Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Анализ SEB: житель Таллинна со средним уровнем дохода в состоянии приобрести на 8,1 квадратный метр меньшую квартиру, чем рижанин

Согласно индексу покупательной способности жилья SEB, в последнем квартале 2013 года степень доступности жилья повысилась в Риге и Вильнюсе, снизившись при этом в Таллинне.

В последнем квартале 2013 года житель Риги со средним уровнем дохода был в состоянии приобрести квартиру площадью в 50,5 квадратных метра, что на 0,9 квадратных метров больше, чем в конце 2012 года. Получающий среднюю зарплату житель Вильнюса мог приобрести квартиру площадью в 40,3 квадратных метра, что на один квадратный метр больше, чем год назад. В Таллинне же индекс покупательной способности жилья в конце 2013 года снизился по сравнению с третьим кварталом на 1,6, а в течение года – на целых 11 квадратных метров, до 42,4 квадратных метра.

Таким образом, в конце 2013 года получающий среднюю зарплату житель Таллинна был в состоянии приобрести, не принимая на себя дополнительных рисков и кредитных обязательств, типовую квартиру площадью в 42,4 квадратных метра. Это на 8,1 квадратных метра меньше, чем в Риге, однако превышает покупательную способность жителя Вильнюса на 2,1 квадратного метра.

В последнем квартале 2013 года средняя процентная ставка по новым жилищным кредитам составляла в Литве 2,37 процента, в Эстонии 2,98 процента и в Латвии 3,41 процента.

Руководитель по развитию направления работы с частными лицами SEB Трийн Мессимас объяснила, что в Риге и Вильнюсе, благодаря падению процентных ставок и росту реальной заработной платы, недвижимость стала более доступной несмотря на то, что цены на недвижимость немного выросли. В Таллинне же рост средней реальной заработной платы не смог перевесить повышения цен на квартиры и роста процентных ставок.

Индекс покупательной способности жилья SEB отражает количество квадратных метров квартиры, которое можно приобрести в кредит, получая доход среднего уровня, в то же время не принимая на себя излишних рисков (срок кредита 25 лет, самофинансирование 20 процентов и взнос в погашение кредита составляет 30 процентов от месячного дохода заемщика). В расчет принимается четыре фактора, влияющих на рынок жилья: цена типовой квартиры, средняя заработная плата, потребительские цены и средняя процентная ставка по новым жилищным кредитам. SEB вычисляет индекс покупательной способности жилья в сравнении Балтийских стран один раз в полугодие (в I и III квартале) начиная с III квартала 2011 года.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Viimsi elamispindade turg saab hoo sisse

Viimsi elamispindade turg on kui peegeldust pealinna korteriturul toimuvast. Suur tehingute arv ja kõrgele kerkinud korterite hinnad annavad inimestele võimaluse korter müüa ja kolida suuremale pinnale ehk soetada endale paarismaja, ridaelamu või ühepereelamu. Linnalähedane ja hea infrastruktuuriga Viimsi annab selleks suurepärased võimalused.

Viimsi elamispindade turul on hoog sees

Tõsiasi on see, et Viimsi elamispindade turg on juba hea hoo sisse saanud. Viimsi korteritehingute arv oli 2013. aastal maa-ameti andmetel 317, mis teeb aastaseks juurdekasvuks tugeva 34%. Korterite keskmine ruutmeetrihind kerkis selle ajaga 1250 euroni. Siin on kasvu isegi 21%. Keskmise korteriomandi tehingu väärtus oli 2013. aastal Viimsis 103 000 eurot.

Kõrgele kerkinud korterite väärtus võimaldab asendada korter suurema või paremate mugavustega elamispinnaga. Suuremaks eluruumiks on enamasti ridaelamu, paarismaja või ühepereelamu.

Suuremad pinnad lähevad hästi kaubaks

Vanemate ridaelamute ja paarismajade tehingute keskmine hind jääb Viimsis enamasti vahemikku 1000-1300 €/m². Uusi ridamajade-paarismajade projekte Viimsis napib, olemasolevad projektid lähevad enamasti kiiresti müügiks.

Ühe uuema ja hästipositsioneerituma Viimsi ridamajaprojektina väärib esiletõstmist Trigon Capitali arendatav Laaneveere projekt. Noortele peredele suunatud 14 ridamajakorteriga projekt apelleerib heale arhitektuurile, mere lähedusele ja looduse keskel olemisele. Korterite hinnatase jääb vahemikku 1500-1600 €/m².

