Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinna äripindade üüripakkumiste arv on aastaga vähenenud 5%

15.11.2012 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti oktoobris Tallinna linnas üürile 3836 äripinda. Aastaga on pakkumiste arv vähenenud 5% võrra.

Peaaegu sama palju on vähehenud ka kogu Eesti äripindade üüripakkumiste arv. Eesti äripindade üüripakkumiste arv vähenes aastaga 5296 pakkumiselt 5093 pakkumisele ehk 4%.

Tallinna linnaosade lõike son kõige enam kasvanud vanalinna üüripakkumiste hulk. Vanalinnas pakuti oktoobris üürile 199 äripinda, mis on aastatagusest 31% rohkem.

Äripindade üüripakkumisi tuli veel juurde Kristiines (334 pakkumist, kasv 15%) ja Mustamäel (776 pakkumist, kasv 2%). Kõikides muudes linnaosades jäi pakkumisi eelmise aastaga võrreldes vähemaks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	10/2011	10/2012	Muutus, %
Haabersti	101	84	-17%
Kesklinn	1 512	1 415	-6%
Kristiine	290	334	15%
Lasnamäe	527	443	-16%
Mustamäe	762	776	2%
Nõmme	151	137	-9%
Pirita	28	27	-4%
P-Tallinn	303	272	-10%
Vanalinn	152	199	31%
Tallinn	4 036	3 836	-5%
Viimsi	43	74	72%

Narva	24	21	-13%
Pärnu	271	259	-4%
Tartu	562	541	-4%
Eesti	5 296	5 093	-4%

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti Rahva Muuseumi uue peahoone ehitushankele laekus neli pakkumust

15.11.2012 Madis Idnurm

Riigi Kinnisvara ASi väljakuulutatud ehitustööde riigihankele “Mälestuste väli – Eesti Rahva Muuseumi peahoone ehitus” laekus tähtajaks neli pakkumust, millest kolm jäid eeldatava maksumuse piiresse. Hankedokumendid võttis välja kokku 26 ettevõtet ning neilt laekus 186 täpsustavat küsimust.

Hankekomisjon alustab kontrollima mahuka dokumentatsiooni vastavaust hanketingimustele ning edastab seejärel ettevõtte juhatusele ettepaneku hanketulemuste kinnitamiseks. Muuseumihoone ehitajaga on plaanis leping sõlmida tuleva aasta jaanuaris ja hoone ehitamine on kavandatud aastatel 2013-2015, millele järgneb hoone sisustamine ja muuseumi püsinäituste rajamine. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) uus peahoone on plaanis avada 2016. aasta lõpus.

ERMi uue peahoone ehitus jaguneb neljaks hankeks ja ehituslepinguks. Käesolev riigihange viiakse läbi eesmärgiga leida ERMi ehituse peatöövõtja, kelle ülesandeks on uue hoone ehitamine. Käesoleva ehitushanke eeldatav maksumus on 48,65 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Järgneva kolme hankega leitakse peahoone sprinklersüsteemi, küttesüsteemi ning välisrajatiste ja –alade väljaehitajad. ERMi rajamise ja sisustamise eeldatav kogumaksumus on 63,1 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

ERMi uus peahoone on kavandatud ehitada Tartusse, Raadile. Uue hoone tarbeks on muuseumil kasutada kolm kinnistut Tartu linna ja Tartu valla territooriumil. Hoone on kavandatud kahe omavalitsuse territooriumile.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Ober-Haus: üüriturg

15.11.2012 Tõnu Toompark

Ebakindlus majanduses, töökohtade koondumine tõmbekeskustesse, demograafiline situatsioon ja paljude isegi laenuvõimeliste kodanike soov mitte laenu võtta on kaasa toonud varasemast oluliselt suurema vajaduse üürikorterite järgi. Samuti ei eelda eluaseme üürimine võrreldes korteri ostmisega olulist omafinantseeringut.

Pärast kinnisvaramulli lõhkemist on ühiskonnas toimunud järsk mõttemaailma muutus, et eluaset ei pea tingimata omama koos mitmekümne aastase pangalaenuga ja kinnisvara hinnad ei saa ainult tõusta.

Samas on kinnisvarabuumi ajal soetatud korterite omanikud või ka varasemast ajast mitme korteri omanikud dilemma ees, kas müüa või anda vara üürile? Tõenäoliselt oleks mõistlik konsulteerida kinnisvaraturgu tundva spetsialistiga ja anda korter üürile, eriti kui saadav üüritulu ületab igakuiselt pangale tasutavat laenumakset.

Paljudel potentsiaalset üürikorterit omavatel kodanikel võib tekkida küsimus, miks kasutada kinnisvaramaaklerit kui tänapäeval on väga lihtne panna kuulutus kinnisvaraportaali. Esiteks on kogenud ja mõne suurema kinnisvarafirma maakleril reeglina põhjalik andmebaas üürikorterite soovijatest ja omanikest. Võrreldes eelmise aastaga on välismaa klientide osakaal veelgi suurenenud.

Samuti on (peab olema) maakler kursis üürihindadega, üüritingimustega, objekti positiivsete ja negatiivsete teguritega. Teiseks peab maakler kindlustama võlaõigusele vastava korteri üürilepingu ja hilisemate pretensioonide vältimiseks korter üleandmisakti koos piltidega.

Kuna omanikud on viimase aasta jooksul järjest rohkem hakanud tähelepanu pöörama potentsiaalse üürniku maksevõimele ja taustale ning kiirustades lepinguid enam ei sõlmita. Professionaalne maakler teostab ka võimaluse piires üürniku taustakontrolli, kasutades teiste maaklerite abi või nn musti nimekirju.

