Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

EL kaalub eurolaenude kallimaks muutmist

06.09.2009 Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraturgu võib peatselt tabada valus hoop. Euroopa Komisjon plaanib kehtestada nõude, millega eurolaenude andmine muutub pankadele nii kalliks, et klientidele hakatakse pakkuma vaid priske intressiga kroonilaene.

Euroopa Komisjoni siseturuvolinik Charlie McCreevy pidas üleeile Brüsselis kõne, kus lausus, et laenuvõtjate kaitsmiseks valuutariski eest on ta teinud ettepaneku kaaluda kas takistada panku võõrvaluutas kodulaene andmast.

McCreevy ütles, et ettepanek on kehtestada pankadele karistavad kapitalinõuded nendele uutele laenudele, mida nad annavad eraisikutele, kes saavad oma sissetuleku teises valuutas, kui on laen.

Ajalehe Financial Times väitel tegi komisjon näiteks ettepaneku, et ostetava vara mahust sada protsenti või veel enam laenates peaks pank panema iga väljalaenatud euro eest teise euro oma reservidesse.

Pankade jaoks muudaks see eestlastele eurodes raha laenamise senisest palju kallimaks, ent vahe peaks lõppkokkuvõttes mõistagi tasuma laenuvõtja. Seega on mõistlikum laenu võtta kroonides. Kroonilaenude intress on aga koduostjatele praegu kinnisvaraekspert Tõnu Toomparki sõnul kuus-seitse protsenti pluss panga marginaal. Seega on kroonilaenude intressimaksed eurolaenudega võrreldes poole kallimad.

Kui aga jäävad ainult kroonilaenud ja intressi peab hakkama rohkem maksma, siis jääb vähem raha laenu põhiosa jaoks ehk tegelikult kinnisvara eest maksmiseks. See takistab kinnisvaraturu taastumist. Samas ei arvanud Toompark, et uus kord kinnisvara hindu veel väga palju alla surub, sest need on juba üsna odavad.

Kui Toompark oli Euroopa Komisjoni ettepaneku vastu ja lausus, et seetõttu jääb paljudel inimestel kodu ostmata, siis majandusanalüütik Heido Vitsuri sõnul on ettepanek kaalumist väärt. Ta kahetses, et selline kord ei kehtinud viie aasta eest, sest siis oleks meil kinnisvarabuum ära jäänud.

«Kuidagi peab ju pankasid ja laenuvõtjaid ohjeldama,» lausus Vitsur, kelle sõnul ei saa inimesed aru eurolaenude tegelikest riskidest. Kuna ettepanek puudutab vaid uusi kodulaene, siis oli Vitsur uute buumide vältimiseks selle poolt. Samas tuleb tema sõnul muutuse täpset vormi arutada, et kriisi ajal probleeme mitte süvendada.

Artikli autor onb Vahur Koorits. Artikkel ilmus 06/09/2009 väljaandes E24.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kinnisvaraturg soosib kodu soetamist

06.09.2009 Tõnu Toompark

Tänane kinnisvaraturg on jõudnud hinnatasemelt äärmusesse ja langenud sealt veelgi edasigi. See annab likviidsust omavatele inimestele võimaluse soetada kodu kui mitte just turu põhjast, siis vähemalt sellele lähemal kui kunagi varem.

Tallinna korteriomandite turul tehti juulis 2009. a. maa-ameti andmetel pea 500 tehingut. Korterite keskmine ruutmeetrihind on kukkunud 11 200 kroonini ehk samale tasemele, kus hind oli viis aastat tagasi 2004. a. alguses.

Üsna madala keskmise üheks põhjuseks on kindlasti sundmüügid, kus vara müüakse müüja sundseisu, kiire müügi ja tagasihoidliku turustustöö tõttu turuväärtusest märksa odavamalt. See aga annab omad võimalused laenuvõimelistele uut kodu otsivatele inimestele.

Julge soovitus tänasel turul kodu soetamise mõtet mitte nurka visata ja sellega siiski aktiivselt tegutseda põhineb kinnisvaraturu omapäral, et iga kinnisvaraobjekt on oma omadustelt unikaalne.

Üldine tehingute hinnatase võib olla väga madal. See siiski veel ei tähenda, et konkreetse ostuhuvilise jaoks on turult madala hinnaga leida ostuhuvilise spetsiifilisi vajadusi rahuldavat kinnisvara.

Need petsiifilised vajadused ei peagi olema midagi väga erilist. Need vajadused võivad seisneda tubade arvus, nende planeeringus, elamu asendis päikese suhtes, elamu asukohas, läheduses paiknevate kaubandus- ja teenindusasutuste olemasolus lähikonnas jne.

Kui vajadusi rahuldavad pakkumised on turul olemas, siis võib müüja ühel või teisel põhjusel keelduda hinda langetamast ja tehing jääbki tegemata.

Turu hinnatase võib olla küll madal, kuid samas madala hinnaga pakkumised konkreetsete vajadustega ostuhuvilist ei pruugi rahuldada.

See tähendab, et kui perel on lähitulevikus plaanis uus eluase soetada, siis just täna on mõistlik vaikselt hakata ringi vaatama.

Ühest küljest on võimalus rahulikult pakkumisi läbi kaaluda – kiirustada pole vaja. Teisest küljest annab tänane stressis turuolukord hea võimaluse hinna üle kauplemiseks. Samuti on eluasemelaenude intressimäärad tänu rekordiliselt madalale euriborile üsna mõistlikul tasemel.

Kodu soetamine on reeglina perekonna üks suuremaid majanduslike otsuseid. Selle otsuse langetamine tuleb tõsiselt läbi kaaluda nii headel kui halbadel aegadel.

Tänasel kinnisvaraturul on olukord küll keeruline. Samas on täna kodu osta märksa mõistlikum, kui seda oli teha näiteks kaks aastat tagasi. Üldine elamispindade hinnatase võib küll veel mängida vingerpussi, kuid perekonna vajadusi arvestava lahenduse leidmisel tuleb arvestada eelkõige just pere vajadustega.

Tallinna korteriomanditehingute arv (tk) ja keskmine hind (kr/m2)

Käesoleva kommentaar on kirjutatud Nordea Panga online majandusajakirjale Majandaja.ee

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

План Еврокомиссии добьёт рынок недвижимости

06.09.2009 Tõnu Toompark

Рынку недвижимости в Эстонии угрожает новый болезненный удар. Европейская комиссия планирует установить новые правила, согласно которым выдача кредитов в евро станет для банков настолько дорогой, что потребителям будут предлагать лишь кредиты в эстонских кронах под высокий процент.

Комиссар ЕС по вопросам внутреннего рынка Чарли МакКриви позавчера в своем выступлении в Брюсселе сказал, что для защиты заемщиков от валютного риска он предлагает запретить выдачу жилищных кредитов в иностранной валюте, пишет rus.postimees.ee.

МакКриви сказал, что в отношении банков можно установить меры наказания за выдачу новых кредитов в валюте, отличной от той, в которой частный заемщик получает свой доход.

По данным газеты Financial Times, Еврокомиссия также предлагает обязать банки вкладывать в свои резервы сумму в размере 100 или более процентов от стоимости жилья, покупку которого финансирует кредит.

Для банков это означало бы, что выдача кредитов в евро жителям Эстонии стала бы слишком дорогой. Кредит в кронах в этом случае был бы выгоднее, однако процентная ставка по кредитам в эстонских кронах гораздо выше.

По словам эксперта по вопросам недвижимости Тына Тоомпарка, кредит в кронах выдают под 6-7 процентов плюс маржа банка. Это примерно на половину повысит сумму ежемесячного возврата процентов по кредиту, чем в случае кредита в евро.

На возврат основной части кредита останется меньше денег, и это, по оценке Тоомпарка, затруднит восстановление рынка недвижимости в Эстонии. В то же время Тоомпарк отметил, что не верит в дополнительное снижение цен в связи с возможным установлением новых правил, так как цены и так низкие.

Если Тоомпарк выступает против упомянутых нововведений, то аналитик Хейдо Витсур поддерживает их. По словам Витсура, жаль, что эти правила не действовали пять лет назад, так как могли бы предотвратить бум недвижимости.

«Банки и заемщиков как-то надо сдерживать», – сказал Витсур, добавив, что многие заемщики не осознают рисков кредитов в евро.

Предложение еврокомиссара касаются лишь новых ипотечных кредитов, и Витсур полагает, что это поможет избежать новых крахов. В то же время Витсур призвал тщательно обсудить новые правила перед их возможным введением, чтобы не усугублять положение в условиях кризиса.

Artikkel ilmus 06/09/2009 väljaandes DV.ee.

Ober-Hausi turukommentaar: äripinnad 2009 II kv

03.09.2009 Tõnu Toompark

Ilmus Ober-Hausi turukommentaar äripindade osas.

Kinnisvarahindade langus on järjest enam hakanud süvenema ka äripindade turul. Oleme varasemalt juhtinud tähelepanu reeglile, et äripindade turg käitub võrreldes elamispindade turuga paari aastase nihkega. See, mis juhtub või juhtus elamispinde turul, juhtub varsti äripindade turul.

Ülevaade on allalaaditav siit!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

На рынке жилья много ловцов удачи

02.09.2009 Tõnu Toompark

В последнее время «люфт» между запросами продавцов и ценами реальных сделок расширился и стал доходить до 50%.

Эксперт рынка недвижимости Тыну Тоомпарк, руководитель OÜ Adaur Grupp, комментируя большую разницу между ценами предложения жилья и ценами реальных сделок объясняет это тем, что слишком много продавцов просто рассчитывают на удачу.

«Отчего не попробовать?» – такой логикой руководствуются люди, которые выставляют свое жилье по ценам на 40, а то и на 50% выше рыночных. По его словам, часть таких продавцов находится в ситуации, когда им «не к спеху». Но есть и убежденные в том, что их жилье стоит большего.

По утверждению Тоомпарка, первой причиной увеличения «отрыва ожиданий от реальности» стало снижение цен в заключенных сделках. «Поскольку цены упали, а аппетиты остались прежними, то процентуальная разница стала большей»,- объясняет он.

Второй причиной увеличения этой разницы он назыает то, что сейчас сделки совершаются преимущественно с недвижимостью дешевого ценового класса, а дорогие объекты стоят непроданными.

Artikkel ilmus 02/09/2009 väljaandes DV.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Toompark: turul on endiselt palju kalastajaid

02.09.2009 Enn Tosso

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark ütles pakkumise- ja turuhinna suurt vahet kommenteerides, et turul on teatud hulk inimesi, kes hea õnne peale küsivad ulmelist hinda.

„Miks mitte kalastada?“ märkis Toompark, viidates neile inimestele, kes panevad korteri müüki turuhinnast 40 või isegi 50 protsenti kallimalt. Tema sõnutsi pole osadel inimestel lihtsalt müügiga kiiret ning teine osa on veendunud, et nende vara maksabki oluliselt rohkem.

Toompark märkis, et üldiselt on pakkumise ja turuhinna erinevus olnud stabiilne, ent just viimasel ajal suurenenud. Kuna hinnad on langenud, tähendab see, et protsentuaalselt on vahe suuremaks kärisenud, ulatudes kuni 40 protsendini.
reklaam:

„Sel aastal on see vahe suuremaks kärisenud, põhjus on selles, et tehinguhinnad on kiiremini langenud,“ märkis ta.

Teise põhjusena tõi Toompark välja, et tehinguid tehakse rohkem odavama kinnisvaraga ning kallimad objektid seisavad.

Ta osutas ka sellele, et pakkumishind liigub väga sirgjooneliselt allapoole, ent tehinguhind teeb järsemaid jõnkse. Sel põhjusel ootab ta lähiajal hinnavahe vähenemist.

Artikli autor on Enn Tosso. Artikkel ilmus 02/09/2009 väljaandes Ehitusuudised.net.

Kinnisvarakool.ee alustab jälle

02.09.2009 Tõnu Toompark

14. septembril alustab järjekordne Kinnisvarakool.ee kursus “Kinnisvaramaakleri ABC”.

Kursus on suunatus nii juba turul tegutsevatele kui tegutsemist alustavatele maakleritele, et korrata üle põhilised tõed, mida maaklertegevuses on vaja.

Uurime lähemalt, mis kinnisvaraturul toimub, vaatame üle juriidilised küsimused. Sügavamalt uurime kinnisvara hindamise ja turuväärtuse temaatikat, puudutamata ei jää ka kinnisvara finantseerimise teema.

“Kodumaal on vaja haritud maaklereid,” parafraseeris koolituse korraldaja ja lektor Tõnu Toompark Oskar Lutsu. “Täna, kus turul on vaieldamatult raske, on just haridus ja haritus see, mis annab ühele maaklerile konkurentsieelise ja võime tehinguid teha.”

“Kinnisvarakool.ee näol on tegemist ühega vähestest, kes suudab pakkuda kinnisvaravaldkonnas koolitust,” lisas koolituse korraldaja Andree Raid. “Me kavatseme koolitamisega jätkata ja aidata tõsta Eesti maaklerluse kvaliteeti,” põhjendas Raid koolituse korraldamise vajadust.

Koolitusprogrammiga saab tutvuda ning koolitusele registreerida saab internetilehel https://www.kinnisvarakool.ee.

Kinnisvarakool.ee on Raid&Ko OÜ ja Adaur Grupp OÜ koostööprojekt, mis on suunatud professionaalsuse tõstmiseks kinnisvaraturul. Kinnisvarakool.ee on keskendunud kinnisvarakoolitusele maakleritele ja eraisikutele.

Täiendav info

Info koolituse kohta ja registreerimine aadressil https://www.kinnisvarakool.ee

Info ja korraldajad

Tõnu Toompark

Adaur Grupp OÜ

+372 525 9703

tonu@adaur.ee

Andree Raid

Raid & Ko OÜ

+372 502 3300

andree@raid.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

RKAS otsib Jõhvi uue kohtuhoone arendajat

01.09.2009 Annika Loigu

Riigi Kinnisvara AS kuulutab välja kirjaliku vähempakkumise Kooli 2a, Jõhvi kinnistule arendaja leidmiseks, kelle kasuks seatakse hoonestusõigus ning sõlmitakse ehitiste ja territooriumi kasutamiseks üürileping. Vähempakkumise üürisumma alghinnaks on 150 krooni ruutmeetri kohta ilma käibemaksuta.

„Vähempakkumise põhjuseks on soov leida sobiv arendaja/investor järjekordse kaasaegse kohtumaja rajamiseks,“ selgitas RKASi arenduse projektidirektor Kaupo Pajumäe. „Rakvere Politsei- ja päästeameti ühishoone analoogse konkursi tulemus oli julgustav – selgus, et tänases problemaatilises majanduskeskkonnas on siiski ettevõtjatel huvi ning pealehakkamist. Loodame, et ka finantssektor mõistab kinnisvara sektori arendamise vajalikkust ning erinevalt eelmisest korrast, pakub vajalikku finantstuge ning osalejate ring on veelgi laiem.“

Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul on Jõhvis ning Kohtla-Järvel asuv õigusmõistmise infrastruktuur killustatud ning halvas seisus ega vasta õigusmõistmise vajadustele. „Kuniks Ida-Viru maakonnakeskuses mõistetakse õigust sisuliselt kortermaja tüüpi remonti vajavas hoones, on keeruline tugevdada selles piirkonnas kohtuvõimu kui ühe olulise võimuharu autoriteeti. Eesti riigile on aga mitmes mõttes oluline tähtsustada Ida-Virumaad ning näidata seda välja ka riigivõimu väärilise esindatusega selles piirkonnas.“< ?

“Valla seisukohalt on ülimalt oluline, et praegusel ajal otsus kohtumaja ehituseks ära tehti. See annab Jõhvi, kui maakonnakeskuse arengule hoogu juurde ja näitab, et riik hoolib siinsest piirkonnast,” lisas Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar.

Rajatava hoone põhiprojekti on koostanud AB Luhse & Tuhal. Hoonestaja kohustub kinnistule rajama kohtuhoone koos selle teenindamiseks vajalike rajatistega.

Pakkumised tuleb esitada Riigi Kinnisvara AS-ile aadressil Lasnamäe 2, Tallinn 11412. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 01.10.2009.a.

Vaata tulevase hoone eskiisi.

Tallinnal ei õnnestu kuidagi Kopli liinidele arendajat leida

31.08.2009 Tõnu Toompark

Arendajate hinnangul on praegustes oludes tegemist liiga riskantse projektiga.

Suve alguses kukkusid linna püüdlused Kopli liinidele arendaja leida läbi ning toimunud enampakkumisele ei laekunud ühtegi pakkumist.

Linnavaraameti juhataja Einike Uri rääkis Päevaleht Online’ile, et linn on viimastel kuudel intensiivselt tegelenud Kopli liinide arendusprojektile võimalike huvitatud arendajate leidmisega. Püüdlused on seni aga tulutud.

„Arvestades üleüldist madalseisu kinnisvaraturul ning asjaolu, et arendajatel on hulgaliselt käes pooleliolevaid arendusprojekte, on sõltumata huvi olemasolust mõnede arendajate puhul tänasel hetkel nende seisukohalt siiski liiga riskantne sellises arendusprojektis osaleda,“ selgitas Uri.

Samuti on mõned arendajad Uri sõnul enampakkumisel valmis osalema vaid sellistel tingimustel, mis ei ole linna jaoks mõistlikud. Näiteks ei ole linn nõus arendajate poolt välja toodud tingimusega, et Kopli liinide infrastruktuur jääks linna välja ehitada.

Läbi kukkunud enampakkumise alghind oli 56 miljonit krooni. Küsimusele kui suur alghind uueks enampakkumiseks võidakse määrata ja kas linn on valmis alghinda langetama, ei tahtnud Uri otsest vastust anda. „Nii konkreetselt ei ole rääkinud. Kaalume erinevaid lahendusi, ka alternatiivseid lahendusi ja võimalusi Kopli liinide piirkonna arendamiseks,“ nentis ta siiski.

Selleks plaanib amet lähiajal korraldada koosoleku linna vastavate ametite ja neid kureerivate abilinnapeade ning arhitektide ja arendajate osavõtul.

Detailplaneeringu kohaselt moodustatakse 35 292 m² suurusele alale 59 kinnistut, millele seatakse hoonestusõigus 99 aastaks. Sinna on võimalik ehitada kuni viiekorruselisi korterelamuid kokku 277 korteriga, lisaks 38 ühepereelamut.

Lühike hoonestustähtaeg hirmutab arendajaid

Kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi hinnangul ei pruugi linn arendaja leidmiseks enampakkumise alghinda langetada. Küsimus on tema arvates hoopis selles, et kogu piirkonna valmimisele on seatud liiga lühike tähtaeg.

„See on oluline häirekell arendaja jaoks, kui ta näeb, et peab näiteks viie aasta jooksul selle ala seal hoonestama,“ rääkis Toompark Päevaleht Online’ile. „Elaniku jaoks oleks muidugi tore, kui kõik selleks ajaks oleks valmis, aga kui linnas on ligikaudu 1700-1800 uut korterit, mille müügitempo on suhteliselt aeglane, siis sellised ajalised tähtajad on üsna karmid,“ selgitas Toompark.

Kinnisvaraeksperdi sõnul on risk üsna suur, et arendaja ehitab asja valmis ja see jääb siis lihtsalt seisma, mis omakorda tähendab suuri väljaminekuid arendajale endale.

Toompargi arvates ei pruugi õige olla ka kogu projekt praeguses kinnisvaraturu olukorras lihtsalt seisma jätta, et paremaid aegu oodata. „Äkki tõesti oleks parem oodata, aga teisest küljest ei saa ka nii öelda, et jätame seisma ja äkki kolme aasta pärast on olukord parem,“ rääkis Toompark.

Kui linnal ikkagi õnnestub Kopli piirkond praegustes oludes maha müüa, siis oleks see Toompargi hinnangul üks neist teguritest, mis aitaks majandust taas liikuma saada.

Artikli autor on Kertu Kalmus. Artikkel ilmus 31/08/2009 väljaandes Eesti Päevaleht.

Elamispindade pakkumishinna langus on pidurdunud

31.08.2009 Tõnu Toompark

Elamispindade hindu kajastav KV.EE indeks on jõudnud 66,8 punkti tasemele. Aastakseks indeksi languseks on 27%. Võrreldes indeksi tipuga aprillis 2007. a. on languseks 38%.

Tänane portaali KV.EE keskmine elamispinna pakkumise ruutmeetrihind on 13700 krooni. Aasta tagasi oli hinnaks 19000 ning tipphinnaks aprillis 2007. a. 22300 krooni.

Pakkumishindade langus on pisut pidurdunud. Veel käesoleva aasta veebruaris-märtsis-aprillis oli ühe kuu hinnalangus 4-5%. Tänaseks on see asendunud madalama hinnalangusega 2%.

Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste indeks on jõudnud 101,3 punkti tasemele. See tähendab, et portaalis on hetke seisuga 18785 elamispinna pakkumist. Aasta tagasi oli pakkumiste arv 22000 ehk pakkumiste arv on langenud 15% võrra.

Pakkumiste arvu langus on üks oluline tendents. Elamispindade pakkumiste arv on kahanenud igakuiselt protsendi või paari haaval.

Pakkumiste arvu vähenemise põhjuseks on maakleri ameti lõpetanute dubleerivate kuulutuste arvu vähenemine. Tean ekstreemset näidet, kus üks kuulutus oli erinevate maaklerite poolt portaali sisestatud 17-kordselt.

Samuti on turul kinnisvaramüüjaid, kes peavad hinnapõhja saabunuks ning pigem eelistavad vara müügiga viivitada. Müügiotsuse edasilükkamise põhjuseks on lootus aasta-paari perspektiivis saada vara eest tänasest oluliselt kõrgemat müügihinda.

KV.EE Indeksi graafik

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Statistika: mitteeluruumide ehitus vaikselt vähenenud

31.08.2009 Tõnu Toompark

2009. a. II kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 810 mitteeluruumi. Aasta varem sai ehitusloa 920 mitteeluruumi.

Küll on aga aastaga langenud oluliselt ehitusloa saanud mitteeluruumide pindala. 2008. a. II kvartalis sai ehitusloa 338 500 ruutmeetrit mitteeluruume käesoleva aasta 188 800 ruutmeetri vastu.

Käesoleva aasta II kvartalis valmis ehk sai kasutusloa 229 mitteeluruumi aastataguse 249 vastu. Samas praktiliselt ei muutunud kasutusloa saanud mitteeluruumide pindala, mis mõlemal aastal oli ligilähedaselt 270 000 ruutmeetrit.

Jätkuvalt puudub seos ehitusloa saanud ja kasutusloa saanud eluruumide vahel. Selle põhjuseks on asjaolu, et mitmed ehitusload jäävad nö sahtlipõhja vedelema, sest on raskused nede ehitusse andmise finantseerimisel.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Nädal Twitter’is: 2009-08-30

30.08.2009 Tõnu Toompark

Uus suurem korterelamu. Põnev. Loodetavasti kujuneb projekt edukaks. http://tinyurl.com/ms8pxw #
Ja veel. Vana-Lõuna 39 brutopinna ehitushind 6700.-/m2. Mõistlik. http://tinyurl.com/ms8pxw #
Täna algusega 12.00 TTÜ majandusteaduskonna vilistlaste koolipäev "Eesti Ettevõtlus 2.0": http://bit.ly/JxJ3Z #
PM-s hulk pseudouudiseid maaklerite palgalangusest. Maakler ei teeni palka, vaid käivet enda OÜ-le/FIE-le. http://tinyurl.com/kk4fsk #
Kui koolide järjestamisel on eksamihinne solvav, siis tuleks kogu hindamissüsteem ümber vaadata. http://tinyurl.com/lj7wp3 #

Tallinnas Lõkke 4 büroohoone uueks omanikuks on AS EfTEN Kinnisvarafond

28.08.2009 Annika Loigu

Riigi Kinnisvara AS juhatuse liige Elari Udam ja AS EfTEN Kinnisvarafondi juhatuse esimees Viljar Arakas allkirjastasid täna, 28. augustil Lõkke tn 4 büroohoone müügilepingu summas 38,1 miljonit krooni.

Tallinnas Lõkke tn 4 asuval 2 320 m² suurusel kinnistul oleva büroohoone suurimaks üürnikuks on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. AS-i EfTEN Kinnisvarafondi juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul on üürnike kvaliteet otsustava tähendusega sedalaadi ostude sooritamisel. „EfTEN analüüsib paljusid projekte, investeerimisotsuste aluseks on üürnike pikaajalisus ja usaldusväärsus,“ sõnas Arakas.< ?

Riigi Kinnisvara AS kutsus käesoleva aasta juunis võimalikke ostuhuvilisi erinevate objektide osas üles oma soovidest teada andma. Lõkke tn 4 büroohoonel oli 22 ostuhuvilist. Parima pakkumise tegi EfTEN Kinnisvarafond.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE kinnisvaraturu ülevaate kommentaar: Kinnisvaratunneli lõpus paistab üha enam valgust

27.08.2009 Tõnu Toompark

Kinnisvaraturg on endiselt langemas. Langustempod kinnisvaraturgu mõjutavates valdkondades on aeglustumas ning loodetavasti tähendab see peatsselt saabuvat turu põhja, millest võiks alguse saada turu taastumine. Oluliste kinnisvaraturgu mõjutavate teguritena on palgakasv pöördunud negatiivseks, samuti on endiselt kiires tempos vähenemas pankade väljastatavad (eluaseme-)laenude mahud.

Töötute arv kasvab. 2009. a. I kvartali seisuga oli Eestis 79 000 töötut ehk aastatagusest pea kolm korda rohkem. Positiivne on see, et iganädalaselt lisanduvate töötute arv on hakanud aasta teises kvartalis vähenema.
Palgatõus pöördus negatiivseks. 2009. a. I kvartalis oli palga kasv võrreldes eelmise aastaga -1,5%. See tähendab, et palk langes aasta baasil esimest korda kogu krooni kehtivuse aja jooksul. Keskmiseks kuupalgaks oli 2009. a. I kvartalis 12 147 krooni.
Ehitustööde maht vähenes kolmandiku. Ehitustööde maht 2009. a. I kvartalis oli 8,2 miljardit krooni ehk aastataguses 30,6% vähem. Kesised laenuvõimalused ja ettevõtete vähene valmidus investeerida tõenäoliselt jätkavad ehitusmahtude langust edaspidigi.
Hoonete ja rajatiste soetamine suurenenud. Põhivarainvesteeringud on 2009. a. I kvartalis võrreldes mullusega vähenenud 10% võrra 8,5 miljardi kroonini. Samas on aastaga suurenenud investeeringud hoonete ja rajatiste soetamisse 30% võrra 2,3 miljardi krooni tasemele.
Euribor jätkab langust. Eluasemelaenude intressimäära baasiks olev euribor langes 2009. a. II kvartali lõpuks rekordiliselt madalale 1,313 protsendini. See on aidanud eluasemelaenude intressimääral langeda 3,9 protsendini. Veel aasta tagasi oli euribor 5,2 ja intressimäär 6,1%.
Pangad vähendavad laenuportfelle. Eluasemelaenude kui eraisikulaenude jäägid ehk pankade laenuportfellide suurused jätkavad eelmise aasta lõpust alguse saanud vähenemise trendi. Eluasemelaenude jääk on 2009. a. II kvartali lõpuks kvartaliga vähenenud 400 miljoni krooni võrra 96,3 miljardi kroonini, eraisikulaenude portfell on vähenenud 900 miljoni krooni võrra 118,7 miljardi kroonini.

Laenukäive kukub kivina. 2009. a. II kvartalis väljastati uusi eraisikulaene 2,7 ja eluasemelaene 1,8 miljardi krooni väärtuses. See teeb aastaseks laenumahu vähenemiseks vastavalt 6,6 ja 5,5 miljardit krooni. Laenukäibe tipust on kukkumine üle viie korra.
Äriühingute laenumahud kahanevad. 2009. a. II kvartalis väljastati äriühingutele laene 8,4 miljardi krooni väärtuses, laenujääk oli 115 miljardit krooni. Analoogselt eluasemelaenudele on laenujääk kahanemas, laenukäive on aastatagusega võrreldes vähenenud 5,9 miljardi krooni võrra.
Laenukoormus suureneb. Eraisikulaenujääk küll kahaneb, kuid sellest kiiremini kahaned sisemajanduse kogutoodangu näitaja. Seeläbi on 2009. a. I kvartali seisuga suurenenud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe juba 49,5 protsendini.
Valminud eluruumide arv suurenes. 2009. a. II kvartalis valmis Eestis 951 uut eluruumi kogupinnaga 84300 ruutmeetrit. See on eluruumide arvu osas üle poole võrra rohkem kui käesoleva aasta esimeses kvartalis, kuid siiski 400 võrra vähem aastatagusest.
Uute mitteeluruumide arv kasvab. 2009. a. II kvartalis sai kasutusloa 229 uut mitteeluruumi ehk 17 võrra aasta esimesest kvartalist enam. Aasta varasema ajaga võrreldes vähenes kasutusloa saanud mitteeluruumide arv 20 võrra.
Kinnisvaratehingute arv sesoonses tõusus. 2009. a. II kvartalis tehti Eestis 9831 kinnisvaratehingut koguväärtusega 5,3 miljardit krooni. Tehingute arv on aasta esimesest kvartalist suurem, kuid seda ainult iga-aastase sesoonse turu elavnemise tõttu. Aastatagusest ajast tehti 2009. a. II kvartalis 30% võrra vähem kinnisvaratehinguid, nende tehingute väärtus langes aastaga 55% võrra.

Kinnisvaraturg on jätkuvalt nii tehingute kui tehingute väärtuse alusel jätkuvas languses. Üksikud tehingute arvu tõusud on osutunud eranditeks, mis turgu pöörata ei ole suutnud.

Siiski võib turul näha rohkem positiivseid märke kui veel napid kolm kuud tagasi. Euribor on jätkuvalt madal ning pisut on langenud ka uute laenude intressimäär. Aastatagusega võrreldes on küll tehingute arv suures languses, samas on turul tunda suvele ebakohast aktiivsuse tõusu. Kahtlemata on positiivne Swedbank’i vihje, et nad võiksid kaaluda eluasemelaenu omafinantseeringu määra vähendamist.

Tõnu Toompark
Adaur Gruppp OÜ
www.adaur.ee

Eeltoodud kommentaar ilmus 2009. a. II kvartali KV.EE kinnisvaraturu ülevaates. Värske ülevaade on võimalik leida aadressilt http://www.kv.ee/turuylevaade.

Riigi Kinnisvara AS müügitulu kasvas kolmandiku võrra

27.08.2009 Annika Loigu

Riigi Kinnisvara AS-i (RKAS) juhatus esitles 27. augustil ettevõtte nõukogule I poolaasta majandustulemusi.

RKAS-i 2009. majandusaasta esimese 6 kuu müügitulu oli 207,864 miljonit krooni, mis on 51,891 miljonit krooni rohkem, kui möödunud aasta samal perioodil. Ettevõtte poolaasta puhaskasum oli 16,6 miljonit krooni, mis on suurenenud 3,2 miljoni krooni võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Üüritulu teeniti esimesel poolaastal 113,1 miljonit krooni, mis on 6 miljonit krooni vähem, kui aasta tagasi samal perioodil. „Koostöös klientide ja partneritega on RKAS leidnud võimalusi üürihindade alandamiseks, seda peamiselt seoses haldusteenuste hindade langusega. Tulu vähenemine on tingitud ka RKAS enda kulude kokkuhoiust ning riigiasutuste poolt optimeerimise käigus vabanenud pindadest,“ sõnas nõukogu esimees Taavi Rõivas.

Ettevõtte I poolaasta majandustulemustele lisaks anti ülevaade suurematest alustatud ning lõpule jõudvatest ehitusprojektidest.

Käesoleval aastal on Tallinnas valminud uus politseihoone Kolde Puiesteel, Lasnamäe 2 büroohoone, kus lisaks Riigi Kinnisvara ASile on rentnikuks EAS ja Töötukassa, Siseministeeriumi Laia tänava hoone rekonstruktsioon. „Koolid korda“ programmi raames antakse käesoleva aasta 1. septembriks üle täielikult rekonstrueeritud Viljandi Maagümnaasiumi algklasside hoone. Lõppenud on ka Raudna ajaloolise ringtalli müüri renoveerimineja Koidula raudteepiirijaama ehituse esimene etapp.