Turu aktiivsus kandub elamumaa sektorisse

Eluruumide kõrval kandub turu aktiivsus edasi ka maade sektorisse. 2013. aastal tehti Viimsis 94 elamumaa tehingut, mis on 40 tehingu võrra rohkem, kui aasta varem. Keskmine tehingu väärtus on aastaga kasvanud 21% ja jõudnud pea 70 000 euroni. Käesoleva 2014. aasta esimeste kuude jooksul on aga Viimsi elamumaa tehingu keskmine väärtus kerkinud juba 115 000 euroni.

Linnalähedasest maakohast sisuliselt Tallinna äärelinnaks muutunud Viimsis on aktiivne korteriturg. Selle kõrval on suur osa Viimsi elamispindade turust paarismajadel, ridaelamutel ja ühepereelamutel.

Tänased kinnisvaraturu trendid näitavad igati, et just suuremate eluruumide turg on järjest enam hoogu võtmas. Hetke seisuga on tehingute arv juba kerkima hakanud, kõigi märkide järgi järgneb korterituru eeskujul tehingute arvu kasvule ka hinnatõus.

Laaneveere

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

SEB analysis: a resident of Tallinn on an average income can only buy a standard apartment 8.1 square metres smaller than a resident of Riga

According to the SEB housing purchasing power index, in the last quarter of 2013 the accessibility of housing improved in both Vilnius and Riga but declined in Tallinn.

In the last quarter of 2013, a resident of Riga on an average income could buy an apartment of 50.5 square metres, 0.9 square metres more than in late 2012. In Vilnius, a person on an average income could buy an apartment of 40.3 square metres, that is, one that is a square metre larger than a year ago. In late 2013, however, Tallinn saw the housing purchasing power index decline by 1.6 square metres compared to the 3rd quarter and by as much as 11 square metres – to 42.4 square metres – year on year.

Thus, in late 2013 a resident of Tallinn on an average income could purchase a standard apartment of 42.4 square metres without taking on excessive risks or loan obligations. This is 8.1 square metres less than the purchasing power of a resident of Riga but 2.1 square metres more than that of a resident of Vilnius.

In the last quarter of 2013, the average interest rate of new home loans was 2.37 per cent in Lithuania, 2.98 per cent in Estonia and 3.41 per cent in Latvia.

Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB, explained that a decline in interest rates and a growth in real wages made real estate more accessible in Riga and Vilnius despite the fact that real estate prices rose slightly. In Tallinn, however, growth in mean real wages could not outweigh the rise in prices of apartments or a slight increase in interest rates.

The SEB housing purchasing power index shows the number of apartment square metres that could be bought on an average income and with a loan, without taking any excessive risks (with a loan expiry date of 25 years, down payment of 20 per cent, and loan payment of 30 per cent of the borrower’s income). Four factors are considered to influence the home loan market: standard apartment price, average income, consumer prices, and the average interest rate of new home loans. SEB has been calculating the housing purchasing power index for the Baltic States semi-annually (in the 1st and 3rd quarters) since the 3rd quarter of 2011.

Kõik Raua tänava kallid korterid müüdi enne maja valmimist

Endover Kinnisvara müüs kõik Raua ja Vilmsi tänava nurgas asuvad Kadrioru Residentside korterid ja äripinnad enne valmimist ning alustab kuue uue arenduse ehitusega.

Ruutmeeter Raua 34 majas maksis 2000-3600 eurot.

Endover Kinnisvara tegevjuhi Robert Laud´i sõnul on maja kõrge kvaliteediga ja keskmisest kallima ruutmeetri hinnaga, kuid müüdi sellest hoolimata kiiresti. “Hästi valitud asukoha ja läbimõeldud omadustega projektide osas on tänasel turul nõudlus ka kõrgema hinnataseme korral. Eriti nõutud on Kadrioru ja Kalamaja piirkonnad. Raua 34 valmib lõplikult märtsi lõpus. Praegu käib viimaste tööde ja üldruumide sisekujunduse lõpuleviimine. Hoone aatriumi sisekujunduslahendusele korraldati konkurss Kadrioruga seotud fotokunsti leidmiseks ja sellele esitas oma tööd 15 fotograafi ja -kunstnikku,” ütles Laud.

Robert Laud´i sõnul alustab Endover kevadel Tallinnas kuue uue arendusega. “Praegu on nõudlust ja ka ehitushind on mõistlik,” ütles Laud ja lisas, et arendada tasub nii odavamaid kui kallimaid projekte.

Märts lõpus Raua 34 aadressil valmiva Kadrioru Residentside elu- ja ärihoone projekteeris arhitekt Lembit Tork, sisekujunduse tegi Helen Kolks. Kuuekorruseline maja hõlmab 2500 ruutmeetril 26 korterit ning äripinda. Majal on keskne klaasliftiga fuajee ning enamus korterite juurde kuuluvad suured rõdud või merevaatega katuseterrassid. Maja ümber on kõnniteed ja haljasala ning hoonealustel korrustel parklad ja panipaigad.

1995. aastal asutatud Endover Kinnisvara tegeleb kinnisvarainvesteeringute juhtimise ja kinnisvaraarendusega.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

LVM Kinnisvara alustab magusa rannarajooni kinnistu müüki

LVM Kinnisvara võitis SA Pärnu Haigla poolt korraldatud müügikorralduse hanke. SA Pärnu Haigla soovib võõrandada Pärnu rannarajooni südames asuva hoonetekompleksi aadressil Roosi 3.

„Atraktiivne hind, piirkonna keskmisest suurem kinnistu ning hoonestusmaht loovad suurepärased eeldused Pärnu linna nõutuimas piirkonnas erinevate arendusideede realiseerimiseks,“ märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

SEB analüüs: keskmise sissetulekuga tallinlane saab osta 8,1 ruutmeetrit väiksema tüüpkorteri kui Riia elanik

SEB eluaseme ostujõu indeksi kohaselt paranes 2013. aasta viimases kvartalis eluasemete kättesaadavus nii Riias kui Vilniuses, kuid vähenes Tallinnas. 

2013. aasta viimases kvartalis võis keskmise sissetulekuga Riia elanik osta endale 50,5-ruutmeetrise korteri, mis on 0,9 ruutmeetrit enam kui 2012. aasta lõpus. Vilniuses oli keskmise palga saajal võimalik osta 40,3- ruutmeetrine korter ehk ruutmeeter suurem kui aasta eest. Tallinnas aga langes eluaseme ostujõu indeks 2013. aasta lõpus kolmanda kvartaliga võrreldes 1,6 ja aastatagusega võrreldes tervelt 11 ruutmeetri võrra – 42,4 ruutmeetrile.

Niisiis sai 2013. aasta lõpus keskmise palgaga Tallinna elanik endale liigseid riske ja laenukohustusi võtmata soetada 42,4 – ruutmeetrise tüüpkorteri. See on 8,1 ruutmeetrit väiksem kui Riia, kuid 2,1 ruutmeetrit suurem kui Vilniuse elaniku ostujõud.

2013. aasta viimases kvartalis oli uute eluasemelaenude keskmine intressimäär Leedus 2,37 protsenti, Eestis 2,98 protsenti ja Lätis 3,41 protsenti.

SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas selgitas, et Riias ja Vilniuses muutis intressimäärade langus ja reaalpalkade kasv kinnisvara kättesaadavamaks vaatamata sellele, et kinnisvarahinnad pisut tõusid. Tallinnas aga ei suutnud keskmise reaalpalga kasv korterite hinnatõusu ja mõningat intressimäärade kasvu üles kaaluda.

SEB eluaseme ostujõu indeks näitab korteri ruutmeetrite arvu, mida keskmise sissetuleku juures saab laenu abil osta, võtmata samas liigseid riske (laenutähtaeg on 25 aastat, omafinantseering 20 protsenti ning laenumakse moodustab 30 protsenti laenuvõtja sissetulekust). Arvestatakse nelja eluasemeturgu mõjutavat tegurit: tüüpkorterite hind, keskmine palk, tarbijahinnad ja uute eluasemelaenude keskmine intressimäär. SEB arvutab Balti riikide võrdluses eluaseme ostujõu indeksit üks kord poolaastas (1. ja 3. kvartalis) alates 3. kvartalist 2011.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ajaloorubriik: Mardi uulits, lõbumajad ja saun

Tallinna kesklinnas vanas Keldrimäe asumis kulgeb põneva ajalooga Mardi tänav.

Tänav sai nimetuse piirkonna kinnisvaraomaniku Diedrich Christian Martensi järgi. Aja jooksul kasutati tänava kohta erinevaid nimekujusid: Martena tänav (1885), Martensgasse (1893), Martinstraße (1907), Мартенская ул. (1907), Martenstraße (1913).

Aastatel 1936–1991 kandis vana tänav aga Lennuki tänava nime. Toona algas tänav nüüdse Rävala puiestee kohalt ning lõppes Juhkentali tänavas. Täna on Lennuki nimi ajaloolise Mardi tänava osal, mis jääb Liivalaia tänavast kesklinna poole Sibulaküla asumisse.

Tsaariajal oli Mardi tänav tuntud mitmete avalike lõbumajade poolest. Sellest omaaegsest Tallinna punaste laternate piirkonnast on tänagi alles veel paar maja, kus omal ajal bordell asunud. Näiteks Mardi 3 puumaja, mis oli algselt tütarlaste pansionaat.

