Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Elu korteriühistus: Peod naaberkorteris

katri-sarapuuNaaberkorteris toimub pidevalt hommikutundideni pidusid ja muid taolisi seltskondade kogunemisi. Tavaliselt kestavad need peod hommikuni välja. Kuidas ma saaksin seda olukorda lahendada? Korteri omanik ütleb, et see on tema kodu ja ta ise teab, mida ta seal teeb, samas sellised peod häirivad väga minu ja mu perekonna kodus olemist ja ka öist magamist.

Vastavalt korteriomandiseadusele võib korteriomanik korteriomandi reaalosa kasutada oma äranägemise järgi, välja arvatud siis, kui kasutus läheb vastuollu seadusega või kolmanda isiku õigustatud huvidega. Korteriomanik on kohustatud korteriomandit ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega korteriomandi reaalosa kasutamine oma äranägemise järgi ei tähenda seda, et korteriomanik võib kasutada reaalosa oma suva kohaselt, vaid ta peab arvestama teiste korteriomanike õigustega. Regulaarselt toimuvad ning teiste korteriomanike kodurahu häirivad peod on käsitletavad mõjutusena, mis seaduse kohaselt ei ole lubatavad.

Kui Teie õigusi rikkuvale korteriomanikule ei õnnestu selgeks teha, et tema tegevus rikub oluliselt Teie kui kolmanda isiku õigustatud huve, on Teil võimalus pöörduda politseisse. Kõige äärmuslikumaks lahenduseks tekkinud probleemile on korteriomandiseadusest tulenev korterimandi võõrandamisnõue, millisel juhul peab põhjus korteriomandi võõrandamiseks olema väga tõsine. Korteriomandiseadus sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab.

Eeldus eelpool nimetatud õiguse realiseerimiseks on ka see, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomaniku kohustusi, näiteks korteriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine sellisel viisil, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Oluliseks põhjuseks on ka see, kui korteriomanik häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist.

Korteriomandi võõrandamise otsuse saavad vastu võtta korteriomanikud häälteenamuse alusel ehk oluline on teiste korteriomanike toetus. Kui kohustust rikkunud korteriomanik omandi võõrandamisest keeldub, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku hagi või kaasomandi eseme valitseja hagi alusel. Sellise hagi esitamise õigus on ka korteriühistul (vt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04). Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest ja tõenditest. Sellest sättest tulenevalt peab kohus analüüsima kõiki asjaolusid ja tõendeid, mille alusel korteriühistu liikmelt korteri võõrandamist nõutakse (vt ka Riigikohtu 22. novembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-06)

Autor: Kätri Sarapuu, jurist

Käsiraamat korteriühistute liikmetele ja juristidele

2018. aastast kehtib uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tekitab seaduse jõuga ühistud korterelamutesse, kus neid veel ei ole. Samuti muudab uus seadus osaliselt ühistu ja korteriomanike vahelisi suhteid.

Milles täpselt muudatused seisnevad ja kuidas nendeks valmistuda leiabki äsjailmunud käsiraamatust “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist“.

Käsiraamatu leiad Kinnisvarakooli e-raamatupoest või suurematest raamatupoodidest üle Eesti.

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus
Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Sooduspakkumine käsiraamatule “Planeerimisseadus ja selle rakendamine”

Planeerimisseadus ja selle rakendamineVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited” soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “rwyqxg” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 07.01.2018.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Adaur Grupp soovib meeleolukat aastavahetust ja head uut aastat!

Adaur Grupp soovib kõigile praegustele ja tulevastele klientidele ning koostööpartneritele meeleolukat aastavahetust ja head uut aastat!

171229 Aastavahetus

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Nõuanded koduostjale: milliseid teemasid puudutada kodu ostuläbirääkimistel?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ostu-müügiläbirääkimised peaksid katma kõik teemad, mis on vajalikud tehingu sõlmimiseks. Sõltuvalt konkreetsest tehingust võib neid teemasid mõnel puhul olla rohkem või vähem.

Tehinguobjekt

Müüja ja ostja peavad kokku leppima, mis on see kaup, mille üle nad läbi räägivad.

Võib juhtuda nii, et müüja on rääkinud kogu aeg korterist ja soovib keldris asuva eraldi korteriomandist parkimiskoha eest lisatasu küsida. Koduostja on aga kogu aeg aru saanud, et parkimiskoht ja korter on n-ö ühes komplektis ja mainitud hind hõlmab mõlemat.

Vallasasjad

Ostja ja müüja lepivad sageli kokku elamispinnaga kaasaminevate vallasasjade osas. Nendeks vallasasjadeks on enamasti mööbel. Ette aga võib tulla, et korteriga pakutakse kaasa autot või majaga näiteks aiapidamise riistu ja muruniitjat.

Valduse üleandmine

Ostja ja müüja peavad omavahel kokku leppima, millal annab müüja ostjale üle valduse. Kui müüdav eluase on tühi ja müüja seal ei ela, sõlmitakse üleandmise-vastuvõtu akt reeglina esimesel võimalusel notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise järel.

Kui müüja kasutab elamispinda oma koduna, võtab tal väljakolimine aega. Sellisel puhul on tavaline, et müüja annab valduse üle kuu aja jooksul. Loomulikult on võimalikud igasugused muud kokkulepped. Oluline on ainult, et nii müüja kui ostja saaksid sõlmitud kokkulepetest ühtemoodi aru.

Hind

Hind on sageli teema, mis soovitakse esimesena käsitluse alla võtta. Hind peaks endas kokku võtma kauba, tema kvaliteedi ja muud omadused. Seetõttu oleks loogiline siiski esmalt rääkida kaubast, selle ostu-müügitingimustest ja valduse üleandmisest. Alles nende detailde osas kokkuleppele jõudmise järel on võimalik rääkida kokkuvõtvalt hinnast ja maksetingimustest.

Hinnaläbirääkimiste juures saab pisut mängida tehingukulude jaotamisega, kuid sageli mõjutavad omandi üleandmisega seotud tehingukulud koguhinda suhteliselt vähe. Tüüpiliselt jagatakse ostu-müügiga seonduvad kulud ostja ja müüja vahel võrdselt, kuid alati on võimalik sõlmida erikokkuleppeid.

Muud kokkulepped

Kinnisvara ostu-müügiga võivad kaasas käia muud kokkulepped. Näiteks võib olla tegemist olukorraga, kus müüja müüb elamispinda, millel puudub kasutusluba. Sellisel juhul on kinnisvaraostja jaoks väga mõistlik notariaalses lepingus kokku leppida, et müüja hangib kasutusloa.

Sõltuvalt kinnisvaraostjast ja -müüjast võib iga tehinguga kaasas käia teemasid, milles on tarvis kokku leppida. Oluline on, et tehinguga seotud kokkulepped saaksid fikseeritud notariaalses ostu-müügilepingus. Vastasel korral võib selguda, et kokkulepe on tühine ehk teine pool ei pea seda täitma.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-08/02/2018

Kinnisvara ABC06-08/02/2018 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara ABC. Koolitus annab osalejatele baasteadmised ja ülevaate kinnisvara valdkonnast ning tutvustab õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühm:

  • kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga;
  • kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
  • kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab järgmised teadmised.

  • Ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Kinnisvara ABC” toimub 06-08/02/2018 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Arco Vara: Täiendav informatsioon erakorralisel koosolekul otsustatud aktsiakapitali suurendamise kohta

Arco VaraSeoses aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisega informeerib Arco Vara AS (edaspidi „Äriühing“) lisaks allolevas erakorralise üldkoosoleku otsuses sätestatule alljärgnevatest olulistest tingimustest:

  • emiteeritavad uued aktsiad annavad õiguse dividendidele, mille maksmine otsustatakse pärast uute aktsiate emiteerimist, sh 2017. aasta majandusaasta eest;
  • uute aktsiate väljalaskmisel tagatakse aktsionäridele seadustest tulenev aktsiate märkimise eesõigus ning juhul, kui aktsionäri omandis olevate aktsiate arv ei anna õigust märkida täisarvu aktsiaid, ümardatakse aktsiate arv allapoole;
  • juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitud aktsiad ületavad kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahtu, on Äriühingu nõukogul õigus kooskõlas äriseadustiku § 3461 lg-ga 2 tühistada liigmärgitud aktsiad. Aktsiate jaotamisel tagab Äriühing olemasolevate aktsionäride seadustest tuleneva aktsiate märkimise eesõiguse ning lähtub aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest;
  • emissioon on suunatud ainult Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele. Äriühingu aktsionäridel on eesõigus uute aktsiate märkimiseks. Eesõiguse kasutamiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks 15. jaanuaril 2018. a Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga;
  • Äriühing laseb välja 2 670 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ühe aktsia kohta, st juhul, kui kõik pakutavad aktsiad märgitakse ning emiteeritakse Äriühingu poolt, suureneb aktsiakapital 1 869 000 euro võrra.

27.12.2017 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis vastu järgmise otsuse:

· Suurendada Arco Vara AS’i (edaspidi „Äriühing“) aktsiakapitali järgmiselt:

a) Äriühing laseb välja 2 670 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ühe aktsia kohta.

b) Ühe uue lihtaktsia väljalaskehind on 1,50 eurot, millest 0,70 eurot on aktsia nimiväärtus ja 0,80 eurot on ülekurss.

c) Aktsiakapitali uus suurus on 6 423 908 eurot.

d) Uute aktsiate märkimise aeg (märkimisperiood) algab 29. detsembril 2017. a kell 9.00 ja lõppeb 15. jaanuaril 2018. a kell 16.00, kuid juhatusel on õigus märkimisperioodi seaduse piires muuta, pikendada või lühendada.

e) Emissioon on suunatud ainult Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning toimub ainult Eestis. Äriühingu aktsionäridel on eesõigus uute aktsiate märkimiseks. Eesõiguse kasutamiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks märkimisperioodi viimasel päeval Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

f) Aktsiate eest tuleb tasuda rahas hiljemalt kolme tööpäeva jooksul märkimisperioodi lõpust ehk hiljemalt 17. jaanuaril 2018. a; juhatus võib täpsustada tasumise tähtaega ja protseduuri.

g) Aktsiate jaotamisel tagab juhatus Äriühingu olemasolevate aktsionäride seadustest tuleneva aktsiate märkimise eesõiguse ning lähtub aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest.

h) Juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitakse aktsiaid alla kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahu, on Äriühingu juhatusel õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigust teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu.

· Korraldada eelnimetatud emiteeritavate aktsiate avalik pakkumine Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Baltic Horizon Fond plaanib omandada Postimaja kaubanduskeskuse Tallinna südalinnas

Baltic HorizonNorthern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon Fond’i (Fond) fondivalitseja teavitab lepingu sõlmimisest Osaühinguga Letona Properties (Müüja) südalinna kinnistu asukohaga Narva mnt 1, Tallinn, Eesti koos Postimaja kaubanduskeskusega (Postimaja), omandamiseks Fondi portfelli.

Fondi jaoks on tehinguga seotud olulisteks strateegilisteks kaalutlusteks sünergia võimalus, mis tuleneb Postimaja kinnistu asukohast kõrvuti Coca-Cola Plaza kinnistuga, mis juba kuulub Fondi portfelli, ning Tallinna Peatänava projektist. Selle sünergia saavutamiseks ning arhitektuurilise lahenduse välja töötamiseks on partneriks valitud arhitektuuribüroo HG Arhitektuur OÜ koos oma tööga „Rotermann Passage“. Kavandatav lahendus hõlmab uut väliskujundust, suurendab väljarenditavat pinda ja on suunatud funktsionaalsuse parandamisele kahe hoone vahele jääva ala ja Rotermanni kvartali suhtes.

Tehingu lõpuleviimisel makstav kogu ostuhind on ümmardatult 34,4 miljonit eurot (millele lisandub käibemaks), millest ligikaudu 30,8 miljonit eurot on fondivalitseja näinud ette hinnana Postimaja olemasoleva rahavoo eest ning 3,6 miljonit eurot kui tasu potentsiaalse laienduse võimaliku tulevase rahavoo eest.

Oodatava olemasoleva rahavoo omandamise ligikaudne tootlus on 6%, kogu ostuhinna ligikaudseks tootluseks on 5,4%. Postimaja tänane kogu väljarenditav pind on 9 141 m2. Ankurrentnikeks on Rimi, H&M, New Yorker, Eesti Post ja MyFitness.

Tehingu lõpuleviimise (Closing) eelduseks on koondumise loa saamine Eesti Konkurentsiametilt.

Osana tehingust on Müüjaga samasse gruppi kuuluv Rootsis registreeritud äriühing CA i Estland AB nõustunud märkima Fondi osakuid 2,35 miljoni euro ulatuses (Märkimissumma). Sellega seoses on fondivalitseja võtnud kohustuse korraldada teatud hulga Fondi osakute emiteerimine mitteavaliku suunatud pakkumisena. Emiteeritavate uute osakute koguarv võrdub Märkimissumma jagatuna viimase Fondi osaku puhasväärtusega Closingule eelneva kuu lõpu seisuga. Uute osakute emiteerimine ja noteerimine toimub eelduslikult vahetult pärast Closingut.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Arco Vara AS aktsiate avaliku pakkumise teade

Arco VaraArco Vara AS (registrikood 10261718, registreeritud aadress Rävala pst 5, 10143 Tallinn; edaspidi Selts) kuulutab käesolevaga välja Seltsi täiendavate aktsiate (edaspidi Pakutavad Aktsiad) avaliku pakkumise Seltsi olemasolevatele aktsionäridele ning teavitab Pakutavate Aktsiate kavandatavast noteerimisest ja kauplemisele võtmisest Nasdaq Tallinn AS’i (registrikood 10359206, registreeritud aadress Tartu mnt 2, 10145 Tallinn) poolt korraldataval reguleeritud turul.

Pakutavate Aktsiate avalik pakkumine

Selts pakub avalikult kuni 2 670 000 täiendavat Seltsi aktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot aktsia kohta Seltsi olemasolevatele aktsionäridele. Avalik pakkumine viiakse läbi ainult Eestis.

Praegu on Seltsi aktsiakapital 4 554 908,40 eurot, mis on jagatud 6 507 012 aktsiaks, mis on registreeritud Nasdaq CSD Societas Europaea (edaspidi NCSD) juures ISIN koodi EE3100034653 all. Tingimusel, et pakkumine on edukas ja kõik Pakutavad Aktsiad (kokku 2 670 000 aktsiat) märgitakse ning emiteeritakse Seltsi poolt, on Seltsi aktsiate arvuks pärast pakkumist 9 177 012.

Pakutavad Aktsiad on elektrooniliselt registreeritud esitajaaktsiad, mida hoitakse elektroonilises vormis. Pakutavad Aktsiad kuuluvad Seltsi olemasolevate aktsiatega samasse klassi. Pakutavate Aktsiate märkimisel kasutatakse ajutist ISIN koodi EE3808034658, mis hiljem konverteeritakse ISIN koodiks EE3100034653, mille all on registreeritud Seltsi olemasolevad aktsiad.

Pakutavaid Aktsiaid pakutakse hinnaga 1,50 eurot ühe aktsia kohta, millest 0,70 eurot moodustab ühe aktsia nimiväärtus ning 0,80 eurot on ülekurss.

Pakutavate Aktsiate pakkumise ajakava on järgmine:

29.12.2017 kell 09:00 Aktsiate märkimisperioodi algus
15.01.2018 kell 16:00 Aktsiate märkimisperioodi lõpp
17.01.2018 või sellele lähedane kuupäev Aktsiate jaotamistulemuste avalikustamine
18.01.2018 või sellele lähedane kuupäev Aktsiate ülekandmine investorite väärtpaberikontodele
25.01.2018 või sellele lähedane kuupäev Eeldatav Pakutavate Aktsiate noteerimine ja kauplemise alustamine Nasdaq Tallinn AS’i poolt korraldataval reguleeritud turul (Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas)

Pakutavate Aktsiate märkimiseks esitab investor märkimisperioodi jooksul oma NCSD juures avatud väärtpaberikonto haldurile märkimiskorralduse (edaspidi Märkimiskorraldus), mis peab sisaldama järgmisi andmeid:

1 Väärtpaberikonto omanik: Märkimiskorralduse esitanud investori nimi
2 Väärtpaberikonto: Investori väärtpaberikonto number
3 Kontohaldur: Investori kontohalduri nimi
4 Väärtpaber: Arco Vara täiendav aktsia
5 ISIN kood: EE3808034658
6 Väärtpaberite arv: Investori poolt määratud aktsiate kogus
7 Hind (aktsia kohta): 1.5 eurot
8 Tehingu summa: Tehingu koguväärtus
9 Vastaspool: Arco Vara
10 Vastaspoole väärtpaberikonto: 99101908627
11 Vastaspoole kontohaldur: LHV Pank AS
12 Tehingupäev (trade date): Märkimiskorralduse esitamise päev
13 Tehingu väärtuspäev: 18.01.2018
14 Tehingu tüüp: “ost”
15 Arvelduse tüüp: “makse vastu”

Märkimiskorraldus edastatakse NCSD-le.

Pakutavate Aktsiate noteerimine ja kauplemisele võtmine

Seltsi aktsiad on noteeritud ja võetud kauplemisele Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas. Selts kavatseb taotleda Pakutavate Aktsiate noteerimist ja kauplemisele võtmist samal turul. Eeldatav noteerimise ja kauplemisele võtmise kuupäev on 25. jaanuar 2018 või sellele lähedane kuupäev.

Kuigi Selts teeb kõik jõupingutused Pakutavate Aktsiate noteerimiseks ja kauplemisele võtmiseks, ei saa Selts Pakutavate Aktsiate noteerimist ja kauplemisele võtmist tagada.

Prospekti kättesaadavus

Seltsi aktsiate avaliku pakkumise, noteerimise ja kauplemisele võtmise prospekt on avalikustatud ning see on elektroonilises vormis kättesaadav Seltsi veebilehel aadressil http://www.arcorealestate.com ja Finantsinspektsiooni veebilehel aadressil http://www.fi.ee/index.php?id=22054. Lisaks eelnevale on prospekt kättesaadav Nasdaq Tallinna Börsi infosüsteemi kaudu.

Enne Seltsi aktsiatesse investeerimist palume tutvuda prospektiga tervikuna.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Sooduspakkumine käsiraamatule “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus”

Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadusVaid loetud päevad on võimalik Kinnisvarakooli e-poest tellida käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamist” soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “tdy56d” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 31.12.2017.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” selgitab, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused ning kuidas toimub korteriühistu juhtimine alates 01.01.2018, kui võetakse vastu uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Käsiraamat on suunatud nii korteriomanikele kui ühistu juhtidele, et anda nii seaduseparagrahvidel kui praktilistel näidetel baseeruv teave ühistu elu korraldamisest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Ettevõtted laenasid Eestis tegutsevatest pankadest novembris viimaste aastate suurimas mahus

  • Eesti PankSuur osa ettevõtetele antud laenudest läks kinnisvara- ning veondus- ja laondusettevõtetele
  • Eluasemelaenud ja autoliisingud jätkasid kiiret kasvu
  • Hoiused kasvasid kiiresti ka novembris, aasta võrdluses 10%

Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenunõudlus oli novembris tugev. Ettevõtete ja majapidamiste laenu- ja liisinguportfell kasvas kuuga 220 miljoni euro võrra, mis on viimaste aastate suurimaid kasve. Portfelli kogumaht suurenes novembri lõpuks 17,5 miljardi euroni.

Ettevõtetele anti uusi laene ja nendega sõlmiti liisingulepinguid novembris viimaste aastate suurimas mahus. Sel aastal on ettevõtete investeeringud kasvanud, seega on ettevõtete laenunõudluse suurenemine ootuspärane. Uusi pikaajalisi laene andsid Eestis tegutsevad pangad ettevõtetele summas 380 miljonit eurot. Suur osa sellest läks kinnisvara- (39%) ning veondus- ja laondusettevõtetele (32%). Samas laenasid ka enamuse teiste tegevusalade ettevõtted novembris aastataguse ajaga võrreldes mõnevõrra suuremas mahus. Ettevõtete pangalaenude portfell aasta võrdluses aga kahanes, kuna augustis ja septembris suunas üks pank osa oma laenudest välismaise emapanga portfelli. Selleta oleks ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli kasv olnud aasta võrdluses viimasel neljal kuul keskmiselt 6%.

Eluasemelaenuportfell kasvas novembris sarnaselt eelmistele kuudele kiiresti, aasta võrdluses 6,7%. Majapidamiste laenunõudlust toetab sissetulekute kiire kasv ja viimaste aastate suurim kindlustunne tuleviku suhtes. Uusi eluasemelaene anti välja 101 miljoni euro väärtuses, mis on 9% rohkem kui samal ajal aasta tagasi. Autoliisingu portfell kasvas jätkuvalt kiiresti, neljandat kuud järjest aasta võrdluses 15%. Nõudlus arveldus- ja krediitkaardilaenude järele püsib sissetulekute suhteliselt kiire kasvu taustal mõõdukas ja nende portfell kasvas sarnaselt oktoobrile ka novembris 3%.

Uute laenude keskmised intressimäärad püsisid madalad. Ettevõtete laenuturul on konkurents pankade vahel tugev ja uute pikaajaliste laenude intressimäärad on aasta teisel poolel jäänud varasemast pigem madalamaks. Novembris oli ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär 2,0%. Uute eluasemelaenude keskmine intressimäär aasta esimesel poolel pisut tõusis, kuid on viimastel kuudel taas langenud. Novembris antud uute eluasemelaenude keskmine intressimäär oli 2,3%.

Ettevõtete ja majapidamiste hoiused pankades kasvasid kiiresti ka novembris, aasta võrdluses 10%. Majapidamiste hoiuste kasvu toetab sissetulekute kiire kasv. Majapidamiste hoiused suurenesid oktoobris 9% 6,7 miljardi euroni ning kasv on püsinud viimastel kuudel sama. Ettevõtete hoiuste kasv püsib samuti kiire, aasta võrdluses oli see 11%. Varasemast kiirema majanduskasvu taustal on ettevõtete müügitulu suurenenud. Samas on ka põhivarainvesteeringud suurenenud ja see võib ettevõtete likviidsete varade kasvu omakorda aeglustada.

171227 Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute mahu kuine muutus ja aastakasv

171227 Eesti ettevõtetele kuu jooksul välja antud pikaajalised laenud ja liisingud

171227 Kuu jooksul välja antud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär ja 6 kuu EURIBOR

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Korterite müügipakkumiste hinnad kasvasid aastaga 7%

Kinnisvaraportaal KV.EEKorterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis KV.EE kasvas Eesti keskmisena 1559 eurole ruutmeetri eest. See teeb aastaseks kasvumääraks 7%. Suuresti on hinnatõusu taga Tallinn, kus asub üle poole korterite müügipakkumistest ja turg toimib väga hästi. Tallinna korterite müügipakkumiste keskmine hind oli novembris 2017. a 2066 €/m² ehk aastatagusest Eesti keskmisega võrdselt 7% kõrgemal.

Tallinna-Tartu kõrval on muude maakonnakeskuste turu mahud oluliselt väiksemad. Sestap on tavapärane, et sealsed hinnamuutused on enam mõjutatud üksikutest pakkumistest. Oluline aga on, et valdav osa maakonnakeskustest kogeb portaali KV.EE info baasil kinnisvarahindade mõõdukat tõusu.

Eesti keskmine korterite müügipakkumiste hinnatõus 7% on umbes-täpselt samas suurusjärgus keskmise palga kerkimisega. 2017 III kvartali keskmise palk oli statistikaameti andmetel aastatagusest 7,4% kõrgemal. Seega ei vähenda kinnisvara hinna 7-protsendiline kasv ostjate ostujõudu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

 

Korterite müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk

Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²

Maakond

11/2016

11/2017

Muutus, %

11/2016

11/2017

Muutus, %

Eesti

10 323

9 445

-9%

1 458

1 559

7%

Haapsalu

55

40

-27%

859

791

-8%

Jõgeva

25

29

16%

232

322

39%

Kuressaare

27

33

22%

983

1 224

25%

Kärdla

 

 

NA

 

 

NA

Narva

523

634

21%

560

535

-4%

Paide

19

11

-42%

411

445

8%

Põlva

18

25

39%

518

452

-13%

Pärnu

135

168

24%

1 439

1 513

5%

Rakvere

32

27

-16%

746

844

13%

Rapla vald

28

13

-54%

778

763

-2%

Tallinn

5 517

5 080

-8%

1 938

2 066

7%

Tartu

1 394

1 177

-16%

1 462

1 580

8%

Valga

31

25

-19%

171

204

19%

Viljandi

65

60

-8%

739

855

16%

Võru

47

32

-32%

473

498

5%

171227 Maakonnakeskuste korterite müügipakkumiste keskmine hind portaalis kv.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Arco Vara AS-i erakorralise üldkoosoleku otsused

Arco Vara27.12.2017 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride erakorraline üldkoosolek võttis vastu järgmise otsuse:

  • Suurendada Arco Vara AS’i (edaspidi „Äriühing“) aktsiakapitali järgmiselt:

a) Äriühing laseb välja 2 670 000 uut lihtaktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot ühe aktsia kohta.

b) Ühe uue lihtaktsia väljalaskehind on 1,50 eurot, millest 0,70 eurot on aktsia nimiväärtus ja 0,80 eurot on ülekurss.

c) Aktsiakapitali uus suurus on 6 423 908 eurot.

d) Uute aktsiate märkimise aeg (märkimisperiood) algab 29. detsembril 2017. a kell 9.00 ja lõppeb 15. jaanuaril 2018. a kell 16.00, kuid juhatusel on õigus märkimisperioodi seaduse piires muuta, pikendada või lühendada.

e) Emissioon on suunatud ainult Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning toimub ainult Eestis. Äriühingu aktsionäridel on eesõigus uute aktsiate märkimiseks. Eesõiguse kasutamiseks õigustatud isikute ring määratakse kindlaks märkimisperioodi viimasel päeval Nasdaq CSD Eesti arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

f) Aktsiate eest tuleb tasuda rahas hiljemalt kolme tööpäeva jooksul märkimisperioodi lõpust ehk hiljemalt 17. jaanuaril 2018. a; juhatus võib täpsustada tasumise tähtaega ja protseduuri.

g) Aktsiate jaotamisel tagab juhatus Äriühingu olemasolevate aktsionäride seadustest tuleneva aktsiate märkimise eesõiguse ning lähtub aktsionäride võrdse kohtlemise põhimõttest.

h) Juhul, kui märkimisperioodi jooksul märgitakse aktsiaid alla kavandatud aktsiakapitali suurendamise mahu, on Äriühingu juhatusel õigus tühistada aktsiad, mida ei ole märkimisaja jooksul märgitud. Juhatus võib nimetatud õigust teostada 15 päeva jooksul pärast märkimisaja lõppu.

  • Korraldada eelnimetatud emiteeritavate aktsiate avalik pakkumine Äriühingu olemasolevatele aktsionäridele ning uute aktsiate noteerimine Nasdaq Tallinna Börsi Balti põhinimekirjas.
Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kinnisvarakooli jõulukingitus

171218 JõulukinkMöödunud jõulupühade ja läheneva aastavahetuse puhul teeb Kinnisvarakool kõigile oma praegustele ja tulevastele sõpradele kingituse.

Registreeru enda jaoks olulisele koolitusele veel detsembrikuus ning saad vabalt valitud Kinnisvarakooli käsiraamatu kingituseks.

Registreeru koolitusele siin ning märgi linnuke käsiraamatu ette, mida soovid saada kingituseks.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

“Üüriinvesteeringute koolitus – lühi- ja pikaajaline üürimine” toimub 14/02/2018

Üüriinvesteeringute koolitusÜüriinvesteeringute koolitus” toimub 14/02/2018 Kinnisvarakoolis. Koolitus annab osalejatele teadmisi üüriäri olemusest ja toimemehhanismidest ning õiguslikust regulatsioonist.

Üüriinvesteeringute koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes annavad eluruume nii pikaajalisele ja kui ka lühiajalisele üürile;
  • inimestele, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks, et mõista üüriäri riske ja võimalusi;
  • maakleritele, kes vahendavad eluruumidest üüripindu ja soovivad enda teadmisi värskendada;
  • eluruumide üürnikele, kes soovivad rohkem aimdust saada üürileandjate mõttemaailmast;
  • investoritele, kes soovivad endale eluruumide üürituru juriidlise poole selgeks teha ning saada teadmisi üüriäri praktilisest küljest:
  • eraisikutele, keda huvitab lühiajaline kinnisvara üürile andmine ning soovivad teada sellega kaasned riske ja võimalusi.

Koolitus annab Sulle:

  • põhjalikud teadmised eluruumide üüriäri õiguslikust regulatsioonist;
  • praktiliste näidete baasil infot üürivaidlustest kohtus ja üürivaidluskomisjonis;
  • eluruumide üüriäri majandusliku tausta, tasuvuse, ülevaate riskidest;
  • praktilise abivahendi äriplaani koostamiseks.

Üüriinvesteeringute koolitus” toimub 14/02/2018 kell 10.00-17.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere ja Goodson & Red OÜ asutaja Neeme Liivlaid.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistika: Elanike arvu kasv hoiab Tallinna kinnisvaraturgu aktiivsena

Tõnu ToomparkTallinna elamispindade turg on tehingute arvu osas löömas käesoleva kümnendi rekordeid. Suures osas on selle taga Tallinna elanike arvu suurenemine.

Tallinna linna andmetel oli pealinna elanike arv 2017 III kvartali alguses 447 000 inimest. Aastataguse ajaga võrreldes on Tallinnasse juurde tulnud üle 4000 elaniku. Enam on kasvanud kesklinna elamike arv. Kesklinnas on 63 000 elamiku, aastaga on nende arv suurenenud ligi 1900 inimese võrra.

Jätkuvalt on suurima elanike arvuga linnaosa Lasnamäe, kus elab 119 000 inimest. Lasname ela nike arv püsib enam-vähem aastatagusel tasemel.

Tallinna elanike arvu jätkuv kasvamine on olnud tegur, mis on aidanud tuld hoida kinnisvaraturu ja -arenduse katla all. Küsimus kinnisvaranõudluse analüüsimise seisukohast on, kui kaua Eesti-sisene ränne jätkub ehk kui palju muudes piirkondades veel inimesi Tallinna jaoks jätkub.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@adaur.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused