldab väiksemas mahus töid kui teistel pakkujatel.

Sellises olukorras on oluline ehitajaga maha istuda ja rida realt tööde sisu üle küsida ja mis kõige olulisem – pakkumise juurde koostada kirjalikult täiendav „tööde selgituste“ dokument. Sellisele kirjalikule dokumendile tuleks kindlasti võtta ka ehitusfirma esindajalt allkiri ja see dokument oleks lisa hinnapakkumise juurde.

Sageli sellise töö käigus selgub, et algselt odav pakkumine osutub oluliselt kallimaks, sest pole arvestatud osade töödega või küsimuste käigus selgub, et pakkuja annab ebakindlad vastuseid, mida töö sisaldub või mitte, ei jäta ehitusfirmast usaldusväärset muljet.

Loomulikult ka mina eelistan odavamat hinda, kuid ainult juhul kui mulle on selge, kuidas see hind on saavutatud. Kui hinnapakkumiste läbivaatamiste käigus selgub, mille tõttu on pakkumine odavam (näiteks plaanitakse tööd teostada mõne alternatiivse materjaliga, mis on odavam või kasutatakse uuemat tehnoloogiat, mis võimaldab näiteks kiiremini ehitada) siis on palju lihtsam otsustada. Alati peab selgeks tegema, kuidas teistega võrreldes odavam pakkumine on saadud ja kas selle pakkumisega kaasneb olulisi riske.

Pakkumiste osas küsimuste küsimine eeldab, et teostatavatest töödest ja tehnoloogiast saab ka tellija ise aru. Kahjuks tellijal endal sageli ei ole seda kogemust ja teadmist siis jääb põhjalikum pakkumiste sisude analüüs tegemata. Kui endal pole kogemust siis see on koht, kus tasub konsultant kaasata, kes aitab pakkumiste sisust selgust saada.

Tööde teostamiseks ei koostata korrektset kokkulepet või lepingut

Kuigi pakkumine sisaldab tööde teostamise osas küllaltki palju infot, siis ainult pakkumise alusel tööde teostamise alustamisel jääb mitmeid olulisi teemasid kokku leppimata. Need kokkuleppimata teemad aga teevad sageli hiljem tõsist peavalu. Näiteks on oluline kokku leppida tööde täpsed teostamise tähtajad ja ka vahetähtajad, millised tööde osas tehakse kaetud tööde aktid, millised on sanktsioonid tööde tähtaegade ületamise eest, kuidas toimub arveldamine, kes tasub ehitustöödega seotud elektri ja vee eest jne.

Kui omavahelisi tingimusi eelnevalt kokku ei lepita läheb koostöö varem või hiljem pingeliseks ning vaidlused tekivad pea iga eelnevalt kokkuleppimata teema osas.

See aeg, mis kulub kokkuleppe või lepingu kokkupanemiseks tasub kindlasti kulutada, sest see kaitseb nii tellijat ja kui ehitajat. Mõnikord tundub, et lepingut ei koostata mugavusest või kuna on kiire, andmata aru, et just ühiste mängureeglite kokkuleppimine aitab ennekõike edukat koostööd saavutada.

Kindlasti peaks kõik arveldamised tellija ja ehitaja vahel olema tõendatavad. Siinkohal pean silmas seda, et tellija saaks alati tõestada, et ta on makse teinud ja ehitaja on selle kätte saanud. Kui tasumine toimub ülekandega siis pole probleemi, kui aga sularahas siis on oluline, et ehitaja ametlik esindaja sularaha saamisel oma allkirjaga kinnitaks konkreetse summa kättesaamist, kus oleks ka kirjas, mis summa, kes raha vastu võttis, mis kuupäeval ja mis tööde eest ning milline ettevõte raha vastu võttis.

Miks see on oluline? Kui pole selge, kes raha vastu võttis, siis probleemide korral kipuvad sularaha vastuvõtnud firmad väitma, et saadud raha võttis vastu füüsiline isik, mitte juriidiline isik ning taganevad näiteks garantiidest ja muudest kokkulepetest.

Tee ehitusfirma taustakontrolli enne lepingu sõlmimist

Taustakontrollil on määrav osa kvaliteetse tulemuse saavutamisel. Kui sageli vaadatakse seda, kaua ehitusfirma on tegutsenud ja kas firma on suutnud turul ellu jääda siis koostöö mõttes on vahest kõige olulisem uurida ettevõtte võtmeisikute tausta. Peamised võtmeisikud on ettevõtte juht või juhid ning ideaalne oleks teha taustauuring ka konkreetse töödejuhataja või projektjuhi osas, kes hakkab sinu objektiga tegelema.

Taustakontrolli tulemusel peaks eelistama sellist firmat, kus võtmeisikud on alati kättesaadavad ja tunnistavad ka oma probleeme, kuid otsivad neile alati ka lahenduse. Ehituses tuleb alati ette ootamatuid olukordi ning probleeme ning ei maksa loota, et neid sinu objektiga ei teki. Olulisem ongi just see, et probleemide korral nendega ehitaja tegeleb ning need koostöös lahendab.

Koostöö osas saab parimat tagasisidet ehitusfirma varasematelt tellijatelt ja alati tasub neilt uurida, kuidas probleemide korral ehitaja need lahendas.

Ära ütle ehitajale „ma ei tea ehitamisest midagi

Väga sageli ütleb tellija ehitajaga esimest korda kokku saades, et ta ei tea ehitamisest mitte midagi. Selle lause välja ütlemisega annab tellija ehitajale võimaluse hakata kohe mõnevõrra tellijaga manipuleerima.

Ehitaja tajub, et ta saab lihtsalt asju suunata enda jaoks mugavamate lahenduste suunas, kuna vastaspool pole ehitusteemadega kursis. Tulemuseks olukord, kus näiteks ehitaja ütleb, et sellist lahendust ei saa teostada või seda tuleks teha teistmoodi, mis võib olla ehitaja jaoks odavam või lihtsam. Või küsib lisaraha tööde eest, mis peaks sisalduma kokkulepitud tööde mahus.

Kindlasti on ka aumeestest ehitajaid, kuid kindlasti pole neid palju.

Palju parem oleks kui öelda ehitajale, et ma kaasan omanikujärelevalve tööde kontrollimiseks või et teen alati tööde sisu endale selgeks ning jälgin selle õiget teostamist.

Edukat ehitustööde tellimist!

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

1Partner Kinnisvara: Vaba büroopinna leiab äärelinnast

27.03.2013

Uusi büroohooneid kerkib vähe ja vakantsused on madalal ning veelgi vähenemas. Siiski käib see jutt eelkõige Tallinna kesklinna A-klassi büroohoonete kohta. Äärelinnas ei ole probleem leida kiiresti head kontoripinda, analüüsib büroopindade turgu 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Viimase aasta kahe jooksul on ettevõtted üksjagu liikunud. Ettevõtete ümbermanööverdamiste tulemusena on kesklinna ja südalinna kvaliteetsete büroohoonete vakantsus minimaalne. Keskmisest suurema ehk näiteks 1000-ruutmeetrise vaba pinna leidmine kesklinnas ei olegi nii lihtne,“ kommenteerib Tanel Tarum.

Kesklinna kontorihoonete täituvust on oluliselt mõjutanud ettevõtete kesklinna poole kolimine. See aga on loonud olukorra, kus äärelinnas on vakantsused suurenenud ning kvaliteetse äärelinna büroopinna leidmisega probleeme ei ole.

„Oleme üsna kiiresti valmis kliendile leidma äärelinna hea kvaliteediga 1000-ruutmeetrise büroopindade valiku ja seda mõistliku hinnaga,“ lubab Tanel Tarum. „Äärmusliku näitena teame juhust, kus äärelinna uues hoones anti büroopind üürile hinnaga 6,5 €/m². See siiski on erand, tavapäraselt jääb äärelinna büroopinna üürihind 8-11 €/m² tasemele, millele lisanduvad kõrvalkulud.“

Käesolevalt aastalt ootab 1Partner Kinnisvara äärelinna büroohoonete vakantsuse aeglast vähenemist. Uusi büroohooneid ehitatakse juurde vähe, seetõttu kipuvad vabad pinnad täituma. Kõrged ehitushinnad küll nõuavad uute büroopindade hinnatõusu, kuid kontoripinna kasutajad ei ole seda valmis vastu võtma. Siiski prognoosib 1Partner Kinnisvara, et büroode üürihinnad kasvavad aastaga 3-7%.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Sotsiaaldemokraadid: maamaksuseadus tuleb muuta õiglasemaks

26.03.2013

Sotsiaaldemokraadid tahavad täna riigikogus algatatud maamaksuseaduse muutmise eelnõuga kompenseerida omavalitsustele looduskaitsealadelt saamata jääva maamaksu.

