Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Inflation In Estonia At 3.9 Per Cent Y-o-Y In June 2012

07.07.2012 Tõnu Toompark

According to a report in the Estonian Press Digest from News2Biz, CPI (consumer price index) in other words inflation, in Estonia in June 2012 has seen a 3.9 per cent y-o-y increase, a small rise on the previous month’s y-o-y figure of 3.8 per cent.

Citing figures from Statistics Estonia, the report went on to state that services had seen a higher y-o-y increase (5.2 per cent) than goods (3.2 per cent) over the same period.

It also stated that increases in housing expenditure accounted for 40 per cent of the overall increase. This would include 11.2 per cent increases in the cost of electricity, heat, energy and fuels.

Transport saw a 4.1 per cent rise y-o-y, clothing and footwear a 5.3 per cent rise, food and non-alcholic beverages a 3.5 per cent rise and alcoholic beverages and tobacco a 5.4 per cent rise over the same period, the report stated.

On the other hand, communications saw a fall of -8.4 per cent over the same period, according to the report.

The original data from Statistics Estonia (in Estonian) is available here.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Demand For Office Space Outstripping Supply In Tallinn, Estonia

06.07.2012 Tõnu Toompark

Demand for good quality (A class plus) in Tallinn is currently outstripping supply, according to a report on the Estonian Press Digest from News2Biz.

Whilst the period from late 2010 well into 2011 saw an upsurge in construction, including office space, rising construction costs have since dampened down this phenomenon, the report stated.

Quoting sources at Uusmaa real estate firm, the report went on to explain that whilst many of the developments during the more frenetic period of construction were of good quality and in prime locations in the centre of Tallinn, since then the lack of modern, high class office space has become ‘acute’.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Estonia Vs Slovenia

06.07.2012 Tõnu Toompark

An interesting and detailed post here, from the redoubtable Edward Hugh, about one of the two other CEE countries, apart from Estonia, that have acceded to the Eurozone, namely Slovenia (the third country is Slovakia).

Having consistently outperformed Estonia and even ‘older’ Eurozone countries like Portugal, it seems not all is well with Slovenia.

Like Estonia, a small country (with a population of around 2 million) which was formerly a part of Yugoslavia and in fact the first constituent state to gain independence in 1991, Slovenia now seems to be drifting towards joining Spain, Greece, Ireland et al in an IMF or similar bailout, according to the article.

Moreover, in some areas where Estonia has seen an improvement over the last year or so, for example in GDP levels andconstruction volumes, Slovenia has seen a decline. Unemployment, whilst at a somewhat lower rate than Estonia’s (over eight per cent in Slovenia as compared with a little over 11 per cent in Estonia) has been consistently growing in Slovenia since 2008, whereas the trend in Estonia has been for a fall since mid-2010 (though with small recentincreases).

Furthermore, Estonia has leapfrogged Slovenia in the credit ratings stakes, at least as Fitch sees it. As reported on thisblog, Estonia currently holds a Fitch rating of A+ whereas Slovenia is now rated at A.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Soovitused pangalaenuga koormatud kinnisvara müümisel

06.07.2012 Evi Hindpere

Mida teha, kui tahetakse müüja pangalaenuga koormatud vara?

Enamik kinnisasja ostjaid kasutavad ostu finantseerimiseks panga abi ning laenu tagasimaksete tagamiseks seatakse ostetavale varale hüpoteek. Laenulepinguid sõlmitakse väga pikaks ajaks.

Täna on võimalik laenulepingut sõlmida kuni 40 aastaks. On loomulik, et sellise pika aja jooksul võib inimese elus tulla ette palju muudatusi. Muutunud olukord toob sageli kaasa vajaduse ostetud kinnisasja müümiseks ja laenu ennetähtaegseks tagastamiseks. Või on laenuvõtja majanduslik olukord, näiteks pärandi saamisega, oluliselt paranenud ja laenuvõtjal tekib soov laenujääk kas täielikult või osaliselt pangale tagasi maksta.

Kui paljud aga teavad, et laenu täieliku või osalise ennetähtaegse tagasimaksmise soovist tuleb pangale ette teatada vähemalt kolm kuud. Kindlasti räägiti sellest laenulepingu sõlmimisel, kuid aastate möödudes on see ununenud ja lepinguid ning nende juurde kuuluvaid tüüptingimusi inimesed sageli ei loe.

Olgem ausad, nii lepingud kui tüüptingimused on koostatud keerulises juriidilises keeles ja nendest arusaamine on tavainimese jaoks ka paras pähkel.

Vaatamata sellele, kehtib etteteatamistähtaeg kõigile laenuvõtjatele, sõltumata laenu andnud krediidiasutusest. Selline nõue ei tulene mitte pankade vahelisest kokkuleppest vaid võlaõigusseadusest.

Kui laenusaaja ei teata pangale laenu tagasi maksmise soovist, peab ta maksma pangale ennetähtaegse tagastamise tasu ehk sisuliselt trahvi. Tagastamise tasu suurus on võrdne tagastatavalt laenusummalt või selle osalt tagastamise päeval kehtiva laenulepingujärgse intressimäära alusel arvutatud kolme kuu intressimaksete summaga.

Siit tulenevalt, on väga oluline laenuga koormatud kinnisasja müüki panemisel, sellest koheselt teavitada panka. Selleks piisab enda laenuhaldurile e-kirja saatmisest. Laenuhalduri kontakti leiab iga laenusaaja internetipanga lehelt. Kolme kuulist tähtaega hakatakse arvestama päevast, mil teade on jõudnud panka.

Kui kinnisasja ei õnnestu kolme kuu jooksul müüa, ei juhtu sellest midagi. Kui laenusaaja ei tagasta laenusummat või selle osa, loetakse, et ta on ennetähtaegse tagastamise soovist loobunud. Kui müük jätkub, tuleb lihtsalt teha pangale uus teavitus ja nii kuni vara müümiseni.

Kui vara müügil on abiks kinnisvaramaakler, peaks ta eelpool nimetatud ohust müüjat hoiatama. Maakler peaks iga kinnisasja müüki võtmisel kontrollima kinnistusraamatu seisu. Kui kinnistusraamatus on kanne kinnisasja hüpoteegiga koormamise kohta, võib eeldada, et müüja ei ole kogu laenu pangale tagasi maksnud. Kuigi hüpoteek iseenesest ei eelda tagatava nõude olemasolu, on enamikel juhtudel nõue olemas ja sellise vara müügi korral, tuleb laenujääk pangale ennetähtaegselt tagastada.

Allikas: Raid & Ko OÜ

II kvartal tõi indeksi languse

06.07.2012 Urmas Laur

Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on täna 54,8 punkti tasemel. Juunis indeksi väärtus langes võrreldes eelmise kuuga 0,7%. Aastatagusest on indeks 5,0% võrra kõrgemal.

Üldise hinnataseme tõus näib olevat mõneks ajaks peatunud ning tehingute arv on suvekuule tavapäraselt madalam kui see oli kevadel (-10% võrreldes eelmise kuuga). Indeksi langus võrreldes maikuuga tulenes eelkõige hoonestatud elamumaa tehinguhindadest, kuid näiteks korterite hinna komponent oli teist kuud järjest tõusuteel. Kuigi terve teise kvartali jooksul on indeks oma väärtust kaotanud, on aasta esimene pool olnud makronäitajate osas pigem loodetust positiivsem, mistõttu ka majanduskasvu ootusi on pisut ülespoole korrigeeritud; muuhulgas on hoogustunud tarbimine ning tarbijate kindlustunde indikaator on saavutanud taseme, mis on üle 20 aasta keskmise.

Turuaktiivsuse kasv on olnud 2012. aastal märgatav, ostu-müügitehingute arv aasta esimesel poolel on olnud 16% suurem eelmise aasta võrreldavast perioodist, Tallinnas 23%.

Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks tipust 45,2% madalamal ja põhjast 10,0% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Urmas Laur
Seven Real Estate Advisors

Toompark: üüriturule tuleb kortereid juurde

04.07.2012 Tõnu Toompark

Üüriturul on pakkumisi viimaste kuude jooksul juurde tulnud – juunis oli portaalis KV.EE Tallinnas 2147 üüripakkumist poole aasta taguse 2044 pakkumise vastu.

Samas proportsioonis, ehk suurusjärgus 5-6 protsenti on viimase poole aastaga kasvanud üüripakkumiste hind, analüüsis turgu Adaur kinnisvraspetsialist Tõnu Toompark.

«Üüripinna omamine pakub viimase aasta-pooleteise jooksul suhteliselt head tootlust võrreldes viimase viie või seitsme aastaga,» ütles spetsialist.

Ta tõi välja, et äärelinna paneelelamu keskmine tootlus ehk aastase üürihinna ja korteri turuväärtuse suhe jääb 7-8 protsendi suurusjärku. «Mida enam kesklinna poole liikuda või mida enam uuema-kvaliteetsema üüripinna poole seda madalamaks tootlused lähevad,» ütles ta lisades, et kesklinnas ei tohiks liiga suur probleem olla saavutada 5-6-protsendilist tootlus, vanalinnas jääb see pigem 4-5 protsendi suurusjärku.

Analüütik prognoosis, et lähikuudeks võiks peatselt algava kooliaasta puhul oodata mõningast üürituru aktiveerumist ja pigem tagasihoidlikku hinnatõusu. «Sellist üüribuumi nagu me eelmisel aastal nägime kindlasti tänavu ei tule,» oli ta samas kindel ning lausus, et oktoobriks olukord selgineb ja tulenevalt üüripakkumise olukorrast jääb hinnatase tõenäoliselt tänase taseme lähedale.

Enn Tosso
http://www.e24.ee/896544/toompark-uuriturule-tuleb-kortereid-juurde/

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Tallinna üürikortereid pakutakse aastatagusest 20% kallimalt

04.07.2012 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel oli tänavu juunis Tallinnas pakkumisel 2147 üürikorterit. Aastataguse ajaga võrreldes on üürikorterite pakkumine kasvanud 12%

Kindlasti on üürikorterite pakkumise kasvu taga osaliselt kerkinud üürihind. Tallinna korterite keskmine üürihind oli juunis 7,10 €/m², mis on eelmisest aastast 20% kõrgemal.

Tartu üürikorterite pakkumiste hulk on aastaga oluliselt kahanenud. Tänavu juunis oli pakkumisel 841 üürikorterit eelmise aasta juuni 1174 vastu. See teeb pakkumise vähenemiseks 28%.

Pärnu üürikorterite arv on õige pisut aastatagusest madalam. Pärnus oli juunis pakkumisel 256 üürikorterit.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üüripakkumiste arv ja selle muutus
Linn	06/2011	06/2012	Muutus, %
Tallinn	1 922	2 147	12%
Tartu	1 174	841	-28%
Pärnu	264	256	-3%
Narva	21	56	167%
Eesti	3 546	3 472	-2%

Korterite üüripakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: Ehitustööde rahaline maht kasvas aastaga 34%

03.07.2012 Tõnu Toompark

Eesti ehitusettevõtted tegid statistikaameti andmetel 2012. a. I kvartalis ehitustöid 503 miljoni euro väärtuses.

Sellest 355 miljoni euro väärtuses olid ehitustööd omal jõul. Need on ehitustööd, mis ei arvesta allhankeid.

Aastataguse ajaga võrreldes kasvas omal jõul tehtud ehitustööde maht 34% võrra.

Tegemist on järjestikkuse viienda kvartaliga, mil ehitustööde rahaline maht on kasvanud. Kasvule eelnes 11 kvartali pikkune langusperiood.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht kvartalite lõikes, miljon €

Ehitusettevõtete ehitustööde mahu muutus kvartalite lõikes, miljon €

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Retail Sales In Estonia See An 8 Per Cent Y-o-Y Rise In May 2012

29.06.2012 Tõnu Toompark

Estonian real estate sales rose by eight per cent y-o-y in May 2012 according to a report on the Baltic Business News website.

The biggest reported rise came in the pharmaceuticals sector, which saw a 13 per cent y-o-y rise, though this was due to the lower reference base from the previous year, the report stated.

Sales of manufactured goods rose by eight per cent over the same period, whilst non-specialized stores selling predominantly industrial goods together with stores selling textiles, clothing and footwear saw a sales increase of 12 percent year-on-year over the same period, according to the report.

That said, the seasonally adjusted figures saw no increase on a monthly (as opposed to y-o-y) basis, though there was an increae of seven per cent when unadjusted, according to the report.

For the period January-May 2012, there was a nine per cent y-o-y increase, the report stated.

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinna kinnisvara pakkumishinnad ületavad reaalsust kuni viiendiku võrra

28.06.2012 Tõnu Toompark

Adaur kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark võrdleb Tallinna viimase aasta tehinguhindu ja portaali KV.EE pakkumishindu ning leiab, et vahe on 15-18 protsenti.

Varasema ajaga võrreldes on vahe pakkumishindade ja tehinguhindade vahel vähenenud. Väikseim on tehinguhinna-pakkumishinna vahe Põhja-Tallinnas, Kristiines ja Lasnamäel. Keskmisest kõrgem on vahe Nõmmel-Pirital-Mustamäel. Arvestama peab, et mehaaniline pakkumishinna ja tehinguhinna võrdlus on pisut kunstlik. See ei arvesta, et tehingute ja pakkumiste struktuurid erinevad. Samas mõningast informatsiooni hinnavahe dünaamika meile annab.

Kindlasti ei tohiks portaali pakkumishinna ja eelmise kuu keskmisetehinguhinna vahet käsitleda kui automaatset kauplemisruumi. Samas tuleb tõdeda, et paljud portaalide pikaajalised pakkumised on tõepoolest suurusjärgus 15-20 protsenti üle hinnatud.

Enn Tosso
http://www.e24.ee/891078/tallinna-kinnisvara-pakkumishinnad-uletavad-reaalsust-kuni-viiendiku-vorra/

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kohtusse pöördumine muutub lihtsamaks ja soodsamaks

28.06.2012 Evi Hindpere

Kauaoodatud riigilõivuseaduse muudatus jõustub juba 1. juulil käesoleval aastal. Seaduse muudatusega vähendatakse riigilõive kohtusse pöördumisel. Loodetavasti muudab lõivude vähenemine inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele lihtsamaks ja kättesaadavamaks.

Lisaks riigilõivude olulisele vähenemisele, hakatakse eristama ka hagiavalduse esitamise viisi. Avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu on riigilõiv oluliselt soodsam, kui paberkandjal esitamisel.

Näiteks tuleb täna kohtu kaudu 1 500 euro suuruse võla sissenõudmisel maksma riigilõivu 319,55 eurot. Juulist alates aga tuleb maksta ainult 200 eurot, kui avaldus esitatakse paberkandjal ja vaid 150 eurot, kui avaldus esitatakse elektrooniliselt.

On muudetud ka riigilõivu määra avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse korras. Riigilõivu ulatus 3% põhinõudelt jääb kehtima, kuid alammäära 47,93 eurot on alandatud 45 eurole. Samas tänane ülemmäär 1 278,23 eurot kaotatakse sootuks.

Lisaks riigilõivude vähendamisele, mis peaks muutma õigusemõistmise lihtsamaks ja kättesaadavamaks, on kehtestatud ka meetmed kiirendamaks kohtumenetlust tsiviilasjades.

Täna on üheks peamiseks kohtuasjade venimise põhjuseks menetlusdokumentide kättetoimetamine. Umbes kolmandik kuni pool menetluses olevatest tsiviilasjadest seisab esimese astme kohtutes kättetoimetamise staadiumis. Ühe osapoole pahatahtliku venitamise tõttu ei peaks aga ootama teiste inimeste õiguste kaitse.

Seda probleemi peaks oluliselt vähendama tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine, millega täiendatakse kohtudokumentide kättetoimetamise korda. Nimelt 1. jaanuaril 2013. aastal hakkab kehtima uus dokumentide elektroonilise kättetoimetamise kord.

Uue korra kohaselt võib kohus teavituse dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta edastada ka avalikust arvutivõrgust leitud telefoninumbril, elektronpostiaadressil, virtuaalse sotsiaalvõrgustiku oletataval kasutajakonto lehel või muu virtuaalse suhtluskeskkonna lehel, mida avalikus arvutivõrgus avaldatud teabe kohaselt võib adressaat eeldatavasti kasutada või millel edastatud teave võib eeldatavasti jõuda adressaadini.

Menetlusdokument loetakse kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha.

Selline meede hõlbustab kindlasti seadusekuulekate inimeste elu ja teeb kibedamaks elu neil, kes hoiavad kohtust teadlikult eemale. Kokkuvõttes aga muudab õigusemõistmise lihtsamaks ja kiiremaks.

Seaduse muudatusega vähendatakse riigilõive kohtusse pöördumisel. Loodetavasti muudab lõivude vähenemine inimeste juurdepääsu õigusemõistmisele lihtsamaks ja kättesaadavamaks.

Evi Hindpere
Raid & Ko OÜ jurist

Maa sihtotstarbe muutmine sõltub ostja soovist ja müüja võimekusest

27.06.2012 Tõnu Toompark

Enne kui hakata maa sihtotstarvet muutma, tasub uurida, kui palju see maa hinda tõstab ning hinnata oma võimekust ja ressursse selle protsessi läbiviimiseks.

Uus Maa Kinnisvarabüroo tegevjuht Mika Sucsdorff ütles E24-le, et kui maa sihtotstarve ei ole ostja soovidele või turu ootustele vastav ja müüja soovib oma maad müüa, on müüjal mõtet sihtotstarve muuta.

Teine maa hinda mõjutav aspekt on kommunikatsioonide olemasolu – müüjal tasuks kindlasti mõelda selle peale, et ise organiseerida liitumised.

Ta rõhutas, et kindlus maa sihtotstarbes ning kommunikatsioonide olemasolu on ostjatele alati positiivseteks faktoriteks ning tõstab kindlasti maa hinda.

Adaur kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark ütles, et enne maa sihtotstarbe muutmist tuleb kaaluda, milline on selles tegevuses omaniku konkurentsieelis.

Ta rõhutas, et iga samm, mis viib maad ehitusõiguele lähemale, väärtustab kinnistu hinda. Seetõttu võib maa omanikul olla mitmeid konkurentsieeliseid maa sihtotsarbe muutmisel – ajaline, rahaline või kompetensil põhinev ressurss.

Kui omanikul ühte neist kolmest eelisest ei ole, siis pole mõtet tema sõnutsi sihtotsarbe muutmisega tegelema, sest tegu pole lihtsa protsessiga.

Enn Tosso
http://www.e24.ee/889436/maa-sihtotstarbe-muutmine-soltub-ostja-soovist-ja-muuja-voimekusest/

Millise kinnisvara järgi on kõige suurem nõudlus?

27.06.2012 Tõnu Toompark

Küsisime RE/MAX Professionals maakleri Gerly Naela käest, et millise kinnisvara järgi on tema piirkonnas kõige suurem nõudlus?

Gerly Nael: “Kristiine, Veskimetsa ja Uue Maailma piirkondades on tunda tugevat huvi kasvu nii ostmise kui ka üürimise osas. Kõige rohkem otsitakse korterit piirkonda, kus on rahulik ja palju rohelust, väga populaarne on Uue Maailma piirkond, mis pakub samas ka linna lähedust.

Eelistatud on korterid väiksemates korterelamutes, mis pakuvad rohkem kodu tunnet kui suured paneelmajad. Suureks plussiks on rõdu ja tasuta parkimine kinnises hoovis. Tüüpiliseks ostjaks on üle keskea paar, kellel on lapsed kodust välja lennanud ja vana elamine on kahepeale liiga suureks jäänud.

Sageli on uue, väiksema kodu otsimise põhjuseks ka praeguses kodus kalliks jäävad kommunaalkulud. Seega pööratakse uue kodu valimisel väga suurt rõhku madalatele kommunaalkuludele, eelistatakse maju, kus on oma autonoomne katlamaja või gaasiküte. Sageli on selles vanusegrupis ostjal, tänu eelmise kodu müügile, raha oma uue kodu ostmiseks juba olemas.

Üürikliente iseloomustab hästi väljend noored, laulva revolutsiooni lapsed. Tavaliselt on üksinda või koos kaaslasega elav noor, kes soovib korralikku, kaasaegset korterit, mis jääks võimalikult kesklinna lähedale. Noortel, kelle rahakott ei hakka kesklinna üürikorteritele peale, on teiseks valikuks tihtipeale Kristiine.”

Artikli allikas on RE/MAX Professionals
RE/MAX Professionals

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Äripindade pakkumishind kasvas aastaga 24%

27.06.2012 KV.EE

2012. a. mais pakuti portaalis KV.EE müügiks 1453 äripinda. Aastatagusega võrreldes on äripindade pakkumiste arv 1916 pakkumiselt kahanenud ligi veerandi võrra.

Seejuures on pakkumiste keskmine hind suurenenud veerandi võrra ehk täpsemalt 24%. Kõrgeim kasv on Viljandi maakonna äripindadel, kus aastane hinnatõus on koguni 50%.

Harjumaal, kus asug kogu pakkumiste hulgast 2/3 on äripindade müügipakkumise ruutmeetrihind tõusnud kolmandiku võrra ehk 766 euroni.

Äripindade müügipakkumiste keskmine hind on vähenenud Lääne-Virumaal ja Saaremaal vastavalt 16 ja 11%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk			Äripindade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond	05/2011	05/2012	Muutus, %	05/2011	05/2012	Muutus, %
Eesti	1 916	1 453	-24%	534	660	24%
Harjumaa	1 414	1 002	-29%	572	766	34%
Ida-Virumaa	71	84	18%	263	284	8%
Lääne-Virumaa	40	26	-35%	461	386	-16%
Pärnumaa	132	90	-32%	593	658	11%
Saaremaa	17	20	18%	361	322	-11%
Tartumaa	100	78	-22%	607	644	6%
Valgamaa	24	27	13%	180	207	15%
Viljandimaa	92	76	-17%	221	332	50%
Võrumaa	26	18	-31%	274	272	-1%

Äripindade müügipakkumiste hinna muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Statistics: Construction Volume Index In Estonia Grows 28 Per Cent Y-o-Y

26.06.2012 Tõnu Toompark

Following yesterday’s post revealing the minimal increase in apartment prices in Estonia over the past 12 months, another post on Tõnu Toompark’s Adaur blog has stated that, in contrast, construction volume has seen a 28 per cent rise y-o-y to Q1 2012.

This figure is derived from the construction volume index compiled from the Estonian statistics office data, which currently stands at 84 points, writes Tõnu.

This represents a return to the average level for 2009, Tõnu says.

In the meantime there had been a growth in construction volume index over the last five quarters, at figures of around 30-40 per cent.

For the full report (in Estonian) see here, including graphs showing figures for the building index both in Estonia and globally, going back to 2001 (though this is retrospective; the index is calibrated at 100= the year 2005), together with graphs showing y-o-y changes over the same period (where the ‘year’= 100, so the figure for Q1 2012 will be 128).

Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red