Pirita jõe ürgorg muutub heakorrastatud puhkealaks

29.09.2004

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste planeerimise teemaplaneeringu eelnõu.

“Kõnealuse teemaplaneeringu eesmärk on tagada Pirita jõeoru maastikukaitseala looduslike ja poollooduslike koosluste säilimine ning sinna inimestele keskkonnaohutute vaba aja veetmise võimaluste loomine ütles abilinnapea Peep Aaviksoo.

Teemaplaneeringuga tuleb luua eeldused Pirita jõeoru maastikukaitseala ja selle lähiümbruse puhkevõimaluste väljaarendamiseks, arvestades looduskaitselisi tingimusi. Teemaplaneering saab aluseks Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste väljaarendamisele ja looduskeskkonna säilimise tagamiseks.

Teemaplaneeringuga määratakse kindlaks võimalikud pikniku-puhkeplatside, spordiradade, kergliiklusteede, ujumiskohtade, sildade, treppide, valgustuse, parklate, paadisildade ja telkimisplatside asukohad. Ühtlasi määratleb teemaplaneering kallaste kindlustamise ja jõe puhastamise vajaduse ning puutumatuks jäävate poollooduslike koosluste säilitamise alad, samuti piiratud hoonestamisvõimalused.

Pirita jõe ürgorgu saab teemaplaneerida Interreg IIIC RiverLinks projekti raames, seega rahastataks planeeringut Euroopa Liidu vahenidtest. Tallinna poolseks koostööpartneriks rahvusvahelises prokjektis on Pirita linnaosa valitsus.

Interreg IIIC on Euroopa Ühenduse algatus piireületava koostöö arendamiseks, mis nõustab ja finantseerib üleeuroopalist koostööd, et saavutada harmooniline ja tasakaalustatud regionaalne areng. RiverLinks on projekt, milles osalevad suurlinnad, mis asuvad suurte jõgede valgaladel: Firenze, Sevilla, Bordeaux, Bremen, Dresden ja Tallinn/Pirita.

Projekti eesmärgiks on leida parimad lahendused loodus- ja urbanistliku keskkonna kooseksisteerimiseks leida meetodid jõe valgala säästmiseks, pakkudes samas linnakodanikele võimalusi puhkamiseks ja ruumiliseks planeerimiseks.

Kesklinna halduskogu ei toeta rendipindande koondamist

28.09.2004

Tallinna Kesklinna halduskogu ei toeta linnavalitsuse kava koondada enamik linna rendipindu elamumajandusmeti kätte, otsustati tänasel halduskogu istungil.

Kesklinna vanema Keit Pentuse sõnul ei pidanud halduskogu eelnõud õigeks mitmel põhjusel. “Leiti, et eelnõu on toores ja kiirustades tehtud ning et rendipindade koondamine ameti kätte võtab linnaosalt ära ühe olulise võimaluse mõjutada kohalikku elukeskkonda. Tähtis on, et kesklinnas leiduks ka noortele ja lastele mõeldud kohti ning et vanalinnas kasutusele antavate pindade puhul arvestataks tegevuse sobivust väärtuslikku keskkondakuna,” selgitas Pentus.

Muu hulgas tuleks eelnõu kohaselt elamumajandusametile üle anda Matkamaja, Kodulinna maja, Katariina käik, Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ja noortekeskuse ruumid.

Samuti rõhutasid halduskogu liikmed, et hetkel käib järgmise aasta eelarve koostamise protsess ja niivõrd põhimõtteliste otsuste tegemine keset eelarve kokkupanekut oleks ebaotstarbekas ja asjatut segadust tekitav.

Pentuse kinnitusel on linnaosavalitsus hetkel üle vaatamas aastaid tagasi sõlmitud rendilepinguid, et ühtlustada hindu ja saavutada rendipindade võimalikult tõhus kasutamine. “Selle protsessi katkestamist pidas halduskogu linna jaoks kahjulikuks,” lisas Pentus.

Eelnõud ei toetanud ka Kesklinna halduskogu linnavara komisjon ja linna elu komisjon.

Elamumajandusameti poolt esitatud eelnõu on tänaseks kooskõlastanud kolm linnaosavalitsust, üks linnaosa valitsus on andnud tingimusliku kooskõlastuse ja neli linnaosa on andnud eelnõule eitava seisukoha.

Ka linna finantsdirektor Ahti Kallaste viitab oma viseeringus, et 2005. a eelarve koostamise protsess on jõudnud faasi, kus nimetatud samm tingib eelarves olulises osas tulude ja kulude üle vaatamist ning dokument nõuab põhjalikumat läbitöötamist.

Hansapank toob turule alternatiivi noore pere laenule

28.09.2004

Hansapank hakkab alates homsest, 29. septembrist pakkuma võimalust võtta eluasemelaenu omafinantseeringuga alates 10%.

Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna juhataja Agnes Maki sõnul soovib pank pakkuda alternatiivi selleks, et noored ei peaks KredExi käenduste peatumise tõttu oma kodu soetamisest loobuma või seda edasi lükkama. “Meie pakkumise puhul ei tehta piiranguid sõltuvalt laenuvõtja vanusest või haridusest, kuid me ei finantseeri selle pakkumise raames näiteks eksklusiivseid ehitisi,” rääkis ta.

Makk lisas, et laenuotsuse tegemisel antud pakkumise raames vaatab pank väga konservatiivselt klientide maksevõimet laenu teenindamiseks, võttes arvesse ka võimaliku intressitõusu riski.

Väikese omafinantseeringuga eluasemelaenu intressimäär ei erine tavalise eluasemelaenu omast, sõltudes tagatisvarast ja laenuvõtjast. Samuti nagu KredExi käendusega laenu puhul, kehtib väiksema omafinantseeringuga laenu võtmisel riskitasu 3% selle laenusumma eest, mis ületab tavapärast omafinantseeringu osa.

Siiani pakkus Hansapank alates 15% omafinantseeringuga laenu uusehitiste finantseerimisel. Üldjuhul tuleks omafinantseeringuna tasuda uue maja või korteri puhul 25% soetatava vara turuväärtusest, vanema vara puhul 30%.

Käesoleval aastal on KredExi käendusega laenud moodustanud 13% kõigist Hansapanga väljastatud eluasemelaenudest. Väikese omafinantseeringuga laenude osa eluasemelaenude väljastamisel jääb Hansapanga prognooside kohaselt samasse suurusjärku. Et KredExi käendusega laenajate arv on aasta-aastalt vähenenud, ei mõjutaks nende laenude väljastamisest loobumine Agnes Maki sõnul oluliselt panga väljastatavate laenude mahtu. “Meie sooviks on aga sellele sihtgrupile laenuvõimalus alles jätta, seda enam, et tegemist on olnud väga kohusetundlike laenuvõtjatega,” märkis ta.

Hansapanga turuosa eluasemelaenude osas on 50,4%, millega pank on jätkuvalt turuliider. Hansapanga kasuks on eluasemelaenu või -liisingu võtmisel otsustanud ligi 40 000 klienti, panga väljastatud eluasemelaenude maht on aasta algusest pidevalt kasvanud, tõustes augusti lõpu seisuga 11,3 miljardi kroonini.

SRV ja Baltic Property Trust plaanivad logistikapargi rajamist Baltimaadesse

28.09.2004

Baltimaade juhtiv kinnisvara investeerimisfirma Baltic Property Trust on jõudnud kokkuleppele SRV ja KOBAga modernse logistikapargi rajamise osas Eestisse, Lätti ja Leetu. Igasse Balti riiki luuakse kaasaegne jaotuskeskus kogupindalaga 90 000 ruutmeetrit. Projekt kannab nime BPT Logistic Center Baltic.

“Kõik suuremad rahvusvahelised firmad, mis Balti regioonis ettevõtlusega tegelevad, vajavad siin keskse paigutusega logistikakeskusi,” ütles Baltic Property Trusti tegevdirektor Lars Ohnemus. “Hiljuti laienesime Leedus, aga tahame tagada oma logistilise kohalolu kogu Baltikumis.”

Loodav logistikapark hakkab teenindama Baltimaid, Põhjamaid ja Läänemere turgu sh Soomet ja Venemaad. BPT Logistic Center Baltic saab olema asukoha ja hindade poolest Baltimaades soodsal positsioonil, kuna see on valitud tuleviku liiklusskeemide alusel

Kinnisvara arendusfirma SRV tegevdirektori Hiekka Risto sõnul on SRV huvitatud koostööst Baltic Property Trustiga, firmaga, kes otsivad võimalusi oma logistika- ja jaotusvõimaluste laiendamiseks. “See uus mitmetahuline projekt annab olulise tõuke parkide edasiseks arenguks, millel on positiivne mõju hulgikaubandusele Balti regioonis ja selle ümbruses, ” lausus Hiekka Risto.

Tööstusekspertide sõnul on Balti logistikaturul vajadus kaasaegsete jaotuskeskuste järele. Rahvusvahelise kinnisvarakonsultatsiooni agentuur KOBA hakkab vastutama turustuse eest ja andma projekti üürile rahvusvahelistele ja kohalikele ettevõtjatele ning tarbijatele.

“Logistikateenuste pakkujate ja tootjate teenindamine on üha enam levinud mitmetel Euroopa turgudel, Balti turu jaoks on see teenus aga midagi uut,” ütles KOBA rahvusvahelise kinnisvara-konsultatsiooni tegevdirektor Erik Bach-Nielsen.

Taustinformatsioon:

Baltic Property Trust on juhtiv kõrgekvaliteetse kinnisvara investeerimisfirma, mis investeerib esmaklassilistesse ärikinnisvaradesse Baltimaade kesksetes asukohtades. Ühtlasi on Baltic Property Trusti strateegiaks tutvustada Balti riikides atraktiivseid kinnisvaraInvesteerimis tooteid. Baltic Property Trusti Peakorter asub Taanis, kohalikke organisatsioone omatakse Vilniuses, Riias ja Tallinnas. Rohkem infot

KOBA on rahvusvaheline kinnisvarakonsultatsiooni agentuur, mis tegeleb müügi, üürile andmise ja hindamisega kolmes peamises ärivaldkonnas: investeeringud, jaemüük ja korporatiivsed teenused. KOBA alaline asukoht on Kopenhaagenis ning ta on rajanud kontori Vilniuses, Leedus. Seeläbi suudab KOBA teenindada rahvusvahelisi ja kohalikke kliente Skandinaavia ja Balti regioonis kõige kõrgemal tasemel. Rohkem infot või

SRV Kinnisvara AS on Eestimaal üks vanemaid kinnisvarafirmasid, mis asutati 1992. aasta mais ning mis täna kuulub Soomes ühe suurema ehitusfirma SRV Grupi koosseisu. SRV Grupi kogukäive aastal 2000 oli 6,5 miljardit krooni. SRV Grupp on Balti regioonis edukalt ellu viinud üle 50 projekti. Firma omab suuri kogemusi tööstushoonete alal, lisaks Balti riikidele ka Soomes, Venemaal jne. Eestis on SRV teostanud mitmeid mahukaid projekte: Viru Keskus, Maakri 23 maja, Radisson SAS hotell, Rakvere Lihakombinaat, Rävala Ärikeskus, Tallinna Reisisadama A-Terminaal jt. Rohkem infot

Aaviksoo: rannaalast saab atraktiivne linnaruum juba lähiajal

27.09.2004

Kesklinna rannaalast kujuneb kümne aasta jooksul avaliku ja erasektori koostöös ning teiste linnade positiivsetele kogemustele tuginedes atraktiivne polüfunktsionaalne linnaruum.

“Tahame eeskätt Russalka ja Patarei vahelise rannaala tõsiselt käsile võtta,” ütles abilinnapea Peep Aaviksoo. “Kindlasti hakkab vanalinna ja mere vaheline tühermaa sootuks uut ilmet omandama juba lähiaastail.”

Möödunud nädalavahetusel arutas rannaalade arenguvõimalusi rahvusvahelistest ekspertidest, linna, AS-i Tallinna Sadam ja sadama-ala kinnisvaraarendajatest koosnev töörühm.

“Linna avamisest merele ja rannaalade arengust on räägitud aastaid, nüüdseks oleme reaalse töö käima saanud” sõnas Aaviksoo. “Oleme kaasanud töösse tunnustatud linnaplaneerijad Euroopast. Võimalikult head tulemust saavutamaks tahame arvestada võimalikult palju teiste linnade kogemust ning kaasata protsessi kõik sealsed kinnisvaraomanikud ja ka laiema avalikkuse.

“Kindlasti on see piirkond juba aastaks 2011, mil Tallinn on loodetavasti Euroopa kultuuripealinn, tundmatuseni muutunud,” ütles Aaviksoo. “Eesmärgiks on polüfunktsionaalne linnaruum, kus kõik funktsioonid oleksid omavahel tasakaalus ning moodustaks õdusa terviku. Mõistagi on ala arendamisel üks olulisemaid märksõnu linnaruumi merele avatus.”

Aaviksoo sõnul mahub kõnealusele alale kokku 25 000 – 30 000 elu- ja töökohta, Seega on sellel kohal potentsiaali muutuda omamoodi “linnaks linnas”. “Tallinna jaoks on viimastel aastatel muutunud tõsiseks probleemiks valglinnastumine,” nentis Aaviksoo. “Rannaalale kvaliteetse elukeskkonna loomine aitaks seda protsessi pidurdada.”

Kesklinna vanema Keit Pentuse sõnul on Tallinna kesklinn ühtlasi linna värav, reisisadamaga piirnev ning sadamat vanalinnaga ühendav ala on siia laevaga saabujaile esmamuljeks linnast. Sadama-ala arendamisel ei tuleks aga tema sõnul seada esmatähtsaks mitte turistide, vaid just oma inimeste vajadusi, sadamaalast peab kujunema kõigile avatud ja atraktiivne, jalakäijasõbralik ja paljufunktsiooniline linnaruum.

Soodustingimustel eluasemelaenud võivad jätkuda

27.09.2004

Eesti Keskerakonna fraktsioon algatas ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise eelnõu, millega suurendatakse KredEX-i poolt tagatavate eluasemelaenude piirmäära seniselt 700-lt 1,4 miljardi kroonini.

Eluasemelaenu tagatiste väljastamise tulemusena langetati kohustusliku omafinantseerimise määra ja muudeti eluaseme soetamine noortele kergemini kättesaadavaks. Laenuvõtjate esmase sissemakse kohustus vähenes tagatise abil 34%-lt 10%-le.

Tänaseks on riikliku laenukäenduste piirmäära lõppemise tõttu aga noortele peredele, nn noortele spetsialistidele ja tagastatud majades elavatele sundüürnikele suunatud laenutagatise väljastamine peatumas.

Valitsuse suutmatus antud küsimust lahendada piirab märkimisväärselt elanikkonnagruppide elamispinna vajaduse rahuldamise võimalusi.

Eluasemelaenu tagatisi hakati väljastama 2000. aasta kevadel ning tänaseks on nende abil eluaseme soetanud või renoveerinud juba üle 12000 noore pere ning spetsialisti. Aastas kasutab kõnealust võimalust ca 3000 peret ja vajadus sellise programmi jätkamiseks on endiselt vajalik.

Isamaaliit: KredExi tegevus peab jätkuma

27.09.2004

Isamaaliit algatas täna Riigikogus seadusemuudatuse, millega suurendatakse KredEx poolt tagatavate elamumajanduslaenude kogumahtu 1,4 miljardi kroonini.

Seadusemuudatus võimaldaks jätkata noortele peredele, spetsialistidele ja niinimetatud sundüürnikele eluaseme soetamisel võetavate laenude osalist käendamist.

Ettevõtluse toetamise ja laenude tagamise riiklike toetuste võimaldab Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutusel KredEx täna tagada elamumajanduslaene kokku 700 miljoni krooni ulatuses. Paraku on see summa ammendumas ning KredEx on teatanud, et septembri lõpus peatatakse noorte perede ja nn sundüürnike eluasemelaenude käendamine.

KerdExi tagatud laenude puhul on eluaseme ostmisel omafinantseeringuks 10 protsenti. Ilma KredExi tagatiseta on omafinantseering aga enam kui kolm korda suurem.

Seega, kui KredEx lõpetab elamumajanduslaenude käendamise, kaotaksid väga paljud noored pered ja sundüürnikud võimaluse endale pangalaenu abil eluaseme ostmiseks.

Isamaaliidu poolt esitatud eelnõu eesmärk on suurendada KredExi poolt tagatavate elamumajanduslaenude kogumahtu 1,4 miljardini. KredEx on ka ise teatanud, et neil jätkub sihtkapitali 1,6 miljardi krooni suuruseks tagatisportfelliks.

Seaduse rakendamine ei too kaasa otseseid kulutusi riigieelarvest. Küll suureneb riigi poolt tagatud kohustuste maht.

Linnavarale laekus ostupakkumisi 11 miljoni krooni eest

25.09.2004

Eile elamumajandusametis toimunud linnavara müügi enampakkumistel laekus ostupakkumisi 11 050 333 krooni eest, kokku oli müügis kaheksa objekti.

Telliskivi tänav 58A hoone oli müügis 750 000 kroonise alghinnaga, ainuke pakkuja soovis hoone omandada 755 000 krooni eest. 3,8 miljoni kroonise alghinnaga müügis olnud Uus tänav 35 hoonete ostuks laekus kolm ostupakkumist, neist suurim oli 5 100 111 krooni. Tööstuse tänav 3 kinnistu ostuks oli 11 pakkumist, neist suurim oli 3 621000 krooni.Kinnistu oli müügis kahe miljoni kroonise alghinnaga.

Ädala tänav 1 hoonest 2087/6671 mõttelise osa ostuks laekus üks 1 222 222 kroonise ostuhinnaga pakkumine, müügi alghind oli 1 050 000 krooni.

Valgamaal Otepää vallas Arula külas asuvast Arula Puhkemaja hoonest 2/3 mõttelise osa ostuks laekus kaks pakkumist, neist suurim oli 352 000 krooni.

Hoone müügi alghind oli 250 000 krooni. Kolme müügiobjekti enampakkumine nurjus, nendeks olid hooned aadressil Wismari tänav 29 A, Vabriku tänav 15 ja Kotzebue tänav 18 A.

Hansapanga kliendipäeval saab tutvuda 120 kinnisvaraprojektiga

24.09.2004

Pühapäeval, 26. septembril toimub Tallinnas Hansapanga Rävala kontoris kliendipäev, kus kinnisvaraarendajad tutvustavad oma uusi projekte ning panga laenuspetsialistid annavad nõu eluasemelaenu võtmisel.

Üritusel osaleb 24 kinnisvaraarendajat ja -bürood, kes jagavad infot oma projektide kohta ning pakuvad sel päeval ka soodustusi. Hansapanga eluasemefinantseerimise osakonna juhataja Agnes Makk ütles, et laenupäev on hea võimalus saada kompleksselt infot nii valmivate korterite ja majade kohta kui ka nende finantseerimisvõimaluste kohta. “Tutvuda saab ligi 120 arendusprojektiga – uued majad, korterid, ridaelamud ja elamukrundid,” märkis ta.

Laenupäeva näol on tegemist traditsioonilise ettevõtmisega, mida Hansapank on kevadeti ja sügiseti korraldanud. Eelmisel laenupäeval käis üle tuhande inimese.

Kliendipäev toimub pühapäeval kella 11-15 Rävala pst 5. Lisainfot saab

Savisaar: Tallinna tuleb oma Manhattan

23.09.2004

Ettevõtluspäeva raames toimunud linna arengufoorumil märkis Tallinna linnapea Edgar Savisaar oma ettekandes, et Tallinna kesklinna uuenemine ja arenemine on lähiaastate küsimus, mitte aastakümnete küsimus.

“Tallinna kesklinna muutub lähima paari aasta jooksul rohkem kui viimaste aastakümnetega kokku,” rääkis Savisaar. “Tallinna Manhattan – see võiks olla piirkond Stockmannist Viru Keskuseni – mis võiks kujuneda meie kõrghoonete piirkonnaks. Tallinna niiöelda Manhattani kujunemine lähima paari aasta jooksul on täiesti reaalne. Miks ei võiks Euroopa kõrgeim hoone asuda just Tallinnas?” Linna välisilmet ja arengut silmas pidades, märkis linnapea näiteks Tivoli rajamist, Sakala keskuse ja mere-äärse piirkonna välja arendamist.

“Tallinna linn tegelikult kasvab, kui vaadata kasvõi Helsingit või teisi naaberlinnu. See on lühiajaline tendents, et liigutakse Tallinna lähiümbrusesse elama,” ütles linnapea. “See on vaid ajaküsimus, millal inimesed tahavad Tallinna tagasi elama tulla.” Tallinna kaugemast tulevikust rääkides ütles linnapea, et linnade ja nende lähiregioonide osatähtsus hakkab kasvama. “Kindlasti saab üheks võtmeküsimuseks kaugemas tulevikus Tallinna-Helsingi lähenemine ehk kaksiklinna teke. Sellise
kaksiklinna teke on paratamatu,” lausus Savisaar. “Eesmärgiks oleks ühise identiteedi loomine ja arendamine Euroopas ehk ühine ekspansioon Tallinn-Helsingi, miks mitte ka Peterburiga.”

Tallinna abilinnapea Peep Aaviksoo sõnul peaksid nii linn kui arendajad olema julgemad, et saaks senisest rohkem välja arendada kesklinna ja ka äärelinnu. Ühtlasi peaks abilinnapea hinnangul tööstus ehk tööstusettevõtted tulevikus linnast väljapoole minema. “Ma usun, et Tallinnal on olemas kõik eeldused saada üheks atraktiivsemaks Skandinaavia ja Euroopa linnaks,” ütles Aaviksoo.

Ettevõtluspäeva raames toimunud linna arengufoorumil arutasid linnajuhid, ettevõtete tippjuhid ja erialaliitude esindajad linna detailplaneeringu, uue ehitusmääruse, kõrghoonete, liiklussõlmede ja uute teede ehitamisega seotud teemadel.

Diskussioonis osalesid linnapea Edgar Savisaar, abilinnapead Toomas Vitsut ja Peep Aaviksoo, SAPA juhataja Igor Volkov ja ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste.

Diskussiooni juhtis Ainar Ruussaar.

Tallinna abilinnapea Toomas Vitsuti sõnul soovis linn sellega kaasata enam ettevõtjaid Tallinna arengu planeerimisse. “On oluline, et tekiks laiapõhjaline diskussioon valdkondades, mis mõjutavad üheaegselt nii ettevõtjaid kui ka linna,” märkis Vitsut.

Tallinna linn korraldab täna, 23. septembril esmakordselt ettevõtluspäeva “Ole ettevõtlik!”. Ettevõtluspäeva eesmärgiks on teadvustada väikeettevõtluse rolli linna arengus, tutvustada ettevõtlusega seotud võimalusi ning Tallinna toetusmeetmeid väikeettevõtete loomisel ja arendamisel.

Eesti Ühispank pakub kõigile Kodulaenu intressiga 3,1 protsenti

23.09.2004

Eesti Ühispank on lubanud klientidele pakkuda turu parimaid tingimusi, seetõttu pakume alates reedest soodsaimat kodulaenuintressi – 3,1 protsenti laenujäägilt aastas.

“Ühispank on oma koostööpartneritest kinnisvaraarendajate uusobjektidele 3,1 protsendilist eluasemelaenu pakkunud juba alates maikuust, tahame seda soodsat pakkumist laiendada ka kõigile teistele kodulaenutaotlejatele – nii Ühispanga kui teiste pankade klientidele,” ütles Ühispanga jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Eerika Vaikmäe-Koit.

Eesti Ühispank kuulub 100% SEB Gruppi. SEB on Põhjamaade suurimaid ja vanimaid finantsgruppe, mis tegutseb 20 riigis üle maailma.

Miljonikroonise korteri ostja leppigu odava siseviimistlusega

15.09.2004

Miljoni krooniga uude elamusse kolmetoalise korteri ostja saab odavate materjalidega teostatud siseviimistluse: tubades on pisut üle 100 kr/m2 maksev laminaatparkett ja vannitoas sama hinnaklassiga keraamilised plaadid.

Äripäev uuris Tallinna äärelinna kerkivate uute kortermajade hinna ja kvaliteedi suhet ning leidis, et miljoni krooni eest väärikate materjalidega tehtud siseviimistlusega kolmetoalist korterit osta ei saa.

Domineerivad Poola sanitaarkeraamika, madala hinnaklassi segistid, puitakende asemel peab rahulduma plastikakendega ning siseusteks on odavaimad, nn papist sileuksed. Mõni arendaja ei ole raatsinud vannitoa seina isegi keraamilisi plaate panna, vaid on piirdunud seinapinna värvimisega.

Kesklinna kerkivates uutes kortermajades on pilt siseviimistlusmaterjalide osas väärikam – ja sellevõrra ka kallim.

Siidisaba majad – kõrge hind, odav viimistlus

Järgmise aasta kevadeks valmib Nõmme tee kandis Siidisaba tänaval kolm korterelamut. Projekti veebilehel rippuv hinnakiri lubab standardviimistlusena 120kroonise ruutmeetrihinnaga laminaatparketti, värvitud vannitoaseinu ja odavaid siseuksi. Selliselt viimistletud kolmetoaline korter maksab 1,1 miljonit krooni.

Küsimusele, kas hind sellise viimistlustaseme kohta liiga kõrge pole, vastab Gruss Investi esindaja Sven Raudsepp, et tema seda küll öelda ei oska, kuid kliendid pole siiani kaevanud. 12 korterit 37st on praeguseks müüdud.

Kuna Raudsepa sõnul rammitakse hetkel ehitusplatsil alles vaiu maasse ning siseviimistluse teema muutub aktuaalseks poole aasta pärast, on ka praegused materjalivalikud tehtud lihtsalt klientidele n-ö ettekujutuse andmiseks. “Enamik muudab siseviimistluspaketti, kuid kui palju lõpphind seetõttu tõusta võib, ei oska praegu öelda,” räägib Raudsepp.

Valge tänava kortermajad Lasnamäe nõlval

Lauluväljaku lähedusse Lasnamäe nõlvale kerkib kolm viiekorruselist kortermaja, mille asukoha Lasnamäel peaks korvama akendest avanev vaade merele.

Kahes järgmise aasta suveks valmivas majas on peaaegu kõik korterid juba müüdud. FKSMi kinnisvaraarenduse müügijuht Tõnu Toompark tutvustab, et ostjate seas on palju praegugi Lasnamäel elavaid inimesi, enamasti alla 30aastased noored.

“Siseviimistluspakette on mitu, aga hinnaerinevused on väikesed – valikuvõimalus on näiteks värvitoonides,” räägib Tõnu Toompark.

Võrreldes Siidisaba või Nõmmepiiri korterelamutega pakub FKSM pisut kallimat laminaatparketti ja keraamilist plaati, samuti sisaldub korterite baashinnas näiteks Gustavsbergi sanitaarkeraamika – selliselt viimistletud kolmetoaline korter maksab peaaegu miljoni.

Inimesed, kes tahavad oma tulevasse koju paremaid materjale, peavad need ise välja valima ja kohale toimetama. “Väike protsent on inimesi, kes hea meelega ise teevad ja toovad, kuid paljud rahulduvad ka meie poolt pakutavaga,” räägib Toompark.

Ta lisab, et hind on ikkagi väga määrav, kuna inimesed võtavad sageli oma võimete piiril balansseeriva laenu.

“Kõik tahaks, et materjalid oleks naturaalsed, naabrid ilusad ja ilus vaade merele – aga kas rahakott peab vastu?” küsib Toompark hinnateema lõpetuseks.

Korterelamu Haabneemes – kõrgem hinnaklass

Parema viimistlustasemega kortereid pakutakse Viimsis Haabneemes valmivas kortermajas, kus standardpaketis on naturaalparkett ja Gustavsbergi sanitaarkeraamika. Kolmetoalise korteri hind ulatub 1,2 miljonini ning Simus Kinnisvara müügiesindaja Andres Lõo nendib, et müük ei lähe eriti hästi. “Sellise hinnaklassiga on valikut küll ja Viimsisse on kerkinud mitmeid uusi korterelamuid.”

Lõo arvab siiski, et liigutakse odavamatest materjalidest loobumise suunas. “Kui korter maksab miljoni, pole sinna sajakroonist laminaati panna mõtet,” usub Lõo.

Nõmmepiiri korterid – odavad ja ostetakse hästi

Kadaka puiesteele, Mustamäe, Nõmme ja Pääsküla piirile ehitatakse kolm seitsmekorruselist korterelamut, neist kaks valmib tänavu sügistalveks.

Tegemist on soodsa hinnaklassiga korteritega, kus standardviimistlusega kolmetoalise korteri saab kätte vähem kui 900 000 krooniga.

“Sellise hinna juures ei vaadata siseviimistluse taset,” kinnitab Simus Kinnisvara müügiesindaja Andres Lõo ja ütleb, et nõudlus pole olnud küll meeletu, kuid aasta lõpuks valmivas kahes majas on kummaski vaba veel umbes kolmandik korteritest.

Lõo nendib, et standardviimistlusega korteri, kus on põrandatel laminaatparkett ja vannitoas 120 kr/m2 maksev keraamiline plaat ning Poola sanitaarkeraamika, soetab siiski suurem osa ostjatest.

“Üksikud võtavad kallima variandi, parema eest ei olda veel nõus maksma,” nendib Lõo ja lisab, et näiteks kolmetoalise korteri puhul tuleks naturaalparketi, Gustavsbergi sanitaarkeraamika ja muude paremate materjalide kasutamisel juurde maksta 20 000 krooni.

Ligi miljonini küündivate summade puhul pole see just märkimisväärne lisakulu.

Siseviimistluse standardpakett sisaldab enamasti vaid odavaid materjale

Siidisaba elamukvartal Kristiine linnaosas

arendaja: Gruss Invest OÜ
kirjeldus: 3-5korruselised elamud (esimesed kolm maja valmivad 2005. a kevadel)
küttesüsteem: Tallinna Küte
siseviimistluse standardpakett: seinad ja laed: värvitud
põrand: laminaatparkett 120 kr/m2
san-ruumid: põrandal ker. plaat 120 kr/m2, seinad värvitud
siseuksed: sile valge tahveluks 800 kr
aknad: PVC
3toalise korteri hind siseviimistluse standarpaketiga: 70,8 m2, 1 146 960 krooni , II korrus, rõdu ei ole

Korterelamud Valgel tänaval Lasnamäe nõlval lauluväljaku lähedal

arendaja: FKSM AS
kirjeldus: kolm 5korruselist kortermaja, majas 27 korterit (2 maja valmib 2005 suvel, kolmas valmib 2006. aastal)
küttesüsteem: elamutel ühine gaasikatlamaja
siseviimistluse standardpakett: seinad ja laed: värvitud
põrand: laminaatparkett 139 kr/m2
san-ruumid: põrandal ja seintel
ker. plaat 147-177 kr/m2, Gustavsbergi sanitaarkeraamika
siseuksed: sile manteluks
aknad: PVC
* valida saab 4 standardpaketi vahel, kuid kallimaid materjale ei pakuta
3toalise korteri hind siseviimistluse standarpaketiga: 67,4 m2, rõdu 7,7 m2, 996 000 krooni, I korrus

Korterelamu Viimsi vallas Haabneemes Heki teel

arendaja: OÜ Element
kirjeldus: 7korruseline 35 korteriga elamu (valmib veebruaris 2005)
küttesüsteem: Tallinna Küte
siseviimistluse standardpakett: seinad ja laed: värvitud
põrand: kolmelipiline naturaalne tammeparkett
san-ruumid: põrandal ja seintel keraamiline plaat
sanitaartehnika ja -keraamika: Gustavsberg
siseuksed: sile valge siseuks
aknad: PVC
3toalise korteri hind siseviimistluse standarpaketiga: 75,2 m2, rõdu 5,8 m2, 1 224 800 krooni, IV korrus

Nõmmepiiri korterelamud Kadaka puiesteel

arendaja: OÜ Hundiaugu Kinnisvara
kirjeldus: kolm 7korruselist kortermaja (valmis)
küttesüsteem: Tallinna Küte
siseviimistluse standardpakett: seinad ja laed: värvitud
põrand: laminaatparkett 120 kr/m2
san-ruumid: põrandal ja seintel
ker. plaat 120kr/m2, Itaalia ja Poola
sanitaarkeraamika ja -tehnika
siseuksed: sile valge tahveluks
aknad: PVC
3toalise korteri hind siseviimistluse standarpaketiga: 66,8 m2, 880 000 krooni, III korrus, rõdu ei ole

Kadrioru piiril Valge tänav 18 valmivad taas uued korterelamud

08.09.2004

Kinnisvara- ja ehitusfirma AS FKSM rajab Tallinnas Lasnamäe nõlvale Valgele tänavale neli neljakorruselist uut elamut kokku ligi 140 korteriga.

Käesoleva aasta alguses alustas AS FKSM Valge tänava 18 viie elamu ehitust. Tegemist oli ühe esimese uute elamute ehitusprojektiga Lasnamäe linnaosas.

Kokku 130 korteri tänaseks lõpusirgele jõudnud kiire müük näitab, et uusi kortereid on Lasnamäele kiiresti juurde vaja. Tänaseks on jõutud elamuarendusprojekti teise etapini, kus samasse rajatakse veel neli elamut.

Piirkonna uusimad eluhooned on suunatud inimestele, kes hindavad head asukohta ning soovivad elada kvaliteetselt ehitatud kaasaegses elamus.

Nelja neljakorruselisse elamusse tuleb igasse kuni 35 korterit. Soklikorrus on reserveeritud panipaikade ja parkimiskohtade jaoks. Täiendavad parkimiskohad saavad olema aiaga piiratud territooriumil.

Omapärane on esimese korruse korterite juurde kuuluv suur terrass. 45 ruutmeetrine terrass on sobilik koht pikniku pidamiseks kodust lahkumata. Iga korteri juurde kuulub suur (8-14m²) rõdu.

Enamus korteritest moodustavad kahetoalised korterid, mille järele on nõudlus suurim. Lisaks on kavandatud ühe- ja kolmetoalisi kortereid. Aga ka suur – 110 ruutmeetrine neljatoaline korter suurematele peredele.

Korterelamute Kadrioru pargi tagune asukoht annab hea võimaluse kiiresti kesklinna jõuda nii isikliku kui ühistranspordiga. Vahetuses läheduses asub rajatav kunstimuuseum, Kadrioru parki viib rahulik jalgtee.

Valge 18 esimesed uued hooned valmivad 2006. a. esimeses kvartalis. Korterite hinnad algavad 520 000 kroonist.

AS FKSM on ehituse ja kinnisvara-arendusega tegelev Soome ehituskontserni YIT kuuluv ettevõte. FKSM-i arendatud viimased tuntumad korterelamud on Karukellakodu korterelamud Pirita-Kosel, Pärnu maantee 102d Parkmaja, 19-korruseline kõrghoone Maakri Maja ning korterelamu Kaarli puiesteel.

Asula 1a kerkib 10-korruseline elamu

30.08.2004

Ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõte AS FKSM ehitab Tallinna kesklinna Asula tn. 1a 10-korruselise korterelamu.

Elamusse tuleb 57 ühe- kuni neljatoalist korterit suurusega 40 kuni 120 ruutmeetrit. Korterite ruutmeetrihinnad on vahemikus 14500-24000 krooni.

Viimasele kümnendale korrusele ehitatakse eksklusiivne neljatoaline korter, mille 56 ruutmeetriselt terrassilt ja 20 ruutmeetriselt rõdult laiub maaliline vaade Tallinna panoraamile.

Elamu Asula 1a asub Pärnu maantee viadukti läheduses, seega kesklinnas. Piirkonnas on arenenud ühistranspordi võrgustik, läheduses olev Lilleküla staadion loob võimalused sportimiseks.

Korterelamu hea asukoht võimaldab Pärnu maantee kaudu lühikese ajaga linnasüdamesse jõuda nii kõndides kui ka ühis- või isikliku transporti kasutades. Ühistranspordi, sh elektrirongi abil on võimalik tänu vahetus naabruses paiknevatele peatustele linnatsentrisse jõuda vaid mõne minutiga.

AS FKSM on ehituse ja kinnisvara-arendusega tegelev Soome ehituskontserni YIT kuuluv ettevõte. FKSM-i arendatud viimased tuntumad korterelamud on Valge 18 Lasnamäel, Karukellakodu korterelamud Pirita-Kosel ning korterelamu Kaarli puiesteel.

AS FKSM renoveerib Asula tänaval korterelamu

16.08.2004

Ehitus- ja kinnisvaraarendusettevõte AS FKSM alustas elamu renoveerimist Tallinna kesklinnas Asula tänav 1. 2005. a. suveks valmivas majas on 28 korterit suurusega 31-62m².

Rekonstrueerimisprojekti alustena on kasutatud arhiivimaterjale ning ümberkaudse analoogse hoonestuse projektlahenduse võtteid. Ümberehituse käigus rekonstrueeritakse 1948. a. ehitatud hoone kaasaegseks korterelamuks, mille olemasolevale kahele korrusele lisatakse kolmas.

Kolmanda korruse korteritele on ette nähtud ka osaline katusekorrus. Hoone esimesel kahel korrusel on eluruumide puhtaks kõrguseks ca kolm meetrit, kolmanda korruse keskosas 2,5 m ja magamisruumi keskosas <2,3 m. Kõikides sanitaarruumides on lae kõrgus 2,3 m.

Korterite ruutmeetrihinnad jäävad vahemiku 16000 kuni 20000 krooni.

Asula 1 krunt ümbritsetakse aiaga, hoov valgustatakse. Autode vaba pääsu krundile piirab tõkkepuu. Krunt on tasase reljeefiga ning heakorrastatud. Krundil kasvab kaks suurt paplit.

“Kõrgete lagedega renoveeritud elamu Tallinna kesklinna vahetus naabruses on see, mida tänane turg vajab,” kommenteeris projekti müügiga tegelev AS FKSMi maakler Martin Sillandi. “Selle projekti müüme me kiiresti läbi.”

Elamu on kavandatud kesklinna ja rohelist elukeskkonda hindavaile inimestele. Rekonstrueeritav maja paikneb Tallinna kesklinna vahetus läheduses, Magdaleena piirkonnas, Asula ja Kauba tänava ristumiskohas.

Korterelamu hea asukoht võimaldab Pärnu maantee kaudu lühikese ajaga linnasüdamesse jõuda nii kõndides kui ka ühis- või isikliku transporti kasutades. Ühistranspordi, sh elektrirongi abil on võimalik tänu vahetus naabruses paiknevatele peatustele linnatsentrisse jõuda vaid mõne minutiga.

Piirkonnas on välja kujunenud hea infrastruktuur vajalike teenindusasutuste, kaupluste, bensiinijaama, haigla ning spordirajatiste näol. Viimastel aastatel on piirkonda rajatud hulk uusi hooneid, sealhulgas ka kortermaju. Seetõttu on kogu piirkonna väljanägemine märkimisväärselt paranenud, kujunedes vääriliseks sissejuhatuseks Tallinna kesklinnale.

AS FKSM on ehituse ja kinnisvara-arendusega tegelev Soome ehituskontserni YIT kuuluv ettevõte. FKSM-i arendatud viimased tuntumad korterelamud on Karukellakodu korterelamud Pirita-Kosel, Pärnu maantee 102d Parkmaja, 19-korruseline kõrghoone Maakri Maja ning korterelamu Kaarli puiesteel.

1 2 3 … 1,534 1,535 1,536 … 1,564 1,565 1,566