„Looduskaitsealadele kehtiv maamaksuvabastus aitab maaomanikele hüvitada riigi poolt seatud piiranguid. Paraku kaasneb sellega maksu vähemlaekumine omavalitsustele. Olukord, kus riik on andnud maaomanikule maksuvabastuse, kuid vähendanud seetõttu omavalitsuste tulusid, on selgelt ebaõiglane,“ ütles Kalev Kotkas.

Sotsiaaldemokraatide hinnangul oleks igati õiglane, kui edaspidi hüvitab riik omavalitsustele saamata jääva maksu. Sarnane skeem toimib Kotkase sõnul ka kodualuse maa maksuvabastuse puhul.

Looduskaitsealadele antud maksuvabastused ja -soodustused mõjutavad omavalitsusi erinevalt. Üheks suurimaks kaotajaks on Lääne-Virumaa Vihula vald, kus näiteks 2011. aastal jäi looduskaitsealadelt laekumata 122703 euro ulatuses maamaksu. Kokku tõi maamaks valla eelarvesse ligu 268000 eurot.

Kehtiv kord „võtab“ suuri summasid ka Kuusalu, Käina ja Vormsi valdadelt. Sotsiaaldemokraatide ettepaneku järgi tuleb tekkiv rahaline auk katta riigieelarvest, märkis Kotkas. Maa-ameti hinnangul kulub selleks aastas kuni 1,75 miljonit eurot.

Maamaksuseaduse järgi ei maksta maamaksu kaitsealade, loodusreservaadi ja sihtkaitsevööndi maalt ning püsielupaikade sihtkaitsevööndi maalt.

Statistika: Kinnisvaratehingute väärtus kasvas aastaga 14%

26.03.2013

Eesti kinnisvaratehingute arv oli 2012. aastal statistikaameti andmete 36 458 Aastaga kasvas kinnisvaratehingute arv 12%.

Kinnisvaratehingute väärtus oli samal ajal 1,8 miljardit eurot. Tehingute väärtus kasvas aastaga 14%.

Eelmisel aastal sõlmitud kinnisvaratehingutest 282 tehingut olid tehingud hoonestusõigusega. Hoonestusõigusetehingute koguväärtus oli 40 miljonit eurot.

Kinnisvaraturu hea tervis luba, et ka käesoleval aastal on arengud positiivsed. Eelmise aasta kõrge korteritehingute arvu aga on sedavõrd kõrgel tasemel, mis ei luba käesolevalt aastalt sama suurt tehingute arvu kasvu oodata.

Küll võib jätkuva kinnisvarahindade kasvu tõttu eeldada, et 2013. tehingute väärtus on sarnaselt eelmisele aastale tõusus 8-12%.

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute arv

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon €

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtus, miljon €

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Notariaalselt tõendatud ostu-müügilepingute väärtuse ja tehingute arvu muutus võrreldes eelmise aastaga, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Miks peaks kinnisvaraalaste küsimuste korral appi võtma oma ala spetsialisti

25.03.2013

Meie igapäevane elu on väga kiire ja on tore, kui tekkivate probleemide korral saame kasutada sõprade, tuttavate ja erinevate oma ala spetsialistide abi. Näiteks kui meil on küsimused õigusruumi teemal ning soovime olla kindlad lahenduste seaduslikus korrektsuses, siis pöördume kindlasti juristi poole.

Miks ei peaks me siis kinnisvaraalaste küsimuste korral appi võtma oma ala spetsialisti, kes  tegeleb iga päev selle valdkonnaga ja on kursis turuolukorraga. Miks on siis korteri müügi, ostu või üürimise korral õige pöörduda abi saamiseks professionaalse kinnisvaramaakleri poole ja osta tema teenust? Toon siin välja olulisemad punktid, miks peaks kasutama  maaklerit oma kinnisvara müümisel:

  • Maakler on professionaal, kes on läbinud erialased koolitused, arendab end pidevalt ja tunneb piirkonna turuolukorda (on kursis tehtud tehingutega, kinnisvaraturu muutuste ja suundumustega, omab andmebaasi piirkonna ostuhuvilistest.
  • Maakleri selja taga on professionaalide meeskond – suuremates kinnisvarabüroodes on tööl turuanalüütikud, juristid ja turundusinimesed, tehakse koostööd professionaalsete fotograafidega jms. Maakler leiab just sellele konkreetsele korterile parimad reklaamivõimalused ning maaklerfirma kannab ka korteri reklaamikulud.
  • Maakler oskab ette näha tehingu korraldamisel ette tulla võivaid nüansse, millega mittearvestamine võib müüjale või ostjale tuua rahalist kahju.
  • Maakler korraldab sujuva ja mugava korteri müügi kuni korteri üleandmiseni ostjale, viib läbi korteri müügipresentatsioonid, läbirääkimised ostja ja müüja vahel ning püüab korteri müüjat esindades saada müüjale parimat hinda.
  • Maaklerit on vaja selleks, kui müüja soovib korteri müüa mugavalt ja turvaliselt.
  • Kinnisvaramaaklerite teenuse standard nõuab, et maakler esindaks müüjat kirjaliku lepinguga. Lepinguga võtab maakler kohustused müüja ees ja vastutuse. Nn libamaaklerid on valmis korteri müüki vahendama ka ilma lepinguta, sest nad ei soovi võtta vastutust.
  • Tihti on müüjal emotsionaalselt raske viibida oma kodu näitamise juures ning samamoodi võib tal tekkida raskusi ostjate vastuväidetega. Soovi korral võib müüja usaldada maaklerile oma korteri võtme ja ei pea viibima korteri näitamise juures.
  • Vajadusel aitab maakler korraldada korteri esitluseks vaja mineva koristuse, hiljem kolimise.

Maakler kuulab ära teie ootused ning soovid ning annab nõu, kui reaalne on müügihind, müügiperiood ning millised on konkreetse eluruumi plussid ja miinused. Iga korter on eripärane ning hinna kujunemine väga individuaalne, seega ei saa kinnisvara hinda kujundada kunagi üheste standardite järgi. Teie kinnisvaramaakler töötab teie heaks ja seega säilib teile kodu vahetamise perioodil tavapärane elukorraldus ning kokkuvõttes säästate oma aega ja raha.

Vahel tuleb ette olukordi, kus inimestel on vaja väga lühikese aja, näiteks ühe-kahe kuu jooksul müüa oma olemasolev korter ja kolida uude. Põhjuseid nn kiirmüügiks võib olla mitmeid. Sellises olukorras on väga oluline maakleri ja kliendi vaheline koostöö, et tagada parim tulemus.

Maakler viib ennast kurssi korterit puudutava dokumentatsiooniga ning teeb ise kinnisturaamatust ja ehitusregistrist väljavõtted, suhtleb korteriühistu või haldusfirmaga ja hangib müügiks vajamineva info (sh viimase kalendriaasta kommunaalarved). Väga oluline on see, et korter oleks enne maakleriga kohtumist korrastatud, üleliigsed asjad ära pandud jne, nii on võimalik teha kohe vajalikud pildid. Pärast kõike seda on lihtne koostada ka atraktiivne müügikuulutus, lisada selle juurde ka korteri plaan ning potentsiaalsed ostjad jõuavad kiiresti kohale.

Korteri kiirmüügi korral on kõige olulisem tegur korteri hind, mis olukorda arvestades peaks olema hetkel samas piirkonnas müügis olevate korterite hindadest mõnevõrra madalam. Maakleril on olemas andmebaas võimalikest ostuhuvilistest ning selleks, et tagada korteri võimalikult kiire müük, teeb maakler koostööd ka teiste kinnisvarabüroodega.

Korteri müüjal peaks olema ka selge ettekujutus oma ootustest uuele ostetavale kodule. Antud kirjelduste põhjal saab maakler juba olemasoleva korteri müügiperioodil teha uute sobivate korterite pakkumisi ning korraldab ka nende esitlused. Sellises tihedas koostöös on täiesti võimalik, et maakler leiab teie korterile ostja ja teile sobiva uue korteri ühe kuu jooksul.

Kogu suhtluse panga, notaribüroo ja ostjate ning müüjate vahel korraldab maakler ja hoolitseb selle eest, et kõikidel osapooltel oleks protsessi kulgemisest täpne ülevaade. Võimalik on ka üheaegne korteri müügi ja uue ostu vormistamine, mis on osapooltele rahaliselt soodsam ja mugavam ning samas hoiab kokku meie suurimat väärtust, milleks on aeg.

Artikli autor:
Ülve Vaarmets
Uus Maa

Artikli allikas on
Uus Maa
 Uus Maa

Nordecon AS ja AS ASTRI-NARVA sõlmisid lepingu Narva ASTRI kaubanduskeskuse III järgu ehitamiseks

25.03.2013

Nordecon AS ja AS ASTRI-NARVA sõlmisid 25.03.2013 ehituslepingu Narva ASTRI kaubanduskeskuse III järgu ehitamiseks.

Tööde käigus lammutatakse osaliselt olemasoleva kaubanduskeskuse ühekordne hooneosa ning rajatakse uus 3-korruseline hoone, mis sisaldab kokku ligikaudu 19 000 ruutmeetrit uut kaubanduspinda.

Samuti ehitatakse välja parkimismaja koos avatud parklaga pea 400 autole ning korrastatakse ümbritsevad tänavad.

Ehituslepingu maksumus on üle 15 miljoni euro, millele lisandub käibemaks. Ehitustööd algavad aprillis 2013 ning lõpevad suvel 2014.

Kodumaiste hoiuste aastakasv püsis veebruaris 7% tasemel

25.03.2013

Laenu- ja liisinguportfelli aastakasv tõusis veebruaris 2,4%ni. Kasvutempo kiirenemise taga oli ettevõtete viimase aasta suhteliselt hoogne laenutegevus, mis tõi kaasa ärilaenude portfelli 6,3%lise aastakasvu. Kuiseid muutusi mõjutas veebruaris hooajaliselt tagasihoidlikum laenude väljastamine. Seetõttu vähenes Eesti ettevõtete ja majapidamiste võetud laenude ja liisingute kogumaht kuu jooksul 27 miljoni euro võrra 14,7 miljardi euroni.

Ettevõtted võtsid veebruaris uusi laene ja liisinguid 8% rohkem kui mullu samal ajal. Pärast eelmistel kuudel sõlmitud ühekordseid suuri tehinguid väljastati veebruaris laene mõnevõrra mõõdukamalt. Ligi kolmandiku pikaajalistest laenuvahenditest võtsid kinnisvaraettevõtted.

Eluasemelaene võeti veebruaris ligi 20% rohkem kui aasta tagasi. Uute laenude kiirele kasvule vaatamata oli eluasemelaenuportfelli aastakasv veebruaris veel endiselt negatiivne. Eluasemeturu aktiivsuse jätkudes on aga tõenäoline, et eluasemelaenude maht pöördub lähikuudel pärast neli aastat kestnud langust taas püsivamale tõusule.

Laenuintressimäärad veebruaris ei muutunud. Nii laenude baasintressimäärad kui ka marginaal püsisid jaanuari tasemel. Veebruaris välja antud eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,5% ja ettevõtete pikaajaliste laenude oma 3,1%.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht veebruaris ei muutnud ning nende osakaal laenuportfellis püsis eelmise kuu 3,3% tasemel. Vaatamata sellele, et käesoleva aasta alguses peatus probleemlaenude mahu vähenemine, jätkub järgnevatel kuudel tõenäoliselt siiski laenuportfelli kvaliteedi paranemine. Laenuteenindamise võimet toetavad madalad baasintressimäärad ja laenuvõtjate paranenud rahaline seis. Probleemlaenude mahtu kahandab aga ka edaspidi eelkõige pankade poolt lootusetuks hinnatud laenude bilansist maha kandmine.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste maht kasvas aastaga 7%. Pärast 2012. aasta esimesel poole suhteliselt kiiret kasvu on hoiuste kasvutempo mõnevõrra aeglustunud. Peamiselt majapidamiste vahendite kasvu tõttu suurenes veebruaris kodumaise reaalsektori hoiuste maht 112 miljoni euro võrra, ulatudes kuu lõpus 8,6 miljardi euroni. Välismaiste ettevõtete ja majapidamiste hoiuste osakaal hoiuste kogumahus püsis eelmise kuu 20% tasemel.

Allikas: Eesti Pank

1 2 3 … 1,320 1,321 1,322 … 1,556 1,557 1,558