Hiljem ostis hoone aga proua Jevdokia Blohhina, kes avas seal Tallinna ühe peenema lõbumaja. Härrasmeeste seas väga hinnatud asutusest räägib vana tudengilaul Maja Mardi uulitsas. Hiljem oli Mardi 3 majas haigla, täna saatuse irooniana aga AIDSi ennetuskabinet.

Mardi tänava teises otsas keskturu kõrval on aga alles roosat värvi vana kivimaja, kus samuti bordell asunud. Selle naabruses on säilinud ka suurem grupp vanu puumaju.

Lisaks oli Mardi tänav tuntud kinnistuomaniku järgi nime saanud Ignatjevi sauna järgi. 19. sajandil kroonu täittapusaunana uksed avanud asutust tunti hiljem Lennuki tänava saunana. Paekivist saunahoone on tänaseni alles. Muide, kohe sauna kõrvalt voolas kuni 1930. aastateni avatuna üle Mardi tänava mere suunas Härjapea jõgi.

Mardi tänav pääses suuremate purustusteta 1944. aasta märtsipommitamisest. Häving saabus aga kolm aastakümmet hiljem, mil 1976. aastal lükati suurem osa Mardi tänava vanadest puumajadest kokku.

Asemele kerkisid valdavalt üheksakorruselised paneelmajad, samuti lasteaia hoone. Mardi tänava ajaloolise trassi müürisid aga kinni Liivalaia, toona Kingissepa tänava äärde Kaasani kiriku kõrvale ehitatud kõrged elumajad.

Mardi tänavale uue ilme andmine jätkub ka täna. Juba mainitud Mardi 3 puumaja vastas asuvale suurele lagedale kinnistule on just asutud rajama mitut kõrget elumaja.


Fotol Mardi 3 vana lõbumaja hoone, taamal paistab omaaegne Lennuki tänava saun.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

SEB nädalakommentaar: Luik, haug ja vähk ning majandusseisak

Võttes kokku eelmise nädala makronumbrid, näeb majanduspilt välja nagu luik, haug ja vähk, kes ei suuda omavahel kokku leppida, kuhupoole vankrit tirida. Seetõttu seisab vanker paigal.

Eelmise aasta lõpus oli meil tegemist majandusseisakuga. Selleks aastaks suunda näitavaid makronumbreid tuli jaanuaris vastakaid: ühelt poolt eksport langes 20 protsenti, teisalt suurenes turistide arv 11 protsenti.

Majandus kasvas täpsustatud andmetel 2013. aasta neljandas kvartalis 0,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga ning 0,2 protsenti võrreldes eelmise kvartaliga. Mõlemad kasvud aeglustusid.

Tarbimispoolelt tõmbasid kasvu alla investeeringud (mis eelmisel aastal olid enamjaolt kuhjunud kolmandasse kvartalisse). Majandussektorite poolelt süvendas langust peamiselt veondus- ja laondussektor. Peamine vedur nii tarbimis- kui ka tootmispoolelt on loogiliselt eratarbimine ning sellega seotult hulgi- ja jaekaubandus, kuid selle positiivne panus on samuti hakanud vähenema. Niisiis, siiani on kasvavate ja kahanevate sektorite jõuvahekord olnud võrdne ning keskmistunud nullkasvu juures.

See, et turistide arv jaanuaris 11 protsenti suurenes, on majanduskasvule hea uudis. Turistide panus majanduskasvu on päris oluline, kuid siiski väiksema tähtsusega kui ekspordi arengud.

Ekspordi osas aga on jaanuari numbrid üsna murettekitavad. Kuigi see mure pole nii suur, nagu 20 protsendilisest langusest esmapilgul arvata võiks. Nii suurele langusnumbrile viis ühekordne tehing laevadega, mis toimus juba eelmisel aastal. Kui see tehing välja võtta, jääb langusnumbriks 7 protsenti – kuid ka see on siiski suur langus. Langusstruktuuri vaadates on selle taga peamiselt elektroonikaseadmete eksport Rootsi. Selle ekspordi kõikumine tegelikult majanduskasvu kuigi palju ei mõjuta. Aga sellega langus ei piirdunud, ka mitmed teised ekspordiharud – näiteks valmistoidukaubad, keemiatööstuse toodang ja metallid – olid suures languses, mõjutades majanduskasvu juba rohkem.
Kütuste ekspordi jätkuv langus tähendab ka veondus-laondussektori kestvat negatiivset panust majanduskasvu.

