Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Linn asub Tartu maantee rekonstrueerimist ette valmistama

26.10.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb Tartu maantee rekonstrueerimise ettevalmistustööde koordineerimiseks ajutise komisjoni moodustada. Tartu maantee Liivalaia ja Masina tänava vahelise lõigu rekonstrueerimise ettevalmistustööde koordineerimiseks moodustatava ajutise komisjoni tööd hakkab juhtima abilinnapea Peep Aaviksoo, komisjoni aseesimeheks kinnitatakse abilinnapea Vladimir Maslov. Komisjoni töös osalevad kommunaalameti, säästva arengu ja planeerimise ameti, maa-ameti, elamumajandusameti ja Kesklinna valitsuse juhtivametnikud ning linnakantselei juriidilise osakonna spetsialistid. Ajutise komisjoni ülesanneteks on maade ja hoonete omandamise tingimuste ja hinnakokkulepete heakskiitmine ning rekonstrueerimise ettevalmistustööde koordineerimine.

Komisjonil on õigus oma töösse täiendavalt eksperte ja teiste asutuste esindajaid kaasata. Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukava kohaselt on Tartu maantee rekonstrueerimine kavandatud aastateks 2006 – 2007. Tartu maantee on üks olulisemaid riikliku tähtsusega pealinna sadamate maismaaühendusteid, mille teekatte seisukord ning läbilaskevõime on aga viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud. Sõidu- ja trammitee halvast seisukorrast tingitud kõrge müratase ning trammitee avariiohtlikkus tingib vajaduse alustada Tartu maantee rekonstrueerimistöödega juba 2005. aastal.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Eesti Põllumajandusülikooli ühiselamu “Torn” avab taas uksed

25.10.2004 Tõnu Toompark

Teisipäeval, 26. oktoobril kell 15 avatakse Tartus Eesti Põllumajandusülikooli ühiselamu “Torn”. Aadressil Kreutzwaldi 52 asuv kõrghoone läbis põhjaliku uuenduskuuri ning on nüüd valmis pakkuma eluaset 263 üliõpilasele.

Torni avamine tähendab elanike jaoks uut kvaliteedistandardit, mis tähendab eelkõige turvalisust ja suuremat eraldatust, aga ka rohkem võimalusi, nagu näiteks rattahoidla ja zetooniga külastatav pesumasina ruum.

EPMÜ ühiselamute majandusjuhataja Karl Zeigo sõnul sobib uute ruumide paigutus eriti hästi ülikooli õppima tulnud sõpruskonnale või kursusekaaslastele. Nii saaksid näiteks kaheksa sarnaste huvidega sõpra ühe kinnise sektsiooni, kus köökides ja dussiruumides on tagatud heakord ning turvalisust tõstab oluliselt uudne kaardisüsteem.

Tubade osas võimaldatakse valida väiksemate ja suuremate tubade vahel.

Kahekohalised toad on valikus 13 ja 17 ruutmeetrit, ühekohaliste tubade põrandapind piirdub 10 ruutmeetriga. Maksma hakkab koht kahekohalises toas 750 – 800 krooni sõltuvalt toa suurusest. Üksi elada soovijatele on mõeldud 13 ühekohalist tuba üüriga 850 krooni kuus.

Lähinädalatel seab end Tornis sisse ka EPMÜ üliõpilasesindus, kes kolimisega püüab tudengile lähemale tulla.

Pindi Kinnisvara ja Baltreal Invest tõid turule uue koduvahetusteenuse

25.10.2004 Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara ja Baltreal Invest tõid turule koduvahetusteenuse, mis aitab inimestel vältida koduvahetuse bürokraatlikku asjaajamist ning müügi- ja ostuprotsessi mitmekordselt kiirendada. Vana eluaseme müügil antakse kuni 60% selle väärtusest kohe rahana kätte, et uue kodu ostjal tekiks võimalus selle sissemakse koheselt tasuda.

Uue teenuse näol on tegemist täisteenusega, mis sisaldab endas kombineeritult nii laenuteenust kui müügi vahendusteenust. Kui klient on leidnud endale sobiva elamispinna, pöördub ta Pindi Kinnisvara poole sooviga anda oma vana korter müüki ning kasutada koduvahetusteenust. Peale müüdava eluaseme hindamist väljastab Baltreal Invest teenuse kasutajale laenuna 60% selle väärtusest. Laenusummast arvestatakse maha teenustasu, milleks on 5,5% hinnatud vara väärtusest, inimesel puudub igakuiste laenumaksete kohustus.

Kõik laenu saamisega kaasnevad kulud (hindamisakti koostamise tasu, notaritasu, riigilõiv, kindlustusmaksed jne) kannab Baltreal Invest. Kui müüdavale varale on ostja leitud ja müügitehing toimunud, maksab klient saadud müügihinnast tagasi laenusumma ning tasub kinnisvarabüroole vahendustasu, milleks on 4,5% müügihinnast.

Kliendi poolt makstav kogu teenustasu on 10% müüdava eluaseme turuväärtusest, mis üldjoontes on võrdne summaga, mida inimene protsessi omal käel läbi viies erinevates instantsides teenustasudeks, intressideks jne tasuma peaks.

Koduvahetuse täisteenust pakutakse elamispindadele, mille väärtus jääb valdavalt vahemikku 300 000 kuni 835 000 krooni. Sellise väärtusega tehingud hõlmavad ühte suuremat osa turul käesoleval hetkel sõlmitavatest tehingutest.

Uue teenusega väljatuleku tingis eelkõige klientidest lähtuv vajadus – inimestele antakse võimalus, mida neil varem ei olnud. Uue kodu ostu saab finantseerida veel enne olemasoleva vara realiseerimist, sealjuures võtmata igakuist laenumaksete kohustust, mis võib osutuda takistuseks uue eluaseme tarbeks võetava laenu taotlemisel. Selline lahendus on eriti aktuaalne tänases turusituatsioonis, kus müügiperioodid on endiselt lühikesed ja paremate arendusprojektide korterid broneeritakse lühikese aja jooksul.

Teenuse eesmärk on anda kliendile võimalus muuta koduvahetuse protsess võimalikult kiireks, lihtsaks ja mugavaks.

Maslov: lahendama peame nii sundüürnike kui ka omanike probleemid

25.10.2004 Tõnu Toompark

Abilinnapea Vladimir Maslovi sõnul peavad riik ja Tallinn olenemata riigikohtu otsusest üüri piirmäärade küsimuses leidma ühiselt lahenduse nii sundüürnike kui ka õigusjärgsete omanike probleemidele. Vladimir Maslovi sõnul on kõige olulisem see, et omandireformi käigus tekkinud probleemid leiaksid igal juhul lahenduse ja seda olenemata üüri piirmäärade vabastamisest või mittevabakslaskmisest. “Praegu leiavad ju mõlemad pooled, et neile on liiga tehtud,” lausus Maslov. “Olenemata riigikohtu otsusest peab eelkõige riik ja ka Tallinn nägema oma eelarves ette teatavad vahendid nii munitsipaalelamuehituseks kui ka vajadusel üüri piirmäärade vabakslaskmisega seotud kulude katteks.” Maslovi sõnul elamuehitus Tallinnas kindlasti järgmisel aastal jätkub, kuid varasemast mitmekesisemates vormides. “Kasutada saab uusi rahastamisskeeme ning senisest enam just era- ja avaliku sektori koostööd,” lisas Maslov. “Sundüürnikele tuleb läheneda ka individuaalsemalt, erinevatele inimestele sobivad erinevad lahendused.”

Selle aasta jooksul on linnalt munitsipaaleluruumi saanud 103 sundüürnikku, korterit taotleb linnalt 2600 sundüürnikku.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ühistud saavad taotleda 2000 kroonist koolitustoetust

22.10.2004 Tõnu Toompark

Tallinna Elamumajandusamet ootab pealinna korteriühistute taotlusi 2000 kroonise koolitustoetuse saamiseks, sellel aastal võiksid toetust saada veel enam kui 70 Tallinna ühistut.

Koolitustoetuste väljamaksmiseks võib elamumajandusamet tänavu kasutada veel 159 000 krooni, mille eest saab 2000 kroonist toetust välja maksta kuni 79 ühistule.

Aasta algusest tänaseni on 2000 kroonist koolitustoetust kokku saanud 63 ühistut, milleks on kulunud 126 000 krooni.

Koolitustoetust saavad taotleda kõik korteriühistud olenemata sellest, kas ühistu eluruumid erastati linnalt või riigilt.

Linn tasub 2000 krooni ühe korteriühistu liikme osalemiseks Eesti Korteriühistute Liidu ja Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu korraldatud koolitusel.

Mullu väljastas elamumajandusamet koolitustoetust kokku 70 korteriühistule 140 000 krooni eest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Tartu müüb Anne Turgu alghinnaga 6 miljonit krooni

21.10.2004 Tõnu Toompark

Linnavalitsus otsustas kuuendat korda kuulutada välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tartu linnale kuuluvate 200 000 ASi Anne Turg aktsia müümiseks alandades alghinda 6 miljoni kroonini.

Enampakkumise osavõtumaks on 10 000 krooni ja tagatisrahaks on 600 000 krooni. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 22. november. Enampakkumiste tingimusi ja teisi ASi Anne Turg aktsiate võõrandamisega seotud materjale väljastab linnavalitsuse ettevõtluse osakond.

Anne Turu müümiseks on varem korraldatud viis nurjunud enampakkumist: kaks korda müüdi kümne miljoni, kaks korda kaheksa miljoni ja viimast korda 6,5 miljoni kroonise alghinnaga.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tartu müüb Anne Turgu alghinnaga 6 miljonit krooni

21.10.2004 Tõnu Toompark

Linnavalitsus otsustas kuuendat korda kuulutada välja avaliku kirjaliku enampakkumise Tartu linnale kuuluvate 200 000 ASi Anne Turg aktsia müümiseks alandades alghinda 6 miljoni kroonini.

Enampakkumise osavõtumaks on 10 000 krooni ja tagatisrahaks on 600 000 krooni. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 15. november. Enampakkumiste tingimusi ja teisi ASi Anne Turg aktsiate võõrandamisega seotud materjale väljastab linnavalitsuse ettevõtluse osakond.

Anne Turu müümiseks on varem korraldatud viis enampakkumist: kaks korda müüdi kümne miljoni krooniga, kaks korda 8 kaheksa miljoniga ja viimast korda 6,5 miljoni kroonise alghinnaga.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Tartu alustas Ravila Tööstuspargi planeerimist

21.10.2004 Tõnu Toompark

Tartu linn algatas Ravila 61 detailplaneeringu, mille eesmärgiks on maa-ala kruntideks jaotamine ja kruntidele ehitusõiguse määramine Ravila Tööstuspargi rajamiseks.

Planeeritav ala suurusega ca 31,3 hektarit asub Veeriku linnaosas Tartu linna piiril raudtee ja perspektiivse Ravila tänava koridori vahelisel alal.

“Tartu linnas on kaks võimalikku piirkonda tööstuspargi loomiseks: Turu 48 ja Ravila 61. Oleme tegelenud aktiivselt mõlema piirkonnaga ja alustanud detailplaneeringute tegemist,” ütles abilinnapea Sven Illing. “Soovime säästa ettevõtja aega, sest detailplaneeringu tegemine on seadustest ja kõikvõimalikest kooskõlastustest tulenevalt aeganõudev protsess.”

Ideaalis sooviks linn ka tööstusparkide tehnovõrgud ja teed ise välja ehitada. Illingu sõnul aitaks selline valmis tööstusala mitte ainult kohalikke ettevõtjaid, vaid aitaks meelitada Tartusse ka välisinvestoreid. “Sageli on välisinvestoritel mitmeid häid laienemisvõimalusi üle Euroopa ja otsustamisel saab oluliseks see, kui kiiresti on võimalik kuskil tootmist alustada.”

Linn vaatab ka Tartu valla maadele kavandatava Raadi tööstuspargi poole. Linn on astunud samme, et lõpetada oma funktsiooni ammendanud ASi Raadi Lennuväli tegevuse. Eesmärk on aktsiaseltsi hallatavad maad võtta Tartu ja Luunja valla ning Tartu linna munitsipaalomandisse ja hakata piirkonda jõudsalt arendama. “Veel mõni aeg tagasi tundus, et endise Raadi lennuvälja maade munitsipaalomandisse saamiseks kulub aastaid kauem kui Ropka või Ravila puhul. Aga ärimehed ei jõua aastaid ja aastaid oodata,” põhjendas Illing, miks Tartu hoiab korraga tules kolme rauda.

Tallinn sai maad Laagna tee pikenduse väljaehitamiseks

21.10.2004 Tõnu Toompark

Täna, 21. oktoobril otsutas Vabariigi Valitsus anda Tallinna linnale maad Laagna tee väljaehitamiseks kuni Peterburi teeni. Kokku eraldati aadressil Laagna tee, lõik T9, pealinnale 42 926 m2 pindalaga maa-ala.

Vastavalt Tallinna linna magistraaltänavavõrgu (teedeehituse ja rekonstrueerimise) arengukavale aastateks 2003-2010, on Laagna tee ehituseks 2004. aastal linnaeelarves ette nähtud 60 miljonit krooni.

Kohaliku omavalituse esmaseks ülesandeks on linnasisese ühistranspordi ning linnatänavate korrashoiu tagamine, seetõttu pidas Keskkonnaministeerium vajalikuks toetada Harju Maavalitsuse seisukohta eraldada kõnealune munitsipaalmaa Tallinna linnale.

Munitsipaalomandisse antud maa kohta ei olnud esitatud maa erastamise ega maa riigi omandisse jätmise taotlusi.

Valitsus ei toetanud KredExit puudutavaid eelnõusid

21.10.2004 Tõnu Toompark

Valitsus ei toetanud kaht ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millest üks oli algatatud Isamaaliidu fraktsiooni poolt 27. septembril 2004. a ning teine samal päeval Keskerakonna fraktsiooni poolt.

Mõlemad eelnõud nägid ette sihtasutuse KredEx poolt tagatavate elamumajanduslaenude kogumahu suurendamist 1,4 miljardi kroonini. Valitsus pidas küsimuse lahendamiseks esialgu piisavaks oma eelmise nädala otsust tõsta KredExi tagatislepingute kogusumma 700 miljonilt kroonilt 950 miljoni kroonini.

Tartu Raekoja plats tehakse korda 2006. aastaks

19.10.2004 Tõnu Toompark

Linnavalitsus saatis volikokku Raekoja platsi rekonstrueerimistööde hanke
eelnõu, mille kohaselt 2005. aastal tehakse korda Raekoja platsi ülemine osa
ja 2006. aastal alumine osa.

Raekoja platsi rekonstrueerimisprojekti koostas Tinter Projekt.
Projekteerija hinnangul maksab kogu platsi rekonstrueerimine 15 miljonit
krooni, sellest ülemise osa maksumus on 6 miljonit krooni.

Projekti järgi taastatakse senises mahus ja seniste mustritega klompkivi.
Platsi keskosa tõstetakse samale kõrgusele praeguse kõnniteega ja platsi
keskel kulgevale plaadireale lisatakse kaks rida. Materjalina kasutatakse
karestatud graniitplaati. Rentslid laotakse graniitkividest. Hoonete
sokliosa üleminekul jäetakse 25-senimeetri laiune munakividest
üleminekuriba.

Treppidest avatakse Raekoja esine trepiaste ja alandatakse Raekoja Emajõe
poolset sillutuspinda viie sentimeetri võrra. Tartu teede nullpunkti tähis
tehakse ümber: tähis süvistatakse ruudukujulisele 1,2 meetri pikkuse küljega
graniitplaadile, mille diagonaalidele paigaldatakse neli maasse
paigaldatavat valgustit.

Purskkaevu ümbritseva tasapinna graniitäärele on lisatakse 15 sõpruslinna
tähistavad pronksplaadid, mis paigaldatakse graniidist äärekiviga ühte
tasapinda.

Projektijärgselt markeeritakse sillutises hädaraekoda murtud graniitkiviga
ja linnakaev immutatud puitprussiga. Linnakaevu ümbrus ja üleminekud
ajaloolisele graniitplaadile laotakse klompkiviga. Olemasolevad istepingid
vahetatakse välja graniidist ja puidust istmete vastu.

Raekoja platsi sadeveekanalisatsiooni ehitab OÜ Tavt.

AS Pergo Hotels nõuab Pärnult viis miljonit krooni

18.10.2004 Tõnu Toompark

Pärnu linnalt hotelli Pärnu kinnistu ostnud hotelli rentnik AS Pergo
Hotels nõuab linnalt kohtu kaudu hotelli remontimisele kulunud ligi viis miljonit krooni.

AS Pergo Hotels osales mullu oktoobris linnavalitsuse enampakkumisel ainsana ja nõustus hotelli Pärnu rentnikuna ostma hotelli kinnistu 19 miljoni kroonise alghinnaga. Oma hagis leiab Pergo Hotels, et kui ta poleks kinnistul olevat hoonet rentnikuna korras hoidnud ja remontinud, ei oleks linn saanud nii kõrget hinda küsida. Hageja nõuab nüüd Pärnu linnavalitsuselt hüvitust summas 4 969 280 krooni, mis on kulunud hotelli Pärnu parendus- ja remonttöödele.

Pärnu linnavalitsuse majandusosakonna juhataja asetäitja Karin Pärmann ütles Raadio Pärnule, et linnavalitsus peab hagi põhjendamatuks. Lepingu järgi kuuluvad need tööd väljamaksmisele vaid siis, kui leping ennetähtaegselt lõpetatakse. Pergo Hotelsi rendileping kehtib siiamaani ja kehtib veel 12 aastat.

AS Pergo Hotels tegevdirektor Ado Sepa rääkis Raadio Pärnule, et kuna hoonest osa kuulus Pärnu linnale ja osa rentnikule, siis Pergo Hotels ostis mõlemad osad korraga välja ja nüüd nõuab oma osa linnalt tagasi.
Sepa väitel on kohtuasi kokku lepitud linna majandusosakonnaga ja vaid formaalne.

Mõlemad osapooled tunnistasid, et kohtuasi on segane ja keeruline. Sepa arvamusel kulub selle lahendamiseks vähemalt aasta. Esimene eelistung on Pärnu maakohtus homme.

Mullu septembris tegi Pergo Hotels linnale ettepaneku osta kinnistu 14 miljoni krooniga, läbirääkimistel jõuti kokkuleppele 16,5 miljoni
kroonises müügisummas, kuid selle plaani lükkas volikogu tagasi.

Pärast seda toimunud enampakkumisel ostis Pergo Hotels kinnistu 19 miljoni krooniga.

Isamaaliit: riik peab tagama represseeritutele maamaksuvabastuse

18.10.2004 Tõnu Toompark

Isamaaliit algatas täna Riigikogus maamaksuseaduse muutmise eelnõu, et vabastada represseeritud ja represseerituga võrdsustatud isikud maamaksust.

1. jaanuaril jõustunud represseeritute seadusega anti kohalikele omavalitsustele õigus vabastada represseeritud maamaksust kuid vastavatest maksuvabastustest tulenevat kohalike omavalitsusüksuste eelarvetulude vähenemist riigieelarvest ei hüvitata.

Valdav enamus Eesti omavalitsustest ei ole täna maamaksuvabastusi kehtestanud ja seetõttu on Res Publica poolt represseeritutele antud lubadused jäänud katteta.

Isamaaliit on seisukohal, et represseeritutele tehtud ülekohtu heastamine peab olema riikliku poliitika küsimus ega saa sõltuda ühe või teise omavalitsuse suvast.

Isamaaliit peab vajalikuks muuta maamaksuseadust ja sätestada, et kõik represseeritud ja nendega võrdsustatud isikud on maamaksust vabastatud ja sellest tuleneva kohalike omavalitsusüksuste eelarvetulude vähenemise hüvitatakse riigieelarvest.

Seadusemuudatus võimaldab senisest enam heastada represseeritutele ja nendega võrdsustatud isikutele tekitatud kahju.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Linnavarale laekus ostupakkumisi 11 miljoni krooni eest

15.10.2004 Tõnu Toompark

Eile elamumajandusametis toimunud linnavara müügi enampakkumistel laekus ostupakkumisi 11 050 333 krooni eest, kokku oli müügis kaheksa objekti.

Telliskivi tänav 58A hoone oli müügis 750 000 kroonise alghinnaga, ainuke pakkuja soovis hoone omandada 755 000 krooni eest. 3,8 miljoni kroonise alghinnaga müügis olnud Uus tänav 35 hoonete ostuks laekus kolm ostupakkumist, neist suurim oli 5 100 111 krooni. Tööstuse tänav 3 kinnistu ostuks oli 11 pakkumist, neist suurim oli 3 621000 krooni.Kinnistu oli müügis kahe miljoni kroonise alghinnaga.

Ädala tänav 1 hoonest 2087/6671 mõttelise osa ostuks laekus üks 1 222 222 kroonise ostuhinnaga pakkumine, müügi alghind oli 1 050 000 krooni.

Valgamaal Otepää vallas Arula külas asuvast Arula Puhkemaja hoonest 2/3 mõttelise osa ostuks laekus kaks pakkumist, neist suurim oli 352 000 krooni.

Hoone müügi alghind oli 250 000 krooni. Kolme müügiobjekti enampakkumine nurjus, nendeks olid hooned aadressil Wismari tänav 29 A, Vabriku tänav 15 ja Kotzebue tänav 18 A.

KredEx peatab 15. oktoobrist kortermajade rekonstrueerimistoetuse avalduste vastuvõtmise

14.10.2004 Tõnu Toompark

Seoses 2004. aastaks riigi poolt eraldatud vahendite oodatust kiirema ammendumisega peatab KredEx homsest, 15. oktoobrist kortermajade rekonstrueerimistoetuse taotluste vastuvõtu. 2004. aastaks eraldati riigieelarvest kortermajade rekonstrueerimistoetusteks 16,4 mln krooni.

Rekonstrueerimistoetuste kõrval väljastab KredEx ka kortermajade tehnilise ülevaatuse toetust, mis katab kuni 50% ülevaatuse summast, kuid mitte enam kui 6000 krooni. Tehnilise ülevaatuse toetuste väljastamist jätkatakse ka pärast 15. oktoobrit. Vahendeid selleks jätkub KredExil praeguste prognooside kohaselt jaanuari keskpaigani.

2005. aasta riigieelarve eelnõus on elamumajanduse toetusteks ette nähtud 20 mln krooni.