Teadmatus, kui kauaks Hormuzi väin suletuks jääb, ning Lähis-Idas asuva energiataristu osaline purustamine hoiavad energiahindu kõrgel. Kuigi tooraineturgude jaoks on praegu tegemist tõsise geopoliitilise šokiga, mis on andnud löögi energia- ja ka teiste toorainete pakkumisele, ei arvata siiski, et tegemist on püsiva probleemiga.
Mõju energiahindadele Eestis
Esmalt ja ilmselgelt mõjutab toornaftahinna tõus Eestis kütuste hindasid. Autokütuste hinnad liiguvad üsna tugevas seoses maailmaturu toornaftahindadega. Bensiini ja diisli osakaal Eesti majapidamiste tarbimiskorvis on ligi 4% ja kogu energiale minevate kulutuste osakaal ligi 13%.
Maagaasivarusid, mida hakatakse kasutama sügisel, uuendatakse hetkel varasemast kõrgemate hindade juures ja see annab omakorda täiendava lisa inflatsioonile. Samas on maagaasi osakaal Eesti kogumajanduses, sealhulgas majapidamiste energia lõpptarbimises, vaid 6-7%.
Mida kauem energiahinnad kõrgel püsivad, seda süsteemsemaks muutub nende mõju majanduses ning seda enam kiirendavad need ka inflatsiooni ning pidurdavad majanduskasvu – nii Eestis kui ka euroalal tervikuna.
Turuintressimäärad tõusevad
Nii ongi Euroopa Keskpank juba oma tänavust inflatsiooni prognoosi tublisti tõstnud ja majanduskasvu väljavaadet kärpinud. Kui detsembris oodati sel aastal 1,9% hinnakasvu, siis nüüd juba 2,6%. Küll aga peaks keskpanga hinnangul euroala inflatsioon järgmiseks aastaks 2% juurde tagasi langema, mis teatavasti on keskpanga rahapoliitika eesmärk. See sobib kokku tooraineturgude ootusega, mille järgi praegused kõrged energiahinnad võivad jääda ajutiseks.
Samas on finantsturud euroala inflatsiooni suhtes pessimistlikumad. Kui veel möödunud nädalal oodati tänavu Euroopa Keskpangalt praeguse 2% juurest kahte intressimäärade tõstmist, kokku 0,5 protsendipunkti ulatuses, siis nüüd on see tõusnud juba pea kolme korrani. Küll aga tuleks arvestada, et kuigi sõda Lähis-Idas on kestnud varsti juba kuu aega, kaldutakse kriiside alguses üle reageerima.
Mis ei tähenda tingimata, et finantsturgude ootus vale on. Kui veel hiljuti leiti, et keskpangal on liiga vähe kindlaid tõendeid intressimäärade tõstmise vajalikkuse kohta, siis nüüd on juurde tulnud ka mitmeid rahvusvahelisi suurpanku, mille arvates on rahapoliitika vähemalt ajutine karmistamine vältimatu.
Finantsturgude pessimismi näitab euribori ja selle intressiootuste kiire tõus märtsis. Näiteks, kui tänaseks (26.märtsiks) on 6 kuu euribor kerkinud juba ligi 2,5 protsendini – ehk pea 0,6 protsendipunkti üle eelmise aasta keskpaika jäänud madalaima taseme – siis tänavu detsembriks oodatakse veidi üle 3 protsendist intressimäära. Kindlasti tuleks aga arvestada, et tegemist on vaid praegust olukorda peegeldava ootusega, mis muutub koos Lähis-Idas toimuva sõja ja energiahindade väljavaatega.
Inimeste ostujõud suureneb
Vaatamata turuintressimäärade tõusule, on Eestis nõudlus eluasemelaenude järgi kasvanud. Oodatust kiirem inflatsioon võib küll pidurdada Eesti majapidamiste ostujõu paranemist, kuid tõenäoliselt ei vähenda seda. Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste kaalutud netopalk tegema tänavu tugeva tõusu, mis praeguste kõrgemate energiahindade juures tagab ikkagi ostujõu paranemise.
Näiteks ei ole praeguste kütusehindade juures vahe eelmise aastaga suur, kui võrrelda, millises mahus autobensiini saab keskmise netopalga juures osta. Küll aga mõjutab kiirem üldine hinnakasv tugevamalt väiksema sissetulekuga inimesi – seda enam, et maksuküüru kaotamise mõju on neile tagasihoidlik.
Samas tuleks kiirema hinnakasvu tõttu suurenenud kuludele lisada laenukohustustega majapidamistele juurde ka veidi kõrgemad intressimaksed, mis kokkuvõttes võib eratarbimise taastumist pidurdada.
Eesti ekspordisektori konkurentsivõime võib kannatada
Eestis mõjutavad kõrgemad energiahinnad majapidamiste kõrval rohkem transpordisektorit ning põllu- ja metsamajandust. Veel veebruaris olid maailmaturu toidutoormehinnad allpool möödunud aasta suvesse jäänud tipust. Samas, kui energiahinnad püsiksid kõrgel, kanduvad suuremad kulud põllumajanduses, transpordis ja toiduainetööstuses rohkem ka toiduainete hindadesse.
Töötlevas tööstuses mõjutavad kõrgemad energiahinnad enim paberi- ja keemiatööstust ning tööstuslike õlide ja ehitusmaterjalide tootmist. Mõne aasta taguse Euroopa Liidu riikide võrdluse järgi oli Eesti töötlevas tööstuses sisseostetud energia osakaal netokäibes üle Liidu keskmise. Ligikaudu sama Leeduga, kuid tublisti kõrgem kui Soomes ja Rootsis. Kuna Eesti töötleva tööstuse tootjahinnad on viimase viie aastaga kasvanud euroala keskmisest rohkem ning kiiremini ka meie peamistest kaubanduspartneritest Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus, võivad kõrged energiahinnad anda Eesti ekspordisektori konkurentsivõimele uue löögi.
