Eestis tehtud ehitustööde maht vähenes 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1%. Kui aasta alguses veel nägime kasvu, siis nüüd on ehitusmaht taas languses. Kogu sektor on olnud langustrendis juba 2022. aasta teisest kvartalist ning tööde maht sarnaneb 2017. aasta tasemele.
Hooneehitus kasvas, rajatiste ehitus oli languses
Hooneehituse maht kasvas teises kvartalis 3% aastases võrdluses. Kuna hoonete osakaal on üle 60% kogu ehitusest, avaldab selle areng sektorile märkimisväärset mõju. Üle kahe aasta kestnud hooneehituse mahu langus sai eelmise aasta viimases kvartalis läbi. Rajatiste ehitus vähenes samal ajal 8%. Rajatiste ehitusmaht pöördus langusesse eelmise aasta kolmandas kvartalis ning langus on kestnud kokku neli kvartalit. Kui varem aitasid riiklikud taristuprojektid kogu ehitust toetada, siis viimase nelja kvartali jooksul on just rajatiste ehitus pidurdavaks teguriks. Samas peaksid riiklikud investeeringud nii hoonete kui rajatiste ehitust jätkuvalt toetama. Eelmisel aastal rajatistele väljastatud suurem ehituslubade maht viitab taristuehituse paremale väljavaatele.
Ehitussektori kindlustunne paraneb
Ehitusettevõtete kindlustunne on jaanuari põhjast suveks oluliselt paranenud, kuid püsib veel allpool pikaajalist keskmist. Kuigi ehitusettevõtted peavad nõudlust endiselt ehitustegevust piiravaks, on nende hinnang ehitustellimuste portfellile oluliselt paranenud ning töötajaid soovitakse juurde palgata.
Ehitussektori väljavaade paraneb, kuid taastumine tuleb konarlik
Koos majanduse elavnemise ja madalamate intressimääradega paraneb ka ehitussektori väljavaade. Ehitussektorisse kandub mõju aga tavaliselt pikema viitajaga. Paraku on majanduse taastumine olnud siiani oodatust aeglasem, mistõttu ei maksa ka ehitussektori kiiret taastumist oodata.
Viimastel neljal aastal on eluruumidele väljastatud ehituslubade arv olnud languses, mis peegeldus ka madalamas ehitusaktiivsuses. Küll aga on tänavu näha rohkem positiivseid märke. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv oli selle aasta esimese kuue kuuga 11% suurem võrreldes mullu sama ajaga. Kui eelmisel aastal oli ehituslubade arv 2014–2015. aastate tasemel, siis tänavu sarnaneb see juba 2016. aasta tasemele.
Eluasemete taskukohasus paraneb intressilanguse toel
Eluaseme taskukohasus on oma 2023. aasta lõpus olnud põhjast juba märgatavalt paranenud, mida on peamiselt toetanud intressimäärade langus. Kuigi eluaseme taskukohasus pole veel varasemate heade aegade (2016.–2019. aastate keskmise) tasemeni taastunud, on nõudlus korteriturul tugev ja väljastatud eluasemelaenude maht kasvab hoogsalt. Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank intressimäära veel selle aasta oktoobris ja järgmise aasta veebruaris, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 1,5 protsendini. Koos keskpanga intressimääraga liigub veel mõnevõrra allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor, mis korterite kättesaadavust jätkuvalt parandab. Lisaks, on järgmisel aastal tänu maksumuudatustele oodata palga ostujõu kiiret paranemist, mis peaks nii majapidamiste kindlustunnet kui ka nõudlust korterite järele toetama. Nõudlus uusarenduste korterite järele on suurenenud oluliselt aeglasemas tempos võrreldes järelturuga, peamiselt kõrgema hinnataseme tõttu, kuid laenutingimuste paranedes peaks ostjate huvi ka uusarenduste järele jätkuvalt kasvama.
Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv on eelneval kahel aastal olnud kasvutrendis, kuid 2020. ja 2021. aasta tasemeni veel ei jõudnud. Tänavu esimesel poolaastal väljastati aga mitteeluhoonetele ehituslube mahu poolest 27% vähem, pinna poolest 8% vähem võrreldes aastataguse sama ajaga. Samas võib ehituslubade arv kvartalite lõikes palju kõikuda. Aasta pole veel läbi ning jääb loota, et tagasilöök on ajutine. Mittefinantsettevõtete laenujäägi kasv on tänavu aastases võrdluses kiirenenud 13%ni. See peaks omakorda jõudma ettevõtete investeeringutesse, sealhulgas hoonetesse ja rajatistesse.