Kui ekspordinumbrite kukkumise korral näidatakse kommentaarides juba inertsist valdavalt näpuga Soome poole, siis seekord selleks küll põhjust pole. Näpp tuleks suunata hoopis lõunasse ja itta. Eksport Soome kukkus küll 50 protsenti, aga kui eelmise aasta laevatehing välja jätta, siis püsib eksport samal tasemel, nagu see viimased kolm aastat juba olnud on. Seevastu enim vähenes eksport Leetu. Siin hakkavad sündmused seoses Venemaaga mõju avaldama nii Leedule, Lätile kui ka meile, kus eksport Venemaale on päris suure kaaluga. Lätis juba kahanes tööstustoodang jaanuaris 10 protsenti ja Leedus 7 protsenti. Soomes kahanes tööstustoodang 7 protsenti. Ilmselgelt tähendab see seda, et langus välisnõudluses pole veel lõppenud.

Kokkuvõttes: majanduskasvu väljavaated ei paista esimeses kvartalis kuidagi paranenud olevat. Ma arvan jätkuvalt, et esimeses kvartalis on majanduslangus tõenäolisem kui kasv.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Maja põhikonstruktsioone, kütte- ja kanalisatsiooniseadmeid tuleb regulaarselt kontrollida

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) tuletab kortermajade elanikele ja korteriühistutele meelde, et maja põhikonstruktsioonid, samuti kütte- ja kanalisatsiooniseadmeid vajavad regulaarset kontrolli. “Nende unarusse jätmine võib viia halvimal juhul koguni raskete, eluohtlike õnnetusteni ning materiaalse kahjuni, mis võib küündida kümnete tuhandete eurodeni, ” hoiatas Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Mardi sõnul on põhjust muretsemiseks just vanemate korterelamute elanikel, sest tehnilise järelevalve ameti hiljutise uuringu kohaselt on sadade 1960-1990 ehitatud suurpaneel-korterelamute rõdude esipiirdepaneelid varisemisohtlikus seisukorras.

“Lagunenud nõukaaegsed rõdud kujutavad endast otsest ohtu majaelanike elule ja tervisele,”, rääkis Mardi. “Väljaulatuva rõdu konstruktsioonide remonti praeguses KredExi toetusmeetmes otseselt välja toodud pole, samas kuulub rõdu hoone väliskonstruktsioonide hulka ja on oma olemuselt tihti väga tihti külmasillaks. Meie hinnangul peaks rõdude renoveerimine kuuluma energiatõhususe tõstmise terviklahendusse, kuid võiks kaaluda eraldi toetusmeetme loomist rõdude korrastamiseks või ehituseks – ilus ja korras rõdu loob ju elukeskkonnale lisaväärtust.”

Mardi sõnul paneb muretsema ka gaasiavariide rohkus. “Tehnilise järelvalve ameti ülevaatest selgub, et kõige enam gaasiavariisid leidis enim aset eluhoonetes ning valdavalt oli tegemist kortermajade ühisomandis olevate gaasitorustike pihkamisega,” vahendas ta. Seetõttu tuletab ta meelde, et tsentraalgaasi kasutavas majas vajab gaasitorustik regulaarset kontrolli, mida peab kindlasti läbi viima vastava eriala spetsialist. Ta soovitab pöörata tähelepanu ka vee- ja kanalisatsioonitorustikule, et tuvastada võimalikke lekkeid.

Mardi peab vanema korterelamu puhul ühistule parimaks lahenduseks siiski elamu tervikrenoveerimist. “Tervikrenoveerimine annab energia säästmisel parima tulemuse, aga parandab ka oluliselt elamu sisekliimat ning tagab seeläbi maja elamisväärsena püsimise täiendavateks aastakümneteks,” nentis ta.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Colliers & Sorainen: Real Estate Market Overview Baltics 2014

Ülevaade on alla laaditav: SIIT.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Äripindade üürilepingud muutuvad järjest paindlikumaks

Aastatel 2004-2006 sõlmitud äripindade üürilepingud hakkavad lõppema ning kliendid on asunud otsima senisest soodsamaid ja kvaliteetsemaid ruume. Kümne aastaga on üürilepingute tingimustes toimunud mitmeid muutusi.

Kõige olulisem on kindlasti see, et võrreldes varasemaga on lepingud muutunud paindlikumaks, mis siiski ei tähenda, et üürnik võib igal temale sobival ajahetkel ära minna. Küll aga kirjutatakse lepingusse punkt, mille kohaselt on senisel üürnikul näiteks samaväärse uue tulija leidmisel võimalik leping varem lõpetada. Tihti pakub uue üürniku leidmisel abi ka majaomanik, kellel ei lasu küll sellekohast kohustust, kuid juba puht inimlikust aspektist lähtudes tullakse üürnikule vastu, sest kellegi huvi ei ole hoida kedagi vägisi kinni, vaid olukord püütakse lahendada mõlemale poolele kasulikult.

