Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

FKSM ehitab Kadrioru piirile Valge tänav 18 taas uued kortermajad

10.12.2004 Tõnu Toompark

Kinnisvara- ja ehitusfirma AS FKSM rajab Tallinnas Lasnamäe nõlvale Valgele tänavale neli neljakorruselist uut kortermaja kokku ligi 140 korteriga.

Käesoleva aasta alguses alustas AS FKSM Valge tänava 18 viie elamu ehitust.

Tegemist oli ühe esimese uute elamute ehitusprojektiga Lasnamäe linnaosas.

Kokku 130 korteri tänaseks lõpusirgele jõudnud kiire müük näitab, et uusi kortereid on Lasnamäele kiiresti juurde vaja. Tänaseks on jõutud arendusprojekti teise etapini, kus samasse rajatakse veel neli kortermaja.

Piirkonna uusimad eluhooned on suunatud inimestele, kes hindavad head asukohta ning soovivad elada kvaliteetselt ehitatud kaasaegses kortermajas.

Nelja neljakorruselisse hoonesse tuleb igasse kuni 35 korterit. Soklikorrus on reserveeritud panipaikade ja parkimiskohtade jaoks. Täiendavad parkimiskohad saavad olema turvalise aiaga piiratud territooriumil.

Erilist märkimist väärib esimese korruse korterite juurde kuuluv suur terrass. 45-ruutmeetrine terrass on sobilik koht pikniku pidamiseks kodust lahkumata. Iga korteri juurde kuulub suur (8-14m 2S) rõdu.

Korterelamute Kadrioru pargi tagune asukoht annab hea võimaluse kiiresti kesklinna jõuda nii isikliku kui ühistranspordiga. Vahetuses läheduses asub rajatav kunstimuuseum, Kadrioru parki viib rahulik jalgtee.

Valge 18 esimesed uued hooned valmivad 2006. a. esimeses kvartalis. Projekti viimaste kortermajade valmimine jääb 2006. a. keskpaika. Korterite hinnad algavad 540 000 kroonist.

AS FKSM on ehituse ja kinnisvara-arendusega tegelev Soome ehituskontserni YIT kuuluv ettevõte. FKSM-i arendatud viimased tuntumad korterelamud Valge 18 projekti kõrval on Karukellakodu korterelamud Pirita-Kosel, elamud Asula 1 ja 1a, 19-korruseline kõrghoone Maakri Maja ning korterelamu Kaarli puiesteel.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Linnavolikogu kehetstas rannaala üldplaneeringu

10.12.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavolikogu kehtestas Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu, mis loob eelduse Kalamaja elurajooni ja Russalka vahelise ala avatud atraktiivseks äri-, meelelahutus-, kultuuri- ja elupiirkonnaks arendamiseks, linnaelanikele rannajoonele juurdepääsu tagamiseks, linnakeskkonda sobivate sadamateks tekkeks ning Paljassaare poolsaarele kaasaegse tööstuspargi, puhkeala ja Natura 2000 linnuhoiuala rajamiseks.

Planeering hõlmab 20 kilomeetri pikkuse ja umbes 500 hektari suuruse ala Paljassaare poolsaare tipu ja Russalka monumendi vahel. Planeering täpsustab linna üldplaneeringut maakasutustingimuste, liikluslahenduse ja infrastruktuuri paiknemise osas. “Seni on rannaala arenenud hajutatult väikeste kinnistute kaupa, terviknägemus omamata,” nentis abilinnapea Ülle Rajasalu. “Rannaala üldplaneering aitab ala arengut koordineerida.”

Suurem osa linnakeskusega külgnevast rannaalast on tänaseni linnast eraldatud ja elanikele suletud. Rannaalade avamise ja atraktiivseks linnakeskuse osaks muutmisega saab taastada Tallinna kui merelinna maine.

Paljassaare poolsaare idakaldale oleks võimalik rajada nüüdisaegne tööstuspark, selleks on olemas potentsiaal ja head logistilised eeldused.

Planeeringu koostamisel seati eesmärgiks jalakäijatele vaba läbipääsu ja kergliikluse võimaldamine piki merekallast kogu Lennusadama ja Russalka vahelises lõigus. Planeeringus on säilitatud Tallinna üldplaneeringus kavandatud Põhjaväila asukoht ja täpsustatud tehnovõrkude paigutust.

Rannaala üldplaneeringu on kooskõlastatud kõigi vajalike instantsidega.

Planeeringu koostamisse kaasati kõik huvitatud isikud, toimus kaks planeeringu lähtekohti ja eskiislahendust tutvustustavat avalikku arutelu ning planeeringu avalik väljapanek.

Räämas maja Narva maanteel saab korda

09.12.2004 Tõnu Toompark

Novembris algasid renoveerimistööd Narva maantee 26 maja korrastamiseks. Aastaid räämas olnud ja korduvalt põlenud hoonesse on omanikul kavas rajada restoran.

“Maja oli väga halvas seisukorras ning pidevate põlengute tagajärjel oli oht, et muinsuskaitse poolt väärtuslikuks kuulutatud fassaade ei õnnestu päästa ühegi seadusliku meetodiga,” selgitas Tallinna Kesklinna vanem Keit Pentus.

“Ettekirjutusi tehti omanikule, OÜ Deiranosele alates 2002. aastast nii linnaosavalitsuse kui ka Tallinna kultuuriväärtuste ameti poolt. 2004. aasta kevadel, peale järjekordse väärteomenetluse algatamist otsustas omanik asuda hoonet korda tegema,” ütles Pentus.

Vanema sõnul rõõmustas rekonstrueerimistööde algus linnaosavalitsust siiralt. “Ei ametnikel ega naabritel saa olla suuremat heameelt kui see, et aastaid lootusetuks objektiks peetud hoone lõpuks korrastatakse ning uue elu sisse saab.”

Kinnisvarapäev

08.12.2004 Tõnu Toompark

Eesti Majaomanike Ühenduste Liit ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liit pöörduvad Eesti Vabariigi Peaministri ja Vabariigi Valitsuse poole juhtimaks tähelepanu 10. detsembril tähistatavale Kinnisvarapäevale. Eesti Maa- ja Majaomanike Liit on Rahvusvahelise Kinnisvara Omanike Organisatsiooni (Union Internationale de la Propriété Immobiliere) – U.I.P.I liige. U.I.P.I Täitevkomitee kokkusaamisel Brüsselis otsustati iga aasta 10. detsembril hakata ametlikult tähistama Kinnisvarapäeva. U.I.P.I. korraldab üritusi rahvusvahelisel tasandil ja kutsub üles tähistama organisatsioone Kinnisvarapäeva ka siseriiklikult.

Allakirjutanud on arvamusel, et mittetulundusühingud toimivad efektiivselt ning on oluliseks abiks kodanikuühiskonna kujundamisel Eesti Vabariigis.

Sageli ei ole mittetulundusühingute rahastamine kiire ja küllaldane. Samuti ei saa nõustuda nn projektipõhise ja Euroopa Liidu institutsioonidest taotletavate menetluskäigu pikkusega. Ei nähta ette rahalisi vahendeid esmase toimiva struktuuri – bürooüüri, kantseleikaupade, sidekulutuste, tegevjuhtkonna ja sekretariaadi kulutuste katmiseks.

Eeltoodud küsimuste selgitamiseks tahaksime paluda peaministri vastuvõttu ning isiklikku tähelepanu.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Laine Jänes: “Tartu lennuväli peab saama Lõuna-Eesti õhuväravaks!”

08.12.2004 Tõnu Toompark

Täna külastasid linnapea Laine Jänese ja maavanema Eha Pärna kutsel Tartulennujaama Lõuna-Eesti linnapead ja maavanemad, ülikoolide rektorid ningettevõtjad.

Kohtumise tulemusena allkirjastati pöördumine Vabariigi Valitsusele, milles rõhutatakse vajadust rajada Tartusse juba lähiajal korralik lennuväli.

“Investeering Tartu lennuvälja tähendab Lõuna-Eestisse õhuvärava loomist,” ütles linnapea Laine Jänes. “Lennuväli on ka õppebaasiks riikliku tähtsusega Tartu lennukolledžile, mis vajab Euroopa tasemel lennundushariduse andmiseks vastavaid tingimusi,” rõhutas Jänes.

Tartu lennuvälja investeerimisvajadus on kokku umbes 70 miljonit krooni.

“Käesolevaga avaldame toetust Eesti riigi plaanidele investeerida Tartu lennuvälja ca 70 miljonit krooni, mis on vajalik lennundusnõuete täitmiseks ja lennuohutuse tagamiseks. Viimased kümme aastat on investeeringute tegemist Tartu lennuvälja pidevalt edasi lükatud. Seetõttu peame väga oluliseks rõhutada ja avaldada tugevat toetust sellele, et kavandatud vahendid investeeritaks tõepoolest Tartu lennuvälja lähema kolme aasta jooksul, nagu näevad ette praegused plaanid,” seisab ühispöördumises.

Investeeringute kava hõlmab täiendavate navigatsiooniseadmete soetamist ja lennuraja pikendamist 1380 meetrilt vähemalt 1800 meetrini. “Tartus saavad praegu maanduda vaid väiksemad lennukid ning just regulaarlendude jaoks ei ole ohutusnõuded piisavad,” ütles abilinnapea Sven Illing, kes on ühtlasi AS Tartu Lennujaama nõukogu liige. Illingu sõnul on kõige reaalsem lähitulevikus Tartu-Helsingi lennuliini avamine.

Omavalitsusjuhid tõdesid, et regulaarne lennuühendus tõstaks regiooni konkurentsivõimet, parandaks investeerimiskliimat ja mõjuks soodsalt turismile ja eeskätt konverentsiturismile, mille edendamiseks on Tartus väga tugev potentsiaal ülikoolide näol.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Selveri kett avab Võrus Vilja Selveri

08.12.2004 Tõnu Toompark

Eesti juhtiv jaekaubanduskett A-Selver AS allkirjastas täna AS-iga Johnny lepingu, mille kohaselt Selver avab järgmise aasta märtsis Võrus Vilja Selveri. Pärast uue kaupluse avamist on Selveril üle Eesti 12 kauplust, millest seitse asuvad Tallinnas ja viis erinevates maakonnakeskustes.

“Selveri eesmärk on olla üle-eestiline jaekaubanduskett, mis omab kauplusi kõigis Eesti regioonides,” ütles A-Selver AS-i juhataja Ain Taube. “Selveri avamine Võrus on samm lähemale selle eesmärgi saavutamisel. Konkurents Võru ja tegelikult kogu maakonna jaekaubandusturul tiheneb, mis on võit eelkõige klientidele, sest toob hindu Lõuna-Eesti jaekaubanduses pigem alla poole.

Vilja Selver ei jää Selveri keti viimaseks laienemiseks ning protsess jätkub lähitulevikus.”

“Vilja Selveri avamine on heaks uudiseks võrumaalastele, sest Selver laiendab oluliselt seni Võrus pakutud tootevalikut ja hakkab pakkuma ka muljal Eestis suure populaarsuse võitnud Selveri Köögi toodangut,” märkis Selveri ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar. “Kogemuse põhjal võib kinnitada, Vilja Selver rõõmustab ka teisi Võru külastavaid Selveri püsikliente, kes on harjunud ja hindavad kõrgelt Selveri teeninduse kvaliteeti ja tootevalikut.”

Täna allkirjastatud lepingu kohaselt avab Vilja Selver uksed 2005. aasta märtsis. Vilja Selver hakkab paiknema praeguses Vilja Marketi hoones, Vilja tänav 6. Selver üürib ruumid hoone omanikult AS-ilt Johnny. Üüripinna suurus on 1 500 ruutmeetrit, millest müügipinda on 1 100 ruutmeetrit. Kokku investeerib Selver Vilja Selverisse 6 miljonit krooni.

Lisaks tavapärastele toodetele hakkab Vilja Selver pakkuma Selveri Köögi toodangut, mis on üle Eesti – Tallinnas, Rakveres, Viljandis, Pärnus ja Kuressaares – väga hästi vastu võetud. Kohapeal pakutava Selveri Köögi menüü paneb ettevõte kokku kohalikku eripära ja võrumaalaste soove arvestades.

A-Selver ASi ( https://www.selver.ee/ ) ketti kuulub hetkel 11 kauplust, millest seitse asuvad Tallinnas ja neli maakonnakeskustes – Viljandis, Pärnus, Rakveres, Kuressaares. Eesti kapitalil põhinev Selveri super- ja hüpermarketite kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni. Kett annab tööd 950-le inimesele. Ettevõtte 2003. aasta käive oli 1,2 miljardit krooni. A-Selveri 11 kuu brutokäive oli 1,306 miljardit krooni, kasvades aastaga 20 protsenti. Novembris tegid kliendid Selveri ketis kokku 964 000 ostu, mis on 12 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

Selgus Eesti parim puitehitis 2003-2004

08.12.2004 Tõnu Toompark

Tänavu toimus teist korda arhitektuurikonkurss “Eesti parim puitehitis”, mille korraldas Eesti Metsatööstuse Liit koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Kultuurkapitaliga. Konkursi eesmärgiks oli välja selgitada parim, mille arhitektid on suutnud puidust luua.

Üha enam kummutavad meie andekamad arhitektid väidet puidust kui hädapärasest materjalist karkassi ehitamisel. Järjest julgemalt hakkab kõlama sõnum, et puit ei sea piire, olles kõige paljulubavam ehitusmaterjal, milles arhitektil on võimalik oma ideid realiseerida. Uudishimulikel tasub vaadata ka eelmisel aastal sõelale jäänud hooneid (http://www.puuinfo.ee/).

Päris kindlasti ei ole 2004 ilusate puitehitiste suhtes vaesem kui eelnenu.

Konkursi võitjad kuulutakse välja 9. detsembril toimuval pidulikul tseremoonial Tallinna Lennujaama vastrenoveeritud vanas hoones ning jõuavad laiema avalikkuse ette samal õhtul. Pidulik tseremoonia algab kell 19.00.

Lisaks tulemuste väljakuulutamisele saavad kutsutud osa põnevast vaatemängust, mis näitab, et ka kõrgmoodi saab luua puidust. Sel puhul esitlevad noored moeloojad Aldo Järvsoo ja Tanel Veenre spetsiaalselt selle ürituse tarvis valminud kollektsiooni “Wood-Couture”, mis demonstreerib ideed, et puit ei sea piire.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Suuremahuline investeering

08.12.2004 Tõnu Toompark

AS Merko Ehitus tütarfirma SIA Merks investeerib järgneva 15 kuu jooksul EEK 469 milj. (EUR 30 milj.) multifunktsionaalse halli rajamisse Riias.

Kanada firma Stadium Consultants International Inc. poolt projekteeritud halli netopindala on ca 24 000 m2, hoone mahutab kuni 12 500 külastajat ja peab valmima 2006 a. kevadel Riias toimuvateks jäähoki maailmameistri- võistlusteks.

Tulenevalt suuremahulistest investeeringutest võib AS Merko Ehitus korrigeerida oma senist dividendipoliitikat.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Linnapea Tõnis Palts kuulutab linnavara müügile kuuajalise moratooriumi

07.12.2004 Tõnu Toompark

Tallinn linn kuulutab välja kuuajalise linnavara müügi moratooriumi, et vaadata läbi linnavara müümise põhimõtted. Linnapea Tõnis Paltsi sõnul kuulutab Tallinn välja linnavara müügi moratooriumi, mille vältel linnavara müüki ei toimu.

Moratooriumi väljakuulutamise üheks põhjuseks on see, et viimasel ajal linnavalitsuse istungile jõudnud maade ja vara müügi eelnõude kohta on linnavalitsuse liikmetel tekkinud nii palju küsimusi, et otsuse tegemine on tulnud edasi lükata.

“Kuuajalise moratooriumi eesmärgiks on vaadata läbi linnavara müümise põhimõtted ja anda vastavatele ametitele aega vara müügid korralikult ette valmistada,” sõnas linnapea Tõnis Palts.

“Praegu tuleb ette juhtumeid, kus linnamaad müüakse ilma detailplaneeringuteta või eesmärgile mittevastava sihtotstarbega, see aga tähendab, et maad müüakse oluliselt odavamalt kui selle väärtus võiks olla. Moratooriumi ajal jõuavad linnavara-ametnikud lähemal ajal plaanis olevad vara müügi dokumentatsiooni korralikult ette valmistada, samuti hakata tegelema süsteemsema linnavara müügistrateegia koostamisega, mida me koalitsioonileppes lubasime.”

Siiski näeb Palts ette erandi riigile või linnale väga oluliste tehingute jaoks, näiteks ringhäälingu maja tarbeks eraldatav maa Narva maanteel.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Eesti Korteriühistute Liit avab uue koolitusklassi

07.12.2004 Tõnu Toompark

Homme, 8.detsembril avatakse pidulikult Eesti Korteriühistute Liidu uus koolitusklass

Kell 14.00 aset leidval pidulikul lindi läbilõikamistseremoonial avatakse Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna büroo esimesel korrusel (Sakala 23A) uus, värskeltrenoveeritud koolitusklass, mis võimaldab märgatavalt suurendada korteriühistu juhtimise ning majandamise teemaliste koolituste arvu. Regulaarselt hakkavad koolitusklassis toimuva korteriühistute juhtide baas- ning täiendkoolitused, tehnilised infopäevad, ümarlauad nii eesti kui vene keeles. Tallinna linn toetab korteriühistute koolitusi 2000 krooniga ühistu kohta.

Eesti Korteriühistute Liit on korteriühistuid ühendav organisatsioon, mille eesmärk on esindada ja kaitsta korteri-ja elamuühistute huve Eesti Vabariigi tasandil, ühtlustada korteri-, ja elamuühistute tegevust, abistada korteri-ja elamuühistuid nende ees seisvate ülesannete lahendamisel, koostada ja rakendada üldriiklikke ja kohalikke arendus- ja koolitusprojekte.

1996. aastal loodud Eesti Korteriühistute Liit on alates 1997. aasta septembrist Rahvusvahelise Korteriühistute Liidu (ICA Housing) ja 1998. aasta novembrist Euroopa Liidu Elamumajanduse Ühenduse (CECODHAS) liige.

Tallinna Kaubamaja Kinnisvara tütarettevõtte asutamine

07.12.2004 Tõnu Toompark

3. detsembril k.a. asutas Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS 100%-lise tütarettevõtte Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ. Äriühingu loomise eesmärgiks on Tartu Kaubamaja hoone projekti elluviimine ning hilisem haldamine.

Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ osakapitaliks on 40 tuhat krooni (2,6 tuhat eurot). Ettevõtte juhatuse esimees on Peeter Kütt ja nõukogu liikmed Enn Kunila, Jüri Käo, Andres Järving, Indrek Vanaselja ja Raul Puusepp.

Pärast ettevõtte kandmist äriregistrisse on kavas praegu Tallinna Kaubamaja Kinnisvara AS-le kuuluv kinnistu asukohaga Riia 1, Vanemuise 2 ja Küüni 14 müüa bilansilise maksumusega Tartu Kaubamaja Kinnisvara OÜ-le.

Tartu Kaubamaja uue hoone suletud netopind on 27 500 m2 ning äripind 14 400 m2. Hoonesse tuleb üle 220 parklakoha. Hoone valmib 2005. aasta augustis.

Deena Ehitus kavandab veerand miljardist aastakäivet

07.12.2004 Tõnu Toompark

Arco Vara gruppi kuuluv ning jõuliselt arenev Deena Ehituse OÜ planeerib oma 2005. aasta käibeks 250 miljonit krooni. Käesoleva aasta käibeks kujuneb ettevõttel üle 80 miljoni krooni.

Deena Ehituse juhatuse liige Märt Mäe kinnitusel on ettevõttel enam kui kolmekordse käibekasvu saavutamiseks vajalikud sisulised tellimused olemas.

“Meie omanikuks oleva Arco Vara jõuline areng tagab pikemas perspektiivis veelgi kiirema kasvu: plaanime 2-3 aasta jooksul siseneda kohalike ehitusettevõtete “miljardiklubisse”,” ütles Mäe.

Arco Vara grupi juhatuse esimehe Viljar Arakase sõnul on Deena Ehituse ost tõstnud märkimisväärselt grupisisest sünergiat.

“Nüüd on Arco Vara grupp väga efektiivne majanduskooslus, kuhu kuuluvad arendus, ehitus, vahendus, haldus, geodeesia ja maadehaldus,” ütles Arakas.

Deena Ehituse OÜ on 1993. aastal asutatud ehitusfirma, mille põhitegevus on ehituse peatöövõtt. Käesoleval hetkel töötab ettevõttes 30 inimest. Senini on ettevõtte eestvedamisel valminud mitmeid olulisi kultuuri-, sotsiaal-, kaubandus- ja elamispindu. Antud hetkel on suurimad projektid elamud Sauel, Veskimöldres ning Kolde puiesteel.

Arco Vara tänavu üheksa kuu käive oli 275,2 miljonit krooni ja kasum 57,1 miljonit krooni. Arco Vara bilansimaht oli septembri lõpul 919,9 miljonit krooni, mis on 108,4 miljonit krooni rohkem kui aasta alguses.

Täna kell 12.00 annab Deena Ehitus kingitusena Tallinna Lastehaiglale üle laste mänguväljaku, mille ehitamiseks kulus ligikaudu 60 000 krooni.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Arutelu maamaksu tõusu üle

06.12.2004 Tõnu Toompark

Eesti Majaomanike Ühenduste Liidu ja Eesti Maa- ja Majaomanike Liidu juhatuse liikmed kohtusid 06.12.2004 Rahandusministeeriumi esindajatega.

Rahandusministeeriumit esindas maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro.

Pöördumise ajendas asjaolu uuest Maamaksuseaduse eelnõust, et Eesti Vabariik maksustab karistusena omandit ja omanikke omandi järjepidevuse hoidmise eest.

Allakirjutanud olid mures eeltoodud tendenside süvenemise pärast ja soovisid konstruktiivset arutelu. Eesti õigusjärgsed omanikud ei ole saanud tulu oma varalt 60 aastat, tagastatud vara on osaliselt hävinud või koormatud.

Arutleti maamaksu tõusu üle, maamaksu alampiiri tõus oleks võinud olla maaomaniku jaoks kümnekordne. Varem oli maamaks 0,1-2% ja soovitav tõus oleks olnud 1-2,5%.

Kohtumisel saavutati:
1. maamaksu alampiir jääb 0,5%-le.
2. vähemkindlustatud perede maamaksust vabastamise otsustamine jääb kohalike omavalitsuste volikogudele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Teisipäeval avatakse Viru Keskuses Rahva Raamatu suurkauplus

06.12.2004 Tõnu Toompark

Alates homsest on Viru Keskuses raamatuhuvilistele avatud Rahva Raamatu uus kauplus, mis nii pinnalt kui raamatuvalikult on Eesti suurim. Keskuse terve kolmanda korruse enda alla võtvas kaupluses hakatakse müüma pea 50 000-t nimetust raamatuid.

Rahva Raamatu juhataja Sirje-Mai Pihlaku sõnul peaks uus kauplus suutma rahuldada väga laialdaste huvidega raamatusõprade nõudmisi. Sel põhjusel sai oluliselt suurendatud senist väliskirjanduse osakaalu. “Kui varem pidi paljude raamatute pärast sõitma Soome, siis nüüd tasub esmalt ikka sisse astuda meie juurde, kinnitab Pihlak.

Pihlaku kinnitusel tasub tulla kohe kaupluse avamise esimestel päevadel, sest koostöös kirjastustega on välja toodud suur hulk soodsaid avamispakkumisi. Tema hinnangul on “paljud pakkumised nii kuumad, et vaevalt neid raamatuid pikaks ajaks jagub”.

Kaupluse sisekujunduse autorid Margus Tammik ja Hannes Praks tegid enda sõnul kõik selleks, et uues kaupluses oleks külastajatel mõnus ja huvitav.

Kujunduses on kasutatud mitmeid üllatavaid lahendusi nagu gloobusekujuline raamaturiiul, mille sees saavad lapsed aega veeta.

Uue suurpoe loomist juhtinud Kadre Vaigu sõnul kulus ideest teostuseni vaid mõned kuud, mis nii suure projekti puhul on uskumatult lühike aeg. “Eks meil olid kõik graafikud väga pingelised ning õnneks suuremaid viperusi ei juhtunud”. Kaupluse tugevuseks peab Vaik ka suurt ja hubast kohvikut, mis teeb raamatupoe veelgi mõnusamaks kohaks.

Raamatupoe pidulik kutsetega avaüritus toimub esmaspäeval 6. detsembril kl 17.00, kuhu on oodatud paljud kirjanikud ja kirjastajad. Avasõnad lausuvad teiste hulgas Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo ja Kirjanike Liidu esimees Jan Kaus.

Seoses uue kaupluse avamisega on uuendatud Rahva Raamatu kaubamärki. Uus logo hakkab peagi kaunistama ka Rahva Raamatu Tallinnas Pärnu maanteel asuva kaupluse fassaadi. Pärnu maantee Rahva Raamatu kauplus jätkab raamatute müüki sama suures valikus nagu seni.

Ehituslepingu sõlmimine

02.12.2004 Tõnu Toompark

AS Worldwide Invest ja AS Merko Ehitus sõlmisid ehituslepingu 5-korruselise büroohoone projekteerimiseks ning ehitamiseks aadressil Jõe tn 4a, Tallinn.

Objekti lepinguline maksumus on 4 656 756 eurot ning hoone valmib 2005 a. sügiseks.