SEB ülebaltilise uuringu põhjal on Eesti finantsjuhtide suurimaks ja süvenevaks mureks kasvav palgakulu ja tööjõu üldine defitsiit. Sama trend on täheldatav ka Läti ja Leedu uuringu vastustes. Vaatamata sellele ei ole ettevõtted veel piisavalt valmis investeerima oma ettevõtte protsesside automatiseerimisse. Teenitud kasumit kasutatakse vähem ettevõtte kasvatamiseks ning suurenenud on omanikutulu väljavõtmine või lihtsalt rahaliste vahendite passiivne hoiustamine.
Eesti ettevõtete peamiseks probleemiks on kiire tööjõukulude kasv. Trend on kasvav ka kõigis kolmes Balti riigis. „See ei ole üllatav, kui vaadata Eesti viimaste aastate tööhõive ja demograafianumbreid – tööealist elanikkonda jääb vähemaks ja ka tööpuudus on jõudnud eelmise majandusbuumi tipu lähedale. Ettevõtteid negatiivselt mõjutav demograafiline surve aasta aastalt süveneb. Lätis ja Leedus on sarnased mured ning seda võimendab veelgi viimase 10 aastaga toimunud oluline tööealise elanikkonna emigratsioon,“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Artjom Sokolov.
Püsib suhteliselt kesine innovatsioonivalmidus. Kui Eestis on keskmine palgakasv tänavu pisut hoogu maha võtnud, olles 6% juures, siis Lätis ja Leedus küündib palgakasv tänavu koguni 8-9%ni. Tiheda konkurentsi tõttu turul ei ole kulude kasvu alati võimalik ka toote hinda üle kanda, mistõttu peavad ettevõtted aktiivselt tegelema innovatsiooni ja tootearendusega. Samas tuleb küsitlusest välja, et ettevõtjad küll teadvustavad seda aina rohkem, kuid siiski pole valmis sellega piisavalt julgelt edasi minema. Positiivsest küljest eristub siin Leedu, kus küsitluses ilmneb, et valmidus ja plaanid on kõige laiapõhjalisemad. Eesti ettevõtjad on aga erinevalt Lätist ja Leedust pigem rohkem valmis oma kasumlikkuses järgi andma.
Eesti ettevõtted ei leia piisavalt rakendust oma likviidsusele. Küsitlusest järeldub, et kui ettevõttele jääb tavapärasest ettevõtlusest raha üle, siis vaid 6% on valmis tegema oma äri kasvatamisel välisriiki investeeringuid. Ligi kolmandik maksaks selle välja dividendina või jätaks lihtsalt kontole. Pea pooled investeeriks selle oma ärisse koduriigis.
„Arvestades olukorda, kus Eesti turg vajaks demograafilisest aspektist ettevõtete julgemat ärimudeli muutust ja võttes arvesse meie koduturu väiksust, siis meie ettevõtjad peaksid julgemalt kaaluma laienemist välisriikidesse. Taaskord võiks tuua võrdluse Leeduga, kus proportsionaalselt ligi kaks korda rohkem ettevõtjad seda kaaluvad ja ka omanikutulu väljavõtmise osakaal on väiksem. Ehk raha jääb aktiivsemalt ettevõtte jaoks lisaväärtust genereerima,“ lisas Sokolov.
SEB grupp korraldab Balti suurettevõtete finantsjuhtide uuringut oma klientide seas igal aastal. Tänavu osales uuringus 190 suurettevõtet.
Kokku on saanud suur elamispindade turuülevaade, mis keskendub tänase turu kõige olulisematele teguritele. Loomulikult on erilise tähelepanu alla arenduste turg, kus pakkumine on järjest kasvamas.
Kinnisvarakoolis toimub 16/11/2017 koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine”. Koolituse eesmärk on anda ülevaade kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni ehk alates soovist ja tahtest tegeleda kinnisvara arendamisega, kuni protsessi lõpuni ehk garantiiperioodi lõppemiseni.
Sarnaselt Eesti korterituru aktiivsusele kui tervikule on viimaste aastate vältel hoogsalt kasvanud ka üürituru aktiivsus. Paljuski on see tingitud asjaolust, et laulva revolutsiooni ajal sündinud noored on vanemate kodudest lahkunud, otsides suurematesse keskustesse elamiseks üürikortereid. Samaaegselt on tugevalt kasvanud üürikinnisvarasse investeerimine nii Tallinnas, Tartus kui ka väiksemates Eesti linnades. Väiksemates linnades on üürituru kasv olnud võrdlemisi jõuline, mistõttu üürihinnad on mõne aastaga kiirelt kasvanud ning nõudlus kvaliteetsete üüripindade järele ületab pidevalt pakkumist. Tallinnas ja Tartus on nõudluse ja pakkumise vahekorra kujunemine olnud seevastu tasakaalukam, mille juures võib teatud segmentides pigem märgata juba üürikorterite ülepakkumist.
Mainor Ülemiste korraldatud 10 miljoni eurose võlakirjaemissiooni esimene osa – 2 miljoni eurose mahuga mitteavalik pakkumine märgiti 1,3-kordselt üle. Ettevõte otsustas esimese etapi mahtu suurendada 2,65 miljonini, et rahuldada kõik laekunud märkimissoovid.
Hindade kasvust poole andsid toiduained
Merko Ehituse 2017. aasta kolmanda kvartali ja 9 kuu müügitulu kasvas ligi veerandi võrra – kolmanda kvartali müügitulu oli 86,0 ja 9 kuu müügitulu 214,8 miljonit eurot. Kontserni puhaskasum ulatus kolmandas kvartalis 3,4 ja 9 kuu arvestuses 6,6 miljoni euroni. Tänavu 9 kuuga on kontsern sõlminud uusi lepinguid kogumahus 304 miljonit eurot.
Northern Horizon Capital AS (Fondivalitseja) teatas 01. novembril 2017 Baltic Horizon Fond (Fond) uute osakute (Pakkumise Osakud) täiendavast avalikust pakkumisest. Samuti teatas Fondivalitseja, et pakkumise hind Pakkumise Osaku kohta (Pakkumise Hind) on võrdne Fondi osaku puhasväärtusega 31. oktoober 2017 seisuga.
III kvartalis kasvas eksport eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 4% ja import 6%, teatab Statistikaamet. 2017. aasta I ja II kvartaliga võrreldes ekspordi ja impordi kasv III kvartalis aeglustus.
Oktoobris pakuti 
Tallinnas müüdi oktoobris 866 korterit, mis on viis protsenti enam kui septembris ning 7,6 protsenti enam kui aasta tagasi samal ajal, analüüsib kinnisvarafirma 1Partner Maa-ameti statistikat.
Statistikaameti andmetel langesid hinnad oktoobris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti. Aasta varasemaga võrreldes ulatus hinnatõus 3,8 protsendini. Euroalas pidurdus hinnatõus esialgsetel andmetel energia ja teenuste hinnatõusu aeglustumise tulemusena 1,4 protsendini.
Alates 2015. aastast kehtib uus planeerimisseadus. Tegemist on mahuka ja kompleksse seadusega, mille rakendamine nõuab täiendavaid juhendeid ja abimaterjale. Sel eesmärgil on autor Martina Proosa koostanud käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näited”.
