Uudiste arhiiv

 

SEB: Palgatõusu enam igaühele ei jagu

Kuigi majanduses ei läinud 2013. aasta lõpus mitte kõikse paremini, siis tarbijatel pidu jätkus. Keskmise palga tõus oli neljandas kvartalis jätkuvalt väga kiire, tõustes aastaga 7,6 protsenti. Samal ajal inflatsioon aeglustus 1,5 protsendi peale ning seega suurenes tarbijate ostujõud 6

SEB nädalakommentaar: Hinnatõus on kiirelt vaibunud

Inflatsioon on kiirete sammudega allapoole astunud, detsembri 1,4 protsendilt jaanuari 1,1 protsendile ning veebruaris 0,6 protsendile. See on uus madalaim tase pärast kriisi. Märtsis võime näha juba nullilähedast inflatsiooni. Aasta keskmise inflatsiooniprognoosi alandame 0,6 protsendile. Samas pole viimasel paaril kuul

SEB nädalakommentaar: palgatõusu enam igaühele ei jagu

Kuigi majanduses ei läinud 2013. aasta lõpus mitte kõikse paremini, siis tarbijatel pidu jätkus. Keskmise palga tõus oli neljandas kvartalis jätkuvalt väga kiire, tõustes aastaga 7,6 protsenti.  Samal ajal inflatsioon aeglustus 1,5 protsendi peale ning seega suurenes tarbijate ostujõud 6

Tööjõukuludest tingitud hinnasurve püsib tugev

Statistikaameti andmetel kasvas keskmine brutokuupalk aastavõrdluses 2013. aasta viimases kvartalis 7,6% ja brutotunnipalk 8,3%. Hoolimata majanduse reaalkasvu seiskumisest kiirenes reaalpalga kasv aasta arvestuses 6,0%ni. Reaalpalga kasvu kiirendas ka inflatsiooni aeglustumine. Kuigi majapidamiste ostujõud on aastaga märgatavalt suurenenud, võib majanduskasvust lahknev

Tallinna korterite väärtuse 10-aastane reaalkasv on 29%

Suure korteritehingute aktiivsuse valguses pakub palju kõneainet elamispindade hinnamuutus. Ostjaid huvitab korterihind, mida ta peab taskust välja käima ja ehk pangalaenuga finantseerima. Kinnisvaraomanik on huvitatud talle kuuluva vara väärtusest. Kinnisvarabürood, maaklerid ja konsultandid on meedias turunduslike sõnumite levitamisega üksjagu aktiivsed.

Tallinna korterite väärtuse 10-aastane reaalkasv on 29%

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ

Suure korteritehingute aktiivsuse valguses pakub palju kõneainet elamispindade hinnamuutus. Ostjaid huvitab korterihind, mida ta peab taskust välja käima ja ehk pangalaenuga finantseerima. Kinnisvaraomanik on huvitatud talle kuuluva vara väärtusest. Kinnisvarabürood, maaklerid ja konsultandid on meedias turunduslike sõnumite levitamisega üksjagu aktiivsed.

Keskmise palga eest saab 1-toalise Lasnamäel

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul saab 950-eurose keskmise brutopalga eest osta pangalaenuga 1-toalise korteri Lasnamäel. “Keskmise palga eest saab ligi 40 000 eurot laenu, mille igakuine tagasimakse on 250 eurot. Samas peab ise koguma ka veerandi jagu omafinantseeringut. Sama

Statistika: Eluasemekulud on aastaga kerkinud 8 protsenti

Oktoobrikuine tarbijahinnaindeks on statistikaameti andmetel 1,5% aastagatusest kõrgemal. Seejuures on eluasemekulu kerkinud aastaga koguni 8%. Alates 1997. aastast on tarbijakulud võrreldes tänasega kerkinud pea kahekordseks ja eluasemekulud 3,2-kordseks. See tähendab, et eluasemekulude tõus ületab selle aja jooksul üldist tarbijahindade tõusu

III kvartalis keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirenes

Keskmine brutokuupalk oli 2013. aasta III kvartalis 930 eurot ja brutotunnipalk 5,58 eurot, teatab Statistikaamet. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,8% ja brutotunnipalk 7,1%. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes oli keskmise brutokuupalga tõus veidi kiirem kui II kvartalis, kui aastakasv

Priit Värk: Omanik või üürnik?

Eesti kodu eripära. Eestis kuulub 95,8% elamufondist eraomanikele ja 90% inimestest elavad kas endale või lähedasele kuuluvale kinnisvaral. Nende numbritega oleme Euroopas esirinnas, sest Lääne-Euroopas jääb eraomandis oleva elamispinna osakaal 40-55% vahele. Eripära, et eestlased on kinnisvara omav rahvas, tuleneb

Statistika: Palgakasv jääb kinnisvara hinnatõusule alla

Eesti keskmine palk kasvas statistikaameti andmetel 2013 II kvartalis aastatagusega võrreldes 8,4%. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Kinnisvaratehingute hinnakasv aga teeb palgatõusule pika puuga ära. 2013 II kvartali korteritehingute keskmine hind oli aastatagusest 12,1% kõrgemal. Aasta kolmanda kvartali esialgsetel

Eesti majanduse väljavaated püsivad head

Euroopa Komisjoni hinnangul on Eesti majandus tänu tugevale eelarvepoliitikale ja märkimisväärsele kohanemisvõimele suutnud vaatamata euroala riikide võlaprobleemidele näidata stabiilset kasvu. Komisjoni prognoosi järgi saavutab Eesti majandus pikaajalise keskmise kasvutempo taseme järgmisel aastal, kui majanduskasv ulatub nelja protsendini. Euroopa Komisjoni prognoos

Eesti majanduse ühtlane kasvutempo püsib lähiaastatel

Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi on Eesti majanduskasvu tänavu vedamas sisenõudlus, mida alates aasta teisest poolest toetab taas ekspordikasvu kiirenemine. Selle aasta majanduskasv on ministeeriumi hinnangul 3 protsenti ning 2014. aastal suureneb see 3,6 protsendini. Kuigi Euroopa Liit ja euroala on

Üürituru korda saamiseks napib poliitilist tahet

Rahandusministeeriumis on asja arutatud ja olemas mitu ideed, kuid need on kalevi alla lükatud. Ajal, kui maksuametnikud saadavad kinnisvaraportaalide kuulutuste põhjal korterit välja üürida soovivatele inimestele meeldetuletusi tulumaksu tasumise kohustuse kohta, tegi Eesti kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel eilses Eesti

Elamispindade turu lühiprognoos

Selle aasta alguse elamispindade turg on olnud üksjagu aktiivne. Võrdlused aastataguse ajaga ei kannata päris kriitikat, sest mullu võtsime vastu euro, mis tõi kinnisvaraturule ajutise seisaku. Seetõttu on tehingute arvu kasv eelmise aastaga võrreldes üüratu. Elamispindade turule on kindlasti positiivselt

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.-08.09.2022 Kinnisvara ABC