Samuti on omanikud nõus vastu tulema ruumide väljaehitamisel. Loomulikult, kui soovitakse väga ekstravagantseid lahendusi, tuleb üürnikul ka ise juurde maksta. Päris uute üüripindade puhul on ruumide väljaehitamine aga juba hinna sees.

Muutuvad ka üüriperioodid

Aina enam tullakse üürnikele vastu ka lepinguperioodide osas ning vähem kui viis aastat kestev üüriaeg pole enam sugugi haruldus. Kuigi alla kolme-aastaseid lepinguid sõlmitakse harva, tuleb siiski ette olukordi, kus pind on olnud pikalt vaba ning sobiva kliendi leidmisel tullakse vastu ka veel lühema perioodiga. Aga selline lahendus on siiski erand.

Lao- ja tootmispindade puhul üürilepingu pikkus reeglina alla viie aasta ei lange. Pikka aega ollakse ühel pinnal juba seetõttu, et lao ja eriti tootmise kolimine on kallis ning ajamahuks ettevõtmine. Kui kord juba ollakse heade tingimustega pinnal, siis sellelt enam nii kergelt ära ei minda, sest korralike pindade järele on suur nõudlus ja uut samaväärset pakkumist ei pruugi turul olla.

Kõige olulisem on täpne leping

Üürilepingut sõlmides tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele:

  • Üürihinna indekseerimine. Lepingusse saab märkida, et üürihinna tõus saab igal aastal olema kindel protsent. Kõige levinum on see siduda tarbijahinnaindeksiga, kuid mitte vähem kui 1,5% ja enam kui 5%.
  • Lepingu ülesütlemine nii üürileandja kui üürniku poolt. Reeglina on lepingu kehtivusaja alguses periood, mil lepingut üles öelda ei saa. Näiteks, kui tegu on 5-aastase lepinguga, siis üürnik või üürileandja ei saa seda kolme kuu pärast lõpetada. Loomulikult on erisusi, kuid kõik, mis puudutab ülesütlemist, tuleb lepingus väga täpselt lahti kirjutada, et pärast ei tekiks arusaamatusi.
  • Lepingu kestus. Keskmiselt on selleks 5 aastat, kuid viimasel ajal sõlmitakse ka kolme-aastaseid või nn 3+2 lepinguid. Vahel harva sõlmitakse ka 1+1 aastaseid lepinguid, mis tähendab, et iga aasta lõpus on võimalik leping üles öelda ja tingimustes läbirääkida.
  • Tagatisraha. Võlaõigusseadusest tulenevalt on üürileandjal kohustus paigutada see raha eraldi kontole, mis tagastatakse üürnikule üüriperioodi lõppedes koos intressidega.
  • Kindlasti tuleb väga täpselt ära fikseerida kõik kuupäevad, millal toimub üüri tasumine ja kommunaalarvete edastamine, et pärast ei tekiks probleeme viivistega.
  • Ruumi sihtotstarve. Jälgige, üüritav ruum oleks Teie soovile vastavalt kas büroo-, kaubandus- või teeninduspind.
  • Ligipääs ruumidele. Inimesed on erinevad ja seega ka töötegemise ajad. Sellest tulenevalt tasub enne uue koha üürimist uurida, kuidas on hoonesse ligipääs pärast kella 17.00, nädalavahetustel ja riigipühadel.
  • Kui on soov paigaldada reklaam, siis on vajalik lisaks omanikule nõusolek ka omavalitsuselt.
  • Fikseerige, kuidas on võimalik lepingut pikendada ja millistel tingimustel.

Kindlasti on oluline jälgida, et üürilepingus on mõlemate osapoolte, üürniku ja üürileandja huvid võrdselt kirjeldatud.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks osta suurema või väiksema tubade arvuga korter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste korterite likviidsus on üüriturul enamasti kõrgem. See tähendab, et väiksemaid kortereid on tavapäraselt võimalik kiiremini üürile anda.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega. Vakantsuseperioodil tuleb aga kõrvalkulud (kommunaalkulud) tasuda üürileandjal.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on märksa lihtsam müüa.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda automaatselt kõrgemat tootlust. Seda põhjuselt, et väikese korteri ostuhind ruutmeetri kohta on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ülemiste liiklussõlm valiti konkursi „Aasta betoonehitis 2013” võitjaks

Eesti Betooniühing kuulutas betoonipäeval Tallinna Ülikoolis välja konkursi “Aasta betoonehitis 2013” võitjad, esikoht läks Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistöödele. Eriauhinna pälvis Vladimir Issakov asjatundliku ja läbimõeldud betoonehitise tööde juhtimise eest Jumalaema “Kiirestikuulja” ikooni õigeusu kiriku rajamisel.

Ehituslikult oli Ülemiste liiklussõlme keerukaim osa 680-meetrine sõiduteetunnel, millest 320 meetrit on maa-alust suletud osa. Tunneli ehitus nõudis pidevat töötamist kõrge pinnavee taseme tsoonis ning kõige sügavamas kohas mindi ligi 16 meetrit allapoole Ülemiste järve pinda. Ülemiste liiklussõlme oluline osa on ka 150-meetrine viadukt. Žürii esimees Aadu Kana tõdes, et hoolimata keerulistest ehitustingimustest, on tulemus väga hea. “Ülemiste liiklussõlme puhul näeme kujukalt kui asendamatu on betoon kaasaegses ehitusmaailmas“

Lasnamae kirik.jpgEriauhind projektijuhile ja ehitajale läks Vladimir Issakovile asjatundliku ja läbimõeldud betoonehitise tööde juhtimise eest Jumalaema “Kiirestikuulja” ikooni õigeusu kirikus Lasnamäel. Algselt oli kirik kavandatud tellishoonena.

Tänavu neljateistkümnendat korda korraldatud konkurss „Aasta Betoonehitis” on ellu kutsutud, et tutvustada avalikkusele betooni avaraid kasutusvõimalusi.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Saku Suurhalli kinnistu müüakse täitemenetluse kaudu

Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus müüb AS-ile Rocca al Mare Suurhall kuuluva kinnistu enampakkumise korras alghinnaga 50 000 eurot. Kinnistule on seatud hüpoteek 81 miljoni krooni ulatuses Go Groupi kasuks. Enampakkumisele registreerumine on avatud elektroonilises oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee alates 17. märtsist kell 09.00 ja see lõpeb 4. aprillil.

Tänaseks on Saku Suurhalli võlg pankade poolt aastatuhande alguses antud laenulepingute alusel kasvanud ligi kaheksakohalise summani ja enamusomanik Marcel Vichmann otsustas Suurhalli tegevuse jätkamiseks osta see sajaprotsendiliselt spetsialiseerunud äriühingule.

Seetõttu on Saku Suurhall pandud 9 miljoni krooni suuruse nõude rahuldamiseks müüki nii, et pärast ostutehingut jääb ostjale Suurhalli hoonet koormama hüpoteek ehk nõue summas 81 miljonit krooni. Sellise stsenaariumi realiseerumisel jääb Saku Suurhall täitma oma tänast funktsiooni. Muutub vaid omanike struktuur ja äriettevõtte bilanss, mis saab olema vastavuses Eestis kehtivate seadustega ning omakapital saab olema piisav senise tegevuse arendamiseks.

Saku Suurhalli tegevjuhi Tarmo Hõbe sõnul ei mõjuta kinnistu müük halli igapäevast tegevust. „2014. aasta kalender täieneb meil iga päevaga, rida eellepinguid on sõlmitud juba 2015. aasta peale. Saku Suurhallil on oma väga oluline koht Eesti kultuuri- ja spordielus ning see kindlasti säilib. Teisalt on päris selge, et ilma riigi ja linna aktiivse panuseta on sedalaadi objekti toimimine äärmiselt raske. Seda on tõestanud lähiriikide praktika ja ka Saku halli senine tegevusajalugu. Seetõttu toetame kindlasti iga lahendust, mis tagab Saku Suurhalli jätkusuutliku tegevuse. Teavitame nii looži- ja tooliomanikke kui ürituste korraldajaid. Nende jaoks midagi ei muutu ,“ sõnas Hõbe.

Saku Suurhalli enamusomanik ja kreeditor on läbi OÜ Pivotal ettevõtja Marcel Vichmann. Vichmanni sõnul säilivad looži-ja tooliomanike sisulised õigused, samuti otsitakse lahendusi, kuidas panna linn ja riik rohkem huvituma Suurhalli tulevikust.

„Saku Suurhall on peale Eurovisiooni elegantset korraldust olnud nagu hulkuv kutsu, keda aeg-ajalt on mõni heatahtlik peremees toitnud ja mõned neist ka enda juurde elama võtnud. Aga on päris selge nii linnale, riigile kui ka erainvestoritele, et sellisel kujul jätkamine ei ole mõistlik. Mina ja minuga seotud äriühingud on Suurhalli paigutanud miljoneid eurosid ja oleme valmis seda tegevust jätkama vaid juhul, kui tekib mingi selgem omandisuhe ja strateegia. Täitemenetlus on selles mõttes kõige lihtsam ja pikaajalises plaanis ainumõistlik tegevus,“ sõnas Vichmann.

Tema sõnul ei ole Saku Suurhalli ligi 15-aastase tegevusajaloo jooksul ükski A-, B- või C-aktsionär sentigi tulu saanud. „Looži-ja tooliomanikud saavad halli kasutada samadel tingimustel, mis seni. Riik ja linn saavad pakkumise tingimustel, millest on siiamaani juttu olnud,“ ütles Vichmann.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kelprojektas kavatseb Eestis palgata kümmekond inseneri

Hiljuti Tallinn-Tartu maantee uue teelõigu projekteerimiseks lepingu sõlminud Baltikumi suurim teede projekteerimisettevõte Kelprojektas kavandab Eestis jõulist laienemist ning kümnekonna kohaliku inseneri palkamist.

Möödunud nädalal sõlmis BaltCapile kuuluv Kelprojektas maanteeametiga kokku miljonieurose koostööleppe Kose-Võõbu teelõigu projekteerimiseks ning Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ehitusprojekti ettevalmistamiseks. Lisaks tegeleb Kelprojektas Eestis veel viie maantee ja ühe raudtee rekonstrueerimisprojektiga: Tartu ümbersõidu, Lõuna-Eesti regionaalteede rekonstrueerimisprojektide ning Rail Balticu Harju, Pärnu ja Rapla maakonna vahelise lõigu projekteerimisega. Kõigi nimetatud tööde koguväärtuseks on 2,57 mln eurot.

“Meil on hea meel, et saame oma enam kui 50-aastast kogemust Eestis teedevõrgu arendamisse panustada,“ ütles Kelprojektase juht Algimantas Medžiaušis. Hetkel kuulub Kelprojektasele 20% Eesti teedevõrgu projekteerimisturust. Medžiaušise sõnul on Kelprojektase edukaks arenguks Eestis oluline mitte ainult valitud äristrateegia, vaid ka tihe koostöö tugevaimate kohalike partneritega. Näiteks RailBalticu raudteelõigu projektikonkurss võideti konsortsiumis koos kolme Eesti ettevõttega. Samuti tugev rahvusvaheline meeskond, mis koosneb nii Leedu kui ka Eesti ekspertidest. „Lühiajalises perspektiivis loodame oma kohalolu Eestis tugevdada ja meelitada ligi rohkem kohalikke spetsialiste.“

„Kose-Võõbu teelõigu projekteerimine neljarealiseks maanteeks on meie jaoks huvitav väljakutse,“ nentis Kelprojektas Eesti üksuse juht Bruno Lill. „Suur osa teest on turbasel alal, mistõttu tuleb läbi viia väga põhjalikud geotehnilised tööd.“

Kose-Võõbu vaheline teelõik on üks intensiivsemaid Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel. Viimase viie aasta jooksul on rekonstrueerimiseks ettenähtud teelõigul juhtunud 36 õnnetust, milles hukkus neli ja sai vigastada 32 inimest. Õnnetuste peamiseks põhjuseks on sõidukite teelt väljasõitmine ja kokkupõrge vastassuuna sõidukiga. Rekonstrueeritavale osale on kavas ehitada uus, 28 km pikkune neljarealine maantee, 16 km teeühendusi ja 3,3 km jalgrattateid. Samuti mitmetasandilised ristmikud ja viaduktid ning kokku kaheksa silda.

Tallinn-Pärnu-Ikla projekti raames teostab Kelprojektas põhjalikud geodeetilised, geoloogilised ja liiklusmüra taseme mõõtmistööd. Teede läbilaskevõime ja ohutuse parandamiseks valmistatakse ette 2+1 möödasõidureaga tee rekonstrueerimisprojekt. Samuti valmistab Kelprojektas ette Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kernu ümbersõidu eelprojekti.

BaltCap’ile kuuluv Kelprojektas on suurim transpordi infrastruktuuride projekteerimisettevõtete grupp Baltikumis, mis teostab teevõrkude kommunikatsioonide, avalike hoonete ja insenervõrkude projekteerimistöid. Ettevõte asutati 1956. aastal Kaunases. Selle aja jooksul on Kelprojektas ellu viinud üle 6000 erineva suuruse ja keerukusega projekti. Ettevõtte kontorid asuvad lisaks Kaunasele ka Vilniuses, Klaipedas, Šiauliais ja Tallinnas. Grupis töötab üle 280 töötaja.

Kelprojektase projektid on pälvinud Leedu Tööstuskojalt mitmeid auhindu, nende hulgas Leedu esimene ühistranspordile eelisõiguse andev nutika ristmiku projekt Kaunases, Jakai ristmiku rekonstrueerimise tehniline projekt ja Rail Balticu olemasoleva raudteelõigu Marijampolė-Kazlų Rūda-Kaunas rekonstrueerimise projekt.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus