- Esileht
- Teenused
- Raamatud
- Kinnisvaraõiguse ABC. Uus ja täiendatud väljaanne (2018)
- Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited
- Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist
- Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel
- Kuidas müüa kinnisvara? Eduka kinnisvaratehingu saladused
- Perekonnaõigus ja varasuhted. Vara omandamisest jagamiseni
- Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu
- Kinnisvaramaakleri ABC. Praktilised soovitused ja nõuanded kinnisvaramaaklerile
- Tööleping ja töölepingu seadus. Praktilised nõuanded töötajale ja tööandjale töölepingu sõlmimisest lõpetamiseni
- Koolitused
- Uus turuülevaade
- Kinnisvaraturg
- Laenukalkulaator
- Kontaktid
- Uudiskiri
KV.EE indeks ei näita veel hinnatõusu
Eesti elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on juba viimased pool aastat püsinud vägagi napis 1,2 punktises vahemikus kõikudes 61,3 ja 62,5 punkti vahel.
Eilse seisuga näitab KV.EE indeks 61,8 punkti taset, mis on aastatagusest 3,9% allpool.
Pakkumiste arv on kahanenud taas alla 20 tuhande pakkumise. Eilse seisuga oli portaalis KV.EE 19 964 pakkumist ehk aastatagusest kaheksandiku võrra enam.
Saabuva euro valguses on palju kõneldud eurost või muudest põhjustest tingitud hinnatõusust, sealhulgas kinnisvarasektoris.
Valuutavääringu vahetumine iseenesest ei tohiks olla põhjus, mis kinnisvarahindu tõstab või langetab.
Kinnisvaraturul praktiliselt puudub ka instrument, mille alusel hinnata, kas kinnisvaramüüjad otsustavad aastavahetusel hindu endale soodsamas suunas ümardada või mitte.
KV.EE indeks peegeldab pakkumishindu ja seetõttu on tõenäoliselt ainus indikaator, mille alusel aasta alguses saame hinnata, mis kinnisvaraturu pakkumisega toimub.
Hinna osas siiski võiks prognoosida rahulikku uue aasta algust. Seda põhjusel, et senine poole aasta jooksul praktiliselt samal tasemel püsinud pakkumishindu puudutav KV.EE indeks ei näita, et kinnisvaramüüjatel oleks liiga palju võimalust hindu tõsta.
Pigem on tänane pakkumine ja nõudlus tasakaalu lähedal, mida kinnitavad üldiselt stabiilsed indikaatorid muudegi kinnisvaraturgu peegeldavate näitajate puhul.
Lähemalt vaata, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
Pressiteade: Pärnu kinnisvarafirmade vaheline kokkulepe korrastab miljardi kroonist turgu
Täna saab kõikide Pärnu kinnisvarafirmade vaheline kokkulepe viimase allkirja.
Kokkuleppe eesmärgiks on kohaliku kinnisvaraturu korrastamine, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja heade tavade igapäevasesse äritegevusse juurutamine ning kinnisvarafirmade vaheliste
suhete reguleerimine.
Jõustuva raamkokkulepe kohaselt kohustuvad kõik Pärnu kinnisvaraturul tegutsevad kinnisvarafirmad kinnisvara pakkuma müügiks ainult müügiesinduslepingu või volituse alusel, mis omakorda tõstab kinnisvaramaaklerite poolt klientidele pakutavate teenuste kvaliteeti.
Kokkulepe allkirjastasid kõik 21 Pärnus tegutsevat kinnisvarafirmat: AS Tõnisson, OÜ Prior ja Partnerid, LVM Kinnisvara AS, Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ, R.A Kinnisvarad Arendus, Arco Vara Kinnisvarabüroo AS, PMC
Kinnisvara OÜ, Pindi Kinnisvara AS, Aakon Kinnisvarabüroo OÜ, Ringi Kinnisvara OÜ, Ober-Haus Kinnisvara AS, Uus Maa Pärnu Büroo OÜ, Domus Kinnisvara Pärnu filiaal, Rime Kinnisvara Vahendus AS Pärnu filiaal, Helje Brudel Kinnisvara, Lunapolis OÜ, A&A Kinnisvara OÜ, Edela Kinnisvara OÜ, Lossi Kinnisvara Büroo OÜ, Krooni Vara OÜ ja Rüütli Kinnivara OÜ.
Pärnu kinnisvaraturu eeldatav rahaline maht on sel aastal 1,1 miljardit krooni, seejuures sõlmitakse orienteeruvalt 2100 müügilepingut.
Kokku töötab Pärnu kinnisvarafirmades 100 maaklerit, hindajat ja assistenti.
Тыну Тоомпарк: рынок недвижимости Маарду идёт по стопам столичного рынка
По данным Земельного департамента, в 3-м квартале 2010 года в Маарду было совершено 53 сделки купли-продажи квартир на общую сумму 5,3 млн крон. По сравнению с прошлым годом, число сделок увеличилось на 10%, а их суммарная стоимость выросла на 24%.
Средняя цена сделки с квартирной собственностью в Маарду в 3-м квартале 2010 года составила 6900 крон за квадратный метр, такая же цена была на протяжении всего 2010 года.
Если сравнивать с предыдущим годом, средняя цена квадратного метра выросла на 16%. Однако, если посмотреть на средние цены, которые были в 4-м квартале 2006 года, то падение составило 60%. Это больше, чем в Таллинне и в среднем по Эстонии, где падение цен составило 50%.
Вместе с ростом активности на рынке недвижимости Маарду, выросло и число предложений о продаже квартир. По данным портала KV.EE, в октябре 2010 года в Маарду было выставлено на продажу 359 квартир, средняя цена квадратного метра в которых составляла 8900 крон. По сравнению с тем же периодом прошлого года, когда на продажу было выставлено 295 квартир, число предложений выросло на 22%. Однако, средняя цена предложений, наоборот, снизилась на 3%.
А вот на рынке аренды жилья аналогичной активности пока не наблюдается. По данным портала KV.EE, в октябре в Маарду было 31 предложение по аренде жилья, что на четверть меньше, чем год назад, тогда арендаторам предлагался выбор из 41 предложения.
По сравнению с началом года, средняя цена аренды также снизилась. В октябре она составила 36 крон за квадратный метр, что на 5% меньше, чем год назад.
Рынок недвижимости Маарду идёт чётко по стопам Таллинна, как ближайший сосед главного центра притяжения Эстонии ― её столицы. Принимая во внимание то обстоятельство, что рынок жилых площадей в Таллинне сейчас находится на подъёме, можно ожидать, что те же самые изменения произойдут в течение ближайшего полугода и в Маарду.
Originaal: http://rus.err.ee/blog/bd61a5cb-f7de-4213-86bf-20ae7bec217c
Statistika: mitteeluruumide ehitusload ikka kukkumas
2010. a. III kvartalis sai statistikaameti andmetel Eestis ehitusloa 684 mitteeluruumi pindalaga 141 700m2.
Aastaga on ehitusloa saanud eluruumide arv vähenenud 13 ja nende pindala 45%.
Ehitusloa saanud mitteeluruumide kubatuur oli 884 400m3, mis on eelmisest aastast 42% vähem.
Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)
Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Аналитик: приход евро не повлияет на стоимость недвижимости
Те, кто ждут прихода евро, чтобы затем выгодно продать недвижимость, могут похоронить свои мечты, считает аналитик рынка недвижимости Тыну Тоомпарк.
Выступая в среду утром в прямом эфире передачи Эстонского телевидения Terevisioon, Тыну Тоомпарк сказал, что переход нашей страны на единую европейскую валюту никак не повлияет на цены на недвижимость. “На стоимость недвижимости больше влияют другие факторы”, – отметил Тоомпарк, назвав в их числе доходы населения, а также возможность получения кредита.
По словам аналитика, переход Эстонии на евро – это всего-навсего обмен одной валюты (кроны) на другую (евро). “Смею предположить, что ничего другого это не принесет”, – сказал Тоомпарк.
Тыну Тоомпарк сказал, что если сравнивать ипотечную политику банков в прошлом году и в этом, то сейчас денежные краны потихоньку начали открываться. “Но мы не можем говорить о том, что на рынок недвижимости поступит безумное количество денег”, – добавил аналитик.
Эксперт также заметил, что нет смысла надеяться и на то, что с приходом в Эстонию евро сюда бросятся иностранцы, жаждущие приобрести здесь недвижимость.
Сергей Михайлов, Редактор
Analüütik: euro tulek kinnisvara hinda ei mõjuta
Need, kes ootavad euro tulekut, et seejärel oma kinnisvara soodsalt maha müüa, võivad oma unistused maha matta, arvas kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Tõnu Toompark ütles ETV hommikuprogrammis “Terevisioon”, et euro tulek kinnisvara hinda ei mõjuta. “Kinnisvara hinda ja väärtust mõjutavad pigem muud tegurid,” selgitas ta, nimetades muu hulgas inimeste sissetulekut ning laenu saamise võimalust.
Saatekülalise sõnul ei maksa kinnisvaraturgu silmas pidades eurot ülehinnata. “Tegemist on vääringu vahetusega ja see iseenesest mingeid muudatusi turule – mina küll julgen arvata – enam ei too,” arvas Toompark, kelle hinnangul on kinnisvaraturu olulised muudatused juba aset leidnud.
Kui võrrelda pankade praegust kinnisvaralaenu poliitikat eelmise aasta omaga, siis Toomparki hinnangul võib täheldada rahakraanide avanemist. “Aga me ei saa rääkida, et meeletul hulgal raha tuleks kinnisvaraturule,” lisas ta. Tema sõnul pole mõtet ka loota, et euro saabudes hakkavad välismaalased siin kinnisvara suurel hulgal kokku ostma.
Ober-Haus Kinnisvara teatas oma värskes analüüsis, et euro võib kaasa tuua korterite müügipakkumiste hüppelise kasvu Tallinnas. Nende andmeil jagunevad potentsiaalsed korterimüüjad hetkel kaheks: ühed tahavad kõigest väest veel tänavu tehingu ära teha, teised jälle lubavad oma objektid müüki panna pärast euro saabumist.
Artikkel ilmus 24/11/2010 http://uudised.err.ee/?06219740
Toompark: soodsat kinnisvara müügi aega ei tule
Need, kes loodavad euro tulles oma kinnisvara soodsalt maha müüa, võivad oma unistused maha matta, avaldas kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomapark oma arvamust ETV hommikuprogrammis “Terevisioon”.
Toompark rääkis, et euro tulek kinnisvara hinda ei mõjuta, pigem teevad seda inimeste sissetulekud, töö olemasolu ja laenuvõimalused. Tema arvates on olulised muudatused kinnisvaraturul juba aset leidnud ning eurot ei maksa üle hinnata: “Tegemist on vääringu vahetusega ja see iseenesest mingeid muudatusi turule – mina küll julgen arvata – enam ei too.
Kui võrrelda pankade praegust kinnisvaralaenu poliitikat eelmise aasta omaga, siis Toomparki hinnangul võib täheldada rahakraanide avanemist. “Aga me ei saa rääkida, et meeletul hulgal raha tuleks kinnisvaraturule,” lisas ta.
Toomparki sõnul pole mõtet loota, et euro saabudes hakkavad välismaalased siin kinnisvara suurel hulgal kokku ostma.
Artikli autor on Tea Taruste. Artikkel ilmus 24/11/2010 väljaandes Ehitusuudised.net.
Analüütik: euro tulek kinnisvara hinda ei mõjuta
Need, kes ootavad euro tulekut, et seejärel oma kinnisvara soodsalt maha müüa, võivad oma unistused maha matta, arvas kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Tõnu Toompark ütles ETV hommikuprogrammis “Terevisioon”, et euro tulek kinnisvara hinda ei mõjuta. “Kinnisvara hinda ja väärtust mõjutavad pigem muud tegurid,” selgitas ta, nimetades muu hulgas inimeste sissetulekut ning laenu saamise võimalust.
Saatekülalise sõnul ei maksa kinnisvaraturgu silmas pidades eurot ülehinnata. “Tegemist on vääringu vahetusega ja see iseenesest mingeid muudatusi turule – mina küll julgen arvata – enam ei too,” arvas Toompark, kelle hinnangul on kinnisvaraturu olulised muudatused juba aset leidnud.
Kui võrrelda pankade praegust kinnisvaralaenu poliitikat eelmise aasta omaga, siis Toomparki hinnangul võib täheldada rahakraanide avanemist. “Aga me ei saa rääkida, et meeletul hulgal raha tuleks kinnisvaraturule,” lisas ta. Tema sõnul pole mõtet ka loota, et euro saabudes hakkavad välismaalased siin kinnisvara suurel hulgal kokku ostma.
Ober-Haus Kinnisvara teatas oma värskes analüüsis, et euro võib kaasa tuua korterite müügipakkumiste hüppelise kasvu Tallinnas. Nende andmeil jagunevad potentsiaalsed korterimüüjad hetkel kaheks: ühed tahavad kõigest väest veel tänavu tehingu ära teha, teised jälle lubavad oma objektid müüki panna pärast euro saabumist.
Toimetas
Sven Randlaid
http://uudised.err.ee/v/1da17184-a98c-4d1f-bb8d-11ef91c6ff4d
Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – valdus ja kahe korteri lõks
Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime sellest, kuidas määrata müügipakkumisele hind. Järgnevalt tuleb juttu valdusega seonduvatest teemadest ning vältimist väärivast kahe kodu lõksust.
Korteri vabastamine ehk valduse üleandmine
Korterit müües on müügitempo paikapanemise ja müügihinna määramise juures oluline teema – millal oled sa valmis müüdava korteri vabastama ehk valduse ostjale üle andma? Asi on lihtne kui sa müüd tühjana seisvat „üleliigset“ korterit. See on võimalik ostjale üle anda koheselt.
Üldjuhul siiski antakse müüdava korteri valdus ostjale üle notariaalse lepingu sõlmimisel. Selleks momendiks on müüja ja ostja korteri üle vaadanud, leppinud kokku, mis jääb korterisse sisse ja mille võta müüja endaga kaasa.
Korteri seisukord tuleks kahepoolse aktiga fikseerida, aktis peaks näitama ka mõõdikute (veemõõtja, elektrimõõtja, gaasimõõtja) näidud, milleni tasub kulud müüja ja kust alates tasub need ostja. Müüjana võiksid valmis olla vajadusel maksekorraldustega tõestada, et oled enda kulud korralikult kandnud.
Asi võib keerulisem olla siis kui müüd seda korterit, kus sa ise sees elad ja kui puudub selge siht, kuhu edasi kolida. Kui müüd elamispinda sel eesmärgil, et saada sealt rahalised vahendid uue elamispinna ostmiseks, siis ei pruugi sa ostja leidmisel koheselt uut pinda, kuhu ise edasi kolida leida.
Seetõttu ei ole midagi erilist selles kui leiad ostja ja müüd enda korteri maha, kuid lepid kokku, et elad müüdud korteris veel näiteks kuu aega sees. Loomulikult tuleb sul sellisel juhul kanda korteri kasutamisega seonduvad kommunaalkulud kuni korteri ostjale üleandmise päevani. Samuti pead arvestama, et kui soovid endale uut kodu osta, siis sellegi müüjal võib pinna kohese vabastamisega probleeme olla.
Nii võib üheks vaheetapiks mitme vana ja uue kodu vahel olla üüripind. Nendest tänapäeval enam väga puudust ei tohiks olla.
Korteri vabastamisel tuleks ostjaga sõlmida korteri üleandmise-vastuvõtu akt, kus taas fikseerida mõõdikute näidud ja see, et korter on üle antud ning sellega seonduvaid pretensioone kummalgi poolel ei ole.
Müüjana pead igal juhul arvestama sellega, et ostja eelistab enamasti osta korterit või elamispinda, kuhu ta saab kohe sisse kolida. Samas on turul ka liikumas ettenägelikke inimesi, kes otsivad elukohta teadmisega, et neil on seda vaja alles näiteks kolme kuni kuue kuu pärast. Nii ei pruugi kohese vabastamise vajadus üldsegi aktuaalseks kujuneda.
Kahe kodu lõks
Kahe kodu ehk kahe korteri lõks on olukord, kus uue elamispinna ostnud inimesel ei õnnestu ebasoodsaks muutunud turutingimuste vms põhjustel vana elamispinda realiseerida. Müümata jäänud vana korter või maja tekitab inimesele ajutiseks planeeritud, kuid pikemaajaliseks veniva suure laenukoorma, mille tagasimaksmine on problemaatiline.
Kahe kodu lõksu sattumise oht on tõsisem langeva turu tingimustes, kus ostjate hulk on kokku kuivanud ning tehinguid tehakse vähe. Sellistes tingimustes võib olemasoleva elamispinna müük võimatuks osutuda.
Reeglina lepitakse uut elamispinda ostes ja seda laenuga finantseerides laenutingimuste raames kokku, et vana elamispind tuleb aasta jooksul realiseerida. Nii peaksid üht korterit müües ja teist samaaegselt ostes arvestama, et ebasoodsate asjaolude kokkusattumisel võib olemasoleva müük tagasilööke tuua.
Soovitused
- Pane paika, millal oled valmis müüdava pinna vabastama ja ostjale üle andma.
- Räägi ostjaga – kui talle su korter meeldib, siis on kindlasti võimalik ka lahendus leida
- Korterit müües, et uus osta proovi vältida kahe korteri lõksu ehk ülisuurt laenukoormust, mis planeeritust pikemaks venib.
Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame sellest, milliste kriteeriumite alusel ostustada müüki pandav korter hoopiski üürile anda.
Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.
Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara“
Maardu korteriturg astub Tallinna jälgedes
Maardu linnas tehti maa-ameti andmetel 2010. a. III kvartalis 53 korteriomanditehingut koguväärtusega 15,3 miljonit krooni. Aastatagusega võrreldes suurenes tehingute arv 10% võrra, tehingute väärtus aga koguni 24%.
Maardu korteriomanditehingute keskmine hind oli 2010. a. III kvartalis 6900.-/m², mis on samal tasemel, kus viimase kolme kvartali jooksul. Aastatagusest ajast on tehingute hinnatase 16% kõrgemal.
Kui võrrelda aga kolmada kvartali keskmist tehinguhinda tehingute tipuga 2006. a. IV kvartalis, siis on languseks 60%. See on enam, kui Tallinnas või Eestis keskmiselt, kus hinnatasemed kukkusid tipust madalpunkti „kõigest“ suurusjärgus 50%.
Tehinguaktiivsuse tõusuga paralleelselt on Maardus tõusnud ka korteripakkumiste hulk. 2010. a. oktoobris oli Maardus portaali KV.EE andmetel pakkumises 359 korterit keskmise hinnaga 8900.-/m². Veel aasta tagasi oli korteripakkumisi 295 ehk aastaga on pakkumiste arv suurenenud 22% võrra. Keskmine hind vastupidiselt tehinguhindadele on tõusmise asemel kukkunud 3%.
Maardu korterite üüriturul ei ole ostu-müügiturule analoogset aktiivsuse tõusu näha. Maardus oli oktoobris portaalis KV.EE 31 üüripakkumist ehk veerandi võrra vähem pakkumisi kui veel eelmisel aastal, mil pakkumisi oli 41.
Üüripakkumiste keskmine hind on küll aasta alguse madalseisust üle saanud, kuid oktoobrikuine keskmine hind 36.-/m² on 5% vähem, kui aasta tagasi.
Maardu kinnisvaraturg liigub selgelt Tallinna kui Eesti suurima tõmbekeskuse lähinaabrina pealinna järellainetuses. Maardu linna väiksus tingib suuremad hüpped üles, aga ka allapoole suunas nii hindade kui tehignute arvu osas. Arvestades asjaolu, et Tallinna elamispindade turg on tõususuunas pöördumas, siis võib arvata, et sama on lähima poole aasta jooksul ka Maardus toimumas.
Ober-Haus: Tallinna kesklinna korteriturg
Vaadates turgu täna ja aasta tagasi, siis võrreldes eelmise aasta sügisega on Tallinna kesklinnas korterite tehingute arv ja rahaline maht oluliselt tõusnud. Samas aga on ka müügipakkumiste arv tõusutrendis ja pakkumishindadel võib täheldada stabiliseerumist. Võrreldes eelmise aasta sügisega on välismaalaste, eelkõige soomlaste, osakaal kesklinna korteriturul oluliselt suurenenud.
Kuna kesklinna hinnatud asukohtades on nõudlus taastumas ja arendusriskid võrreldes muude piirkondadega oluliselt madalamad, siis on alustatud mitmete korterelamute arendusprojektidega. Täna toimub kesklinnas juba ca 500 uue korteri ehitus, millest enamik valmib lähima aasta jooksul. Lisaks on kesklinnas kümneid algatatud detailplaneeringuga või juba kinnitatud planeeringuga krunte, mille ehitusmaht ulatub tuhandete ühikuteni.
Täna võime tõdeda, et eelmise aasta lõpus alustatud arendusprojektid on praktiliselt müüdud. Üldjuhul on klientidele tänases turusituatsioonis vastuvõetav uute korterite hinnatase 18 000 – 24 000 kr/m² kesklinna äärealadel ja 26 000 – 31 000 kr/m² südalinnas. Kui paar kuud tagasi tundus, et uute korterite puhul hakkab nõudlus kiiresti ületama pakkumist, siis viimaste nädalate jooksul võib märgata teatud nõudluse vähenemist.
Täna on kesklinna piirkonnas ca 2 000 müügipakkumist korteritele, kuid tehinguid toimub 90 – 120 kuus.
Sügisel on kesklinna korteriturgu ilmestanud mitmed tehingud keskmisest suuremate ja oluliselt kallimate hindadega. Näiteks toimusid tehingud Pirita teel hinnaga 6,2 mln kr ja vanalinnas 5,5 mln kr.
Kuigi üksikute objektide tehingute hinnad on vahemikus 40 000 – 50 000 kr/m², toimub enamik tehinguid kesklinnas siiski hinnavahemikus 18 000 – 30 000 kr/m².
Kõrgeimate hindadega tehingud on toimunud eelkõige vanalinnas ja südalinna keskmiselt enimväärtustatud avarate vaadetega kõrghoonetes või heas korras arhitektuuriliselt silmapaistvates hoonetes.
Oluliselt on käesoleva aasta sügisel tõusnud vanalinna korterite tehingute hinnatase. Põhjuseks eelkõige tehingud väga heas korras stiilsete põhjalikult renoveeritud korteritega restaureeritud hoonetes. Mitmed tehingud on toimunud hinnavahemikus 35 000 – 50 000 kr/m². Samas nn euroremonditud korterite vastu on huvi tagasihoidlik.
Täna jagunevad potentsiaalsed korterimüüjad kaheks: ühed püüavad kõigest väest käesoleval aastal sooritada tehingu, teised jälle lubavad oma objektid müüki paisata pärast euro saabumist. Viimane aga võib põhjustada hüppelise pakkumise kasvu ja likviidsuse vähenemise ka kesklinna korteriturul. Järgmise aasta alguses võib ostu – müügitehingute arv järsult väheneda, kuna oluline osa ostjatest on viimastel kuudel ostuotsuse teinud mõjutatuna euro käibele tulekust, samas soovivad paljud jälle müüa pärast euro saabumist.
Kesklinna üürikorterite turg on võrreldes eelmise aasta sügisega oluliselt elavnenud, põhjuseks eelkõige sesoonsusest tulenev nõudluse kasv. Üürikorterite pakkumine on vähenenud ca 50% ja omanikud üritavad tõsta hindu, kuid esialgu sõlmitud lepingute põhjal olulist hinnatõusu märgata ei ole. Endiselt on omanikud nõus tegema olulisi mööndusi nii hinna kui ka üürilepingu tingimuste suhtes.
Kõrge tööpuudusega kaasnev ebakindel olukord tööjõuturul sunnib omanikke tihti tegema lühema tähtajaga üürilepinguid kui varem ning uurima põhjalikult üürniku tausta. Sarnaselt korterite ostu – müügituruga jätkub üüriturul hindade diferentseerumine asukohast lähtuvalt.
Maksimaalne võimalik üürihind sõltub eelkõige asukohast, seejärel korteri kvaliteedist. Tallinna kesklinnas on reeglina eelduseks kaasaegne viimistlus, köögimööbli ja elementaarse kodutehnika olemasolu, samuti on võtmetähtsusega parkimiskoha olemasolu.
Kesklinna üüriturul on enimnõutud südalinnas paiknev 1 – 2toaline möbleeritud heas korras korter hinnaga 2 500 – 5 000 kr kuus. Kuna tavaliselt lisanduvad omaniku poolsele üürihinnale mõõdetavad kulud, siis pööravad potentsiaalsed üürilised järjest enam tähelepanu kommunaalkuludele, eriti kütte maksumusele.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinna kesklinna korteriturg on oluliselt aktiivsem võrreldes suve või eelmise sügisega.
Ülevaate autor on Ober-Hausi analüütik Rain Rätt.
Statistika: eluruumide ehitusload näitavad tõusutrendi
2010. a. III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 526 eluruumi kogupinnaga 64 400m2. Ehitusloa saanud eluruumide arv küll on kasvanud 43%, kuid nende pindala kõigest 10%.
Järelikult on ehitusloa saanud keskmisest väiksema pinnaga korterid.
Ehituslubade suurest juurdekasvust ei tohiks siiski liigsesse vaimustusse sattuda. Tegemist on elamispindade turgu iseloomustava näitajaga, mis on üsnagi hüplik.
Sellele vaatamata tuleb tõdeda, et täna on peaasjalikult Tallinnas ehitusse läinud üha enam uusi elamispindade arendusprojekte. Nii võib tekkida isegi pelg, et ega turg üleküllastatud ei saa.
Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes
Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2
Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!
Kinnisvaraarendajad peavad eristuma
Käesoleva aasta jooksul on uusi arendusprojekte lisandunud Tallinnas jõudsalt. Alates aasta algusest on Harjumaal müüki tulnud ligi 1000 uut korterit. Nendele lisanduvad veel vähemalt 250 ehituses, kuid veel mitte müügisolevat uut elamispinda. Enamus uutes projektidest on müüki paisatud aasta teises pooles.
Uusi kortereid pakutakse ruutmeetrihinnaga 22 000 kuni 23 000 ja käesoleva aasta jooksul ei ole see number oluliselt muutunud. Pigem on täheldada keskmise hinna tõusu ja seda eeskätt selle arvelt, et kunagised allahinnatud varad müüakse maha ja uued tulevad turule juba kallima hinnaga.
Enamus uutest korteritest on turule tulnud kesklinna piirkonda. Samuti on Põhja-Tallinn ja just Kalamaja piirkond need, kus uusi projekte muudest linnaosadest märksa enam võib leida.
Kinnisvaraarendajate seisukohast vaadatuna on kiire konkurentsi tihenemise olukorras äärmiselt oluline pöörata tähelepanu turu-uuringutele. Tuleb leida, kuidas konkurentidest eristuda, mille poolest konkurentidest parem olla.
Selleks tuleb läbi viia korralik turu-uuring, mis annab vastuse küsimusele, mis on kaup, mida konkurendid pakuvad ja aitab jõuda selgusele, mis võiks olla arendaja enda pakutava tugevad küljed, mis klientideni jõudmisel esile tõsta.
Uusarendus jõuab Lasnamäe turule
Tallinna elamispindade turul on taas laineid löömas uued arendusprojektid. Kesklinnast alguse saanud uusarenduste järelkaja on jõudnud Lasnamäe turule, kus mõistlik hinnatase tagab kiire müügitempo.
Tallinna uusarenduste turule on järjest ja järjest lisandumas uusi elamispindasid. On loomulik, et esimese piirkonnana tulevad uued projektid kesklinna ja selle lähimasse ümbrusesse. Siiski on arendajatel silmi jätkunud ka teiste piirkondade jaoks.
Lasnamäe uute korterite pakkumine on viimase aasta vältel stabiilselt püsinud pisut üle saja korteri ringis. Oktoobriks on see langenud 84 korterile, mis tähendab, et koduotsijate valikuvõimalus on kokkukuivamas. Lasnamäe uute korterite keskmine pakkumishind oli oktoobri seisuga 16 820.-/m².
Buumiaegsetest projektidest on täna Lasnamäel müügil Läänemere tee elamud, kus kortereid on müügil kümmekond. NCC on alustanud teisel katsel Vana-Kuuli 1 projekti raames 56 korteri müügiga.
Enneolematut müügitempot, mille juures isegi buumiaegne kinnisvaraturg kahvatub, võib välja tuua Astlanda Ehituse arendatava Loopealse projekti puhul. Loopealse projekti ehk detsembris valmiva Meeliku 23-1 hoone 60-st korterist on kaks kolmandikku müüdud nelja kuu jooksul.
Kiiret müügitempot on aidanud hoida vägagi mõistlikul tasemel olev hind, samuti asjalik planeering. Meeliku majade olemasolevate korterite keskmine ruutmeetrihind on 16 600.-/m². Usun, et tegemist on viimase viie aasta ühe tarbijasõbralikuma uusarenduse keskmise hinnaga Tallinnas.
Momendil on juba alustatud ka Loopealse projekti järgmise 96 korteriga maja ehitusega, mille müük algab eeldatavalt tuleva aasta jaanuaris.
Lasnamäe linnaosa on Tallinna suurim ligikaudu 100 000 elanikuga. Sealne elamispindade pakkumine on oluliselt vähenenud. Uute arendusprojektide turul on momendil suuremat ilma tegemas eelkõige Astlanda Ehitus Loopealse projekti juba müügisolevate ja müüki tulevate projektidega.