Eesti, eelkõige Tallinna ja Tartu üüriturgu mõjutavad ka välismaalased. Põhjuseks reeglina ettevõtlus või õppimine. Üldistavalt võib väita, et välismaalastest üürnikud on reeglina keskmiselt haritumad ja soliidsed, kuis samas nõudlikumad. Omanike jaoks on positiivne, et välismaalastest kliendid on maksujõulisemad ja nende poolt soovitud korterite hinnaklass jääb Tallinnas vahemikku 500 – 1 400 € kuus.

Välismaalt pärit üliõpilaste jaoks on tavaliselt atraktiivsed ülekooli vahetus läheduses jalutuskäigu kaugusel paiknevad korterid. Sesoonsusest tulenevalt otsitakse kortereid sügise alguses septembris või jaanuaris ning üüriperioodiks on tavaliselt 4 – 8 kuud.

Välismaalastest üliõpilaste jaoks on kõige atraktiivsemad korterid hinnaga ca 300 € kuus. Sageli üüritakse ka mitme tudengi peale 4- toaline korter. Vaadates käesoleval aastal maakleri poolt vahendatud üürituru struktuuri, siis enim üüritehinguid on tehtud 2- toaliste korteritega, kuid kõige vähem 1- toalistega.

Järjest rohkem on kliendid hakanud tähelepanu üürikorteri kõrvalkuludele ja vaatavad seda koos üürihinnaga ning otsustavaks saab üürilepingu sõlmimisel eluasemele kuluv terviklik kulutus, üürimakse koos kommunaalkuludega.

Prognoosime lähiperspektiivis mõningast üüripakkumiste hulga kasvu ja üürihindade jätkuvat diferentseerumist asukohast ja eluaseme sundkulutustest lähtuvalt.

Marge Kikas ja Julia Juurik
Ober-Hausi Kinnisvara maaklerid

Üüriäri KKK: Kas tähtajaline või tähtajatu üürileping?

15.11.2012 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Tähtajalise ja tähtajatu üürilepingu puhul väga olulist majanduslikku vahet ei ole, miks ühte peaks kindlasti teisele eelistama. Pigem võib üürileandja siin lähtuda üürniku soovist.

Üürileandja huvi peaks olema pikk ja katkematu üürileping. See võimaldab hoida vakantsuse madala ja teenida maksimaalse üüritulu.

Tasub jälgida, et tähtajatust lepingust, mille kestvuseks üürileandja salamisi eeldab aastat või pikemat perioodi, ei kujuneks tegelikkuses kuuekuulised üürilepingud.

Lühemad lepingud tekitavad paratamatult vakantsuse, mis äriplaani tasuvusele halvasti mõjub. Meeles tasub pidada, et vakantsuseperioodil peab kõrvalkulud (kommunaalkulud) katma üürileandja ise.

Üürileandja võiks uue üürniku puhul kaaluda tähtajalise lepingu sõlmimist üheks aastaks. Kui selle aja jooksul selgub, et üürnik on hea maksedistsipliiniga korralik inimene, siis võib lasta tähtajalisel lepingul automaatselt tähtajatuks muutuda.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus Maa Kinnisvarabüroo 2012. aasta oktoobri kinnisvaraturu ülevaade

14.11.2012 Tõnu Toompark

EESTI

Oktoober oli Eesti kinnisvaraturul rekordiline, sest nimetatud kuul toimus käesoleva aasta lõikes kõige rohkem kinnisvara ostu-müügitehinguid. Kas tegu on lõpuks ka aasta parima tulemusega, on veel raske hinnata, sest aasta lõpp on tavapäraselt alati kiire olnud.

Kuigi Euribor on praegu rekordiliselt madal, ei ole see siiski eriti märkimisväärne tehingutehulga kergitaja. Pigem on põhjusteks sesoonsusest tulenev aktiivsuse kasv, aga ka enam investoreid nii meilt kui ka mujalt ja hoogsam uusarendusteturg. Mõneti mõjutavad turgu ka odavamad tehingud korteritega väiksemates linnades, kus enne kütteperioodi algust soovitakse oma kinnisvarast vabaneda.

Maa-ameti andmetel toimus oktoobris Eestis kokku 3505 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembrist täpsustatud andmetel 10,2% enam. Võrreldes aga mulluse oktoobriga, on tehingute arv kerkinud 13,4%.

Allikas: Maa-amet

Tehingute rahaline kogumaht oli oktoobris veidi kõrgem tavapärasest keskmisest ning ka septembriga võrreldes kerkis näitaja pisut. Kinnisvara müüdi ja osteti oktoobris kokku 158,2 miljoni euro väärtuses, mis on septembrist 3,9% enam.

Allikas: Maa-amet

Oktoobris kerkis korterite ruutmeetri keskmine mediaanhind vaadeldud linnadest Tartus, Pärnus, Jõhvis, Rakveres ja Haapsalus ning langes Tallinnas, Narvas, Kohtla-Järvel, Kuressaares ja Viljandis.

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga on olnud ka Tallinnas oktoober tehingute arvult siiani käesoleva aasta aktiivseim kuu. Samas jäi rahaline kogumaht aasta keskmisele tasemele.

Maa-ameti andmetel toimus Tallinnas kokku 959 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on septembriga võrreldes 3,6% enam. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on tehingute hulk kerkinud aga 18,2%.
Müüdud kinnisvara rahaline kogumaht oli oktoobris 73,16 miljonit eurot, mis on septembriga võrreldes 3,6% vähem.

Allikas: Maa-amet

Ka korteriturg oli väga hoogne, kokku vahetas omanikku 659 objekti (septembrist 1,4% enam). Ruutmeetri keskmine mediaanhind langes 1,4%, 976 eurole, samas kui aastaga on näitaja tõusnud 4,9%.

Tabel 1. Septembriga võrreldes olid ruutmeetri keskmise mediaanhinna kõikumised linnaosade kaupa järgmised:

Linnaosa	€/m²	Muutus*
Haabersti	971	+0,7%
Kesklinn	1532	+0,7%
Kristiine	1170	+14%
Lasnamäe	838	-2,3%
Mustamäe	935	-2,4%
Nõmme	1027	+5,8%
Pirita	1253	-7,6%
Põhja-Tallinn	877	-8,9%
Kadriorg	1759	-7,5%
Kalamaja	1345	-10,6%

Allikas: Maa-amet

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.

Kuigi korteriturg säilitas oktoobris suve lõpule ja sügisele iseloomuliku aktiivsema taseme, on üha järjekindlamalt vähenenud müügipakkumiste koguarv (sh ka korduvpakkumised). Näiteks juuli algusest oktoobri lõpuni on City24 keskkonnas vähenenud müügiks pakutavate korterite hulk ca 25%.

Müügiobjektide vähenemisel mängivad rolli kaks peamist tegurit. Ühelt poolt on tegu sügis-talvisele hooajale iseloomuliku müüjatepoolse otsusega pakkumine peatada, et kevadel müüki taas jätkata. Teisalt on ebakindlus rahaturgudel pannud müüjaid kahtlema võimalustes, mida saadud rahaga edasi teha ning isegi ostuhuvi korral on kinnisvara müügist loobutud.

Üüriturg muutus oktoobris rahulikuks ning korteritele tormi enam ei joosta. Samas on hinnatase jäänud kohati sarnaseks kahe kuu taguse tipphooajaga ja seetõttu pole niisuguste korterite vastu enam huvi. Alanud kütteperiood aga sunnib hinnaootustes pigem korrektuure tegema.

Oktoobris hakati aktiivsemalt pakkuma ka mitmeid arendatavaid kortermaju. Näiteks võib välja tuua Kristiine linnaossa ehitatava 20 korteriga neljakorruselise elamu aadressil Räägu 9 ning samuti neljakorruselise 24 korteriga hoone Rocca Al Mares Kärneri tänaval.

Maade- ja majadeturg oli tehinguaktiivsuselt oktoobris aasta keskmisel tasemel, kuigi veidi hakkas tunda andma lähenev talv, mis tähendab osade objektide müügist eemaldamist kuni kevadeni. Kokku müüdi 32 eramut ja suvilat ning 22 elamukrunti.

Kallinenud korterite üürihinnad on veidi hakanud mõju avaldama ka eramuturule. Praegu madal Euribor on toonud ostuhuvilisi, kes on hakanud võrdlema igakuiseid tasusid üürikorteris ning võimalikku laenumakset näiteks majaosa ostu puhul. Sama võrdlusmomenti on enam hakatud tähtsustama ka korteriturul.

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg oli oktoobris jälle rahulikum, maabudes tehingute arvuga kevadisele tasemele. Maa-ameti statistika kohaselt teostati Tartus oktoobrikuus 164 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 10,4% vähem. 2011. aasta oktoobriga võrreldes on üldist kinnisvaraturu arengut silmas pidades toimunud loomulikult kasv – 31,2%.

Vaiksema kinnisvaraturu taustal langes ka müüdud korterite hulk. Kui septembris müüdi 132 korterit, siis oktoobris 119. Ruutmeetri keskmine mediaanhind platseerus 917 euro tasemele, mis septembriga võrreldes tähendab 1,5-protsendilist tõusu ja mulluse oktoobriga võrreldes suisa 18,2% kõrgemat hinda. Paljuski on kasvanud keskmise hinna taga uusarendused ning renoveeritud kvaliteetsed korterid kesklinnas ja selle lähipiirkonnas.

Just kvaliteetsete uusarendusprojektide korterite müük on edukas, kohati isegi hoolimata kõrgest hinnatasemest, näiteks juulikuust pakkumisel olnud Haava tänava arenduses, mille korterite ruutmeetri maksumus on vahemikus 1800-2000 eurot. Oktoobri lõpu seisuga on 27 korterist võlaõiguslike lepingutega müüdud 23, sh ka kolm kõige suuremat, mille absoluuthind oli 229 000 eurot. Maja valmib 2013. aasta suveks.

Allikas: Maa-amet

Pakkumisse tulid mõned uued arendusprojektid. Näiteks nelja korteriga elamu Kauna tänav 40 ja kolmekorruseline 15 korteriga elamu Vaarika tänaval, mis on olnud ka edukas eelkõige soodsate müügihindade tõttu (keskmine ruutmeetrihind 1500 eurot).

Allikas: Maa-amet

Üüriturul on mõneti üllatav see, et ühe- ja kahetoaliste kesklinnas või selle lähedal asuvate korterite vastu on nõudlus jätkuvalt suur, sest tavaliselt on selleks ajaks turg juba mõnevõrra rahunenud. Pakkumisi on aga väga vähe, mistõttu tuntakse üha enam huvi arenduste vastu, mille puhul uuritakse, kas arendajad sooviks kortereid välja üürida.

Maade- ja majadeturul suuri uudiseid pole. Eramuid ja suvilaid müüdi 12 ja elamukrunte 3, mis on keskmisest tasemest mõneti madalam näitaja. Tõenäoliselt on tegu hooajalise langusega, mis sügis-talveperioodile üsna iseloomulik.

Ida-Virumaa

Ida-Virumaa kinnisvaraturg oli oktoobris taas aktiivsemate killast. Maa-ameti andmetel toimus maakonnas kokku 340 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis septembriga võrreldes tähendab 13,7% ja mulluse oktoobriga võrreldes 38,2% tõusu. Tehingute hulga kasvu taga on ilmselt odavamate korterite aktiivsem müük, sest paljud omanikud sooviksid enne kütteperioodi algust oma tühjana seisva kinnisvara realiseerida.

Suurem müük avaldus kõige enam just korteriturul. Näiteks Narvas kerkis müüdud objektide hulk oktoobris 68-le (septembris 58 korterit) ning ruutmeetri hind langes 1,3%, 335 eurole.

Jõhvis müüdi aga 23 korterit, mis on viimase kahe aasta kõrgeim tulemus. Ruutmeetri mediaanhind kerkis kuuga aga 50,6%, 200 eurole. Suured kõikumised on väikestel turgudel aga üsna tavapärased ning seetõttu ei saa veel laiemaid järeldusi teha.

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel toimus 68 korterimüüki, mis on septembrist mõnevõrra vähem, kuid aasta keskmisest enam. Siin linnas avaldus aga enim talvele eelnev korterite odavam müük, mistõttu langes ka keskmine ruutmeetri mediaanhind kuuga 40,4%, 62 eurole.

Allikas: Maa-amet

Maakonna kinnisvaraarendus toimub praegusel ajal enamasti Narva-Jõesuus, mis on populaarne idanaabritest suvitajate seas. Näiteks 12. oktoobril toimus linna hetke suurimal elamuarendusel, kuuekorruselisel 67 korteriga Sunset Residence, sarikapidu. Hoone kerkib endise Karjakajaka hotelli kohale. Praeguse seisuga on elamu peaaegu välja müüdud.

Pärnu

Oktoober oli Pärnu kinnisvaraturul aasta aktiivseim, mil maa-ameti andmetel toimus 93 ostu-müügitehingut. Võrreldes septembriga kerkis tehingute hulk 5,7% ja mulluse oktoobriga 55%.

Kortereid müüdi 67, mis on aasta teine tulemus. Ruutmeetri eest maksti oktoobris mediaankeskmiselt 754 eurot, mis on septembriga võrreldes 10,7% ja mullusest oktoobrist 21,2% enam.

Allikas: Maa-amet

Eramuturg oli oktoobris aasta keskmisest aktiivsem – müüdi 10 elamut ja 2 krunti. Ka linnalähedaste uute ja pooleliolevate eramute osas on näha suuremat ostuhuvi.

Allikas: Maa-amet

Viljandi

Viljandi kinnisvaraturg oli sarnaselt mitme teisegi vaadeldud linnaga oktoobris eelnevatest kuudest aktiivsem. Maa-ameti info kohaselt toimus linnas 39 kinnisvara ostu-müügitehingut. Selle tulemusega oli oktoober septembrist 50% ning mullusest oktoobrist 44,4% aktiivsem. Samas ei saa niisugustest numbritest veel laiemaid järeldusi teha, sest väikestel kinnisvaraturgudel on suured kõikumised siiski täiesti tavapärased.

Kortereid müüdi oktoobris 18, mis on kahe võrra septembrist enam. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 425 eurot, mis on septembrist 3,8% ja aastatagusest oktoobrist 0,7% madalam.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 4, mis on aasta keskmist arvestades hea tulemus. Samas ei müüdud ühtegi elamukrunti.

Allikas: Maa-amet

Oktoobri tähtsaim kinnisvarasündmus Viljandis oli kuu lõpus valminud linna suurim kaubanduskeskus Uku Keskus, kus on kokku ca 7000 ruutmeetrit kauplemispinda, mille hulka kuulub ka 6 büroopinda.

Rakvere

Oktoober oli Rakvere kinnisvaraturul üsna tavaline kuu, seda just aasta lõikes. Maa-ameti andmetel toimus 24 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 20% septembrist vähem, aga 33,3% enam kui mullu samal ajal.

Kortereid müüdi 15, mis on möödunud kuuga sarnane. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes aga 374 eurot, mis on septembrist 29,6% enam, kuid 8,6% vähem kui mullu oktoobris.Eramuid müüdi 3, mis on tavapärane tulemus.

Allikas: Maa-amet

Viimase aja kinnisvaraturgu iseloomustab müüjate ostuhuvilistest suurem hulk. Seetõttu on populaarne anda tühjalt seisev kinnisvara üürile. Sageli on korter antud üürile samaaegselt müügipakkumisega. Sel juhul teavitatakse üürnikku müügiprotsessist.

Kuressaare

Kui üldiselt on oktoober olnud Eestis väga aktiivne kuu, siis Kuressaare kinnisvaraturg oli aasta keskmisest hoopis vaiksem. Maa-ameti andmetel toimus 12 ostu-müügitehingut, mis on septembrist 40% vähem. Möödunud aasta oktoobriga võrreldes langes tehingute hulk aga 42,9%.

Kortereid müüdi 4, mis on käesoleva aasta madalaim tulemus. Nii väikese hulga puhul on keskmine ruutmeetrihind äärmiselt mõjutatav ning seetõttu me seda ka välja ei too. Hinnadünaamika on siiski kõrvaloleval graafikul olemas.

Eramuid müüdi 5, mis on käesoleva aastal aga selles segmendis Kuressaare suurim tulemus.

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg oli oktoobris suhteliselt rahulik. Maa-ameti andmetel toimus 15 ostu-müügitehingut, mis septembriga võrreldes tähendab 28,6-protsendilist langust. Mulluse oktoobriga võrreldes on aga tehinguaktiivsus sarnane.

Kortereid müüdi 9, mis on aasta lõikes üsna keskmine tulemus. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 478 eurot, mis võrreldes septembriga on 35,4% ja 2011. aasta oktoobriga võrreldes 48,9% kõrgem hind. Müüdi 4 eramut, mis on aasta lõikes hea tulemus.

Haapsalus on aktiivseim endiselt üüriturg ja kortereid otsitakse pidevalt. Nende puudumise tõttu on enam hakatud mõtlema ka laenu abil korteri ostmisele.

Allikas: Maa-amet

Tallinna äripindade turuülevaade

Tabel 2. Enimnõutud äripindade hinnavahemik Tallinnas.

Äripind	Hinnavahemik
A klassi büroopinnad	9-16 €/m²
B klassi büroopinnad	3,2-9 €/m²
Kaubanduskeskused	14-32 €/m²
Kaubanduspinnad tänaval	8-22 €/m²
Vanalinn	18-30 €/m²
Tootmis- ja laopinnad	3-5,2 €/m²

Allikas: Uus Maa Kinnisvarabüroo

Sisuliselt oli turg sarnane eelnevate kuudega, kus uue pinna otsinguil on hulk kohalikke ja välismaiseid ettevõtteid, kes uurivad igas segmendis (büroo, kaubandus, ladu) turuvõimalusi ning perspektiivis plaanivad Eestisse tuua oma back office’id ja tootmisettevõtted. Kliente tuleb jätkuvalt Skandinaaviast, aga enam ka Saksamaalt ja Venemaalt.

Kaubanduspindadeturul paistab endiselt olevat kasvuruumi, sest mitmed keskuste omanikud ja arendajad plaanivad laienemisi või uute hoonete rajamist. Näiteks kinnitati lõplikult Ülemiste kaubanduskeskuse laienduse rajamine, mis algab tuleva aasta märtsis ja läheb maksma 30 miljonit eurot. 2014. aastal valmivate pindade osas on sõlmitud juba lepinguid, mh ka kauplusteketiga H&M.

Praegu on keskusel pinda 47 000 ruutmeetrit, millele lisandub 53 300 ruutmeetrit. Üüri- ja muud pinnad moodustavad lõplikust mahust 78 000 ruutmeetrit ja parkimismaja 22 000 ruutmeetrit. Laienenud keskusesse tuleb kokku 210 poodi.Samuti läheb hästi laieneval Rotermanni kvartalil, kus rajatavatest büroo- ja kaubanduspindadest on lepingutega kaetud 100%.

Niine 11 büroo- ja loomekeskus saavutas kuu ajaga aga 90% täituvuse. Lepingud sõlmiti suurtele pindadele. Eeliseks on soodne hind, aga ka tasuta parkimine.

Buumiajal sõlmitud üürilepingud hakkavad tõenäoliselt lõppema ning ankurüürnikud on hakanud vaatama turul pakutavaid büroopindu ja küsima ka hinnapakkumisi. Tõenäoliselt astutakse ka olemasolevate üürilepingute osas läbirääkimistesse.

Lao- ja tootmispindade segmendis on aina olulisem ligipääs, et oleks olemas laadimissillad, väliplatsid. Kallimaid soojustatud pindu otsitakse suuruses 2000 ja enam ruutmeetrit. Vanad külmlaod pakuvad rohkem huvi väikeettevõtetele.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Mäepealse asumisse kavandatakse korterelamuid ja büroohoonet

14.11.2012 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule Mäepealse piirkonda 7-9-korruselised elu- ja ärihooned rajada võimaldava detailplaneeringu kehtestamise otsuse eelnõu.

Kadaka pst 142 // 144 ning Kadaka pst 138 ja 140a kruntide detailplaneering näeb ette võimaluse rajada 2,85 ha suurusele maa-alale kaks kuni 7 maapealse korrusega korterelamut, kaks kuni 9 maapealse korrusega korterelamut ning ühe kuni 8 maapealse korrusega ärihoone.

Planeeritav maa-ala asub Mustamäe linnaosas Mäepealse tänava, Kadaka puiestee ja Mäealuse tänava vahelises kvartalis. Planeeringuala on peaaegu hoonestamata, alal asub üksnes üks amortiseerunud elamu koos abihoonetega.

Territooriumi põhjaosas paikneb paeklint, mis kulgeb paralleelselt Mäealuse tänavaga ja tekitab kõrguste vahe kuni 8 meetrit, planeeringuala edelapoolses osas paikneb loodusobjekt – Kadaka puiestee Suurkivi.

Planeeritava ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne, siin on nii korterelamuid, kui ka äri- ja tootmishooneid. Viimaste aastate ehitustegevuse käigus on senised peamiselt tootmishoonete alad asendatud äri- ja elamufunktsiooniga ning tühjana seisnud krundid võetakse kasutusse – senised amortiseerunud hooned lammutatakse ning kasutuseta seisnud ja seetõttu tihtilugu olmeprügi mahapaneku kohaks muutunud alad likvideeritakse.

Teisel pool Kadaka puiesteed paiknevad hiljuti ehitatud kolm 7-korruselist korterelamut ning Mäepealse tänava äärde on rajatud 6- ja 4-korruselised korterelamud. Planeeringuala kontaktvööndis on kehtestatud detailplaneeringud, mis annavad õiguse nelja 9-korruselise korterelamu ja kolme 7-korruselise korterelamu, üheksa 4-6-korruselise korterelamu ja kolme 8 korruselise korterelamu ning 4-korruselise kaupluse ehitamiseks, samuti spordi- ja mänguväljakute rajamiseks.

„Arvestades piirkonnas olevat hoonestust ning menetluses olevaid ning kehtestatud detailplaneeringuid sobib planeeringuga kavandatu sealsesse linnaruumi ja arvestab ümbrusega,“ ütles abilinnapea Taavi Aas.

Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 19. märtsi 2008 korraldusega. Detailplaneeringu koostas OÜ Puusepp & Mänd.

Detailplaneeringualale jäävate kinnistute omanik OÜ Fund Ehitus võttis 25. juunil 2012 sõlmitud lepinguga kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohaste teede, üldkasutatava haljastuse ning vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine.

Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 22. augusti 2012 korraldusega ning oli 17. – 30. septembrini 2012 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

III kvartalis töötus vähenes

14.11.2012 Tõnu Toompark

2012. aasta III kvartalis vähenes töötute arv 68 000-ni ja töötuse määr 9,7%-ni, teatab Statistikaamet. Üle kolmandiku töötutest on tööta olnud kaks aastat või kauem.

Tööjõu-uuringu andmetel põhinev töötute hinnanguline arv, mis tänavu II kvartalis oli 71 000, vähenes III kvartalis 3000 võrra. Töötuse määr oli III kvartalis 9,7%, mis on väiksem nii eelmise kvartali kui ka eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 10,2% ja 10,9%). Alla 10% oli töötuse määr viimati 2008. aastal.

Aasta või kauem tööd otsinuid ehk pikaajalisi töötuid oli tänavu III kvartalis 36 000, neist 23 000 oli tööd otsinud kaks aastat või kauem (väga pikaajalised töötud). Pikaajaliste töötute osatähtsus töötute hulgas on eelmise aasta III kvartaliga võrreldes vähenenud, kuid eelmise kvartaliga võrreldes veidi kasvanud. Kui II kvartalis oli aasta või kauem tööta olnud 52% töötutest, siis III kvartalis kasvas nende osatähtsus 53%-ni. Väga pikaajaliste töötute osatähtsus oli 34%, mis on samuti suurem kui eelmises kvartalis (33%).

Tööga hõivatuid oli tänavu III kvartalis 634 000, mis on 10 000 ehk 1,6% rohkem kui eelmises kvartalis. Tegevusaladest mõjutasid hõive kasvu kõige rohkem ehitus ja töötlev tööstus. Osaliselt kasvas tööhõive ka III kvartalile iseloomulike hooaja- ja juhutööde suurenemise tõttu. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli hõivatuid 1,1% rohkem ja tööhõive kasvas ainult teenindavas sektoris.

Tööhõive kasvu tõttu vähenes nii töötute kui ka majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arv.

15–74-aastasi mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli III kvartalis 322 000, mis on 7000 vähem kui eelmises kvartalis ja 3000 vähem kui aasta tagasi. Aastaga on kõige rohkem vähenenud pensioniealiste mitteaktiivsete arv. Tööotsingutest loobunuid ehk heitunuid oli III kvartalis ligi 7000, mis on vähem kui aasta tagasi, kuid veidi rohkem kui eelmises kvartalis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Kinnisvara Guru 2012 on Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov

13.11.2012 Tõnu Toompark

9.novembril üheteistkümnendat korda toimunud rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil pärjati KOKO arhitektuuribüroo arhitektid Andrus Kõresaar ja Raivo Kotov Lennusadama rekonstrueerimise eest tiitliga Kinnisvara Guru 2012.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul valisid kinnisvaraliidud Kinnisvara Guru 2012 sel aastal ühehäälselt. „Lennusadama lennuangaarid on Euroopas ja maailmas ainulaadsed ning suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega. Žürii valik langes arhitektide kasuks, kelle silmapaistvat projekteerimistööd on saanud juba nautida sajad tuhanded inimesed,“ ütles Rüütel.

„Me oleme väga tänulikud selle au ja tunnustuse eest. Tegu on väärika tiitliga, millel on pikaajaline traditsioon. Meil on väga hea meel kuuluda nende tunnustatud professionaalide hulka, kes on pärjatud Kinnisvara Guru tiitliga“, lisas värske Kinnisvara Guru 2012 Raivo Kotov.

Ühist rahvusvahelist kinnisvarakonverentsi korraldavad Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda juba alates 2002. aastast.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Veel viimased päevad Kinnisvara ABC koolitusele registreerumiseks

13.11.2012 Tõnu Toompark

Veel on viimased päevad võimalik registreeruda kõikidele kinnisvaraspetsialistidele, -maakleritele ja muidu huvilistele suunatud kinnisvarakoolitusele Kinnisvara ABC.

Koolitus aitab luua ja korrastada kinnisvaravaldkonna üldiseid ja spetsiifilisi teadmisi. Juttu tuleb nii kinnisvaraturust, hindamisest, arendamises, finantseerimisest. Omaette teemaks on kinnisvaramaakleri tegevus.

Eraldi käsitleme ehituse ja planeeringute küsimusi, millega kinnisvaravaldkonnas tuleb sagedasti kokku puutuda.

Suurt rõhku paneme kinnisvaravaldkonna juriidiliste teadmiste edendamisele.

Kõik Kinnisvarakooli koolitajad – Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Maila Moor, Andree Raid on pikaajalise praktilise kogemusega oma ala spetsialistid.

Registreeru nüüd ja kohe, sest kinnisvarateadmised aitavad teha turvalisema tehingu!

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: korteritehingud moodustavad kinnisvaratehingutest kolmandiku

13.11.2012 Tõnu Toompark

2012 III kvartali kinnisvaratehingute koguarv oli 12 451. Aastaga kasvas tehingut arv 11%. Tehingute käive kasvas aastaga 12% ehk 543 miljoni euroni.

Kinnisvaratehingute koguarvu kasv on suuresti tingitud korteritehingute arvu kasvust, mis küündis 24 protsendini. Muudes tehinguliikides olid kasvunumbrid väiksemad.

Korteritehingute arv oli kriisi senistel sügavaimal 2009. aastal kogu kinnisvaratehingutest 27%. 2012 esimese kolme kvartali jooksul on aktiivse elamispindad turu tingimustes korteritehingute arv suurenenud juba ühe kolmandikuni kinnisvaratehingutest kokku.

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Aasta maakler 2012

12.11.2012 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda valib igal aastal traditsiooniliselt enda liikmete seast välja kinnisvaramaakleri, kes väärib tunnustust ning nimetust AASTA MAAKLER. 2012 aasta Eesti Aasta Maakler kuulutati välja 09.11.2012 toimunud “XI Rahvusvahelisel kinnisvarakonverentsil KINNISVARA 2012” ning see tiitel anti DTZ Kinnisvaraeksperdi elamispindade osakonna juhatajale Ardo Lepp’le.

Aasta Maakler 2012 Ardo Lepp omab töökogemust kinnisvara valdkonnad alates 1999. aastast. Alates 2011.a. oktoobrist töötab ta DTZ Kinnisvaraeksperdis elamispindade osakonna juhatajana. Maakleritöös on Ardo tegelenud peamiselt elukondliku kinnisvara müügi, üüri ja vahendamisega. Samas omab ta laialdast kokkupuudet ka ärikinnisvara tehingutega. Piirkondlikult on talle peamiseks töökohaks olnud Tallinn-Harjumaa-Raplamaa.

Ardo on Eesti Kinnisvaramaaklerite koja liige alates 2000. aastast. Sama organisatsiooni aukohtu asendusliige oli ta aastatel 2008-2012. Alates 2010. aastast kuulub ta Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatusse, kus vastutab kinnisvaramaaklerite koolituse ja kutse andmise eest. Ardo on andnud suure panuse ka Eesti maaklerikutse viimisse Euroopa tasemele, olles Euroopa Liidu standardi “EVS-EN 15733:2010 Kinnisvaramaaklerite teenused. Nõuded kinnisvaramaaklerite teenuste pakkumisele” tõlkimise töögrupi juhiks. Ardo kuulub ka kutseeksami hindamiskomisjoni.

Kolleegide ja klientide arvates on Ardo alati rõõmsameelne ja abivalmis. Eriti tugev on ta juriidilistes küsimustes.

Oktoobris kinnisvarahinnad ja tehinguaktiivsus jätkuvalt kasvasid

12.11.2012 Tõnu Toompark

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on täna 56,3 punkti tasemel. Oktoobris tõusis indeksi väärtus võrreldes eelmise kuuga 0,7% ning aastatagusega võrreldes 7,4%.

Oktoobris ületas indeks alates kinnisvaraturu põhjast esimest korda 55,9 punkti piiri. Ühtlasi oli tegu tugevaima aastakasvuga, kusjuures võrreldes eelmise aastaga on kasvanud indeksi kõikide komponentide väärtused – korteriomanditest maatulundusmaani -, mis peegeldavad reaalselt toimunud tehingute hindasid. Müügikuulutustel põhinevatest pakkumishindadest on tõusnud korterite ja äripindade pakkumishinnad, samas langenud majade ja maade pakkumishinnad.

Oktoobris jätkus ka tugev tehingute arvu kasv. Tehingute koguarv oli 4355, mis kasvas aastabaasilt 11,4%, neist ostu-müügitehingute arv oli 3504, kasvades 13%. Viimaste kuude põhjal võiks öelda, et tehinguaktiivsuse poolest oleme tagasi 2008. aasta keskpaiga tasemel.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks võrreldes põhjaga 13% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Merili Palu
Seven Real Estate Advisors

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Üürituru eripärad ulatuvad 90-ndate algusesse

12.11.2012 Raul Reino

Eesti üüriturg koos kõigi oma eripäradega on käesoleval aastal palju kõneainet pakkunud. Üüriturul reegliks olev ja üürilevõtjaid nörritav kohustus maksta maaklertasu selle osapoole taskust, kes eluaset üürida soovib, on üks peamisi kirgede tormi põhjustavaid teemasid. Miks see aga nii on ja kuidas selline tava on välja kujunenud?

Iseenesest pole kombes, et tarbija maksab kinni kõik toodete ja teenustega seotud kulud ju midagi enneolematut. Mis aga eristab kinnisvaraturgu teistest majandusharudest on see, kuidas tarbija peab kulud kinni maksma ja et enamjaolt ei maksa teenusest tulu saav osapool midagi. Et aru saada, kuidas selline veidravõitu olukord on tekkinud, peame tagasi minema 90-ndate algusesse, kui verinoored olid nii meie riik kui ka kinnisvaraturg.

Omandireformi käigus, mil vara erastati ja tagastati, tehti varade omanikeks tuhandeid kaasmaalasi, kellest paljude jaoks oli tegemist ootamatu ja õnneliku sündmusega. Endistest üürnikest ja varade kasutajatest olid korraga saanud omanikud ja seda suure algustähega. Popsitalu-rahvast oli korraga saanud härrasrahvas ja see tõstis eneseuhkuse skaala lakke.

Tekkis teatav arrogantsus nii maaklerite kui üürilevõtjate suhtes, värskete omanikena tajuti enese jõupositsiooni ja kuna omanikeks oligi saanud enamus täisealisest elanikkonnast, siis oli ka põhjust. Loomulikult ei peetud vajalikuks hakata kellelegi vahendamise eest maksma. Kes elamispinda tahtis, see pidi ka maksma.

Konkurents üürileandjate vahel puudus, korteri tühjaks jäämise ohtu ei olnud siis ega ole ka praegu. Tõsist vastast sellisele mõtteviisile polnud toona ka kinnisvaramaakleritest, kes ise alles õppisid üleöö tekkinud kinnisvaraturul ja erastamiste-ärastamiste sogasevõitu vees ujuma. Kinnisvara olemus, kinnisvaraturu toimimise põhimõtted ja tegevused olid paras udu kinnisvaramaakleri tiitli saanud tegelaste jaoks.

Maakleri ametit hakati õppima ning kes peaks ja kas üldse mingi teenuse eest maksma, selle üle alles hakati mõtisklema. Nõuka ajal polnud ju midagi sellist nähtud ega kuuldud, kogemus puudus, mistõttu maaklerite enesekindlus oli habras ja nägemus kinnisvaraturu õiglasest toimimisest ähmane. Sama kehtis tegelikult ka üürilevõtjate kohta, kes ei osanud seisukohta võtta ega selga sirgeks ajada.

Turg oli noor, tavad kujunemata. Seetõttu polegi midagi imestada, et võitsid need, kes esimesena reageerisid ja oma seisukoha peale surusid. Oli see nüüd mõistlik või teadlik tegevus, on juba iseküsimus. Elus on ikka kombeks, et kes esimesena reageerib ja kindla seisukohaga esineb, see edumaa ka saavutab ja teatavatel juhtudel standardi kehtestab, nagu Eesti üüriturul juhtus.

Kas viimased 20 aastat kehtinud harjumuses on veel elujõudu järgmised 20 aastat, on täna veel enam kui keeruline öelda. Jää on igal juhul liikuma hakanud, kuid triivimise kiirus ja tulemus on teadmata. Keeruline on tulevikku prognoosida seetõttu, et paralleelselt on käimas mitmed protsessid.

Ühelt poolt näitab Kinnisvaramaaklerite Koda julget initsiatiivi ning on koostöös Eesti Standardikeskuse ja Tarbijakaitseametiga reguleerimas nõudeid kinnisvaramaaklerite teenuste pakkumisele. Kui osapooltel jõudu ja energiat jätkub, siis võib see tähendada muudatusi maaklerite töös ning teenustasu küsimine muutub rohkem läbipaistvamaks ja põhjendatud tegevuseks.

Maaklerid üksi ja päris kindlasti mitte siis, kui enamus maakleritest kaasa ei tule, turukäitumist muuta ei suuda. Laiemad protsessid võivad aga turuosaliste käitumises veelgi enam mõju avaldada. Märkimisväärselt on 20 aastaga muutunud turuosaliste mõtteviis ja eriti viimaste aastatega on lisandunud turule juurde inimesi, nii olude sunnil kui vabatahtlikul valikul, kes peavad igati normaalselt ja mõistlikuks üürikorteris elamist.

Omanikuks olemise võlud ja valud on eriti hästi selgeks saanud viimase 5 aasta jooksul. Seega on üürihuviliste hulk justkui tõusuteel. Samas mõjutavad majandust ja kinnisvaraturgu rahvastikuprotsessid, mis näevad ette elanike arvu vähenemist ja järelikult ka üürilevõtjate vähenemist. See võib tähendada seda, et üürileandjate konkurents hea, majanduslikult kindlustatud ja pikaajalist üürisuhet soovivate üürnike pärast muutub tõsisemaks. Ja maaklertasu mitte juurde küsida on hea müügiargument ja eristumise võimalus.

Üüriturul tundub kindel olevat vaid see, et järsku ei muutu siin midagi. Turuosalisi on palju, erilist üksmeelt nende vahel ei ole ja see tähendab, et muutused ei toimu kiiresti. Üks võimalikke stsenaariume on elamispindade üüriturul sama, mis on juhtunud äripindade üüriturul. Ka seal valitses hulk aastaid tagasi komme, et üürilevõtja maksis kinni maaklertasu.

Aastatega, justkui tasahilju, see aga muutus ning täna maksab maaklertasu valdavalt kinni üürileandja. Sagedased on ka juhtumid, kus maaklertasu makstakse pooleks, kuid harvad on juhtumid, kus vaid üürilevõtja maksab üksinda kogu summa kinni. Kas nii läheb ka elamispindade üüriturul, seda saame näha ilmselt mitte varem kui 10 aasta pärast.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

III kvartalis majanduskasv kiirenes

12.11.2012 Tõnu Toompark

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,4%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,7%-ni.

SKP kasvu panustas peamiselt siseturule suunatud majandustegevus. Suurima mõjuga oli juba kolmandat kvartalit järjest ehituse ning info ja side tegevusala. Mõõdukalt panustasid majandus-kasvu veel kaubandus, veondus, kutse- ja tehnikaalane ning haldus- ja abitegevus.

Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Esialgsete arvestuste järgi oli töötleva tööstuse (mis on Eesti majanduse suurim tegevusala) mõju majanduskasvule aga jätkuvalt negatiivne. Samas kiirenes III kvartalis hinnamõjusid arvestades nii kaupade välja- kui ka sisseveo kasv, vastavalt 6%-ni ja 9%-ni.

Kinnisvarakoolil algab uus koolituste tsükkel

12.11.2012 Tõnu Toompark

19/11/2012 avab uue koolituste tsükli koolitus “Kinnisvara ABC“. Kinnisvara ABC keskendub kinnisvaravaldkonna põhiteadmistele.

Koolitusele on kutsutud kõik, kes soovivad oma kinnisvara-alaseid teadmisi täiendada.

Samuti on oodatud inimesed, kes alles soovivad kinnisvaravaldkonnas karjääri alustada. Ära ei aeta ka inimesi, kes isikliku kinnisvaratehingu tegemiseks asjalikku tuge soovivad.

Koolituse lektoriteks on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, jurist Evi Hindpere, maaklerbüroo juht Andree Raid ja Maila Moor.

Sissejuhatavale koolitusele Kinnisvara ABC järgneb rida koolitusi, mis aitavad üht või teist valdkonda sügavamalt käsitleda: