Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvarakooli suveakadeemia 2026 - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Inglise ettevõtjad on huvitatud Jõhvi Tööstuspagist

03.11.2004 Tõnu Toompark

Jõhvi Tööstuspargi vastu tunnevad huvi Inglismaa tööstuskinnisvara arendajad. Saareriigi arendate eesmärgiks on koostöös kohaliku Tööstuspargiga ette valmistada tootmisruumid umbes 30-le ettevõttele.

“Hea idee on oma starti oodanud poolteist aastat. Viimase kuu jooksul on aga tootjate kinnisvaraarendajate huvi Jõhvi Tööstuspargi vastu tõusnud. Viimase kahe nädala jooksul on kohal käinud seitse huvilist,” ütles SA Jõhvi Tööstuspark juhataja Teet Kuusmik.

Kuusmiku sõnul on Jõhvi Tööstusparki oodatud kõik keskmise suurusega tootmisega tegelevad ettevõtted. Sinna sobiksid kõik tootmised peale energiamahukate ja keskkonnaohtlike, sest tööstuspark asub kesklinnale suhteliselt lähedal.

“Äriinkubaatorites ja tööstusparkides tegutsevate ettevõtete vahel kujuneb välja sõbralik keskkond, kus jagatakse omavahel teadmisi ja kogemusi,” ütles Ida-Viru maavanem Ago Silde.

Silde sõnul on üksinda tegutseval ettevõttel alustada tunduvalt raskem, sest vajalike kontaktide ja abi saamine nõuab rohkem aega ja vaeva. Tööstuspargis tegutsedes tekib aga sünenergia, mis aitab ettevõttel kiiremini areneda.

Tihti leitakse võimalus ka omavaheliste allhangete tegemiseks.

Hetkel on Jõhvi Tööstuspargis vaba tootmispinda 5000 ruutmeetrit. Hoonetes viiakse läbi renoveerimistöid, milleks on EAS eraldanud 2,5 ja Jõhvi linn 1,1 miljonit krooni. Põhiline tootmiseks vajalik infrastruktuur – teed, parkla, elekter, soojus, vesi- ja kanalisatsioon – on olemas.

Täna on Jõhv piirkonnas olemas nii metall-, puidu-, toiduainete-, õmblus-, trüki- ja elektroonika ettevõtteid. Tööstuspargile kuulub Jõhvi linnas 44 hektarit kinnitatud detailplaneeringuga toomismaad.

Arco Vara pakub võimalust soetada elamukrunt Saaremaa uuele golfiväljakule

01.11.2004 Tõnu Toompark

Arco Vara müüb uue nišina elamukrunte Saaremaal, Kuressaare linna territooriumile valmiva 80ha suuruse golfiväljaku maa-alale. Krundid on suunatud peamiselt golfihuvilistele, kel võimalus oma hobi harrastamine võimalikult mugavaks muuta.

Arco Vara Saare büroo juhataja Priit Kuuse sõnul näevad nad kruntide sihtgrupina eelkõige nii Eesti kui ka välisriikide golfimängijaid, kel võimalus siis vastavalt kas endale või väljaüürimiseks maa-alale hubane elamispind rajada. “Kuna eeldatavasti enamus väljakut kasutavaid golfimängijaid on väljastpoolt Saaremaad, siis on majutusprobleemide lahendamiseks neile just kõige sobivamad golfiväljaku territooriumil ja selle vahetus läheduses paiknevad majutuskohad”, sõnab Kuusk.

Piirkonda on planeeritud 18 rajaga championship-tüüpi väljak, millest üheksal rajal saab mängida juba aastal 2006. Ülejäänud 9 raja valmimine on planeeritud aastaks 2009. Väljak piirneb läänest Linnulahe lindude kaitselaga ja idas Põduste jõega. Viimane on veerohke ka põuasel ajal ja tagab antud maa-ala kastmiseks vajaliku vee koguse.

80 hektaril laiuvale maa-alale on lisaks golfiväljaku rajatistele planeeritud 103 elamukrunti keskmise pindalaga ca 1000 m². Esimeses etapis on müüakse 16 elamuarenduse kinnistut, millest saadud raha investeeritakse väljaku ja teenindavate infrastruktuuride rajamisse. Ülejäänud kinnistute müük toimub peale golfiväljaku käivitumist.

Hetkel on käivitunud 9 krundi, suurustega 580 – 1099 m2 ning hinnavahemikus 199 600 – 261 880 krooni, müügitegevus.

Golfiväljaku Master Plan’i on koostanud ja mille projekteerimist jäab Soome golfiarhitekt ja endine tunnustatud golfimäija Lassi Pekka Tilander. Väak ehitatakse USGA (United States Golf Association) normide kohaselt. Ehitustönõab ja teostab jälvalvet Raimo Malmströ mainekas spetsialist Soomest. Kastmissüe projekteerib Soome antud ala parim spetsilist Kimmo Laihonen.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinna Üürikomisjoni pöörduvad üha sagedamini üürileandjad

29.10.2004 Tõnu Toompark

Tänavu veebruaris tööd alustanud Tallinna üürikomisjoni pöörduvad üürnike kõrval üha sagedamini just üürileandjad, kokku on komisjonile tänaseks esitatud avaldusi 153.

Üürikomisjoni esimehe Heli Hellamaa sõnul on üürikomisjoni hakanud enam kui pooleaastase tegutsemise järjel üha rohkem usaldama ka üürileandjad.

“Alguses pöördusid meile sagedamini just üürnikud,” nentis Hellamaa.”Omanikele tundus ilmselt, et tegu on jututoaga, mis pole objektiivne, nüüd on aga suhtumine tunduvalt muutunud.”

Hellamaa sõnul saab üürikomisjoni pöördujatele tihti komistuskiviks just juriidiliste teadmiste vähesus.

“Paljud tulevad üürikomisjoni teadmata, et meie saa anda kummalegi poolele õigusabi, kuna üürikomisjon peab olema võimalike üürivaidluste poolte suhtes erapooletu,” lisas Hellamaa, “seetõttu suuname inimesed sageli vajadusel kohtadesse, kus nad võivad saada enne meile avalduse esitamist kas siis odavat või tasuta õigusabi.”

Hellamaa sõnul on komisjoni seni jõustunud otsustest umbes pooled üürnike ja pooled üürileandjate kasuks.

“Üürileandjad pöörduvad komisjoni enamasti seetõttu, et nad soovivad pärast üürilepingu lõppemist oma eluruumi enda kasutusse tagasi saada,” selgitas Hellamaa.

Seni laekunud 153 avaldustest on üürnike poolt esitatud 69.

Suur osa komisjoni saabunud avaldusest ei võetagi menetlusse, sest avaldaja kas loobub hiljem avaldusest või ei kõrvalda ta avalduses esitatud mitmeid puudusi või ei kuulu nõue üldse lahendamisele üürikomisjonis. Tallinna Üürikomisjoni otsused on osapooltele täimiseks kohustuslikud, komisjon saab teha tagaseljaotsuseid, samuti on üürilepingust tuleneva vaidluse käigus võimalik lahendada pooltevahelisi materiaalseid nõudeid.

Komisjoni otsuse jõustumise nimel saavad tegutseda ka kohtutäiturid.

Tagamaks komisjoni erapooletust menetluses ei saa üürikomisjon samas osutada pöörduvatele pooltele eraldi õigusabiteenust.

Üürivaidluste lahendamiseks võib kodanik pöörduda ka kohtusse, kuid erinevalt kohtust ei pea inimene üürikomisjoni pöördudes maksma riigilõivu, tema kaebust menetletakse tasuta ning oluliselt kiiremini. Komisjoni istung peetakse ühe kuu jooksul avalduse menetlusse võtmise päevast.

Komisjon võtab üürivaidluse menetlusse üürniku või üürileandja kirjaliku avalduse alusel. Komisjoni esimees otsustab avalduse menetlusse võtmise kolme tööpäeva jooksul avalduse saamisest alates.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Pelguranna tühermaa saab heakorrastatud ilme

28.10.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavolikogu kehtestas Merimetsa piirkonnas asuva 11,7 hektari suuruse ala detailplaneeringu, mis näeb ette ala heakorrastamise ja mõõduka hoonestamise. Detailplaneering hõlmab Kolde puietsee ja Sõle tänava ristumiskohal asuva osa Pelguranna puhkealast. Planeeringuala lähedal asuvad Stroomi ranna-ala ja supelrand. Kolde pst 65, 67a, 69 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on kavas rajada alale kuni neljakorruseline büroohoone Põhja politseiosakonnale, kuni kolmekorruseline büroohoone keskkonnaministeeriumile, spordikeskus ning kaheksa korterelamut.

Detailplaneeringu algatamist taotles Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Ameti tellimusel koostas detailplaneeringu aktsiaselts EA RENG. Planeeringuga hõlmatud heakorrastamata alal puudub väärtuslik kõrghaljastus, planeering näeb ette alale rajatavate avaliku funktsiooniga hoonete ümber tervikliku uue pargi rajamise, olemasolev haljastus tuleb võimalusel säilitada või vähemalt samas mahus uut haljastust asemele istutada. Parkimine on planeeritud enamasti maa-alusena, et mitte rikkuda tasakaalu hoonestuse ja puhkeala vahel. Detailplaneering vastab üldplaneeringus kehtestatud nõuetele. Keskkonnaministeeriumi kinnistu pargialale on planeeritud tiik-bassein, asendamaks senist, poolelijäänud ehitustegevuse tulemusel sinna kunstlikult tekkinud tiiki. Planeeritaval alal asuv nn tiik on tegelikult auk kunagise maa-aluse garaazi ehitamiseks.

Alale kavandatud linnavillad ei ole kõrgemad Merimetsa servas kasvavatest puudest. Detailplaneeringuga sai tutvuda avalikul väljapanekul Põhja-Tallinna Valitsuses ja Tallinna Linnavalitsuses. Planeeringuala lähedal asuvad ranna-ala ja supelrand.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Pirita jõeorg saab planeeringu

28.10.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavolikogu algatas teemaplaneeringu Pirita jõeoru maastikukaitsealale puhkevõimaluste planeerimiseks. Teemaplaneeringu eesmärgiks on Pirita jõeoru maastikukaitsealal ja selle lähiümbruses puhkevõimaluste väljaarendamine arvestades looduskaitselisi tingimusi.

Planeering saab aluseks Pirita jõeoru maastikukaitseala puhkevõimaluste väljaarendamisele ja looduskeskkonna säilimise tagamisele. Teemaplaneeringu lähteülesande peab Tallinna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet koostama kahe kuu jooksul. “Teemaplaneering peab tagama looduslike ja poollooduslike koosluste säilimise Pirita jõeoru maastikukaitsealal,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu.

Teemaplaneeringuga määratakse kindlaks pikniku-puhkeplatside, spordiradade, kergliiklusteede, ujumiskohtade, sildade, treppide, valgustuse, parklate, paadisildade ja telkimisplatside võimalikud asukohad, minimaalsed hoonestamisvõimalused ning kallaste kindlustamise ja jõe puhastamise vajadused, samuti puutumatuks jäävad alad.

Teemaplaneeringu koostamist rahastatakse rahvusvahelise Interreg IIIC RiverLinks projekti raames. Projekti Tallinna poolseks koostööpartneriks on määratud Pirita Linnaosa Valitsus.

RiverLinks on projekt, milles osalevad suurte jõgede valgaladel asuvad linnad: Firenze, Sevilla, Bordeaux, Bremen, Dresden ja Tallinn/Pirita.

Projekti eesmärgiks on leida parimaid lahendusi loodus- ja urbanistliku keskkonna kooseksisteerimiseks. RiverLinks projekt aitab leida meetodeid jõe valgala säästmiseks, pakkudes samas linnakodanikele puhkevõimalusi.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Linnavolikogu kinnitas Nõmme ehitusmääruse

28.10.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavolikogu kinnitas Nõmme linnaosa ehitusmääruse, milles sätestatud ranged planeerimis- ja ehitusreeglid tagavad väljakujunenud aedlinliku miljöö säilimise. Ehitusmäruse eesmärgiks on tagada Nõmmel loodusliku männimetsaga ümbritsetud hoonetega miljöö säilimine. Ehitusmäärus jaotab linnaosa ehituspiirkondadeks ning seab neile miljöö säilimist tagavad ehitustingimused. Ehituspiirkonnad on moodustatud ajalooliselt väljakujunenud hoonestusaladest.

Nõmme linnaosa ehitusmäärus on esimene omataoline. Töös on veel paljude milööväärtuslike piirkondade – Kalamaja, Kadrioru, Pelgulinna jt – ehitusmäärused. “Ehitusmäärus välistab keskkonda sobimatute uusehitiste planeerimise ning seab kinnisvaraarendajate plaanidele selged piirid,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu. Nõmme ehitusmäärus seab väga täpsed mahu- ja kõrguspiirid. Rajasalu sõnul oli Nõmmele ehitusmääruse koostamine suhteliselt lihtne ülesanne, kuna seal juba kehtivad kindlad ja toimivad ehitusreeglid. Nõmme ehitusmäärus on eelduseks linnaosa säilimisele valdavalt miljööväärtusliku metsalinnana. Ehitusmäärusele on lisatud Nõmme arhitektuuriväärtuslike hoonete nimistu, mille koostas Tallinna Kultuuriväärtuste Amet. Nõmmele ehitusmääruste koostamisele pandi alus juba 1929. aastal. 1932. aastal võeti vastu Nõmme linna ehitussundmäärus, mis sisaldas esmakordselt reegleid Nõmme arengu suunamiseks metsalinnana. 1937. aastal võeti vastu uus, märksa detailsem ja rangem ehitussundmäärus, tagamaks väljakujunenud ehitustavade järgimist, muuhulgas piirati rangelt ka kruntide tükeldamist.

1989. aastal kinnitati ajutised ehituseeskirjad eramajaehituskruntide hoonestamiseks Tallinnas, kus olulisemaks oli kruntide täisehituse piirmäärade määratlemine. Pärast taasiseseisvumist võttis Nõmme halduskogu 1995. aastal vastu otsuse mitte lubada tükeldada alla 1200 m 2S suurusi krunte. Sellele järgnes 1996. aastal linnavolikogu määrus, mis kehtestas Nõmme ehituskruntide minimaalsuuruse. Esimene taasiseseisvumise järgne Nõmme linnaosa ehitusmäärus valmis ja kiideti Nõmme halduskogu poolt heaks 2002. aastal, see on olnud mitme aasta jooksul oluliseks abivahendiks linnaosa ehitust ja planeerimist käsitlevate küsimuste lahendamisel.

Planeerimisseaduse alusel koostatud Nõmme ehitusmäärus on seega varasema töö järjepidev edasiarendus.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Ühispank pakub kõigile rekordmadala intressiga Kodulaenu 0,6% + 6 kuu EURIBOR

28.10.2004 Tõnu Toompark

Eesti Ühispank pakub alates 1. novembrist kuni 15. novembrini Kodulaenu ja Preemialaenu intressiga 0,6% + 6 kuu EURIBOR laenujäägilt aastas, mis teeb täna ligikaudu 2,8%. Kõik, kes hiljemalt 15. novembriks (k.a) on endale Kodulaenu broneerinud, saavad seda intressi kasutada kuni 31. maini 2005. aastal.

“Pakutav intressimäär on lõplik ja kliendi- või projektipõhist riskitasu ei lisandu,” lisas jaepanganduse divisjoni direktori asetäitja Eerika Vaikmäe-Koit “Pakkumine kehtib kõikide pankade klientidele. Kampaania intressi broneerimiseks ei ole vaja tulla Ühispanga kontorisse.

Broneeringuna käsitleb pank registreerimistasu 1000 krooni maksmist ükskõik millise kliendi poolt valitud kanali, kas siis pangakontori, internetipanga, telefonipanga või makseautomaadi kaudu Eesti Ühispanga kampaaniakontole.”

Registreerimistasu kaotamise riski ei ole, sest laenulepingu sõlmimisel vähendatakse lepingu sõlmimise tasu varem makstud registreerimistasu võrra. Kui pank otsustab laenu siiski mitte anda, kuulub registreerimistasu tagastamisele ühe tööpäeva jooksul alates negatiivse laenuotsuse teadaandmisest.

Kampaania täpsete tingimuste kohta saab infot Ühispanga koduleheküljelt internetis www.eyp.ee/kodulaen ja kõigist Ühispanga kontoritest.

Kampaania kohta saab ööpäevaringselt nõu ja teavet küsida kliendiabi telefonilt 66 55 100 või e-posti teel, andes oma soovist teada aadressile info@eyp.ee.

Keskerakond ehitab sundüürnikele 600 uut eluaset

28.10.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon esitas täna Tallinna linnavolikogule vastuvõtmiseks otsuse eelnõu, mille kohaselt aastatel 2005-2006 valmib elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” raames vähemalt 600 uut eluaset omanikele tagastatud majade sundüürnike elamispinna probleemide leevendamiseks Tallinna linna ja erasektori koostöös.

Antud eelnõus ettenähtud avaliku ja erasektori koostööprojekti vorm on esimene selletaoline algatus Tallinna linnas.

Tallinna Linnavolikogu 18.04.2002.a. otsusega nr. 175 kinnitatud elamuehitusprogrammi “5000 eluaset Tallinnasse” sätestab programmi eesmärgiks lahendada 5000 abivajaja, millest enamus on sundüürnikud, leibkonna eluasemeprobleem aastaks 2008. Programmi maksumus on arengukava kohaselt 900 miljonit krooni ning finantseerimine on planeeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest vastavalt 25% ja 75%. Eeltoodust tulenevalt peaks riik investeerima nimetatud programmi realiseerimiseks 225 miljonit krooni. Tänaseks on enamus programmi raames Tallinnas ehitatud eluasemed linnaeelarvelistest vahenditest.

Arvestades Tallinna linnalt munitsipaaleluruumi üürimist taotlevate tagastatud eluruumi üürnike arvu seisuga 01.09.2004.a., mis on 2691 isikut, Tallinna linna eelarve hetkeseisu ja piiratud võimalusi võõrvahendite kaasamiseks täiendavate laenude näol lähiaastatel, tuleb pidada otstarbekaks elamuehitusprogrammi realiseerimiseks linna ja erasektori koostöövormi. Linna- ja erasektori koostöö võimaldab kiirendada programmis püstitatud ülesannete täitmist, leevendada omandireformi tagajärjel Tallinnasse kontsentreerunud ja üha teravnevaid suuri sotsiaalseid pingeid tulenevalt omanike ja sundüürnike vastastikuste õiguste ja kohustuste ebapiisavast õiguslikust regulatsioonist ning oluliselt vähendada koormust linnaeelarvele.

Tallinna linn korraldab hoonestusõiguse seadmise avaliku konkursi hoonestusõiguse seadmiseks Loopealse rajoonis asuvatele Tallinna linnale kuuluvatele kinnistutele tingimusel, et hoonestaja ehitab kehtestatud tingimustele vastavad korterelamud ning et rajatavates korterelamutes peab kokku olema vähemalt 600 korterit ning et hoonestaja annab nimetatud elamud linnale rendile. Korterite struktuur peab baseeruma reaalsel Tallinnas eluaset taotlevate sundüürnike leibkondade struktuuri analüüsil.

Hoonestaja on kohustatud sõlmima Tallinna linnaga rendilepingu kestvusega 24 aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg on 24 aastat alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest.

Linnale rendile antavate korterelamute ehitamine toimub hoonestaja poolt, kusjuures linn ei osale vastavate korterelamute ehitamise finantseerimises. Hinnanguliselt on hoonestaja poolt linnale rendile antavate korterelamute ehitamise investeeringu maksumus ca 300 miljonit krooni.

Arvestades, et vastavalt kehtivale korrale tasub munitsipaaleluruumi üürnik üüri 20 krooni/m2 kohta kuus ja lähtudes tegelikest üürimääradest, tuleb linnal tasuda renti ca 48-49 krooni/m2 kohta kuus rendileandjale, mis ühtekokku kogu rendiperioodi vältel moodustab linna kuluks 18-19 miljonit krooni aastas.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Hüpoteekidega koormatud kinnistute hulk kasvab

27.10.2004 Tõnu Toompark

Kinnistamiste hulk on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligi viiendiku võrra – 19 %. 1. oktoobri seisuga oli kinnistusraamatusse kantud kokku 679 812 kinnistut, neist maatükke 329 464, korteriomandeid 348 131, hoonestusõigusi 1761 ja korterihoonestusõigusi 456. 2004 aasta III kvartalis tehti 49 346 kinnistamist, aasta tagasi samal ajal 41 401.

Suurim osa kinnistamistest (44%) tehti Tallinna Linnakohtus. Järgnevad Tartu Maakohus (11%) ning Ida-Viru ja Pärnu Maakohus (kummaski 7 %).

Üha rohkem kinnistuid on koormatud hüpoteegiga – kinnistusraamatusse kantud hüpoteekide arvuks oli 1. oktoobri seisuga 125 891. 2003. aasta alguses oli kinnistusraamatusse kantud 59 958 hüpoteeki, seega on hüpoteekidega koormatud kinnistute arv viimase kahe aastaga enam kui kahekordistunud.

Kinnistamisosakondade menetluskiirus avalduse esitamisest kuni kande tegemiseni on mõnest päevast kuni paari-kolme nädalani sõltuvalt kinnistuosakonnast.

Tasulisi kinnistusraamatu väljavõtteid väljastasid kinnistusosakonnad III kvartalis 2291 ning tasuta väljavõtteid 50 705. Enamiku tasuta väljavõtetest tellivad notarid, esindades oma kliente. Kinnistusraamatule ligipääsu on oluliselt hõlbustanud internetipõhine klienditeenindus, mis tänaseks on toiminud juba üle aasta. Kinnistusraamatu ja äriregistri päringusüsteemi kasutamiseks võib igaüks sõlmida Justiitsministeeriumi Registrikeskusega abonendilepingu, mis hõlmab mõlemaid registreid ja millega tagatakse ka klienditugi.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Rotermanni kvartal saab detailplaneeringu

26.10.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb kehtestada homsel istungil Rotermanni kvartalis asuva maa-ala detailplaneeringu. “Selle detailplaneeringu kehtestamine annab lootust, et see reisisadama ja vanalinna naabruses asuv räämas maa-ala saab lõpuks ometi esindusiku ilme,” ütles abilinnapea Ülle Rajasalu.

Hobujaama tn 9, 11, 13, 15, 17 ja 19 kinnistute detailplaneeringuga on kavandatud 2,4 hektari suurusele, Coca-Cola Plaza ja Ahtri tänava vahelisele maa-alale ärihooned, äripindadega mitme korteriga elamud, maa-alused parklad ning jalakäijate tänavad ja linnapark. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis asuval miljööväärtuslikul alal asuvaist hooneist enamik on kaitse all ning need tuleb säilitada ja renoveerida. Alale on kavandatud kahe- kuni seitsmekorruseline hoonestus ning hoonetevahelisele alale väikevormide ja haljastusega linnapark ja jalakäijate tänav.

Detailplaneeringu koostas Hobujaama tn 11 kinnistu omaniku AS Rottermanni Kvartal tellimusel aktsiaselts EA RENG. Detailplaneering on olnud avalikul väljapanekul. Kirjalikke proteste ega ettepanekuid planeeringu muutmiseks avaliku väljapaneku kestel ei esitatud.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Elamumajandusamet müüs 21 miljoni krooni eest hooneid

26.10.2004 Tõnu Toompark

Täna Tallinna elamumajandusametis toimunud Uus-Kalamaja tänav 10/Noole tänav 6/8 hoonete enampakkumisel ületas suurim pakkumine alghinda enam kui viiekordselt.

4 450 000 kroonise alghinnaga müügis olnud Uus-Kalamaja tänav 10/Noole tänav 6/8 hoonete ostuks laekus kokku kakskümmend pakkumist, neist suurim küündis 21 250 000 kroonini.

Müügis oli töökoda-katlamaja, ladu, garaaz, ladu, väravahoone, garaaz-töökoda ja töökoda suletud netopinnaga 1030,1 m², 412,5 m², 155,4 m², 21,8 m², 14,3 m², 2104,7 m² ja 318,0 m².

Hoonete ja rajatiste teenindamiseks vajaliku maa suurus on 37 605 m². Hooned on seotud üürilepinguga.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Linn asub Tartu maantee rekonstrueerimist ette valmistama

26.10.2004 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb Tartu maantee rekonstrueerimise ettevalmistustööde koordineerimiseks ajutise komisjoni moodustada. Tartu maantee Liivalaia ja Masina tänava vahelise lõigu rekonstrueerimise ettevalmistustööde koordineerimiseks moodustatava ajutise komisjoni tööd hakkab juhtima abilinnapea Peep Aaviksoo, komisjoni aseesimeheks kinnitatakse abilinnapea Vladimir Maslov. Komisjoni töös osalevad kommunaalameti, säästva arengu ja planeerimise ameti, maa-ameti, elamumajandusameti ja Kesklinna valitsuse juhtivametnikud ning linnakantselei juriidilise osakonna spetsialistid. Ajutise komisjoni ülesanneteks on maade ja hoonete omandamise tingimuste ja hinnakokkulepete heakskiitmine ning rekonstrueerimise ettevalmistustööde koordineerimine.

Komisjonil on õigus oma töösse täiendavalt eksperte ja teiste asutuste esindajaid kaasata. Tallinna magistraaltänavavõrgu arengukava kohaselt on Tartu maantee rekonstrueerimine kavandatud aastateks 2006 – 2007. Tartu maantee on üks olulisemaid riikliku tähtsusega pealinna sadamate maismaaühendusteid, mille teekatte seisukord ning läbilaskevõime on aga viimaste aastate jooksul oluliselt halvenenud. Sõidu- ja trammitee halvast seisukorrast tingitud kõrge müratase ning trammitee avariiohtlikkus tingib vajaduse alustada Tartu maantee rekonstrueerimistöödega juba 2005. aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Eesti Põllumajandusülikooli ühiselamu “Torn” avab taas uksed

25.10.2004 Tõnu Toompark

Teisipäeval, 26. oktoobril kell 15 avatakse Tartus Eesti Põllumajandusülikooli ühiselamu “Torn”. Aadressil Kreutzwaldi 52 asuv kõrghoone läbis põhjaliku uuenduskuuri ning on nüüd valmis pakkuma eluaset 263 üliõpilasele.

Torni avamine tähendab elanike jaoks uut kvaliteedistandardit, mis tähendab eelkõige turvalisust ja suuremat eraldatust, aga ka rohkem võimalusi, nagu näiteks rattahoidla ja zetooniga külastatav pesumasina ruum.

EPMÜ ühiselamute majandusjuhataja Karl Zeigo sõnul sobib uute ruumide paigutus eriti hästi ülikooli õppima tulnud sõpruskonnale või kursusekaaslastele. Nii saaksid näiteks kaheksa sarnaste huvidega sõpra ühe kinnise sektsiooni, kus köökides ja dussiruumides on tagatud heakord ning turvalisust tõstab oluliselt uudne kaardisüsteem.

Tubade osas võimaldatakse valida väiksemate ja suuremate tubade vahel.

Kahekohalised toad on valikus 13 ja 17 ruutmeetrit, ühekohaliste tubade põrandapind piirdub 10 ruutmeetriga. Maksma hakkab koht kahekohalises toas 750 – 800 krooni sõltuvalt toa suurusest. Üksi elada soovijatele on mõeldud 13 ühekohalist tuba üüriga 850 krooni kuus.

Lähinädalatel seab end Tornis sisse ka EPMÜ üliõpilasesindus, kes kolimisega püüab tudengile lähemale tulla.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Pindi Kinnisvara ja Baltreal Invest tõid turule uue koduvahetusteenuse

25.10.2004 Tõnu Toompark

Pindi Kinnisvara ja Baltreal Invest tõid turule koduvahetusteenuse, mis aitab inimestel vältida koduvahetuse bürokraatlikku asjaajamist ning müügi- ja ostuprotsessi mitmekordselt kiirendada. Vana eluaseme müügil antakse kuni 60% selle väärtusest kohe rahana kätte, et uue kodu ostjal tekiks võimalus selle sissemakse koheselt tasuda.

Uue teenuse näol on tegemist täisteenusega, mis sisaldab endas kombineeritult nii laenuteenust kui müügi vahendusteenust. Kui klient on leidnud endale sobiva elamispinna, pöördub ta Pindi Kinnisvara poole sooviga anda oma vana korter müüki ning kasutada koduvahetusteenust. Peale müüdava eluaseme hindamist väljastab Baltreal Invest teenuse kasutajale laenuna 60% selle väärtusest. Laenusummast arvestatakse maha teenustasu, milleks on 5,5% hinnatud vara väärtusest, inimesel puudub igakuiste laenumaksete kohustus.

Kõik laenu saamisega kaasnevad kulud (hindamisakti koostamise tasu, notaritasu, riigilõiv, kindlustusmaksed jne) kannab Baltreal Invest. Kui müüdavale varale on ostja leitud ja müügitehing toimunud, maksab klient saadud müügihinnast tagasi laenusumma ning tasub kinnisvarabüroole vahendustasu, milleks on 4,5% müügihinnast.

Kliendi poolt makstav kogu teenustasu on 10% müüdava eluaseme turuväärtusest, mis üldjoontes on võrdne summaga, mida inimene protsessi omal käel läbi viies erinevates instantsides teenustasudeks, intressideks jne tasuma peaks.

Koduvahetuse täisteenust pakutakse elamispindadele, mille väärtus jääb valdavalt vahemikku 300 000 kuni 835 000 krooni. Sellise väärtusega tehingud hõlmavad ühte suuremat osa turul käesoleval hetkel sõlmitavatest tehingutest.

Uue teenusega väljatuleku tingis eelkõige klientidest lähtuv vajadus – inimestele antakse võimalus, mida neil varem ei olnud. Uue kodu ostu saab finantseerida veel enne olemasoleva vara realiseerimist, sealjuures võtmata igakuist laenumaksete kohustust, mis võib osutuda takistuseks uue eluaseme tarbeks võetava laenu taotlemisel. Selline lahendus on eriti aktuaalne tänases turusituatsioonis, kus müügiperioodid on endiselt lühikesed ja paremate arendusprojektide korterid broneeritakse lühikese aja jooksul.

Teenuse eesmärk on anda kliendile võimalus muuta koduvahetuse protsess võimalikult kiireks, lihtsaks ja mugavaks.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Maslov: lahendama peame nii sundüürnike kui ka omanike probleemid

25.10.2004 Tõnu Toompark

Abilinnapea Vladimir Maslovi sõnul peavad riik ja Tallinn olenemata riigikohtu otsusest üüri piirmäärade küsimuses leidma ühiselt lahenduse nii sundüürnike kui ka õigusjärgsete omanike probleemidele. Vladimir Maslovi sõnul on kõige olulisem see, et omandireformi käigus tekkinud probleemid leiaksid igal juhul lahenduse ja seda olenemata üüri piirmäärade vabastamisest või mittevabakslaskmisest. “Praegu leiavad ju mõlemad pooled, et neile on liiga tehtud,” lausus Maslov. “Olenemata riigikohtu otsusest peab eelkõige riik ja ka Tallinn nägema oma eelarves ette teatavad vahendid nii munitsipaalelamuehituseks kui ka vajadusel üüri piirmäärade vabakslaskmisega seotud kulude katteks.” Maslovi sõnul elamuehitus Tallinnas kindlasti järgmisel aastal jätkub, kuid varasemast mitmekesisemates vormides. “Kasutada saab uusi rahastamisskeeme ning senisest enam just era- ja avaliku sektori koostööd,” lisas Maslov. “Sundüürnikele tuleb läheneda ka individuaalsemalt, erinevatele inimestele sobivad erinevad lahendused.”

Selle aasta jooksul on linnalt munitsipaaleluruumi saanud 103 sundüürnikku, korterit taotleb linnalt 2600 sundüürnikku.